BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor.
näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma.Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii,mille kaaraknad avanevad pargi poole.Lossi tähtsaimad ruumid on kaunistatud marmoriga ,valgete või kullatud stukkrelieefidega ning seina- ja laemaalidega. Baroklik klassitsism arhitektuuris.See on mõistuspärasem ja mõõdukam , kui Itaalia barokk,mis tõttu võib seda ka nimetada baroklikuks klassitsismiks.Samas stiilis ehitati mitmeid hooneid Pariisis.Louis 16 lasi oma sõjaveteranidele ehitada ligi 4000kohaga vanadekodu. Baroklik realism kujutavas kunstis.17.sajandi esimese poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism.Caravaggio mõju on tajutav Georges De La Tour´i Maalides.Need on
BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor).
pargikunsti täiuslikeim näide Põhimõtteks on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Peamine kujundaja oli André Le Notré(1613-1700) kuid ka kuningas oli tihti otsustandud kuidas oma isikut esile tõsta Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetrilinselt kujundatud lillepeenrad ning mitmesuguste kujudega põõsad. Baroklik klassitsism arhitektuuris Mitmed hooned Sõjaveteranide vanadekodu J.Hardouin- Mansart Invaliidide kirik Baroklik realism kunstis Georges De La Tour (1593-1652) olustikupildid, mõni religioosne vihje Vennad Le Nainid, tuntuim neist Luois Le Nain(u.1593-1648) olustikumaalijad, lihtrahavas, näitasid nende viletsust ja töö raskust Jacques Callot (1592-1635)graafik,kujutas kaasaegseid inimesi, jahe ja skeptiline 1648 asutati
Tegi vea!! ROMANTISM 19saj 2. veerandil (algas) Väljendati tundeid, elamusi, meeleolusid, eksootilisi ROMANTISM 19saj 2. veerandil (algas) Väljendati tundeid, elamusi, meeleolusid, eksootilisi paiku, idamaid, unistusi, luulelist. Taaselustus maastikumaal ja ajaloomaal. Theodore paiku, idamaid, unistusi, luulelist. Taaselustus maastikumaal ja ajaloomaal. Theodore Gericault(1791-1824) ,,Meduse`i parv" pisut baroklik. Eugene Delacroix (1798-1863) Gericault(1791-1824) ,,Meduse`i parv" pisut baroklik. Eugene Delacroix (1798-1863) ,,Vabadus viib raha barrikaadidele". Francisco Goya (1746-1828) Hispaanlane, oli ka ,,Vabadus viib raha barrikaadidele". Francisco Goya (1746-1828) Hispaanlane, oli ka õukonnamaalija. Graafika sarjad: ,,Sõjakoledused" Los Caprichos. ,,Uinunud mõistus sünnitab õukonnamaalija
° Aadlikud igal hommikul ärkamist jälgima ja teenindama ° Peegligalerii ° kaaraknad pargi poole, akende vastasseinas suured peeglid ° galerii otstes kaks salongi (vastuvõturuumi) ° Sõja salong kuninga ruumidega seotud ° Rahu salong kuninganna ruumidega seotud ° Tähtsaimad ruumid on külluslikult kaunistatud ° Värviline marmor ° Valged või kuldsed stukkreljeefid ° Seina- ja laemaalid Baroklik klassitsism arhitektuuris ° Versailles' ansambel on barokilikum kui Louvre'i idafassaad ° Siiski mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk seetõttu võib nimetada ka baroklikuks klassitsismiks. ° Samas stiilis mitmed hooned Pariisis ° Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele 4000 kohaga vanadekodu ° Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Baroklik realism kujutavas kunstis
1. BAROKK (17.SAJAND) 3. Barokk jaguneb: · barokk · baroklik klassitsism · baroklik realism 4. Mõiste barokk on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. 6. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tark, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. 9. Barokse arhitektuuri välisilme iseloomustavateks detailideks on: · kuppel · läänefassaad · voluudid · poolsambad, pilastrid, viilud · staatuad 13. Milliseid motiive eelistasid barokiajastu skulptorid? 2
Barokk 1600-1750 Itaalias= ebakorrapärane pärl. Levis kõige iseloomulikuna absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine
ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Barokk-kiriku siseruum.
