Romaani Avaldus ehituskunstis, markaar, ehitusmlestistest on kirikud, Enim ehitati basiilikaid, kirikuhoone hendamine tornidega, nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist,
See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavaliselt k6rgem keskl66vi p6randast ja seal all asus krypt mida kasutati aadlike matmispaigana.Romaani ajal ehitati kiriku torn kokku kirikuga v2ljaarvatud Itaalased.Tavaliselt oli kaks l22netorni ning yks nelitistorn.Nelitis on pikki ja p6ikihoone ristumiskoht
Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega basiilika kõrval esineb idas mitmel pool silindervõlviga või kupliga kaetud basiilikaid. Sel juhul esinesid tugedena nelja või mitmetahulised piilarid. Kristuse Sündimise kirik Bethlehemis, mis on ka säilinud. Kalb-Lauzeh basiilika Süürias. Santa Maria Maggiore basiilika Roomas. Simeon Stylites'i kloostrikirik. Püha Peetri basiilika Roomas, mis oli tähtsaim vanadest basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor Kapiteelid Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel.
neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud; Enim ehitati basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega.; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge kavatis (plaaniline ja ruumiline üldlahendus) ja raskepärane monumentaalsus. Tunnused: Kõige tüüpilisemad tunnused – ümarkaar, silindervõlv (või ristvõlv); paksud müürid (6...8
mille ülaosas on aknad. Basiilika vastand on kodakirik (1-lööviline või on kõik löövid ühe katuse all). joonis: basiilika läbilõige joonis: basiilika põhiplaan + kreeka rist ladina rist Ristiusu kirik on alati paigutatud lääne-ida suunal (sissepääs läänes, altar idas). Varakristlikul basiilikal tavaliselt polnud võlve (lagi oli lame või paistsid sarikad), enamasti puudus ka torn (või oli eraldi kiriku kõrval). Varakristlikke basiilikaid on väga vähe säilinud. Nad on kas hävinud või ümber ehitatud. Roomas praeguse Peetri kiriku kohal oli vana Peetri basiilika, ehitati ümber 16. sajandil. Roomas on säilinud veel Santa Maria Maggiore kirik, kuid seegi on ümber ehitatud. II Maalikunst (Skulptuur oli varakristlikul ajajärgul vähetähtis, kuna taheti end vastandada paganausule, mitte teha kujusid). Seinamaalide (freskod) parimad näited on Rooma katakombides. Vorm sarnaneb rooma kunstile, kuid sisu on kristlik
......................................... Saha Kabel ............................. ..................... Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa (Valjala, Kaarma, Haapsalu, Ridala jt). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee
Romaani stiil o 10. saj lõpp 13saj. Algus o Palju kiviehitisi ja kristlikke sümboleid(mustrid, tähtpäevad, pühakojad) o Ehitised on roomapärast o Usk on hea ja kurja võitlus o Arhitektuur · Ehitatakse palju basiilikaid 3-löövilised Laes kasutatakse palju rist ja silindervõlve Lööve eraldavad üksteisest sambad e piilarid. · Ehitised on võimsad, paksude müüridega, massiivsed · Olulisim tunnus on ümarkaar · Portaal-ukseümbris, alati kaunistatud (kaunistus kaitseotstarbel), punast värvi Erivates maades on stiilierinevused. Klassikaline stiil esineb Prantsusmaal. Itaalias ehitati kellatorn kirikust eraldi.
