Viirused ehk keemiliste ainete kogum (0)

VIIRUSED
Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid . Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA-viirusteks.
Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2)
Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena.
Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändavad mööda õhku, maad või vett. Nad rändavad lennukeid ja putukaid liiklusvahendeina kasutades, lendavad aga ka omaette , tuulest kantuna. Viirused mitte ainult ei või, nad koguni peavad rändama, et elus püsida. Leetrite, poliomüeliidi ja rõugete viirusi antakse inimestelt inimestele üle tavaliselt vahetu füüsilise kontakti korral, aevastamise või köhaga.
AIDS
Aids ( omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) ei ole üksik haigus, vaid tunnuste ja sümptomite kombinatsioon, mis tekib immuunsüsteemi kahjustuse tõttu. Seda tekitab HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus). HIV kuulub retroviiruste gruppi. Need sisaldavad RNAd, HIV geneetilist matrejali. Viirus nakatab ja hävitab immuunvastuses vajalikku rolli mängivaid rakke, vähendades patsiendi võimet võidelda infektsiooniga.
HIV kandub inimeselt inimesele mitmel viisil: kaitsevahenditeta seksuaalvahekorras, saastunud süstlate kaudu või nakatunud emalt lapsele kandumisel enne sünnitust, sünni ajal või rinnaga toitmisel.
Viirus kahjustab nakatanud inimese immuunsüsteemi. See kahjustus suureneb aastatega, kuigi nakatunud inimene võib tunda end tervena aastaid. Lõpuks muutuvad vastuvõtlikuks eri infektsioonidele ja osale vähkkasvajatest ning siis öeldakse, et on välja kujunenud aids.
Patsiendid kogevad tihti väsimust, kaalukaotust, öist higistamist ja kõhulahtisust juba haiguse varases staadiumis. Tavalised on lööbed, nahainfektsioonid ja suu valulikkus ning ka surin ja nõrkus jalgades. Praeguseks hetkeks ei ole veel ravi HIV-infektsiooni vastu. Paljud ravimid aitavad hävitada viiruseosakesi veres, aeglustades immuunsüsteemi kahjustumist. Aidsiravi sõltub patsiendi seisundist.
HEPATIIT
Hepatiit on difuusne maksapõletik, mis on põhjustatud alkoholist, ravimitest või viirustest. Hepatiiti tekitavad viiruseid on arvukalt, nende hulka kuuluvad ka mononukleoos ja HIV. Kaasajal tuntakse kuut erinevat viirushepatiidi vormi: A, B, C, D, E, F, G hepatiiti. B-hepatiidi tekitaja kuulub DNA viiruste hulka, A-, C-, D-, E- ja G- hepatiitide tekitajad kuuluvad aga RNA-viiruste hulka.
Ägeda hepatiidiga kaasneb kõigil juhtudel sarnane kliiniline pilt, olenemata viirusest. Patsiendid kogevad kerget külmetusesarnast haigust ja iiveldust, oksendamist ja isutust ning võivad end mõnikord tunda väga halvasti. Kuna viirus kahjustab maksarakke, tekib sageli nahakollasus ja uriin muutub tumedaks. (Joonis 3)
A-hepatiidiviirus ( HAV)
A-hepatiit levib saastunud vee ja toidu tarvitamisel. Viirus on levinud seal, kus on kehvadtoiduvalmistamise võimalused ja ebasanitaarsed tingimused. Haigus möödub paljudel märkamatult ning inimesed paranevad täielikult ilma spetsiaalse ravita , kuigi tavaliselt on soovitav voodipuhkus.
B-hepatiidiviirus (HBV)
B-hepatiit levib saastunud vere või kehavedelikega. Kõige tavalisem levikuviis on nõela korduv kasutamine narkomaanide seas. Teisteks riskigruppi kuuluvateks inimesteks on tervishoiutöötajad ja juhusliku seksuaaleluga inimesed. 90% patsientidest taastub , kuid ägeda B-hepatiidi haigel võib harva tekkida äge maksapuudulikkus, mille kulg on kiire ja ellujäämine selle korral vähetõenäoline.
C-hepatiidiviirus (HCV)
C-viiruse ülekandumine toimub sarnaselt B-viirusega, kuigi nakatumine seksuaalsel teel on vähem tõenäoline. Peiteaeg on 6-9 nädalat ning enamik patsiente ei teagi, et nad on nakatunud. C-viirus on kõige suurem oht kroonilise hepatiidi kujunemiseks ja see kulgeb vaevusteta. Ainult 50% nakatunud pantsientidest paranevad.
LIHTOHATIS
Lihtohatis ehk Herpes simplex tekib Herpes simplex’i viirusega (HSV) nakatumise järel. Viirust on kahte tüüpi: HSV-1 ja HSV-2. HSV-1 põhjustab nakkuse enamasti suu piirkonnas (Joonis 4) ja HSV-2 suguelunditel (Joonis 5). Ohatisse nakatutakse otsesel viirusliku materjaliga kokkupuutumisel.
Ohatise sümptomid kujunevad välja 2-10 päeva jooksul pärast nakatumist. Pärast nakatumist viirus hakkab paljunema naharakkudes, nahk muutub punaseks ning võib kipitada ja sügeleda. Peatselt ilmuvad mõned villid , mis purunevad ning väljutavad viirust sisaldavat vedelikku.
Kuigi herpesel ravi ei ole, tuleb parima tulemuse huvidesalustada sümptomaatilist ravimedikamentidega mõne päeva jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist .
GRIPP
Gripp (influentsa) on väga nakkav viirusinfektsioon, mis haarab hingamissüsteemi. Gripil on äge algus. Pärast inkubatsiooniperioodi ühest kuni nelja päevanikurdab patsient enamasti peavalu, seljavalu , lihasevalu ning külmaväinaid. Võib kaasneda ka nohu , valulik kurk , kähe hääl, isutus, unetus ja iiveldus.
Tekitajateks on kolme tüüpi gripiviirused: A, B ja C. Gripp levib piisknakkusena inimestelt inimestele aevastamisel, köhimisel või otsese kontakti kaudu. Otsest gripi ravi ei ole, aga soovitatav on voodipuhkus, piisav vedeliku tarbimine, paratsetamooli regulaarne manustamine, et hoida palavikku kontrolli all.
TUULERÕUGED
Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus , mille korral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve ja mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt.
Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus , ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud seni, kuni kõik koorikud on villidelt eemaldunud. Viirusevastane ravi puudub. Sügelisevastased ravimid vähendavad sügelust ja on ainukesed, mida vaja on.
MONONUKLEOOS
Mononukleoos on viiruslik haigus, millesse haigestuvad sagedamini nooremas eas täiskasvanud. Tekitaja on Epsteini-Barri viirus (EBV), mis mõjutab antikehi tootvate valgete vereliblede arvu. EBV levib sülje kaudu ja ainult lähedalt kontaktis olles. EBV kuulub herpesviiruste hulka. Mononukleoosi põdevate patsientide sümptomid on enamasti gripilaadsed: halb enesetunne, valulik kurk ja kehatemperatuuri tõus. Väga levinud mononukleoosi sümptom on suurenenud lümfisõlmed kaela piirkonnas ning kollakate membraanide teke madlitel. Ravi on suunatud tavaliselt haigusnähtude leevendamisele, kuna viirusvastane ravim puudub.
LEETRID
Leetrid on väha nakkuslik viirushaigus , mis esineb kogu maailmas ning millesse haigestuvad peamiselt lapsed. Surmajuhtude põhjustajana maailmas on leetrid nakkushaiguste seas kuuendal kohal. Tekitajaks on väga nakkav RNA-viirus, mis on väga vähe püsiv. Väliskeskkonnas hävib ta poole tunniga.
Viiruse ainuke kandja on inimene. Ühtaegu on see väga tunlik väiskeskkonna tegurite suhtes. Samuti ei suuda viirus nakatada neid inimesi, kes on vaksineeritud või eelnevalt leetreid põdenud. Viirus levib piisknakkusena väga kiirest . Näiteks ühest aevastusest lennukis piisab , et nakatuks kõik lennukis viibijad. Leetrite sümptomid tekivad tavaliselt 8-14 päeva möödudes esmasest nakatumisest.
Peale inkubatsiooniperioodi ilmnevad esimesed haigusnähud: palavik , köha, valkjad täpid põse limaskestal purihammaste kohal. Esmalt tekib lööve kõrva taha, näole ja levib alanedes üle keha. (Joonis 7) Sagedasemad tüsistused on pneumoonia , otiit ja entsefaliit.
Ravi sõltub sümptomitest, sest spetsiifiline leetrite ravi puudub. Haigus kestab umbes 2-4 nädalat, kuid sümptomid kaovad juba 7-10 päevaga.
POLIOMÜELIIT
Poliomüeliit ehk lastehalvatus on nakkushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Sümptomid varieeruvad kergetest rasketeni. Poliomüeliiti haigestuvad peamiselt vaksineerimata lapsed, kuid samuti ka vaksineerimata täiskasvanud. Sümptomiteks on kõrge palavik koos valuliku kurguga, lihasevalus, iiveldus ja oksendamine , peavalu ja kaelakangestus, kuid poliomüeliit võib põhjustada ka osalist halvatust. Enamikul juhtudest raugevad vaevused ühe või kahe nädalaga.
Poliomüeliiti põhjustab polioviirus, mis on väga nakkav. Infektsioon tekib pärast kokkupuudet nakatanud väljaheite, toidu või veega. Otsest ravi polioviiruse vastu ei ole. Voodirežiim vähendab halvatuse raskust, tõsiste hingamisraskustega inimesed vajavad hingamisaparaati, tähtis on ka lihastelõdvestus ning patsiendid tuleks isoleerida, et takistada viiruse levikut.
PUNETISED
Punetised on kerge kuluga viirushaigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2-3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid: õrn roosa lööve, suurenenud lümfisõlmed, palavik. Haigestunud on nakkusohtlikud 10 päeva enne ja pärast lööbe ilmumist.
Punetiste tekitajaks on RNA viirus, mis levib otsesel kontaktil või piisknakkusena hingamisteede kaudu. Punetised, mis kulgevad tavaliselt kergelt, on üliohtlikud raseduse esimese nelja kuu vältel. Kõikidel naistel on soovitatav enne rasestumist kontrollida immuunsust punetiste suhtes ning vajadusel lasta end vaksineerida. Otsene ravi punetiste vastu puudub, seetõttu tegeldakse sümptomite leevendamisega.
Lisad
Joonis 1 Viiruste ehitus.
Joonis 2 Erinevaid viiruste ehitustüüpe
Joonis 3 Naha ja silmavalgete kollasus
Joonis 4 Ohatis suupiirkonnas Joonis 5 Ohatis suguelunditel
Joonis 6 Tuulerõuged Joonis 7 Leetrid