SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurühmad................................................................4 3.töökohtatest ja tööprotsessidest tulenev risk............................................5 3.1 Bioloogilistest ohuteguritest ohustatu tegevusvaldkonnad..........................6 4.Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonna riskianalüüs....................6 5. Riskide kontroll............................................................................7 6.Tööhügieen..................................................................................8 7.Töötajate väljaõppe.........................................................................8 7.1Töötajate tervisekontroll...............
hingamisteedesse. Nakatumise teed (3) Kontaktülekanne 1. Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistest teguritest ohustatud. Bioloogilise ohuteguri rühmad Ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende · ohtlikkus inimesele · kaitsevajadus ohuteguri eest I ohurühm 1. ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist 2. võivad põhjustada allergiat (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid). II ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist 2. võivad ohustada töötaja tervist 3
loomulik nähtus. See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik Bioloogilistest kahjustajatest on kõige laastavam seenmädanik, mis kahjustab puidurakke. Tänan kuulamast !
lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organismidele nagu vetikad ja makrofüüdid toodavad makro- ja mikroskoopilised loomad samuti orgaanilisi saadusi. Lisaks neile looduslikele allikatele lisandub LOA-d looduslikesse vetesse ka antropogeensetest allikatest, milleks on nii põllumajanduses kasutatavad kemikaalid kui ka meditsiinijäätmed. Vees sisalduv LOA on üheks suurimaks süsiniku reservuaariks Maal.[2] Millest LOA koosneb? LOA võtab osa kõikidest keemilistest ja bioloogilistest protsessidest vesikeskkonnas , samas ei ole LOA looduslikes vetes selgelt eristatav molekul ning tegu on pigem orgaaniliste ainete seguga, sisaldades elementidest enim süsiniku, hapniku, vesinikku, lämmastikku, väävlit ja fosforit. Vees LOA-d võib jagada kahte gruppi, millest esimese moodustavad humiinained, mis omakorda jagunevad fulvo- ja humiinhapeteks ning mittehumiinained, milledeks on aminohapped, rasvad, vahad, madalamolekulaarsed happed ning vaigud. Loa määramine
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...
Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia raamatu, milles ta uuris, kas paranoia on põhjustatud iseloomust või bioloogilistest muutustest. Kuigi ta ei toonud uusi ideid, tutvustas ta uudse uurimismeetodi. Ta uuris mitmeid patsiente detailselt ja avaldas nende biograaphilise informatsiooni ja selle kuidas patsientid ise suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut. Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam
vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka arendamisel. Vastsündinu suhtlus toimub reflektoorsete reaktsioonide läbi, tema valdavaks suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju. Ebasoodne keskkond (lapse kuuldes tülitsemine, suhtlemise puudulikkus näiteks emaga, pabermähkmed, arvutimängud) võib mõjutada negatiivselt kõne arengut
2.1. Õenduse definitsioon 1966. aastal Õenduse erifunktsiooniks on aidata üksikisikut, kas tervet või haiget, terviseesendamisele või taastamisele suunatud toimingutes( või rahulikul suremisel), mida ta ise suudab läbi viia, omandades selleks vajalikku jõudu, teadmisi ja tahtmist. Õenduse ülesandeks on ka aidata üksikisikul enesega toime tulla nii kiiresti kui võimalik. (Vesterdal, 1991) 2.2 Inimesekäsitlus Inimene koosneb bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja vaimsetest komponentidest. Inimese on 14 põhivajadust, kuid nende vajaduste rahuldamise viisid on lõpmatult varieeruvad. Ei ole olemas kahte ühesugust inimest. Need 14 põhivajadust on: 1. Normaalne hingamine. 2. Sobiv söömine ja joomine. 3. Jääkainete väljutamine. 4. Liikumine ja hea kehaasendi saavutamine. 5. Magamine ja puhkamine. 6. Sobiva riietuse valik- riietumine ja lahtiriietumine. 7
austamine ja sotsiaalne turumajandus. Asean Kagu Aasia maade assotsiatsioon ; Association of Southeast Asian Nations ; brunei darassalam , cambodia , Indoneesia , laos , Malaysia , Myanmr , Philippines , Singapore , Thailand , Vietnam . Eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. G7 - group of seven , Seitsme grupp ; Ameerika Ühendriigid , Itaalia , Jaapan , Kanda , Prantsusmaa , Saksamaa , Suurbritannia ; Eesmärk on tegeleda keemilistest, bioloogilistest ja radioaktiivsetest või tuumamaterjaliga seotud teguritest põhjustatud terviseohtudega ning arendada valmisolekut gripipandeemiaks ja sellele reageerimist . G77 Group of 77 , 77 grupp , Sinna kuulub 2010 seisuga 130 riiki . Enamus asuvad kas Lõuna v Lõuna ja Põhja vahepeal . Ülesanne on arengumaade majandusprobleeme käsitlev ogranistatsioon NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse ; North American Free Trade Agreement.
Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RT I 2006, 19, 155 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2006, 19, 155 , Entry into force: 01/07/2006; Reference: (MNE(2006)53046) Käesolev määrus kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest. Määrust kohaldatakse kõigile töödele, mida tehes töötajad on või võivad olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest. 3. Direktiiv 2004/37/EC – Kartsinogeenid ja mutageenid töökohal Direktiivi eesmärgiks on kaitsta töötajaid tervise- ja turvalisusriskide eest vähitekitajate ja mutageenide eest. Tööandja kohustused: Tööandja peab hindama ja kontrollima ohtlike ainetega kokkupuutumise riski töökohal. Tööandja omab nimekirja töötajatest, kes ohtlike ainetega kokku puutuvad ning annab need ametivõimudele kui need seda peaksid soovima
Maailma roheline ajalugu. Keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine. Tallinn: Varrak. Ptk 1, 2, 17. (pdf-id ÕISis) Selgita, milles seisneb Lihavõttesaare õppetund? Milles seisnes lihavõttesaarlaste peamine eksimus? Miliste looduslike protsesside tulemusena on Maal välja kujunenud elu ja inimese arenguks sobivad tingimused? Mida tähendab väide, et Maa on suletud süsteem? Milline on peamine ökoloogiline seaduspära, mida inimkond rikub? Mille poolest erineb inimene teistest bioloogilistest liikidest? Millised on olulisemad pöördelised sündmused inimkonna ajaloos, mis on drastiliselt muutnud inimese ja keskkonna suhet? Mil viisil? Millised on olulisemad muutused igas etapis? Mida tähendab progress? Aga ökoloogilisest seiskohast? Miks nii? Kumma ,,progressi" määratlusega oled pigem nõus ja miks? Miks on sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus nn Esimese ja Kolmanda maailma riikide vahel globaalprobleem? Milliseid
Need kahjustused teevad puitu nõrgemaks. Kui puitu kuivatatakse või laotakse virnadesse, siis on ta vastuvõtlik elavatele ja mitteelavatele kahjustajatele, mis mõjutavad puidu struktuuri. Bioloogilised tegurid, mis kahjustavad puitu on seenkahjustused, bakterid ja putukad. Kahjurid võivad kaitsmata puidust tekitada tõsiseid kahjustusi suhteliselt lühikese aja jooksul. Puidu naturaalne kestvus ning vastupidavus seen- ja putukakahjustustele sõltub puidu liigist ning bioloogilistest näitajatest. Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini. Lülipuit on üldiselt suurema vastupidavusega, kuid see sõltub suuresti puidu liigist. Ehituspuitu kahjustavad mitmesugused putukad, kes juba tõukudena hakkavad puitu hävitama. Ohtlikumad puitu hävitavad putukad on toonesepad ehk nn. puukoid ja majasikud. Puukoid hävitavad elamu palke, sarikaid, poste jne. Tõugud söövad puitu korrapäratuid käike
Konspekt (raamat lk 105-111) Eri kultuurikeskkondadest pärit inimeste omavahelise võrdlemise kaudu saab selgitada , kuidas mõjutab see keskkond inimese vaimseid omadusi. Samuti otsitakse nii vastuseid küsimustele ,millised inimese vaimsed omadused seostuvad bioloogiliste mehhanismidega ja millised pärinevad kultuurikeskkonnast . Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond mõjutab tema aju ja käitumise seoseid . Vaimsete protsesside omandamist juhib parem ajupoolkera . Alles siis kui protsess on omandatud , hakkab selle elluviimist...
“Õe unikaalne funktsioon on aidata üksikisikut, haiget või tervet, tehes asju, mis aitavad kaasa tervise edendamisele, selle taastamisele, et inimene saaks iseseisvalt hakkama, kui tal on piisavalt jõudu, tahet ja teadmisi ning teha seda sellisel viisil, et inimene saavutaks iseseisvuse nii kiiresti kui võimalik”. ( Henderson 1966) HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA- INIMENE Inimesel on põhivajadused, mis on tervise komponendid Inimene koosneb bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja vaimsetest komponentidest Inimene vajab tervise ja sõltumatuse saavutamiseks või rahulikuks surmaks Inimese keha ja vaim on lahutamatud ja omavahel seotud INIMESE 14 PÕHIVAJADUST Henderson püüdis eslile tõsta inimeste vajadusi, mis peaksid olema prioriteetsed patsiendi eest hoolitsemisel. 1. Normaalne hingamine 2. Sobiv söömine ja joomine 3. Jääkainete väljutamine 4. Liikumine ja hea kehaasendi saavutamine 5
KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA 12.KLASS Nimi: 1. Kus kasutati esimesi bioloogilisi relvi? Kasutati II maailmasõjas, kui jaapanlased katsetasid katku mõju hiinlaste peal. 2. Too näiteid kõige ohtlikkumadest bioloogilistest relvadest. Siberi katk, muud katku põhjustavad bakterid, rõuged, Ebola, Marburgi viirus. 3. Mis on biorelvade eelis teiste relvade ees? Neil on võime organismis paljuneda ja neid on raske märgata. 4. Mis on ensüümid? Valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust vi võimaldavad reaktsioonidel toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu). 5. Milleks kasutavad geneetikud viiruseid?