Teiseks olid absolutistlikud riigid, kus ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid mitte enam kirik, vaid peamiselt õukonna tellimused. Selle maaderühma, ehk Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhiad ning ka Inglismaa (enne 1640. Aasta revolutsiooni) kunsti iseloomustatakse ka klassitsismina, sest seal üritati rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. 17. Sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natukene metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, pisut salapärase meeleolu. 17. Sajandi II poolel kujunes määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism. Maalikunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust.
Rokokoo (u. 1710.-1760) Rokokoo tähendab prantsuse keeles merekarpi.Tekkis ja omandas kõige iseloomulikuma kuju Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust
Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola-Leedu. Vastas ainsana täielikult baroki tunnustele. Liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine maalilisele tervikule. 1Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti? Ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused. Püüti rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. Baroklik klassitsism. Prantsusmaa. Liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine maalilisele tervikule. 1Iseloomusta kolmandat rühma, nimeta selle juhtiv maa ja praegu kasutatav kunsti nimetus? Ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism. Liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine maalilisele tervikule. Hooland. Baroklik realism. 1Millisesse rühma kuulub 17
Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · tellijaks kodanlus ühised tunnused: · liikumine · pinge · kontrastid · üksikosade allutamine maalilisele tervikule
o Kuningas täiendas projekti o Kolmekorruseline fassaad · Versailles'i loss o 40 km kaugusel Pariisist o Jules Hardouin-MANSART o Tähtsaim ruum kuninga magamistuba o Ehitas Pariisi Invaliidide Kiriku · Versailles' park o Andre le NOTRE o Geomeetrilised kujundid · Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong seotud kuninga ruumidega o Rahu salong seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK Louis XIV laskis ehitada sõjaveteranidele · Prantsuse maalikunstis mitmeid tuntuid esindajaid o Georges de la TOUR "KARJASED JEESUS-LAST KUMMARDAMAS" o Louis le NAIN Kolm venda "HEINAMAALT KOJUTULEK" kujutanud ka sepikojas töötavaid seppasid · olustikumaalid
eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814)
jahiloss, lossi kogu pikkuseks sai 538meetrit. Sisenedes lossi oli marmorõu ja jätkus pargiga. Park on reeglipärane ja arhidektuuriline, sellest kujuneb välja Prantsuse pargistiil- ilu tuleb luua loodust täiendades. Ruumide paigutus rõhutas kuninga iseloomu- kuninga magamistuba oli lossi keskuseks. Kõige suurem ja ilusaim oli peegligalerii. Kahel pool saali oli sõjasalong (kuningale) ja rahusalong (kuningannale). Võrreldes Itaalia barokkiga oli Verssaile mõõdukan, n.-ö. Baroklik klassitsism. Louise XIV ehitas sõjaveterannidele vanadekodu ja sinna juurde invaliidide toomkiriku. Kullatud kuppel ja kahekorruseline fassaad. Sinna on ümber maetud ka Napoleon. Kujutavas kunstis oli levinud baroklik realism. Carronaggsso mõju enim tajutav Georges de la Tour’i töödes. Tegemist on olustiku maalidel, kus on vihje religioonile. Ei kujuta täisfiguure, tavaliselt kuni põlvedeni. Pildid on suhteliselt tumedad ja valgusallikaks on küünal.
Suurim realist hispaania barokkmaalis. Ta maalis kaasaaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanose sepikoda"). Ta oli kuninga õuemaalija ning tema portreed olid väga veenvad. Nt Innocentius X portree. Tema tuntud teosed ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine". Võrreldes Caravaggioga oli ta looming värvikam,heledam,varjunditerikkam. 10.Flandria, Rubens ja van Dyck Flandria oli Hispaania mõjuvõimu all; äärmuslikult baroklik maalikunst. Selle suurim esindaja on Rubens ning üks kuulsaim portreist oli van Dyck. Ja rohkem ma ei viitsi nende sellide kohta kirjutada... 11.Hollandi majandus Hollandis oli noor ning edukas turumajandus, kunst oli sellega kooskõlas. Nt 1609 asutati Amsterdami pank. 12.Hollandi maali zanrid olustikumaal-kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes portreekunst-nt grupiportreed, portreedelt vaatab meile vastu rahulolev,teovõimas,energiline kodanik
teedevõrk, lillepeenrad, puud ja põõsad. + marmorkujud. Peamiseks kujundajaks oli Andre le Notre. · Lossi siseruumid. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, vastasseinas on peeglid. Otstes on kaks salongi, nn sõja salong ja rahu salong. Tähtsaimad ruumid lossis on kaunistatud värvilise marmoriga, valgete või kullatud stukkreljeefidega või seina-ja laemaalidega. · Baroklik klassitsism arhitek. Ver. On baroklikum kui Louvre'i idafassaad. Invaliidide kirik on sellest stiilist ehitatud. · Baroklik realism kujutavas kunstis. Georges de la Tour'i maalid. Need on olustikupildid, inimesed pole alati kujutatud täispikkuses, vaid põlvedeni. · Olustikumaalijad olid ka vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis de Nain. Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena
Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid ebasümmeetrilised ornamendid. Ornamendi motiivid olid naturalistlikud ja looduslähdased. Tihiti kasutati orvandit e poolikut merekarpi meenutavat motiivi. Sealt on tulnud ka nimetus rokokoo. Kasutati pastelltoone, roosad, helerohelised, helesinised, kasutati ka suuri peegleid.
