Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele (1)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
MINU ÕPITAVA ERIALA KAHJULIKUD MÕJUD TERVISELE
Kbp-12
Juhendaja : Aivar Kalnapenkis
Õpilane: Reio Saarniit
Väimela 2012
Sisukord:
Sissejuhatus................................................................................................3
Ehitusplatsil varitsevad ohud.....................................................................4
Müra kaudne toime tervisele, mürakaitse, õhuliikumine...........................5
Töövägivald................................................................................................6
Kokkuvõte..................................................................................................7
Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus.Millised on aga minu eriala,kivi ja betoonkonstruktsiooni ehituse, ohutegurid ? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohutegureid. Füüsikaliste ohutegurite grupp on enim levinud, kuna iga tööline puutub kokku nende ohuteguritega tahtes seda või mitte. Bioloogilistest ohuteguritest ohtlikuimad on bakterid , viirused , seened, endoparasiidid. Tihtipeale ongi märgata esimesena vaid nende kahe grupi ohutegureid, sest need puudutavad kõiki töötajaid, kas eraettevõttes üksi töötades või siis suures firmas mitmekümnekesi töötades. Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud „liinifirmade“ probleem, kus inimesed on sunnitud olema sundasendis, tegema kurnavat ja tugevust nõudvat tööd. Psühholoogilised probleemid on pigem seotud ülekoormusega, mis töötajat koormab. Psühholoogilised aspektid on veel ka tööalane kiusamine , ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Sellekohta saabki lugeda alljärgnevast referaadist.

Ehitusplatsil varitsevad ohud:

Õnnetusjuhtumid ja traumad:

- Kukkumine kõrgusest (Redelitelt, tellingutelt, upitades, kaitsevarustuseta);
- Kukkumine samal tasapinnal (Märjad põrandad, juhtmepuntrad maas );
- Elektrišokk, kontaktist vooluga;
- Lõikehaavad ( Teravad esemed, noad jms).
Libisemine juhtub, kui inimese ja põranda vaheline haardetegur ootamatult väheneb ning jalad hakkavad liikuma kiiremini, kui ülakeha järele jõuab. Tulemuseks ongi kukkumine tahapoole. Tavaliselt libisetakse märjal pinnal.
Komistatakse enamasti siis, kui liikumisel jalg takerdub millegi taha, kuid ülakeha püüab inertsist edasi liikuda . Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid . Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel- inimene ei oska takistustega arvestada, sest tavaliselt ei ole neid segamas.
Elektrišokk: 220 V toitepinge , mida kasutatakse aparaatide toiteks, on inimesele ohtlik. 220 V poolt põhjustatud vool võib tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma.
Lõikehaavad tekivad näiteks noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest tööriistadest.
Müra kaudne toime tervisele:
-Kõrgvererõhutõbi;
-Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel);
-Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid );
-Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged);
-Organismi ainevahetuse häired, veres tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale;
- Kuulmisorgani kahjustus (põhjustatud kõrgest vererõhust) jne.
Mürakaitse:
-Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel;
-Müraallika alla müra summutavad alused;
-Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi;
- Kaitsevahendid.
Õhu liikumine:
Optimaalne õhuliikumine -0,1–0,4 m/s; istuva töö puhul 0,1–0,2 m/s.
-Soodustab temperatuuri taju;
-Soodustab aurumist;
-Tagab õhuvahetuse.

Hoidumine töövägivallast:

Mis on töövägivald?

Töövägivalla mõiste hõlmab üldiselt organisatsiooniväliste inimeste, sealhulgas kaastöötajate solvanguid, ähvardusi, füüsilist või psühholoogilist kallaletungi töötaja vastu, mis seab ohtu tema tervise, ohutuse ja heaolu. Vägivallal võib olla rassiline või seksuaalne suunitlus .
Agressiivset või vägivaldset käitumist iseloomustab:
• Ebaviisakas käitumine – austuse puudumine teiste vastu;
• Füüsiline või verbaalne vägivald – tahtmine haiget teha;
• Kallaletung – tahtmine teisele inimesele viga teha;
Kuidas ära hoida töövägivalda?
Vägivalda saab ära hoida kahel tasandil:
-Esimesel tasandil on eesmärgiks peamiselt vägivallaaktide ilmnemise ärahoidmine või vähemalt vähendamine;
-Teisel tasandil, kui vägivallaakt on toimunud, vajab intsidendi läbi elanud isik toetust. See peaks vähendama vägivalla kahjulikku mõju ja ära hoidma mistahes süütunde, mis ohvris võib tekkida pärast toimunut ning võib takistada kaebuse esitamast.
Referaadist sain teada ohte oma erialaga seoses, osaliselt kuidas neid vältida ja kuidas toime tulla.
7