Teatavate liikide esinemine, Fourth level arvukus ja elujõulisus peegeldavad kesk-konna Fifth level saastumise astet. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasambaid ja puudel kasvavad samblikud. Monitooring ehk seire on püsikontroll. Monitooring annab põhiinfo Millegi seisundi (muutuste) bioloogilistest kahjustajatest pidev jälgimine mingi ja keskkonna tingimustest. ajavahemiku jooksul. Seisneb: Nt keskkonnaseisundi 1. Kahjurite seire uurimine (vee-, õhuseire). (püünistega ja rutiine kontroll); 2. Keskkonna seire. Globe'i programm GLOBE ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, Click to edit Master text styles Second level
Eriala mõju minu tervisele ja terviseriskide vähendamise võimalused. Essee. Enamasti on inimestel ettekujutlus müüjatööst kui kergest ametist. On levinud arvamus, et kui kuhugi mujale tööle ei võeta siis kauplusesse teenindajaks ikka saab. Sageli ei mõelda, et igal kauplusel on oma sihtgrupp ja vastavalt sellele on paika pandud ka ametikohustused, mis ei pruugi sugugi olla uuele inimesele vastuvõetavad. Inimesel, kes on läbinud konkreetsele ametikohale kandideerimise kadalipu, tuleb kõigepealt tutvuda kaupluse kodukorraga, ohutusnõuetega, teha endale selgeks ohutegurid ja nendest hoidumise reeglid. Meie kaupluses on töötajad kõige sagedamini kurtnud ergonoomilisi ohtude üle: jalgade väsimust, veenilaiendite teket jalgadel, jalgade paistetust ja seljavalusid. Erinevatel pingelistel perioodidel väljenduvad need vaevused erinevalt. Põhjusi on palju. Kui töö iseloom nõuab terve...
Aga nõuded tervisele? Füüsiline koormus on koolipsühholoogi töös väike, seevastu vaimne koormus üsna suur. Psühholoogil tuleb kokku puutuda väga erinevate inimestega, tihti ka raskete probleemide ja olukordadega. Ta peab oskama stressi juhtida ja ennast valitseda. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Koolipsühholoogil läheb vaja teadmisi psühholoogia põhivaldkondadest (arengu-, isiksuse-, sotsiaal-, tervise- ja koolipsühholoogiast jm), psüühika bioloogilistest alustest (anatoomiast ja füsioloogiast, geneetikast, neuropsühholoogiast), psühholoogia meetoditest ja tehnikatest, pedagoogikast, tervishoiust. Ta peab oskama teha psühholoogilisi uuringuid ja hindamisi, kasutades vaatlust, intervjuud ja/või testimist ning valdama sekkumistehnikaid. Tegelemine peamiselt probleemsete õpilastega nõuab head probleemikäsitlus- ja suhtlemisoskust, mõistvat suhtumist, sõbralikkust ja siirust. Et noored ei oska end ise veel
sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus.Millised on aga minu eriala,kivi ja betoonkonstruktsiooni ehituse, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis- psühholoogilisi ohutegureid. Füüsikaliste ohutegurite grupp on enim levinud, kuna iga tööline puutub kokku nende ohuteguritega tahtes seda või mitte. Bioloogilistest ohuteguritest ohtlikuimad on bakterid, viirused, seened, endoparasiidid. Tihtipeale ongi märgata esimesena vaid nende kahe grupi ohutegureid, sest need puudutavad kõiki töötajaid, kas eraettevõttes üksi töötades või siis suures firmas mitmekümnekesi töötades. Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi
Etnoloogia Abielu ja soorollid Polügüünia - üks mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega; leitud ainult kuuest ühiskonnas Miks polügüünia? ühiskondades, kus meeste suremus on kõrgem, ohtlike tegevuste ja sõjategevusega seoses. Tööjõu küsimuses - naisi peetakse paljudes ühiskondades tähtsaks tööjõuks (aianduskultuur ja kõplapõllundus). Mitmenaisepidamine on moodus tõestada enda tähtsust, prestiizitunnus. Polüandria esineb rasketes elukeskkondadest, kus nt on raske leida süüa. On vaja sündimust kontrollida. Pole tõenäoline, et kõik saavad ellu jääda. Väga range kontroll rahvaarvu üle. Vähem hoolitsetakse tüdrukute eest - lastakse kergemini neil surra. Suurpere - elavad koos mitu tuumperekonda Leviraat - lesknaine abielub enda surnud mehe vennaga Sororaat - leskmees abielub enda surnud naise õega (naised ei saa enda bioloogilistest sidemetest vabaks) Seeriaabielu - võib abielluda mitme järjestikuse partnerig...
tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda need, pigem vaimsusele suunatud teooriad, enam väga hästi ei sobitu. Tänapäeva noorte jaoks seisneb areng suures plaanis järjest suurema rahasumma omamises ja rohkemas tarbimises. Inimese väärtuse, positsiooni ja edukuse määravad materiaalsed esemed kui rahalise omandi konkreetsed kandjad. Inimesed püüdlevad järjest enam suuremate sissetulekute ja kallimate asjade poole
vastavate kemikaalidega töötatakse peavad olema ventileeritud. Tööandja peab võimaldama kõikvõimalikud hügieeninõuded, sealhulgas tööpinna regulaarse puhastamise. Kemikaalidega kokkupuutuatele töötajatele peab võimaldama ka vastava riietuse. Vastav Eesti õigusakt on Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 7 lõige 3). 1.2.07 Direktiivi eesmärk on määrata bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööandja kohustus on vältida kahjulike bioloogiliste mõjurite kasutamist, kui tegevuse laad seda võimaldab, asendades need bioloogiliste mõjuritega, mis olemasolevate teadmiste kohaselt ei ole kasutamisel ohtlikud või on vastavalt olukorrale vähem ohtlikud töötajate tervisele. Tööaandja kohustus on mõjuritega
Juhtmõtted: rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus. JÕUKUS. Valitsmea peaks üks kindel liider ja ametnikkonna mõjuvõimu tuleb piirata(plebistsitaarne demokraatia).Rahvas on aktiivne kodanikkond. 4. Heaoluühiskond- riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, parandamaks inimeste toimetulekuvõimalusi, kaitstes neid tururiskide eest ja leevendades elu bioloogilistest tsüklitest tingitud riske. Heaoluriik kannab ka sotsiaalseid ja majandust reguleerivaid ülesandeid. Riik sekkub aktiivselt majandusse. Tõuseb esile sotsiaalne õiglus. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. Riik korraldab haridust, tervishoidu, tururegulatsiooni, makse. Tunnused: 1. ressursside ülekandmine 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. 5. Heaoluühiskonna mudelid: 1. Sotsiaaldemokraatlik- solidaarsus
hügieenifaktorid: töö sisu, palk, suhted kolleegidega, suhe ülemusega ja võib-olla ka isiklik elu. Herzbergi motivatsiooni- hügieeni teooria uskus, et indiviidi suhtumisel töösse on aluseks tema arvamus selle edust või ebaedust. Üks vajaduste kogum tuleneb inimkonna pärinemisest loomadest: meie sees on soov hoiduda väliskeskkonna valudest, lisaks kõik õpitud impulsid, mis on sõltuvad bioloogilistest põhivajadustest. Näiteks tarvidus süüa, üks bioloogiline põhivajadus, teeb võimalikuks raha teenimise ning seejärel muutub raha vajaduseks. Teine vajaduste kogum on seotud inimese unikaalse omadusega – võimega saavutada ja kogeda psühholoogilist arengut. Kasvu stimulaatorid on ülesanded, mis ajendavad kasvu. Ettevõtte kontekstis on tegemist töö sisuga. Teiselt poolt, ka valu ära hoidva käitumise stimulaatorid on töökeskkonnas olemas
loodusest ning on kiiresti rahuldatavad. Nendeks on söögivajadus, joogivajadus ja seksuaalvajadus. Siia alla loetakse ka veel tihtipeale tunnetusvajadus ehk uudishimu. Põhivajaduste puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil me ühte või teist vajadust tohime rahuldada või peame rahuldama Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid kõik inimesed süüa sealiha, aga on kultuure, kus sealiha söömine on lausa keelatud. · Bioloogilistest vajadustest on ainult hingamisel kultuuriga väga vähe pistmist. Vajadust tekitavad objektid- kõikvõimalikud asjad ja nähtused. Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse. Vajadus rahuldatakse tegevuse kaudu Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. See on suunatud konkreetsele tegevuse objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele (Motiiviks on eesmärgi saavutamine). Inimese tegevuste põhjus ehk motiiv on seotud
5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE Tuleb jälgida isiklikku hügieeni ning et töökeskkond ei oleks must ega ebahügieeniline. Samuti tuleks inimesi koolitada vastava väljaõppega ning töötajad peavad käima korrapäraselt tervisekontrollis ning vaktsineerimas. 6 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid KOKKUVÕTE Me oleme ümbritsetud bioloogilistest ohuteguritest. Need põhjustavad meile erinevaid allergiaid, nakkushaiguseid ja mürgistusi ning sellepärast peame me neid vältima nii palju kui võimalik. Jälgides hügieeni hoiame töökeskkonna puhtana ning siis ei teki bioloogilisi ohutegureid, mis ohustavad meie tervist. Bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustatud haiguseid on mitmeid ning väga erineva toimega. Mõne haiguse vastu aitab antibiootikumide võtmine või vaktsineerimine, kuid mõni haigus võib ka surmaga lõppeda.
