Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid

Bioloogia mõisted


Alleel – ühe ja sama geeni erinevad vormid (A; a või B; b)
Dominantne alleel – alleel (A;B), mis surub alla retsesiivse alleeli (a;b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides.
Retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla samas geenis asuv teine, dominantne alleel.
Heterosügootsus – vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa; Bb)
Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA; BB)
Monohübriidne ristamine – eristatakse ühe tunnuse poolt erinevaid isendeid
Dihübriidne ristamine - eristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid
Intermediaarsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil avalduvad homotsügootide vahepealsed tunnused (laines juuksed)
Kodominantsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused (sinise-valge triibulised õied)
Polüalleelsus - nähtus, mille korral geenil edineb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli (veregrupid)
Polügeensus – nähtus, kui ühe fenotüübilise tunnuse avaldumist mõjutab rohkem kui üks geen
Morgani reegel - ehk geenide aheldatus. Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, kusjuures koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad.
Mendel – avastas tunnused, mida mõjutab vaid üks geen. Nende tunnuste puhul kehtib seaduspärasus, et kui laps pärib ühelt vanemalt geeni dominanatse alleeli, siis see tunnus avaldub. Tunnus ei avaldu vaid neil lastel, kes saavad mõlemalt vanemalt retsesiivse alleeli. Nt maitsepimedus, albinism , lühisõrmsus jne.
Daltonism – x-kromosoomis paiknev geen, mis retsesiivses olekus põhjustab värvipimedust.
Hemofiilia – x-kromosoomis paiknev geen, mis retsesiivses vormis põhjustab vere hüübimatust.
Sugukromosoom – organismi sugu määrav kromosoom , ainukene kromosoomide paar, milles üks kromosoom võib olla teisest väga erinev. Naised XX, mehed XY
Suguliitelised puudused/haigused – inimese puue või haigus, mida määrab sugukromosoomis asuv geen (reeglina X-kromosoomis, sest Y-liitelisi on palju vähem)
Barri kehake – naiste keharakkudes asuv mitteaktiveeritud x-kromosoom
SRY-geen – Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemise meheks.
ABO-süsteem
I – määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale Doonori veres ei tohi olla antigeene, mmis vastuvõtjal puuduvad, sest vastuvõtja lümfotsüüdid hakkavad tootma antikehi nende vastu ja punased vererakud lagunevad, kleepuvad ja tekivad trombid
I – määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale
i – ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale
  • veregrupp I I või I i
  • veregrupp I I või I i
    O – veregrupp ii
    AB – veregrupp I I
    Reesüsteem ema on Rh-, loode Rh+, 1. lapse sündimise ajal platsenta puruneb, loote vere antikehad jäävad ema verre. Teise lapse sünni puhul satuvad antikehad lapse verre ja tekib konflikt (vähem punaseid verelibesid)
    Alleel R määrab reesusantigeenide tekke erüttrotsüütides
    Alleel r määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni
    Rh- reesusnegatiivne rr (genotüüp)
    Rh+ reesuspositiivne RR või Rr (genotüüp)
  • Bioloogia mõisted #1 Bioloogia mõisted #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keityh98 Õppematerjali autor
    Allee, dominantne alleel, retsessiivne alleel, heterosügootsus, homosügoot, monohürbiidne ristamine, dihübriidne ristamine, intermediaarsus, kodominantsus, polüalleelsus, polügeensus, Morgani reegel, Mendel, daltonism, hemofiilia, sugukromosoom, suguliitelised puudused/haigused, Barri kehake, sry-geen, ABO-süsteem, reesüsteem,

    Sarnased õppematerjalid

    Pärilikkuse mõisted
    3
    doc

    Pärilikkuse mõisted

    · G. Mendel sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused. · Ristas hernetaimi, sest neil olid selgelt eristuvad tunnused: pikkus, õievärvus, seemnevärvus, -kuju, jne. · Tegi sadu ristamisi. · Sõnastas pärandumise seadused, tundmata geene, kromosoome. Alleel ­ geeni eri vorm (A, a, või B, b jne) Dominantne alleel (A, B)­ surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Homosügoot ­ vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot ­ vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb). Monohübriidne ristamine ­ ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ­ ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Analüüsiv ristamine · Dominantse tunnusega isendi genotüübi määramiseks ristatakse retsessiivse isendiga. · Kui järglaste seas on ka retsessiivseid, siis on dominantse vanema genotüüp heterosügootne. ·

    Bioloogia
    Geneetika alused ja ajalugu-soogeneetika-pärilikkus ja muutlikus
    6
    docx

