Varakristlik kunst (1)

1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk.
Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi.
1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine.
3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi.
303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima
kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks.
313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks-
Milano edikt.
381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis
riigiusuks.
Levinuimaks tüübiks oli basiilika.
Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone.
Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks.
Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema
müüride ülaosas on aknad.
Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid
altar ja vaimulike istekohad.
Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega.
Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks.
Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita.
Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium.
Lameda laega basiilika kõrval esineb idas mitmel pool
silindervõlviga või kupliga kaetud basiilikaid.
Sel juhul esinesid tugedena nelja või mitmetahulised
piilarid.
Kristuse Sündimise kirik Bethlehemis, mis on ka säilinud.
Kalb-Lauzeh basiilika Süürias.
Santa Maria Maggiore basiilika Roomas.
Simeon Stylites'i kloostrikirik.
Püha Peetri basiilika Roomas, mis oli tähtsaim vanadest
basiilikatest.
Kesklööv
Külglööv
Valgmik
Empoor
Kapiteelid
Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid
keskpunktist enamvähem ühekaugusel.
Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna.
Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga.
Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis-
näiteks Panteon.
Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut
Salonikis.
Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks.
Raamatumaal e. miniatuurmaal.
Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis
selgitasid teksti.
Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud.
5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised.
Seina- ja laemaalid.
Neid leidub katakombides.
Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused
temaatikas.
Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika.
Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja
piiblitegelastele.
Vähe seinamaale on säilinud.
Reljeefkunst.
Ehiti sarkofaage.
Temaatika võetud Piiblist.
Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai.
Rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust.
Monumentaalsust ei peetud oluliseks.
Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega.
Kujult ja stiililt sarnanevad kristlikud sarkofaagid täielikult
paganausu sarkofaagidega.
Säilinud ainult Itaalias.
Tekkis Idas.
Hellenistlikul ajastul ja Roomas kasutati peamiselt
põrandate kaunistamisel.
Pind kaetakse lubja- või kitikihiga ja sellesse vajutatakse
värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid.
Raske teostada detaile.
Voorusteks: vastupidavus, dekoratiivsus ja
monumentaalsus.
Kujutised tihti sümboolset laadi.