Bioloogia - Rasvhapped (0)

Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist.
Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed.
I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid , Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed.
Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk ).
Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped –enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes – raps, kanep Õli viljades – oliivid , pähklid.
II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse.
Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2. Vitamiinid 3. Kolesteriid
Hormoonid testosteroon ( meessuguhormoon ), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid D- vitamiin – hormoon , mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil
Ainevahetuslik funktsioon --- Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas.Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.
Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid
1g – 38,9 kJso 9,3 kcal .
SAHHARIIDID e. süsivesikud
Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75 - 90% loomades 2% seentes 3% mikroorganismides 12 - 28%
I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid : Riboos Desoksüriboos Heksoosid : Glükoos Fruktoos
OLIGOSAHHARIIDIDKoosnevad kahest-kolmest monosahhariidist.Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid . Maltoos Laktoos Sahharoos .
POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUDMonosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen.
tähtsus
Energeetiline tähtsus:Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks.Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal.Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l.
Struktuurne : Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine : Tärklis (taimedes) Glükogeen (loomades)Toite: Piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse:Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine – kaitseb külmumise eest Ligimeelitav:Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseksBioregulatoorne:Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesseBiosünteetiline:Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil ( nukleiinhapped )
Valkude töös seisneb elu!
Valgud , ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped .
Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidestValkude koostises on 20 erinevat aminohapet.Valkude süntees toimub ribosoomides.
Erinevaid aminohappeid on 20•Miks saab olla nii palju erinevaid valke?•Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on ka erinev arv valgumolekulis.•Mis määrab valgu ülesande (töö)?•Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande.•Mis määrab aminohappelise järjestuse?•DNA
Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin .
Kõikidel valkudel on primaarstruktuurSelle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
Sekundaarstruktuur§ α - heeliks§ β - struktuurseotud vesiniksidemetegaKõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.
TertsiaarstruktuurSeotud vesiniksidemetega.§ GloobulEnsüümid, antikehad , vereplasma valgud§ FibrillVerehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud.
KvaternaarstruktuurMitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin.Ühendatud vesiniksidemetega.
Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutusHävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine , muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke.§ Mehaanilisel teel§ Kõrge temperatuuriga§ Keemilisel teel§ Kiirguse toimel.

• Valkude ülesanded :
  
• Ensümaatiline: Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist.
  
• Struktuurne : Rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste kapslid .
  
• Transport :Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
  
• Regulatoorne :Hormoonid ( insuliin ), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis.
  
• Retseptoorne :Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi.
  
• Liikumise :Algloomade viburid , ripsmed , lihaskoe valgud ( aktiin , müosiin), mitoosi kääviniidid
  
• Varuaine : Munavalge, piim (kaseiin).
  
• Kaitse : Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
  

Antikeha ehitus
Antigeen on võõras aine organismis.Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud.

• Toksiline : Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi
  

Energeetiline ülesanne.Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel (kui palju???)•Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil?•Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.