asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. plastiidid: kloroplastid (roheline pigment klorofüll, vajalik fotosünteesiks), kromoplastid(karotinoidid annavad taimede viljale punase, oranzi või kollase värvuse) ja leukoplastid ( värvusetud, säilitavad varuaineid nt kartumugulate tärklisevaru). Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. ta on ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplasti isemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised-lamellid. lamellide membraanides on klorofülli molekulid. lisaks sellele on klooroplasti sisemuses DNA,RNA ja valgu molekule. sarnaselt mitokondriga sisaldab ka kloroplast ribosome, mis sünteesivad sellele vajalikke valke
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Taimerakk Taimerakkudes on lüsosüümid, Golgi kompleks, rakutuum, tuumake, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakukest, rakumembraan, tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule....
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
16.) Taimerakk erineb loomarakust sest taimerakus sisalduvad ainulaadsed organellid - plastiidid, mida loomarakus pole. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. Kromoplastid - sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase, kollase, oranži värvuse. Neid leidub ka kroonlehtedes. Leukoplastid - pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru. ning lisaks on taimerakus ka vakuoolid. 17.) Turgor ehk turgestsents on taimeraku siserõhk. See siserõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). Taimerakkude rakukestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti.
Seda võib nimetada ka rakumahlaga täidetud põiekeseks. Vakuoolis on rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges. Vakuool võib moodustada peaaegu terve raku. Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained. Vakuooli ülesanded: 1. säilitusorganell 2. lagundav kompatment ehk lüsosoom 3. peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat 4. tänu vakuoolile saab taimerakk oma suurust suurendada. Plastiidid: Plastiidid jaotatakse kolme rühma. Need on kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid on rohelised. Kromoplastid on punased, kollased ja oranzid. Leukoplastid on aga värvusetud. Kõige sagedamini muutuvad kloroplastid kromoplastideks. See toimub sügisel puulehtedega. Sagedasti muutuvad veel leukoplastid kloroplastideks. See toimub kartuliidu moodustumisel. Ainult kromoplastid ei muutu teisteks plastiitideks. Kloroplastidele annab rohelise värvuse selline pigment nagu klorofüll. Selle osalusel toimub fotosüntees
Plastiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. · Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest proplastiididest · Pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane,
rakutuuma läheduses. Koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Eelkõige taimeraku Sisaldavad enamasti veemahutid, mis võivad Plastiidid (T) mitmesuguseis varu- ja sisaldada ka mitmeid a) Kloroplastid jääkaineid. varuaineid. Samuti ka b) Kromoplastid kaitsekohastumus. c) Leukoplastid Membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Kloroplastid sisaldavad Kloroplastid on olulised rohelist pigmenti klorofülli. fotosünteesiprotsessis. Kromoplastid sisaldavad Kromoplastide karotinoidid pigmenti karotinoide. annavad taimede viljadele
rõngasmolekule ning ribosome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. ÜLESANDED: põhifunktsion on fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitab funktsioon, ainevahetuslik funktsioon. · Leukoplastid on värvusetud. Leukoplastid sisaldavad varuaineid nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Kloroplast ---> kromoplastiks Viljade valmimisel, sügisel lehtede värvumine (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) Kromoplast ---> kloroplastiks Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast ---> leukoplastiks Kui roheline taim satub pimedusse 2. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust
4. Kummal joonisel on kujutatud a) kloroplasti ja b) mitokondrit? Kloroplast – 1. joonis Mitokonder – 2. joonis Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust, lähtudes nende ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevus – põhiülesanded: kloroplast – fotosüntees, mitokonder - rakuhingamine Sarnasused – mõlemal on kahekihiline membraan; mõlemad sisaldavad DNA ja RNA molekule 5. Millistes taimeorganite rakkudes paiknevad põhiliselt kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid - taime maapealsetes osades Kromoplastid - taimede kroonlehtedes Leukoplastid - juurtes, mugulates, seemnetes jm 6. Täida table: Rakuosa Ülesanne Ehitus ja iseloomustus Rakutuum Reguleerib kogu raku Asub tavaliselt raku keskel, elutegevust, selles asuvad On kahekihilise membraaniga, kromosomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni
hävimise. Vaukoolid - on membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Ülesandeks on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka mitmeid varuaineid. Plastiidid - ovaalsed organellid. 1. Kloorplastid - rohelised, sarnane ehituselt mitokonderiga. Nendes toimub fotosüntees. 2. Kroomplastid - kollased või punased, sisaldavad pigemente 3. Leukoplastid - värvusetud. Nendes pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid. Loomarakk joonis:
pektiinist munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest) Paljutuumsus On harva On sageli Tavaliselt mitte Tuum puudub Ainuomased Kloroplast Hüüve, mütseel Telomeerid Plasmiid organellid kromoplastid leukoplastid tsentraalsed vakuoolid Rakkude Piiramatu Piiramatu Piiratud(v.a. Piiramatu jagunemisvõime kasvajarakud) Varusüsivesik Tärklis Glükogeen Glükogeen Puudub Membraansete On On On Ei ole organellide olemasolu Rakkude suurus 20-40 µm 20-40 µm 20-40 µm 0,5-5 µm
2.Taimerakukesta koostis ja ül. Noortel põhiliselt tselluloosist ja pektiinainest, vanemad tselluloosist ja ligniinist, mis teeb kesta jäigemaks ja tugevamaks. ÜL: kuju, tugevus ja kaitse(purunemise eest) 3.Vakuoolide ül.taimerakus: taimeraku veemahutid(sisaldada võivad mitmeid varuaineid) loomade ligimeelitamine(kes aitavad levitada taime seemneid) ,varuainete säilitamine 4.plastiidide võrdlemine kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged) Kloroplastid enim rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. paiknevad ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid, millel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal.plasmodesm-membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku vä...
Ülesanded: 1) annab rakule kuju ja seob organellid üheks tervikuks. 2) Raku tugi ja liikumissüsteem. Tsentrosoom Välimus: Asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentroolist. Tähtsus: Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustamine, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. PUUDUB TAIME RAKKUDEST Taimeraku iseärasused Eukariootne Kõik organellid v.a. tsentrosoom Plastillid on ainult TAIMEDES. 3-ks jaotada: 1 )kloroplastid 2) kromoplastid 3) leukoplastid Kloroplastid: Toimub fotosüntees. (Rohelist värvi) Välimus: ümbritsetud 2 membraaniga, membraansed moodustised- lamellid, mis moodustavad kogumikke, Strooma lamellide vaheline osa SISALDAB: rRNA, DNA, valke, ribosoome Kromoplastid Sisaldavad: värvaineid (punane, kollane) Leukoplastid Sisaldab värvaineid (tärklis), st läbipaistev. PLASTILLID võivad muutuda üksteiseks Rakukest on taimedel ja seentel Taimedel: on rakukest tselluloosist Seentel: on rakukest kitiinist
Plastiidide ehitus ja ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid , mis annavad taimeosadele erineva värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud kahe membraaniga , sisemuses paiknevad kotjad moodustised-lamellid , mille membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplastides toimub fotosüntees. 2. Kromoplastid - sisaldavad pigmente karotinoide , mis annavad taimele kollase , oranzi ja punase värvuse. 3. Leukoplastid - pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid , nt kartulites, tärklis. Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed , mis sisaldavad varu või jääkaineid. Noortes rakkudes on mitu väiksemat vakuooli , mis sisaldavadvaruaineid . Vanemates rakkudes , vakuoolid ühinevad ja moodustub suur keskvakuool , mis sisaldab põhiliselt jääkaineid. Vakuoolid on ka vee reservuaariks ja kindlustavad raku siserõhu . e. turgori
1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus. Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded.
· Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid PLASTIIDID · Kahemembraansed organellid · Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID · Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma · Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON · fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON · Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) · Ainevahetus taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID · Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON · Varuainete talletamine EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest Puudub v. a Tselluloosist, Kitiinist munarakk ligniinist Vakuool Väikesed Suur Väikesed lipiidivakuoolid keskvakuool lipiidivakuoolid
Golgi kompleks Valkude töötlemine ja + + põiekestesse pakkimine Tentrosoom Osalevad - + kromosoomide jaotamises Tsütoskelett Tugi- ja + + liikumissüsteem Plastiidid a) kloroplastid a) fotosüntees a) + a) b) kromoplastid b) annavad b) + b) c) leukoplastid õitele/viljadele värvuse c) + c) c) koguvad tärklist Rakumembraan Raku valikuline + + transport, ühendab ja kaitseb rakku Rakukest Tugi- ja + - kaitsefunktsioon Plasmadesm Rakkude vahelised + - ühendused
a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentraalvakuool 3.)PLASTIIDID Puuduvad Olemas, kloro-, Puuduvad kromo-, leukoplastid 4.) On alati Vetikatel, kõrgematel Osades rakkudes TSENTROSOOM taimedel puudub 5.) VARU Glükogeen Tärklis Glükogeen SÜSIVESIK 6.) PALJU Harva Harva Sageli TUUMSUS 7.) JAGUNEMIS Piiratud Piiramatu Piiramatu VÕIME 8
koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks Golgi kompleks osaleb rakumembraani ja rakukesta sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Nad sisaldavad erinevaid pigmente. 9. 10. Plastiidide liigid ja nende ülesanded. Kloroplastid fotosüntees. Kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Leukoplastid monoterpeeni süntees; peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti juurtes, risoomides ja mugulates. Leukoplastid võivad mõnikord spetsialiseeruda järgmisteks plastiidideks: Amüloplastiidid tärklise säilitamine. Elaioplastiidid rasvade säilitamine. Proteinoplastiidid proteiini säilitamine ja modifitseerimine. 11. Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele?
Ülesanded: *annab kuju (on raku toeseks) *kindlustab organellide liikumise Taimerakku eripära *Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. *Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) *Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. TAIMEraku ehitus. Rakukest ümbritseb taimerakku.Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese Rakumembraan ümbritseb raku tsütoplasmat. See paikneb rakukesta all ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel
ja jääkaineid. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vanas need ühinevad üheks suureks vakuooliks e. tsentriaalvakuooliks. Vakuoolide ülesanneteks on: o Vee ja varuainete mahutamine o Loomade ligimeelitamine--selleks on osades vakuoolidse sukruid ja orgaanilised ained. o Kaitseb taime--osades vakuoolides on jääkained, mis on mürgised. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid. · Punased, kollased, oranzid e kromoplastid. Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine. · Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust.
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained.
Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Rakusisene ainete transport, Ribosoomides toimub valkude süntees.
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete l...
Klorofülli unikaalne omadus on võimaldada taimedel muundada valgusenergiat keemiliseks energiaks. Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku tootmine, mööbli või majade valmistamine. Miks on taimede õied ja viljad eredalt värvunud. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajad ja viljade levitajaid. Raku eluosa moodustavad. Tuum ja tsütoplasma. Nimeta plastiidid kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid. Raku jagunemise viisid on interfaas, mitoos, tsütokinees. Nimeta mitoosi faasid: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Amitootilisel jagumisel tekkinud tütarrakud on/ei ole bioloogiliselt identsed.
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist....
Organellide tabel Organelli nimetus Organellid Organellide ehituslikud ülesanne iseärasused Rakutuum Asub tavaliselt raku Sisaldab ja säilitab keskel, seda ümbritseb pärilikkusainet. Juhib kahekordne membraan, raku elutegevust milles asuvad tuumakesed ja kromosoomid. Tsütoplasma Poolvedel rakusisaldis, Seob organellid ja mis koosneb peamiselt tuuma, tagab jääkainete veest. ja toitainete liikumise. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke, Annab rakule kuju ja peamiselt koosneb kaitseb rakku. Seal kahelü...
Tsütoskelett - annab rakule kuju, seob raku organellid ühtseks tervikuks Lisaks eespool olevatele, omab taimerakk täiendavaid organelle; rakukest - annab taimerakule tugevuse ja kuju - on puitunud, tselluloidne või korgistunud vakuool- vee ja selles lahustunud ainete(mahlade) mahuti. kloroplast - selles toimub fotosüntees, sisaldab klorofülli, vahel ka karotinoide kromoplastid - sisaldavad karotinoide leukoplastid - sisaldavad varuaineid ( tärklis) Raku tuum: Geneetilise info säilitamise koht Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) - Nukleoplasma, sisemembraan, perinukleaarne ruum, fosfolipiidid, välismembraan, tsütoplasma Kromatiin - DNA+ valgud Kromosoom - kokkupakitud kromatiin Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Tuumas translatsiooni ei toimu
· Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. · Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. · Ainevahetuslik funktsioon LEUKOPLASTID · Laukoplastid on värvusetud. · Leukoplastid sisaldavad varuaineid · nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Plastiidide üleminek: kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, sügisel lehtede värvumine (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse RAKUÕPETUS Kõiki rakke jaotatakse: · EELTUUMSED e
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete k...