See on justkui juhtimiskeskus, milles toimub kogu inimkeha süsteemi juhtimine. Aju kaudu antakse töökäsklusi ning sinna koguneb informatsioon süsteemi toimimise ja välismaailma reaktsioonide vahel. Aju elukestva arengu võtmeks on õppimine. Teadlased on täheldanud, et meeste ja naiste aju ehituses ja funktsioneerimises leidub erinevusi. Tõenäoliselt tulevad kahe sugupoole psühholoogilised eripärad just neist bioloogilistest iseärasustest. Erinevustest tingituna vajavad poisid tütarlastest veidi teistsugust kohtlemist. See aga ei tähenda ühe eelistamist teisele. Poegade õpetamisel soovitatakse kasutada rohkelt (füüsilist) aktiivsust ning pingutust nõudvaid ülesandeid. Õpihuvi ja – motivatsiooni soodustab ka teoreetiliste teadmiste seostamine igapäevaeluga. Nii poiste kui tüdrukute puhul jääb õpetatu kõige paremini meelde vahetu füüsilise kontakti kaudu
pereliikmete vastu. Alates 1950 aastast, uuringud näitasid, et vanemate ja laste vahel on eriline side, mis on tähtis aspekt laste kasvatamisel. · Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele, see mõjutab tema isiksuse kujundamist · Paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) mõjutavad lapse arengut ja käitumist hilisemas elus. Lapse lahusolek tema bioloogilistest vanematest või sugulastest viib negatiivse tagajärjeni, näiteks emotsionaalseks kõrvalekaldumiseks (võõrandumine). Lapse eemalolek bioloogiliste vanematest või sugulastest, kannab negatiivseid tagajärge, näiteks, emotsionaalne hälve (võõrdumine). Lapse emotsionaalne side on väga tähtis esimesel kuuel aastal. Selle sideme puudumine võib tekitada probleeme lapsepõlves, puberteedis ja täiskasvanute elus. Tugev ja soe emotsionaalne side
vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid; rakukultuurid ja inimese endoparasiidid; muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nimetatud ohutegurid võivad reaalselt mõjutada tervist juhul, kui nad kuuluvad 2., 3. või 4. ohurühma vastavalt määrusele Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sealhulgas raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt määrusele Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös; muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid:
mitte võõrastelt. Raske on koolitada kõiki lapsega kokkupuutuvaid inimesi: eakaaslasi ja täiskasvanuid. Laps peab olema teadlik! · Lapsele on parim, kui ta teab lapsendamise kohta- lapsendaja pere peab seda tegema õigel ajal ja oskuslikult. Raske on elada kogu elu väikeses riigis ja väikeses kohas teadmisega, et laps saab sellest teada kõrvalistelt isikutelt. Rääkida lapsele tema päritolu kohta, on raskeim pool lapsendatud lapse kasvatamisel. · Bioloogilistest peredest eraldatud laps on reeglina traumaatilise kogemusega. Väikelapseeas ei oska ta sellest rääkida, kuid tahes tahtmata on need kogemused tema mällu talletunud ja nendest peab temaga rääkima. Kui seda ei tehta, võib see avalduda hiljem (eriti teismeeas) probleemina. · Tõe mitterääkimine/varjamine põhjendustega: "see teeb lapsele haiget", "ma lihtsalt ei oska rääkida", "laps ise ei küsinud" on sama, mis valetamine ja tõe moonutamine. Lapsel on õigus teada oma elu kohta.
tulemuslikumad? Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafi rmad. Arenenud riigile. Tabelist on näha, et riik ekspordib töödeldud puitu, mis annab suuremat kasumit. Töötlemata (ümarpuitu) ekspordis ei ole. Järgnevalt võib õpilastele lisaks õpiku tekstile rääkida, et: • Peaaegu 350 mln inimest elavad metsades või nendega piir - nevatel aladel ning mets on nende jaoks tähtis elu- ja tuluallikas. • Metsades elab 80% maismaa bioloogilistest liikidest. • 20% maailma süsinikdioksiidi (üks kasvuhoonegaasidest) mahu globaalsest suurenemisest on seotud metsade väljaraiega. • Metsad kaitsevad muldi, ühtlustavad jõgede äravoolu ning vähendavad selliste loodusõnnetuste esinemist nagu üleujutused ja maalihked. • Metsamajandus on tähtis majandusharu ning pakub tööd tuhandetele inimestele. Milles seisneb metsade tähtsus? • ühtlustavad jõgede äravoolu; • on elupaigaks paljudele organismidele;
inimsuse tuum“(Madeleine Leninger) Hildegard E. Peplau,kes on väga palju teinud just psühhiaatrias,viitab sellele,et patsiendi emotsionaalne seisund on ülioluline. See omab väga suurt tähtsust üldisel heaolul. Sama räägivad ka teised teoreetikud, näiteks Callista Roy, kes ütleb, et inimene on bio-psühho- sotsiaalne olendja ainult kõik kolm kokku moodustavad inimese tervikuna. Virginia A. Henderson ütleb, et inimene koosneb bioloogilistest, vaimsetest, psühholoogilistes ja sotsiaalsetest komponentidest ning inimesel on 14 põhivajadust, mille hulka kuuluvad näiteks: söömine ja joomine, liikumine ja hea kehaasendi saavutamine, magamine ja puhkamine jt. Kokkuvõttes võib öelda,et inimene on indiviid oma vaimsetega ,sotsiaalsetega,füüsilistega ja kultursetega vajadustega ning patsiendi käsitledes õde peab lähtuda nendest vajadustest. Tervis Tervis on midagi enamat kui haigusest, valust, varajasest suremast vaba olemine