    Geneetika alused ja ajalugu, soogeneetika, pärilikkus ja muutlikus

    Geneetika alused ja ajalugu · Gregor Mendel(1822-1884)- molekulaargeneetika rajaja. Ristas herneid. Sõnastas pärandumise seadused tundmata geene ja kromosoome. · Alleel- geeni eri vorm(A,a, või B,b jne). Geen määrab ära ühe tunnuse(silmade värv). Alleelid on erinevad variandid, mis geenil olla võivad nt rohelised/sinised silmad. Alleele märgitakse tähestiku tähtedega. Saame jagada kaheks(dominantne ja retsessiivne) · Dominantne alleel(A,B)- surub maha retsessiivse alleeli(a,b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Avaldub alati. · Retsessiivne alleel- avaldub ainult homosügootses olekus · Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega(AA, aa). Kui alleelid on organismis ühesugused, siis see genotüüp antud tunnuse suhtes on homosügootne. · Heterosügoot- vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega(Aa, Bb). · Monohübriidne ristamine- ristatakse ainul

    Geneetika
    Klassikaline geneetika kordamisküsimused
    6
    docx

    Klassikaline geneetika kordamisküsimused

    Klassikaline geneetika Vt eksamikogust lk 8, kuidas vormistatakse geneetika ülesandeid + lahenda ülesanded lk 53 ja 54 /6.20; 6.21, 6.22 ja 6.23 1. Millist geneetika haru nimetatakse klassikaliseks geneetikaks? Pärilikkuse uurimise meetodid, mida kasutati enne, kui avastati, et pärilik info on salvestatud DNA järjestuses. 2. Kes oli Gregor Mendel, millal ta elas ja miks nimetatakse teda klassikalise geneetika rajajaks? Tšehhimaal töötanud augustiini munk, kes avaldas oma töö 1865. aastal. Ta oli esimene, kes sai jälile tunnuste pärandumise seaduspärasustele. 3. Mendeli 3 seadust. I seadus e ühetaolisusseadus - Ristates kahte homosügootset isendit (puhas sort - vanempõlvkond; P), on esimene järglaspõlvkonna (F1) isendid geneetiliselt sarnased (välimuselt ühesugused). ; genotüübilt identsed, fenotüübilt sarnased. II seadus e lahknemisseadus - Ristates erinevaid heterosügoote, tekib

    Geneetika
    Geneetika alused ja ajalugu
    5
    docx

    Geneetika alused ja ajalugu

    Geneetika alused ja ajalugu Gregor Mendel (1822-1884) Sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused. Ristas hernetaimi, sest neil olid selgelt eristuvad tunnused: pikkus, õievärvus, seemnevärvus, -kuju jne. Tegi sadu ristamisi. Geeni erivormid on alleelid (A,a,B,b). Dominantne tunnus (märgitakse suure tähega) - igal juhul avaldub ja surub alla retsessiivse alleeli toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Homosügoot on organism, kelle tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (genotüüp) (AA,aa). Heterosügoot ­ vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa,Bb). Retsessiivne alleel avaldub ainult homosügootses olekus. Retsessiivne tunnus märgitakse väikse tähega. Monohübriidne ristamine ­ ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ­ ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Mendeli esimene seadus: Homosügootset

    Bioloogia
    DNA ja RNA
    16
    pdf

    DNA ja RNA

    Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päri

    Bioloogia
    Bioloogia pärilikkus ja muutlikkus
    2
    docx

    Bioloogia pärilikkus ja muutlikkus

    Pärilikkus ­ organismide võime säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Muutlikkus ­ organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosoomides. Fenotüüp ­ organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. genotüüp ­ isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Kombinatiivne muutlikkus ­ vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Mutatsiooniline muutlikkus: Geennmutatsioonid ­ kahjustunud on üks geen, tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Kromosoommutatsioonid ­ toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid ­ kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutageenid ­ v

    Geneetika
    mendeli i ja ii seadus
    34
    ppt

    mendeli i ja ii seadus

    GENEETIKA Monohübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask Hille Arumäe Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide omadus, mille kohaselt sarnanevad järglased tunnustelt (ehituselt ja talitluselt) oma vanematega. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm), mis asub lookuses Lookus - geeni asukoht homoloogilises kromosoomis Geneetika mõisted

    10,klass
    mendeli i ja ii seadus-2
    34
    ppt

    mendeli i ja ii seadus-2

    GENEETIKA Monohübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask Hille Arumäe Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide omadus, mille kohaselt sarnanevad järglased tunnustelt (ehituselt ja talitluselt) oma vanematega. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm), mis asub lookuses Lookus - geeni asukoht homoloogilises kromosoomis Geneetika mõisted

    10,klass




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun