5. Financial Institutions and Services Objectives and Outcomes To give overview of main players. 5.1. Introduction It is common to distinguish between monetary financial institutions (MFIs) and other financial intermediaries. The distinction is based on the functions of institutions institutions in the first group (MFIs) play important role in the process of money creation in modern economies. European Central Bank (ECB) describes Monetary financial institutions as including national central banks (and also ECB in the euro area), credit institutions and non-credit institutions which receive deposits from general public (individuals and non-MFI firms) and grant credit and/or invest in securities. Major non-credit MFIs in Europe are money market funds. Credit institutions are defined in the directive 1 relating to the taking up and pursuit of the business of credit institutions as: a) undertakings whose business...
Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid;
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus
I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist,
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70
SISUKORD........................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS................................................................................................2 1. KOHUSTUSED...............................................................................................3 1.1 Kohustuse põhitunnused.........................................................................................3 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis....................................................3 1.2 Kohustuste liigitamine.............................................................................................4 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused......................................................................... 4 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused..............................................6 1.2.3 Eraldiste moodustamine..........................................................................
Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED................................................................................................ 8 2
......................................... lk. 5 - kapitalirendid ........................................................................................................ lk. 5 - kasutusrendid ........................................................................................................ lk. 6 4. Müügi-tagasirenditehingud ................................................................................ lk. 6-7 5. Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes .................................................................... lk. 7 6. Lisades avalikustav informatsioon .................................................................... lk. 8 7. Kokkuvõte ................................................................................................................... lk. 9
Transporditeaduskond Õpperühm: AT/11B Juhendaja: Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Varude otstarve 3. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine 4. Varude arvestussüsteem 5. Inventeerimine 6. Varude kajastamine bilansis 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Bilansi tegemisel loetakse varude alla tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Lisaks lähevad sinna alla veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Laiemas mõttes on varud inimressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal. Samuti loetakse varude alla ka alles valminud tooted ja ka pooleli olevad tooted. Varude otstarve
erinevatest allikatest pärit informatsiooni väljatoomine; teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda
erinevatest allikatest pärit informatsiooni väljatoomine; teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda
Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne.
Ülesanne NB ! Tegemist on näidisülesandega eksamile tuleb SARNANE ülesanne, kuid kindlasti mitte SAMADE tehingutega ! Oluline on mitte niivõrd saada kokku tasakaaalus olev bilanss, vaid näidata mida te teate (abitabel!). Punkte saab raamatupidamisalaste teadmiste, mitte arvutusoskuse eest ! Kajasta toodud esialgses bilansis järgmised lõpetamis- ja korrigeerimiskanded, lahenduskäigu selgitamiseks täida tabel: 1. Kassas olevas sularahas sisaldub 20 USD-d. Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte
Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. See on: Valige üks: a. Olulisuse printsiip b. Konservatiivsuse printsiip c. Majandusüksuse printsiip d. Objektiivsuse printsiip 4. AS Kuusik soetas kauba Mutter alghinnaga 6 eurot. 31.12.20x7 bilansis kajastab ta kaupu vähemväärtuse reeglit rakendades. Nõudlus kauba Mutter järele on aasta lõuks järsult langenud ning kauba Mutter eeldatav müügihind on 7 eurot. Kauba Mutter turunduskulud on 2 eurot. Missuguses väärtuses kajastab AS Kuusik kaupa Mutter oma bilansis 31.12.20x7? Valige üks: a. 6 b. 5 c. 9 d. 7 e. 8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et
Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Tekkiv tulu: müügitulu ja finantstulu Rentniku aruannetes: oma pilansis vara ja kohustustena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete min.summa nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Min.summa arvutamisel diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või alternatiivne määr. Kasutusrendi kajastamine Rendileandja kajastav kasuturendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis
Konsolideerimise peamised raamatupidamisprotseduurid on järgmised: 1) emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsnäitajad (nii bilansi-, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjed kui ka lisades ja muudes aruande osades avalikustatavad finantsnäitajad) liidetakse rida-realt (enne soetamispäeva tekkinud tütarettevõtte tulusid ja kulusid ning rahavoogusid ei lülitata konsolideeritud kasumiaruandesse ja rahavoogude aruandesse); 2) emaettevõtte bilansis kajastatud investeeringud tütarettevõtetesse elimineeritakse emaettevõtte osaluste vastu tütarettevõtete omakapitalis; 3) juhul kui teatud tütarettevõtetes on emaettevõtte osalus väiksem kui 100%, eraldatakse vähemusaktsionärile kuuluv osa selliste tütarettevõtete netovarast ja aruandeperioodi kasumist (kahjumist); 4) elimineeritakse täielikult kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete
Aktivakontodel on algsaldo ja lõppsaldo ainult deebet poolel, passivakontodel ainult kreedit poolel. Seega kontode suurenemine asub alati kontode algsaldoga ühel poolel, vähenemised asuvad konto vastaspoolel. Saldo- konto jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Kontod oma nimetustega avatakse algbilansi alusel, ning igale bilansikirjele avatakse vastavad aktiva või passivakontod. Algsaldo kirjendatakse alati konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontodel deebetis ja passivakontodel kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit: a) algsaldod kontodele kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontol deebetis ja passivakontol kreeditis) b) varade sissetulek ja kohustuste ning kapitali suurenemine asuvad konto sellel poolel kus asub algsaldo kontol. c) Konto lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel.