sulane Jaan üsna rumal, labane, lihtsameelne Liina kaine mõistusega, iseteadlik, Räägu Reinu tütar, oli armunud Hansu Muna Ott tuleb hästi toime, oskab kohaneda Õuna-Endel ropu suuga, tegudeinimene kubjas Hans tundlik unistaja, valmistas lumest krati Imbi ja Ärni küla kõige varaahnem vanapaar, kättemaksuhimulised, väiklased Rehepapp kui tegelane 1. Bioloogiline aspekt Rehepapp Sander oli meessoost, küllalt vana mees, aga üsna kõbus. Bioloogilistest sidemetest pole midagi mainitud. Elas koos krati Joosepiga 2. Psühholoogiline aspekt hoidis külaelu koos st. ta oli inimene, kel kõige rohkem arukust. Oskas alati aidata ja halvast olukorrast välja tulla. Rahuliku meelega, õpetlik 3. Sotsiaalne aspekt Rehepapp oli igati austatud mees, keda usaldati. Kui häda käes oli, tuldi ikka tema juurde abi ja nõu paluma. Tagataskus oli tal alati varuks mõni lisanipp, millega oht minema peletada (nt. katku äraajamine)
taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis ·Toitainete kasutamine arvestatakse nende toitainetega, mida taim kasutab maapealse osa või saagi moodustamiseks Lämmastikku kasutavad taimed mineraalväetistest 60% ja orgaanilistest väetistest 50%. Lämmastiku kaod on kõige suuremad leetunud liivmullast ja kuivendatud gleimullast Eesti teravilja saagikus on madal, sest kasutame väetisi äärmiselt vähe Millest lähtuda väetiste kasutamisel? ·Muldade väetistarbest ·Kasvatatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest ·Planeeritava saagi suurusest ·Väetiste toimeaine kasutamise koefitsientidest ·Mida parem on väetiste lahustuvus, seda suurem on harilikult nende otsemõju ja seda väiksem järelmõju ·Sõnniku ligikaudne järelmõju külvikorras enamsaagina oleks teravilja ja kartuli puhul vastavalt 30-40 kg ja 150-200 kg/t sõnniku kohta (0,8-1,0 kg N; 0,13-0,22 kg P; 0,58- 0,91 kg K). Vedelsõnniku järelmõju on poole väiksem kui tahkel sõnnikul. Fosfor- ja
TALLINNA ÜLIKOOL Mall Klaas STEREOTÜÜBID JA EELARVAMUSED Essee Juhendaja: Mati Heidmets Tallinn 2008 Oma igapäevases elus kipume tihti teisi inimesi ja ka gruppe tajudes nende iseloomu ja omaduste kohta järeldusi tegema juba enne, kui me neist midagi teame ja neid kohanud oleme. Sellist enda teada õigete tunnuste omistamist nimetatakse stereotüüpide kasutamiseks ja nimetatud käitumise aluseks on aegade jooksul kinnistunud sterotüübid, mis küll ilmtingimata ei pea olema valed ja halvad, kuid väga sageli on. Antud essees keskendungi stereotüüpide, sealhulgas ka ennasttäitvate ootuste, kasutamise mõjudele, kasutusmotiividele ja nendest tingitud olukordadele. Sterotüüpide kasutamise plussideks loetakse seda, et need hoiavad kokku inimese aega ja energiat, mis ta muidu kulutaks inimese tegelikku olemusse süüvides, seega sterotüübid lihtsustavad maailmataju, aid...
Lämmastiku esinemisel ammooniumina võib kaotsi minna õhku lenduva ammoniaagi gaasina. Mullas toimuva protsessi tulemusena saab ammooniumlämmastikust ammooniumnitraat, mille kaod tekivad nitraatide väljauhtumise ehk leostumise ja mullas toimuva lagunemise (denitrifikatsiooni) tulemusena mullas tekkinud gaasilise lämmastiku kaod aga lämmastikoksiidi ja gaasilise lämmastiku kujul. Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub: o väetatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest o ilmastikust o mulla omadustest (Hu%) Fosforväetised Fosfor on üks tähtsamaid elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid aptiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Jagatakse kas raskesti lahustuvateks
Kutsekvalifikatsiooni omistamise aluseks on taotleja erialane haridus, erialane töökogemus, täienduskoolitus ning tegelikud oskused ja teadmised. Kutsekvalifikatsiooni taotlemisel peavad psühholoogil olema teadmised: · Psühholoogi põhivaldkondadest(üld-, kognitiivne-, diferentsiaal-, arengu- sotsiaal,-isiksuse-, töö ja organisatsiooni-, kliiniline-, tervise-, koolipsühholoogia, psühhopatoloogia) · Psüühika bioloogilistest alustest · Psühholoogia ajaloost · Psühholoogia meetoditest ja tehnikatest · Tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltöö korraldusest · Psühholoogiliste uuringute ja hindamiste läbiviimisest · Suhtlemisest · Koostööst oma ja teiste erialade spetsialistidega Põhioskuste kõrval on olulised sotsiaalsed ja individuaalsed oskused ning eeldused: · Viisakus ja tähelepanelikkus · Empaatilisus · Tolerantsus · Usaldusväärsus · Pingetaluvus
Mõisted · Mullaprofiil mulla- · Mullahorisont mulla horisontide püstläbilõige vertikaalläbilõikes maapinnast kuni lähtekivimi (mullaprofiilis) silmaga ülemise osani. Mullaprofiil eristatav maapinnaga kujuneb järk-järgult, horisontaalne sõltudes klimaatilistest, erivärvusega (koostise), litoloogilis-test ja bioloogilistest tingimustest. läbimõõdu, tiheduse ja Mullaprofiili tüsedus kõigub struktuuriga mullakiht mõnekümnest cm-st mitme m-ni. Profiilil eristatakse 0-, A-, B-, C-, D- , E- , G- , T- ja AT- horisonti Mõisted · Mulla veereziim Auramise ülekaaluga läbiuhteline veereziim: veereziim: auramine sademed ületavad ületab sademed, auramise, sademetevesi mullavees lahustunud
Bioloogiliste tegurite ja sotsiaalsete rollide tõttu on naiste ja meeste vastuvõtlikkus teatavatele haigustele erineva ulatuse ja tõsidusega ning esineb erinevatel eluperioodidel. Euroopas elavad mehed naistest keskmiselt kuus aastat vähem. Naiste ja meeste puhul esinevad erinevad haiguste vormid, erinev on kokkupuude tervist mõjutavate teguritega ja juurdepääs tervishoiuteenustele. See tuleneb naiste ja meeste vahelistest bioloogilistest erinevustest ning nende sotsiaalselt kujunenud rollidest (sugu). Euroopas elavad naised meestest keskmiselt kuus aastat kauem. Kuid enamikku nendest täiendavatest aastatest iseloomustab mõõdukas või tõsine tegevuspiiratus. 2050. aastaks kasvab 65-aastaste ja vanemate inimeste arv ELis 70% ning üle 80-aastaste arv 170%. See toob endaga kaasa olulised väljakutsed 21.
1)Kas saame rääkida mälust kui kindlapiirilisest ja eraldiseisvast psühholoogilisest protsessist? Miks? 2) Kuidas on võimalik mälu liigitada? Tooge välja erinevate jaotuste alaosad ja võrrelge neid. Millised tõendid viitavad sellele, et mälu liike on rohkem kui üks? Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: · Motoorne ehk liikumismälu : seda iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. · Emotsionaalne mälu : selle mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmustega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inime...
Vaimse arengu peetus 1964 – 1976 Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool. Õppimisraskuste diagnoosimisest (Ilme Pilv, meditsiinikandidaat, Nõukogude Kool, 1972) Õpilase õppeedukus oleneb nii bioloogilistest, sotsiaalsetest kui ka psüühilistest faktoritest. Vaimse jõudlusvõime määravad teadmiste, võimete ja õppimisvalmiduse kõrval mitmed disponeerivad tegurid. Nende hulgas on olulised õpilase tervis, koormusetaluvus ja töövõime Mahajäämuse põhjuseks on küllalt sageli mitmesugused tervisehäired. Juba 1954. aastast suunati õppimisraskustega lapsi arstlikule kontrollile ja selle printsiibi rakendamine andis häid tulemusi. Väär oleks aga iga õppeedukuse
Jumala jaoks on ’’hea’’ Maa pidev loomisvõime, mida evolutsioonibioloogid nimetavad võimeks tekitada uusi liike. Hämmastava teadusliku taibuga kirjeldatakse 1. Moosese raamatus Maad kui Jumala partnerit uute olendite loomisel. Enne meie teadusliku maailmapildi teket kirjutatud 1. Moosese raamat erineb tänapäeva kosmoloogiast.Sellegipoolest on selles väljendatud austus Maa pideva loovuse suhtes kooskõlas sellega, mida me teame evolutsiooni ja liikide tekke bioloogilistest protsessidest. Alates taimede loomisest kolmandal päeval on Maa ise Jumala kaaslooja, mis toob esile looduid: ’’Maa laskis võrsuda haljast rohtu ’’( 1 Ms 1:2). Sama kordub kuuendal päeval seoses loomade tekkimisega : ’’Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi’’ (1 Ms 1:24). Loomine on altpoolt toimuv protsess, milles loodud ise saavad kaasloojateks, tuues omalt poolt esile üha uusi looduid ning 2. tekitades nii elu ja loomise küllust
1 Heaoluriik. Tööstuspöörde tagajärjel kujunes välja eriline ühiskonnakorralduse tüüp: heaoluriik(toimus riigi funktsioonide oluline laienemine- varem tegeles riik vaid korra ja kaitsega) Heaoluriik on riigikorraldus, mis tugineb majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidele, et parandada inimese toimetulekuvõimalusi, kaitstes neid tururiskide eest ja leevendades elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske. Enamasti tähendab see aktiivselt majandusse sekkuvat riiki, mis jagab maksupoliitika abil ümber tulusid ning korraldab haridust ja tervishoidu. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse alati poliitiline õiglus.(Siit vaidlused liberaalide /näit. Reformierakond/ ja sotsialistide vahel) Algselt toetati vaid vaeseid ja töövõimetuid, hiljem ka tööjõulisi(tööpuudus, haigused, laste koolitamine) Heaoluriigil on 2 tunnust: 1
varieerub see 100 ja 500 mg/kg vahel. Pliisisalduse lubatud piirkontsentratsioonid (LPK) taimedes on määratud taimekasvu seisukohalt. Sel juhul näitab LPK taimes sellist pliisisaldust, millest suurema sisalduse puhul pidurdub taime kasv. Orienteeruvaks pliisisalduse toksilisuse alampiiriks kaera- ja ristikutaimedes loetakse 50 mg/kg kuivaines. Seejuures ei ole plii kontsentratsiooni toksilisuse piir taimedes kindel ega muutumatu suurus, vaid sõltub taime bioloogilistest iseärasustest, kasvukoha mulla omadustest ja mitmetest teistest teguritest. Nii on pliisisalduse toksilisuse piir raiheinas varieerunud 61-2000 mg/kg, aruheinal aga 25-420 mg/kg. Enamikus maades on toiduna kasutatavate taimsete produktide kuivaine pliisisalduse LPK-ks 2-3 mg/kg. Kuid lubatakse ka 10- ja isegi 30-milligrammist pliisisaldust. 8 6. Kokkuvõte 9 10 6. Kokkuvõte
Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril.Algtihedust on vaja järgida, sest optimaalne algtihedus tagab kultuuri õigeaegse liitumise, puidu hea tehnilise kvaliteedi ja tulevikupuistu maksimaalse tootlikuse. 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist,istutusmaterjali suurusest,maapinna ettevalmistamisest ja kasvukohatingimustest,puuliigi bioloogilistest omadustest.Algtiheduse määramist mõjutavad palju tegurid, mille juures peab eelkõige arvestama olemasolevate tingimustega:kui palju võib tekkida peapuuliigi ja kaasliikide looduslikku uuendust,kultiveeritava puuliigi omadustega,kasvukohatüübiga,st.mulla viljakusega. 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat a)Raiesmiku kohese kultiveerimise üks eeliseks on see, et väheneb oht rohttaimede
kontrollivad vastaskehapoole lihaste tööd. 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid? valkude, ensüümide, kandjamolekulide, ioonkanalite, retseptorite 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Tagajärje seadus: kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem. 32. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel. Bioloogilised piirangud õpetamisel. Eksisteerivad bioloogilised piirangud, mis juhivad assotsiatsioonide teket - seoste kokkukuuluvus (belongingness) teatud stiimulid kuuluvad tõenäolisemalt kokku (nt. õpitud maitse vältimine) 33. Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos? Seos stiimulite vahel Klassikaline tingimine - neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga 34.
Biomarker võib olla kas normaalse või patoloogilise protsessi tunnuseks, samuti viidata kahjustusele või haigusele. Markerit võib kasutada kontrollimaks seda, kuidas keha reageerib kahjustuse või haiguse ravile.[1] Biomarkeri täpne definitsioon varieerub, kõige laiemas tähenduses võib mõista biomarkeri all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olemasolu. [3] Vähi biomarkerite abil kirjeldatakse patsiendi molekulaarset profiili. Biomarkerite
1p. Milline kirjeldus vastab enim Marxi käsitlusele klassiühiskonnast? A.) Stratifikatsioonisüsteem, mis lähtub kihistumisest seisuslikel alustel (nt. Talupojad, vaimulikkond, aadel) B.) Stratifikatsioonisüsteem, kus kihistumine lähtub eeskätt inimese töökusest ja sünnipärasest võimekusest C.) Stratifikatsioonisüsteem, mis lähtub kihistumisest varandusliku jõukuse baasil D.) Stratifikatsioonisüsteem, kus kihistumine lähtub inimese bioloogilistest omadustest 1p. Nimetage autor, kelle uurimistöös tõstatuvad sellised teemad: baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, võõrandumine, klassiteadvus A.) Autor on Karl Marx 1p. Rebaste ristimine, pulmad, sõdurieksam, nunnaks pühitsemine, matused. Kõiki nimetatud rituaale saab kirjeldada ühe konkreetse rituaaliteooria abil. Kes on selle teooria autor? A.) Autor on A. Van Gennep 1p
jahedamaks. Väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhus ka kuivalt, fotokeemiliselt hapenduda (oksüdeeruda) gaasiliseks väävel- ja lämmastikhappeks. Järelikult tekitavad need traditsioonilised hapestavad ühendid ka fotokeemilise saaste.(P.Anttila 1996) Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Kuivsadenemise intensiivsus sõltub saasteainete ja pinna keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest omadustest ja seda on raske mõõta, sest erinevad pinnad (naiteks vee- ja taimepind) seovad saasteaineid erinevalt. Märgsadenemine moodustab hinnanguliselt 50-70% vääveldioksiidist ja lämmastikoksiididest pärinevate ühendite kogudepositsioonist.(P.Anttila 1996) Hapestumise seisukohalt on olulised lämmastiku oksiidid. Lämmastikoksiidid moodustuvad õhulämmastiku oksüdeerumise tõttu põlemisel või kütteaines olevast orgaanilisest lämmastikust
looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest); 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemnetega uuenemiseks on vaja soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist; b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edasine saatus sõltub puuliigi bioloogilistest omadustest. 2.1 Metsa looduslik uuenemine (vegetatiivne). Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu - areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemine sõltub: ▪ Puuliigist (iseloomulik enamikule lehtpuudele). ▪ Vanusest (nooremad produtseerivad rohkem võsusid) ▪ Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekib rohkem võsusid) Juurevõsu - areneb juure lisapungadest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