Kordamine kontrolltööks Rokokookunst 1. Mis aastatel valitses rokokoo kunst? Aastatel 1710-1760 2. Mida tähendab sõna ,,rocaille" prantsuse keeles? Merekarp 3. Kus rokokoo kunst tekkis ja kõige iseloomulikuma kuju sai? Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid.
Murillo- maalis usulisi teemasi, palju psühholoogiat. 3 leviala 1. Katoliku kirik teeb koostööd absolutismiga. Kunsti tellib kirik. Barokne kunst. (Itaalia, Hispaania, Belgia, Lõuna-Saksa riigid) 2. Kuningavõim on allutanud kiriku. Kunsti tellib õukond. Klassitsistlik kunst. (Prantsusmaa, Inglismaa (enne kodusõda)) 3. Protestantlik (Holland eesotsas). Kunsti tellib põhiliselt linnakodanlus. Kiriklik/õukonna kunst vastuoluline, tagasikoidlikum. Baroklik realism (Põhja- Saksa, Holland, Rootsi) Claude Lorrain Arendas edasi maastikumaali. Prantsuse maalikunstnik. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On teada, et Lorrain ei olnud kuigi hea inimestemaalija ja lasi need teha teistel kunstnikel. Lorraini eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. Kui
stseenid kirjandusklassikast; BLAKE-inimhinge loovad ja hävitavad jõud; TURNER-üks suurimaid meremaalijaid, kasutas voolavat maalilist värvikäsitlust. kasutas akvarelle ja õlivärve. Looduse stiihia, kujutas tormilist merd, atmosfäärinähtusi ,,Lumetorm". Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai temast impressionistide eelkäija.*inglise park privaatsuseks, looduslikkus, loomulikkus. Prantsuse park pidude jaoks, baroklik liialdus, geomeetriline reeglipära, vaheldusrikas üldmulje, maaililised detailid. *REALISTID: TÕDE=ILU, see oli realismi nõue, maalida ainult seda, mida silmad näevad, ilustamata.
· Louvre'i lossi idafassaadi hakkas kujundama hoopis CLAUDE PERRAULT, kes andis lossile klassitsistlikuma lahenduse: Fassaad kolmekorruseline Soklikorrusele toetuvad paarissambad, (kolossaalorder) Fassaadi keskel oleva värava kohal katusega paviljon Sai eeskujuks järgnevate sajandite jooksul paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss, baroklik klassitsism · Oli kuninga residendiks · Koondati parimad skulptorid, maalijad, arhitektid · Juhtiv JULES HARDOUIN-MANSART · Varem asus seal jahiloss, laiendati kokupikkus 580 m · Lossi juurest kolm sirget teed, keskmine Pariisi suunas, · Keskosa ja eenduvate tiibade vahel Marmorõu Versailles' park · Lossi teisel küljel oli park, lossiruumi jätkuna (peod, rituaalid jne)
Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära, südamlikkus. Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb paika teema, värvid, poosid jne.) KA liidriks sai Charles Le Brun, kes oli tähtsaim kriitik ja otsustaja. Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud
(PAULUS POTTER tuntud loomamaalide poolest *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna Prantsuse kunst 17.saj valitsevaks baroklik klassitsism *Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart
Vahuveiniaaria DG ja Zerlina duett Võluflööt (1791) Erinevalt eelmistest saksa keeles, seepärast nimetatud ka Singspieliks (saksa k laulumäng, esines ka kõne), sest õige ooper pidi itaalia keeles olema. Seotud muinasjutt ja elufilosoofia. Vabamüürluse ideed. Kõrgemad, võimsad tegelased: 1.Öökuninganna - kurjuse-, pimeduseriigis, kaunis ja võimas, kuid osutub lihtsalt väikeseks, õelaks intrigandiks (Viini tegelikkus) Öökuninganna aaria - baroklik, kaunistustega, itaaliapärane ( nii iseloomustab M tagurlikku tegelaskuju) üks nõudlikemaid koloratuursoprani aariaid üldse 2.Tarkuse templi ülempreester Sarastro - tarkuse-, valguseriigis, muusikas pühad koraaliviisid. Kahe riigi vahel otsivad tõde prints Tamino ja öökuninganna tütar Pamina. Võluflööt ja völukellad aitavad prints Taminot raskustest jagu saada. Muretu, pretensioonitu paar lindinimesi, kellele ei ole määratud suuri tegusid teha - öökuninganna linnupüüdja
Senise toretseva ja antiikaines- tikuga tõsise ooperi vahetas suures osas välja koomiline ooper. Kui tõsise ooperi tegelased olid ajaloolised või mütoloogilised kangelased, siis koomilise ooperi tegevus ja tegelased olid võetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikas teenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja aadlike tühist eluviisi, ahne liiderlik aadlihärra, vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne. Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olid meelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i žanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika- lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti „Võluflööt“ ja „Haaremirööv“
Paavstid tundsid end kindlalt Urbanus II toetas kõige rohkem kunsti Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus ° Loobuti tsentraalehitisest ° Ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone ° Kuppel ei paista enam ° Ladina risti kuju ° Juurdeehituse autor Carlo Maderna ° Üksikvormide poolest sarnaneb uus fassaad Michelangelo kavandatud kirikuga ° Lisaks pilastritele Hiiglaslikud sambad tihedamalt mõlemal pool peaust Baroklik terviku loomine suured ansamblid Ruumilised illusioonid ja efektid Lorenzo Bernini ° Peetri kiriku ette rajas Peetri väljaku ° Ovaalne põhiplaan ° Väljakult piirab kahekordne kolonnaad sammaste rida Peeti oluliseks hoonete paigutust linnaruumis Teisigi suurejoonelisi väljakuid ° Navona väljak selle keskel obelisk ja skulptuuridega purskkaev ° Väljaku ääres on Francesco Borromini Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad Francesco Borromini
Kujutavkunst: Katoliiklus + Absolutism Kapitalism + ''Isabella Brandt''- mees ja naine istumas, paksu jalaga mees, -Maalikunst ja skulptuur iseseisvuvad arhitektuuris Absolutism VANA Protestantism habemega -maalikunst muutub kõige tähtsamaks BAROKK KLASSITSISM BAROKLIK ''Kolm graatsiat''- 3paksu naist, tselluliit, vanad -tehakse: REALISM ''Leucippose tütarde röövimine''- 2 heledat naist, tumedad -fresco- e. seinamaale Itaalia, Inglismaa kuni Inglismaa pärast mehed, hobune taustaks
Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louix tõstis pargiga ka enda isiksust. Samas stiilis on ehitatud ka mitmed majad Pariisis. Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku. Kujutav kunst 17. saj I poolel valitses baroklik realism. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. Traagiline alatoon. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik).
Senise toretseva ja antiikaines-tikuga tõsise ooperi vahetas suures osas välja koomiline ooper. Kui tõsise ooperi tegelasedolid ajaloolised või mütoloogilised kangelased, siis koomilise ooperitegevus ja tegelased olidvõetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikasteenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja aadlike tühist eluviisi, ahne liiderlik aadlihärra,vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne .Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olidmeelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i zanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika-lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti ,,Võluflööt" ja ,,Haaremirööv".
barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarekujuline. Barokiajal jätkati Rooma Peetri kiriku ehitamist. Baroklikule meelelaadile kohaselt ehitati kiriku ette kõrge fassaadiga pikihoone. Baroklik terviku loomine puudutas ka suurte ansamblite kujundamist - kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine oli tolleaegsete arhitektide üks lemmikvõtteid. Prantsusmaal ehedaimad barokiajastu arhitektuurinäited on Louvre`i lossi idafassaad ja Versailles`i loss, mõlemad ehitatud Päikesekuninga Louis IV ajal. Versailles`i lossi kallal töötas kogu prantsuse arhitektide, skulptorite ja maalikunstnike
ideaalmaastikke ja ka heroilist maastiku Ta looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni, seega peetakse parimaks barokliku klassitsismi maalikunstnikuks Ideaalmaastik- Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaažina mütoloogilised kangelased, nim. seda ka heroiliseks maastikuks. 7) Prantsuse arhitektuur Louis XIV ajal. Baroklik klassitsism arhitektuuris 17.sajandi alguses oli prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. • Versailles´ ansambel on baroklikum kui Louvre´i idafassaad, aga ka mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu võib Versailles´i
Alexander II Monument, Senate Square, Helsinki J Takanen Ville Valgren Havis Amanda in Helsinki V Aaltonen Skulptuurid Eduskunna istungitesaalis E Hiltunen – Sibeliuse monument TAANI Hilisrensessanss Hollandi stiilis lossid Kronborg - Hamlet Frederiksborg Barokk & rokokoo Arhitektuuris baroklik klassitsism N.M Eigved- Amalienborg väljak Kopenhaagenis J.F. Saly- Frederik V ratsamonument (1772) Amalienborgis Maalikunst Carl Gustaf Pilo- Taani kuninga õuekunstnik 1742-1772, portreedes rokokoolik koloriit N.A. Abildgaard- rahvusliku maalikunsti rajaja, klassitsistlik Jens Juel- portreed, maastkud, olustikumaalid Skageni maalijad Skageni maalijateks nimetati Skandinaavia kunstnike rühmitust, kes alates 1870.
Kunstnikest Fra Angelico, Botticelli, Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael,Jan van Eyck, Barokk 16 saj. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond.Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav.Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor.
kuplid, seinu kaunistavad keerubid(inimnäod), liigendatus, sissepääs ulatub ette poole. Peterhof Simson lõvi lõugu lahti kiskumas ma ei tea selle tähendust :D Je Barokk Eestis Narva ehitised, eeskuju, 18.saj barokk Eestis, Kadrioru loss iseloomusta üldiselt, stukkkaunistused, park Eestis peamiselt baroklik realism, eeskuju eelkõige madalmaadest näiteks Narva raekoda, Narva stiiliühtse ilme lähtekohaks oli hollandi barokk. Hollandipärase linna tähtsaim ehitis oli kõrge kelpkatusega ja selle keskel asuva haritorniga raekoda. Kadrioru loss - liigendatud, roosa ja valge kombinatsioon, sambad,
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil
Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794.aastal, pärast Gustav III surma otsustati enam kui 200 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele. Taani renessanss, barokk, rokokoo Hilisrenessanss (16.sajandi lõpp 17.sajand) Rajati mitmeid hollandi stiilis losse NT. Kronoborgi loss, Fredriksborgi loss Barokk ja rokokoo (17.-18.sajand) Arhitektuuris baroklik klassitsism N.M.Eigtved 8-kandiline amalienborgi väljak Kopenhagenis, mida ümbritseb 4 sarnast lossi. Skulptuur J.F.Saly (prantsusmaa) Frederik V ratsamonument (1768) Maalikunst K.G.Pilo (rootsi) 1742-1772 Taani kuninga õuekunstnik, portreedes rokokoolik koloriit. ,,Kuninganna Louise portree" N.A.Abildgaard rahvusliku maalikunsti rajaja, klassitsistlik laad. J.Juel portreed, maastikud, olustikumaal. Klassitsism Skulptuur : B
pilt). 1. Pargi teljeks Pariisi viiva tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. 2. Palju dekoratiivskulptuuri- purskkaevude osana, gruppidena väikestel väljakutel, ridadena teede ääres. Baroklik realism kujutavas kunstis Caravaggio mõjul 17. saj I poolel. Georges de la Tour. Olustikupildid vihjega mõnele religioossele teemale. Inimesed kujutatud põlvedest alates, küünlaleegi valgusvihus, mis loob metalse plastilisuse ning südamliku, pisut salapärase meeleolu. ,,Karjased Jeesus-last kummardamas" Nicolas Poussin kasutas oma loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest, mis sobisid haritud aadlike kodudesse.
Palazzo Vecchio ees,esimene maal:dondo Püha Perekond, Roomas:Paavst Julius II hauamon.(tegi kuni surmani), Sixtuse kabeli lae kaunistamine (5 väiksemat ja 4 suuremat pilti, kuj. Maailma loomist ja Noa laeva lugu; peastseene ümbritsevad prohvetid, sibüllid ja alasti noormehed; kolmnurksetes siiludes Kristuse eellased; võlvinurkades Iisraeli rahva ajalugu, kokku laes 350 üksikfiguuri); Medicite hauamon.; Moosese üksikfiguur; pooldas jõulisi, alasti meesfiguurem, baroklik kujutamisviis; Raffael pärit Urbinost; maalimist omandas Perugino juures; esimene töö: Maarja laulatus; Firenzes lõi Madonna pilte: Madonna ohakalinnuga, Madonna tiglitsitega, M. roheluses, M. Granduca; esimene suurem kompositsioon: Kristuse haudapanek; Roomas pidi kaunistama freskodega 3 stanzat(piduruumi): 1) allkirjaruum; paavstid allkirjastasid bullasid (määrusi); laevõlvil
* Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema
praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema
18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga 3 asjatundliku publikuga. Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakati varasemat muusikastiili kutsuma baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Jean-Jacques Rousseau kirjutas: "Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud." Keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmooniaga muusika asemel eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saidi uudne hormooniakäsitlus, mille rajas prantsuse helilooja Jean-Philippe Rameau oma
praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema
Otsetõlge on „lopergune pärl“. Mõiste ümber negatiivne varjund kuni 1920. Aastateni. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias,Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid
itaaliasse lõpus 18.saj. II poolel • 1794a pärast gustav III surma otsustati enam kui 2000 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele Taani- renessanss barokk, rokokoo hilisrenessanss (16.saj lõpp – 17.saj) • rajati mitmeid hollandi stiilis losse • nt kronoborgi loss • frederiksborgi loss -prantsuse aed (sümmeetria) barokk ja rokokoo (17.saj-18 saj.) • arhitektuuris baroklik klassitsismi • N.M. Eigtved -8-kandiline Amalienborgi väljak Kopenhaagenis, mida ümbritses .... skulptuur • j.f. Saly frederik V ratasmonument... maalikunst • k.g. Pilo (rootslane) 1742-1772 taani õuekunstnik portreedes rokokoolik koloriit nt. Kuninganna Louise portree • n.a. Ablidgaard rahvuslik maalikunsti rajaja, klassitsistlik laad(detalili vaba taust) • j.juel-portreed, maastikud, olustikumaal klassitsism • skultruur: B. Thorvaldsen-külm, kõle
t. Tema ajast on pärit Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga, ning üheks tema õpilaseks oli Hans Leo Hassler. Giovanni Gabrieli (u 1555-1612), Andrea Gabrieli vennapoeg, Veneetsia koolkonna väljapaistvaim helilooja, õppinud Münchenis Lassuse juures. Ka tema teenis Markuse kiriku organistina ja suurema osa tema loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuus.. Võrdsete kooriplokkide vastandamise asemel areneb tema teostes uus baroklik tehnika soolohäälte, virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega. Tema õpilastest kuulsaim oli Heinrich Schüts. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid,
Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutati rustikat, topelt pilastreid/sambaid. Kasutusele tuli ka mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, François Mansart'i- nimeliselt arhitektilt. Prantsuse baroklik klassitsism sai alguse Louvre'i lossi idafassaadi ümberkujundamisest, mille teostas Claude Perrault. Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele Claude Perrault`le (1613-1688)
Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja lehed.Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust kasutati sageli suuri peegleid, seinte katmiseks hiina siidi jne. Rokokoo pole siiski kõikehaarav stiil nagu barokk, sest nt välisarhitektuuris jäigi üldjoontes püsima senine, baroklik laad. Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 ja tema jälgi on rohkem plastikas ja maalikunstis, aga ka riidemoes! Barokkkostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana. Rokokoo meestemoodi võiks nim aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu... selle juurde kuulus küll veel peaaegu mänguasjaks taandunud mõõk.
Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli. Näiteks sama Peetri kiriku ette rajati väljak mille põhiplaan laseb väljakul mõjuda avarana ja kiriku fassaadil kõrgemana. -+- Barokkskulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini. Tema väljendusvahendietks said rahutud, liikuvad massid. Liikuminem muutumine sai bernini peamiseks huviobjektiks. Tema kujud ei ole enam endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja
annaabi.ee 