triumfikaari valitsejate auks. 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Foorum oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud ja kirjelda selle juurde kuuluvat! väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik.Foorum on nii-öelda turuplats, kuhu valitsejad rajasid templeid, basiilikaid, raamatukogusid, arhiive, kartsereid, sambaid, monumente ning triumfikaari 4. Millal ehitati Pont-du-Gard? See ehitati I.sajandil ning 18. sajandil ehitati sinna kõrvale sild. 5. Mis otstarve oli ehitisel Pont-du-Gard See sillataoline rajatis tõi linna vett üle Gard´i oru. 6. Mis otstarvet täitis Colosseum
mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Vana Rooma arhitektuur Ehitati : 1. Foorumeid toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid terme,basiilikaid,staadione jne 3. Võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide auks keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 4. Mausoleume tähtsatele isikutele hauakambreid Vana-Rooma arhitektuur Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes rooma olulisim ehitustehniline iseärasus kaarte,võlvide ja kuplite laialatuslik kasutamine ehituskunstis. Vana-Rooma arhitektuur
Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee
kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber
Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised
Hiigelsuur kuppel on sajandite väitel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Roomlased võtsid üle: 1. Kreeka sambad, eelistatikorintose stiili 2. Sambad dekoratsiooniks 3. Kasutati poolsammast ja pilastrit 4. Kaared ja võlvid – kande funktsioon Ehitati: 1. Foorumeid – toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid – terme, basiilikaid, staadione jne. 3. Võidu- ehk riumfikaari võidukate väejuhtide auks 4. Keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 5. Mausoleume – tähtsateke isikutele hauakambreid Rooma oli juba antiikajal milijonilinn. Suurejoonelised avalikud lõbustusasutused: 1. Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. 2
Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline
docstxt/.txt
valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad, küll aga armastati väga kupleid. Kõige levinum oli ristkuppelkirik, selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Hagia Sophia ja San Vitale
Pühendatud mitmele jumlale. Võetakse kasutusele betoon ja põletatud tellised. Keskajal suhtuti arhitektuurimälestitesse halvasti ja nende materjale kasutati uute kristlike kirikute ehitamiseks. Roomlased võtavad üle kreekast mitmed võtted- sambad (korintose stiil), need olid dekoratsiooniks. Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid. EHITATI Foorumeid- toredaid ja sammaskäikudega väljakuid Avalikke hooneid- terme, basiilikaid, staadione jne Võidu- ehk triumfikaari – võidukate väejuhtide auks, suurim on Konstatinuse kaar. o Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. Mausoleume tähtsate inimeste hauakambreid- keiser Hadrianuse, Mitmekorruselisi elamuid Basiilika- ehitusstiil. Kesklöör on kõrgem kui külglöörid. Löörid on sammastega eraldatud. Ainukeseks valgusallikaks on kesklööri ülemises osas
kaetud kupli ja kahe poolkupliga.Kupli all servas on 40 akent mis annavad ruumile 6hulise mulje.Hoone p6hitugedeks on 4 v6imsat piilarit.Piilar on kandiline sammas,millele toetuvad vikklid ja neile omakorda kuppel.Vikkel on sf22riline kolmnurkne ehitusvorm v6lvlae nurgas.Kirik oli seest kaetud maalidega ja mosaiikidega. Teine kuulus ehitis oli San Vitale kirik Ravennas.Kirik on 8 nurkse p6hiplaaniga ja v2ga lihtsa v2liarhitektuuriga.P6hiliselt ehitati bytsansis basiilikaid ja kellatorn ehitati kiriku juurde.9 saj oli j2rjekorde k6rgperiood.9 saj levis viie kupliga ristkuppelkirik.Kuna kiriku v2lisseinad olid siledad siis hakati seinte kaunistamsieks kasutama petikaid.Petik on lame ust v6i akent meenutav syvend seines.Bytsantsi seinte kapiteel erines varajasematest.Kapiteeli moodustavad kaks kiviblokki mis on ylalt laianevate tahkudega ja kaetud reljeefidega. Skulptuur Ymarplatsika ehk kujud puudusid kuna ei tahetud sarnaneda eelnevate uskudega.Tehti
Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis tahvelmaali. Gooti stiil lõi millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat. Ei tehtud õitsele Prantsusmaal ja Saksamaal (viimases eriti stiilipuhta näitena skulptuure. Hiljem, kui ristiusk riigistati, hakati ehitama kirikuid, Kölni katedraal). Itaalias seda stiili eriti ei kasutatud. mis meenutasid rooma basiilikaid (äri-ja kohtuhooned). Need olid KESKAJA KULTUURI ISELOOMULIKKE JOONI: algselt lihtsad kirikud, kus ainsateks kaunistusteks olid 1. Seos kirikuga. Teoloogia on keskaegse maailmanägemuse seinamaalingud ja mosaiigid. kõrgeim ilming, see ka kõlblusnormide loojana. II Bütsantsi kunst seotud Rooma kiriku hargnemisega 1) Lääne- 2. Keskajal inimene tunnetas samuti nagu ürgajal maailma
sajandil. 14. sajandil laiendati ja 16.sajandil ehitati kirikule lääne fassaad. Toomkirik põles 1614. aastal ja seda ei ole taastatud. Oli ainuke kirik millel oli 2 torni. 19. sajandil ehitati Toomkiriku varemetesse Ülikooli raamatukogu. Jaani kiriku põhiosa sai valmis 14.sajandil. Seal on kuulsad terrakota kujud( põletatud savist kujukesed), mis kõik on ühekaupa tehtud. 1830.aastal kirikut remonditi. Romaani stiilile on omased paksud seinad, võlvid ja ümarkaared. Palju oli basiilikaid. Maaalused käigud, kuhu maeti surnuid- katakombid. Gooti stiilile on omased roosaknad, teravkaared, roided e. tugikaared, klaasvitraaz. (Jumalaema kirik Pariisis) Tallinn Linna kodanikke kaitsti Maaala oli piiratud ja kodanikuks saamine oli kallis Majad olid külgepidi koos Pesuvesi majadest uhuti tänavale, see ei olnud eriti hügieeniline, kuigi see puhastas tänavaid. Kuna
Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar)
isikutele, kes olid midagi suurt saavutanud ROMAANI STIIL 10-12 saj (eri maades kestus erinev) Kunst oli seotud kirikuga Euroopa ühendajaks sai katoliiklik kirik Ahridektuur hakkas levima alles 11 saj, kui hakati ehitama kirikehitisi Usk haaras praktiliselt kõik elualad, nii ongi romaani stiil eelkõige kiriklik Romaani triil sai nime Rooma järgi Arhidektuur o Ilmekaimaks tunnuseks on ümarkaar o Ehitati basiilikaid, suurem osa(rooma) o Romaani ajastut iseloomustab veel kirikuhoone ühendamine tornidega Basiilika – ehitustüüp o Apsiid – altari ruum o Krüpt – kiriku alune haudade koht Kirikuruum koosneb 3-st osast. Kesklöör ja külgedel külglöör. Kesklöör kõige suurem/kõrgem. Kesklööris asub Valgmik, ainuke kiriku valgusallikas. Kirik ehitatakse idast-läände (läänest tõuseb päike)
Frangi riigi aladel tekkis 3 uut rahvust: prantslased, itaallased, sakslased. Linnu oli vähe. Madalal järjel oli kaubandus ja käsitöö. Kõik vajalikud valmistati feodaal mõistes ja talumajapidamistes. Lääne Euroopas valitses ristiusk eesotsas Rooma paavstiga.Kõige ilusamteks ehitisteks sellel ajal olid kirikud ja kloostrid. Kõige selgemini avaldus romaani stiil ehituskunstis. Kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar(akna ja ukse avades). Romaaniajal ehitati kõige rohkem basiilikaid. Romaani ajal hakati ehitama kirikutele torne peale. Tavaliselt oli 2 läänes, sissekäigu juures ja üks pikija paikihoone ristumiskohas ehk nelitises. Tol ajal olid kirikutel kaitse eesmärgid. Sageli kiriku tornid andsid varjupaika. Romaani kirkud olid massiivsed, paksude kiviseintega ja lööve katsid ristvõlvid. Olid vajalikud ka tugevad sambad. Kiriku idaosas tekitati erladi kooriruum. Tol ajal oli kombeks saanud austada pühakuid need olid inimesed kes olid usu nimel
Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel. Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas – vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad, küll aga armastati väga kupleid. Kõige levinum oli ristkuppelkirik, selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud Bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne – kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks
paigutatud alati ida-lääne suunas. Nii võisid varased päiksekiired läbi apsiidi akende langeda altarile. See andis hommikustele jumalateenistustele erilise sära. Varased kristlased ei osanud võlvida suurt hoonet. Sellepärast oli tolleaegne basiilika enamasti lameda puulaega või lahtise sariklaega. Basiilika kirikuhoonena kujunes välja Roomas ning levis siit ka mujale. Lääne-Euroopas oli basiilika aluseks varase keskaja kiriku arhidektuurile. Varakristlikke basiilikaid on vähe säilinud. Rooma basiilikatest oli tähtsaim Peetri basiilika Roomas, mis XVI sajandil lõhuti. Selle asemele ehitati praegune renessans-stiilis Peetri kirik. Vana Peetri basiilika on tuntud rekonstruktsiooni kaudu. Teist Roomas asuvat basiilikat (Santa Maria Maggiore) täiendati V sajandil ja barokiajastul muudeti seda tunduvalt. San Paolo fuorile Mura basiilika, mis asus väljaspool Rooma linnamüüri, põles XIX sajandi algul, kui taastati sajandi keskpaigas algkujul
Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised.
Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda.
õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber
balustraad - balustritest (keskosas paisutatud profiiliga sammbakestest) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. baptisteerium – ristmiskirik barbar — 1) antiikajal mittekreeklane või mitteroomlane; 2) jäme, harimatu inimene. bareljeef - madal- ehk lamereljeef. basiilika — kolme- või enamalööviline piklik hoone, mille kesklööv on külglöövidest kõrgem ning iseseisva katusega. Kesklöövi ülaosas, külglöövide katustest kõrgemal, on aknad; seda osa nim. valgmikuks. Basiilikaid ehitati antiikajal turu- ja kohtuhooneteks, hiljem kirikuteks. büst — skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga, kuid ilma käteta. Bütsants -Ida-Rooma keisririik dekoor - kaunistus. detail — üksikasi, pisiasi. dipteer - kahe sambareaga ümbritsetud vanakreeka tempel. dolmen — suurtest tahumata kiviplokkidest laotud kivi- või pronksiaegne hauakamber. dooria stiil — vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiilidest, arenes välja doorlaste hõimu juures 600. a. paiku e.m.a
ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või
Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda.
Basiilika tüüpi kirik. Klooster oli hariduse ja kultuuri keskus. Järsult kasvas kiviehitiste püstitamine. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis aluse nimetada seda ehituskunsti romaani stiiliks. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati.
hästi kasutada. Austasid surmajärgset elu, surnu elu pidi oleva elava omaga sama, hauakambrid kaunistati nagu kodud. Etruskid olid head põlluharijad. Näide: „Kapitooliumi emahunt“. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. 20. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Klassikaline roomlaste elumaja keskpunktiks oli aatrium, kust pääses valgus tuppa ja alla basseini kogunes vihmavesi. Majal oli siseõu, toad koondusid aatriumi ümber. Foorumid – rahva kogunemisväljakud, linna süda. Basiilikad – äri,-kohtu –ja usuhooned. Akveduktid – ehitati allikavee juhtimiseks linna mägedest. Amfiteatrid – ehitati etenduste andmiseks(tragöödia, konmöödia), gladiaatorite võitlus.
ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7. Püha Peetri basiilika plaan 8 BÜTSANTS Ehitati peamiselt basiilikaid ja kodakirikuid, kabeleid ristimiskodasid ja riskuppelkirikuid. Kasutati kivi ja tellkivi ning esile kerkis marmori kasutus. Roomlased oskasid katta kupliga ümmargust ruumi, bütsantsi ehitusmeistrid aga leiutasid uue võimaluse, kuidas siseruumis kerajate siilude ehk viklite kandiliselt ruumilt ümmargusele üle minna. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Joonis 8. Viklitele toetuv kuppel 9 LÄÄNE EUROOPA
Austasid surmajärgset elu, surnu elu pidi oleva elava omaga sama, hauakambrid kaunistati nagu kodud. Etruskid olid head põlluharijad. Näide: ,,Kapitooliumi emahunt". Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Klassikaline roomlaste elumaja keskpunktiks oli aatrium, kust pääses valgus tuppa ja alla basseini kogunes vihmavesi. Majal oli siseõu, toad koondusid aatriumi ümber. Foorumid rahva kogunemisväljakud, linna süda. Basiilikad äri,-kohtu ja usuhooned. Akveduktid ehitati allikavee juhtimiseks linna mägedest. Amfiteatrid ehitati etenduste andmiseks(tragöödia, konmöödia), gladiaatorite võitlus.
kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. Sajandil. 10. sajandil sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus väga suureks. Usk haaras peaaegu kõiki, nii ülemkihi kui ka alamkihi. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik oli paradiisiks ning ka kindluseks kurjas maailmas. Kui vaenlased tulid, olid kirikutornid viimaseks peidupaigaks. Seetõttu ehitasidki romaanlased palju kirikuid, enim aga basiilikaid ehk siis pikki hooneid, mis sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd hoopis linnadesse. Gooti ajastul olid keskaegsed linnad, mis olid müüriga piiratud, kaitseks vaenlase vastu. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootika (u 11401200), kõrggootika (u 12001350) ja hilisgootika (u 13501525). EHITUSKUNST Romaani ajastu eripära avaldus kõige rohkem ehituskunstis
ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte - viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas - vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline
Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)?
mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda.
ainult kaunistav osa. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)?
ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu
mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. MAALIKUNST: Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga
usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani - Ilmalikust arhitektuurist (st
Rooma riigis levinud ristiusu levitajad olid taga kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa-alustes käikudes ja koobastes katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud sümbolite abil maalitud piibliainestikuga. Kristlaste vankumatus muutis ristiusu üha enam levinumaks kuni aastal 313 kuulutas keiser Constantinus selle lubatuks. Surnuid maeti katakombide seintesse uuristatud avadesse ja sageli oli kirst uhke reljeefse dekooriga. Iseseisvat skulptuuri ei esinenud. Kirikuteks hakati ehitama uusi basiilikaid: majatüüpe, kus on kolm (hiljem ka viis) pikihoonet, nn. löövid ja keskmisel, kõrgemal löövil on ülaosas aknad. Sisekujunduses kasutati mosaiike, kus oli piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6.sajandil Kreeka ja Väike-Aasia aladel arenev kultuur eraldub usulistes küsimustes Rooma paavstist
Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Haljala kirikul 8-tahuline torn. Tallinna 3 suurima kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15.saj muudeti nad kõik basiilikaks. 14.saj ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on kahelöövilise pikihoonega. Eesti linnade jõukus hakkas kasvama ja nad tundsid ennast uhkena, kui ehitasid aadlikele omaseid basiilikaid. Oleviste kirik on 123m kõrgune, selle keskaegne tornikiiver oli veel kõrgem. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud esialgse kuju. Vanim on dominiiklaste Püha Katariina klooster, mis asutati toompeale aga viidi üle vene tänava äärde. Sisekülgede vastu on ehitatud hiljem maju ja 2 lääneportaali. Säilinud ristikäiguga siseõu. 13.saj rajati Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osad on GAG hoones
Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks 36 tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised
tuntud viielööviline Saint Sernin`i basiilika Toulouse´is (11.saj.), mille imposantne nelitistorn kuulub juba hilisemasse aega (14.saj). Romaani arhitektuur Prantsusmaal on küll esindatud umbes 10 arhitektuurikoolkonnaga, laias laastus võttes võiks need koolkonnad koondada aga kahte suurde gruppi, kus Põhja- ja Kesk- Prantsusmaal domineerivad basilikaalsed ehitused ja Cluny`s väljatöötatud ideed., Lõuna- Prantsusmaal kohtab aga nii basiilikaid, saal- ja kodakirikuid kui ka tsentraalehitisi. Kõikide nende kirikute üldkompositsioonis tuleb hästi esile terviklike detailide kooskõla ning ehituskorpuse astmeline tõus, fassaadilahendustes ilmneb antiigi traditsioone. Nii näiteks viitab Saint Gilles kiriku (10.-11.saj) lääneportaali lahendus oma kolme kaare vahele paigutatud sammastega rooma triumfikaare motiivile. Võidukaare motiiv on lähtepunktiks olnud ka Arles`i Saint Trophime`i basiilika (10.-11.saj) läänefassaadile
annaabi.ee 