.11 1.3.1 Bioloogiliste varade esmane arvelevõtmine......................................................11 1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine..........................................................13 1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine..........................................................14 1.4Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes.................................................15 1.4.1 Bioloogiliste varade kajastamine bilansis...........................................................16 1.4.2 Bioloogiliste varade kajastamine kasumiaruandes.............................................18 1.4.3 Bioloogiliste varade kajastamine aastaaruande lisades.....................................20 1.4.4 Bioloogiliste varadega toimunud sündmuste kajastamine rahavoogude aruandes .................................................................................................................................
Üldjuhul on see piiratud Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul
1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 4 ,,Varud" eesmärgiks on sätestada reeglid varude kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille
Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks. Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks 200 1000 700 70 25 liidan 200 liidan 50 liidan 60 6 lahutan juhul kui maksti kassa või pangakontol oleva raha eest 10 lahutan 7 liidan juhul kui raha laekus kassasse või pangakontole 100 lahutan 20 lahutan 150 lahutan juhul kui maksti kohe 60 lahutan 25 22 60 10 10 136
Ostukulutused: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varude soetamisega otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse: 1. perioodiline arvestus 2. pidev arvestus Perioodiline arvestussüsteem: 1
D …garantiiremondikulud K garantiieraldis Kasutamine: D garantiieraldis K materjal/pangakonto jne POTENTSIAALSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Potentsiaalne kohustus on selline kohustus, mis võib muutuda reaalseks kohustuseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus toimub või mitte. Näiteks: on tegemist kohtuprotsessiga, mille tulemusena tõenäoliselt rahuldatakse firma vastu esitatud hagi. Potentsiaalne kohustus, mille tekkimine on tõenäoline ja hinnatav, tuleb kajastada bilansis. Potentsiaalseid kohustusi, mille realiseerumist ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, ei kajastata bilansis, vaid avalikustatakse majandusaasta aruande lisas.
kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. KASUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui tulud on suuremad kui kulud, on tulemuseks kasum, mis suurendab omakapitali. Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 KAHJUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui kulud on suuremad kui tulud, on tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna. KASUM = TULUD > KULUD KAHJUM = TULUD < KULUD 2.2 Kasumiaruande seos bilansiga Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu. 2.3 Kulude arvestus Kuluarvestus ettevõttes peab olema:
Sissejuhatus Ettevõtte vara jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks.
Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud. Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest. Tooraine ja materjal on selline vara, mida toodetakse ise või saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang,
raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsvarad on kajastatud bilansis õiglases väärtuses, v.a. nõuded teiste osapoolte vastu, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ning investeeringud sidusfirmadesse, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantskohustused on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Kõigi finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea
toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 31. detsembril 2005 hinnatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval. Samadel põhimõtetel hinnatakse ümber ka õiglases väärtuses kajastatavad mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad". Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete
Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses) 3
aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Bilansis kajastatakse nõuded ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Inventuuri läbiviimiseks saadetakse saldoteatised teisele osapoolele ja saadakse teiselt osapoolelt tagasi saldokinnitus. Nõuded peavad olema teiste osapoolte kaupa lahti kirjutatud. Kui saldodes on erinevusi, tuleb selgitada võimalikud vead ja teha parandused RP-s. Lisas ,,nõuded ostjate vastu" kirjutatakse bilansi rida täpsemalt lahti. Eraldi tuuakse välja nt
Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot. Seadme jääkmaksumus on a) 100 000; b) 20 000; c) 120 000; d) 80 000. 17. Amortisatsioonikulu kajastub: a) bilansis (finantsseisundi aruandes); b) kasumiaruandes; c) bilansis (finantsseisundi aruandes) ja kasumiaruandes; d) rahakäibe aruandes; e) omakapitali muutuste aruandes.
100 : KASUTUSAEG = NORM % Tingimusteks on :Hooned (0-8%) kõik muu (-40%) Kulumit arvutatakse nii kaua kuni on saanud võrdseks soetusmaksumusega. Kanded: D- Kulud (sõltuvalt põhivara kasutuskohast) K- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) 2 Põhivara kulumi kontole jääb kreeditsaldo. Bilansis lahutatakse kulum põhivara soetusmaksumusest maha , seega põhivara kajastatakse jääkväärtuses. Kulumit arvutatakse kõikidelt põhivaradelt v.a. maa, kunstiväärtused, elusolendid, raamatukogufondid Põhivara mahakandmine Kui kulum on võrdne soetusmaksumusega siis lõpetatakse kulumi arvutamine, kuid põhivara ei pea maha kandma. Mahakandmine tehakse aktiga kui leitakse et põhivara edasine kasutamine ei ole otstarbekas.
annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupidamiskanne 9) Algvaru oli 150 hind 14.-, ost detsembrikuus 45 hinnaga 16 , müük 35 hinnaga 12.- ,
Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus ning materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [21]. Varud on seega raamatupidamiskohustuslasele kuuluv majanduslik ressurss, mis on
vahetuskurss, ei tekkinud ümberarvestusest kursierinevusi. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (kuni 31.detsembrini 2010 Eesti kroon). Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid)
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis
Registrite- ja infosüsteemide Keskus info(ät)rik.ee 24. november 2011 Andmekaitse Inspektsioon info(ät)aki.ee TAOTLUS Asjas number 1.3.7/11/1236 Palume maha kanda ja hävitada Andmekaitse Inspektsiooni bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 moodustab 0 eurot. Inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhataja Kessu Kess, tel 652 2286
Lp Konna Poeg 24.11.2011 nr 1.3.7/11/1236 Registrite- ja Infosüsteemide Keskus Lõkke 4 19081 Tallinn [email protected] Mahakandmistaotlus Palume maha kanda ja hävitada bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 0 eurot. Mahakandmistaotluse põhjus: inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhatuse esimees Kessu Kess koostaja tel 652 2286
Millises olukorras on oluline omada kindlasti laoprogrammi, mis see kaasa toob. Ülesanne: FIFO ja keskm. hinna meetodi arvestuse alusel. Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses. Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse) või netorealiseerimismaksumus (toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks). Inventuuri läbiviimiseks tuleb üle lugeda kaubad laos, kaupluses, vm, leida
tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist - kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist. Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel Bilanss Seos on rahakäibes Seos on Arvestatud Perioodi Kasumiaruandes arvestatud Lõpu Rahaline seis aruandeperioodi kasum Näidatakse bilansis näidatakse bilansi omakapitali Rahakäibe aruanne Kasumiaruanne all, jaotamata kasumi kooseisu. Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja omanike poolt
Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla nimetatud alampiiri, arvestust jätkatakse kuni nende mahakandmiseni. Asutuse juht võib oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks madalama piirmäära; Soetusmaksumus vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus ilma käibemaksuta; Bilansiline (jääk) maksumus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi); Kasulik eluiga periood, mille jooksul vara asutuse poolt tõenäoliselt kasutatakse; Amortiseeritav osa vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus; Amortisatsioon vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul; Kulum põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa; Allahindlus vara väärtuse vähendamine. Teostatakse põhivarade väärtuse languse (nt
nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse perioodikuludena ning kajastatakse kasumiaruandes eraldi, näiteks normaalsest suuremad tootmiskaod, ladustamisega seotud kulud, v.a. juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus, üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse, turustuskulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse viimine vastavusse neto realiseerimismaksumusega vastab arvestusprintsiibile, mille kohaselt vara ei tohi olla arvel kõrgema väärtusega, kui loodetakse saada tulu selle müügist. Hea raamatupidamistava kohaselt peaks allahindlus toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida
algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud, nt varud ja nõuded ostjate vastu)
debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Koondkonto 791 on tulude ja kulude koond . Aruande koostamisel kogutakse selle konto kreeditisse kõik tulukontode kokkuvõtte summad. Tulukontod suletakse neid debiteerides . Deebetisse kantakse kõik kuludekontode kokkuvõtte summad ning kulukontod suletakse neid krediteerides. Lahutades koondkonto 791 kreedit käibe
varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastas poolele. Sünteetilise või Analüütline arvestus: Iga tehing tuleb kirjendata üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele
Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks vastus: Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks Page 1 Sheet1 200 Sissetulekud Väljaminekud 1000 700 70
12.2003 31.12.2002 Ostjatelt laekumata arved 36 586 31 715 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -364 -503 Nõuded ostjate vastu kokku 36 222 31 212 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 3.2. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. 3.3. Varud Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Bilansis hinnatakse varud lähtuvalt sellest, mis on madalam kas, soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas,
esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varade soetam, pv amort) Piirk e
· aruandlus [1 : 125-126]. Varude soetusmaksumuse kindlakstegemiseks on erinevad meetodid: · individuaalmaksumuse meetod ehk tükimeetod; · kaalutud keskmise meetod; · FIFO- meetod; · LIFO- meetod. Iga ettevõteja valib endale sobiva meetodi ja kohandab selle ettevõtte arvestussüsteemile (eriti omahinna arvutamiseks) sobivaks. Määravaks on ka lao või raamatupidamisprogrammi kasutamine ja programmilised võimalused [1 : 127]. Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, olneb kumb on väiksem. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutada FIFO või kaalutus keskmise soetusmaksumuse meetodid [8 : 39]. 6.1.6 Bioloogilised varad Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism [11]. Bioloogilisi varasid kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised
f. laenude andmine teistele osapooltele g. dividendide väljamaksed h. tasutud maamaks i. põhivara müük j. kaupade müügist laekunud raha k. põhivara ost Question 13 Bilansikirjel Kohustuslik reservkapital kajastataks a. aktsiate müügikasum b. teenuste müügi kasum c. vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