4 Laseb läbi vajalikke aineid 1 5 Sisaldab pärilikku infot 4 6 Varustab rakku energiaga(rakuhingamine) 8 7 Kannab laiali vajalike aineid 2 8 Lagundab mittevajalike aineid 10 9 Sorteerib valke 7 10 On valkude liikumisteeks 5 Loomarakk 1.rakukest koosneb tselluloos 2. vakuool tekitab turgor ehk siserõhk. 3.kloroplast isaldab klorofüll rohelise värvusega Plastiidid 1. Kloroplastid kromoplastid leukoplastid 1. Toimub fotosüntees 2. Kromoplastid- nemad annavad värvusi punane oranz ja kollane 3. Leukoplstid värvusetud, sisaldavad varuaineid
TAIME JA LOOMARAKU EHITUS JA TALITLUS RAKK Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on organismi väikseim ehitluslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused. Raku avastas 1665 aastal Robert Hooke Rakud paljunevad jagunemise teel: ühest rakust tekib 2 uut rakku tütarrakku. On ainu ja hulkrakseid organisme. Rakkudel on aga ühiseid tunnuseid (ehituslikud). TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja reguleerib ainet...
9. Lüsosoom- Ainete lagundamine 10.Kromosoom- DNA edasiandmine tütarrakkudele. 11.Rakutuum- Juhib rakku, säilitab DNA Taime rakul veel: 1. Vakuool- kindlustab raku siserõhku 2. Plastiidid (5. ül) 5. Võrdle plastiide Plastiidid Värvus Ülesanne Kloroplastid roheline fotosüntees Kromoplastid punane, kollane õied, viljad Leukoplastid värvusetu varuainete säilitamine 6. Võrdle taimerakk ja loomarakk Taimerakk Loomarakk Rakutuum Rakutuum Mitokonder Mitokonder Sarnane Ribosoom Ribosoom Rakukest Puudub Kloroplast Puudub Erinev Suur vakuool Puudub 7. Võrdle prokarüoote ja eukarüoote.
1) loomaraku organellide : tuum Juhib kogu raku elutegevust. On ümmargune ja keset rakku- rakumembraan On raku väliskihis ja kaitseb rakku. tütoplasma raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid tsütoskelett valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks ER tsütoplasmavõrgustik. Raku sees olev membraanide torukeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine Golg kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine ribosoom Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. tsentrosoom Rakutsenter, ta osaleb loomaraku kudedes ja ka osades seenerakkudes 2) taimeraku iseäralikke tunnuseid; plastiidid- ainult taimedes ...
· Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan · Rakku eraldab nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast rakumembraan. · Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine- ja energiavahetuse raku ja väliskeskkonna vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal
· Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan · Rakku eraldab nii teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast rakumembraan. · Rakumembraan kaitseb rakku ning tagab aine- ja energiavahetuse raku ja väliskeskkonna vahel. Taime- ja loomaraku võrdlus. · Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. · Taimerakkudele iseloomulikud organellid on plastiidid: kloro-, kromo-, ja leukoplastid. · Taimerakkudele on iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taime- ja loomarakk Rakkude suurus · Suurim rakk jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 g Väikseim rakk mükoplasma (ainurakne bakter 0.1- 0.3 mikromeetrit). Miks on rakud väikesed? · Iga rakuosa vajab elutegevuseks toitaineid, mis sisenevad rakku selle välismembraani kaudu. · Mida suuremad on rakud, seda kaugemal
lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomideese. 21. INKLUSIOONID e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas 22. TSÜTOSKELETT ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju 23. TSENTROSOOM koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel. 24. PROPLASTIIDID plastiidide eellased 25. LEUKOPLASTID varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud 26. KROMOPLASTID punast, kollast, oranzi värvi, värvuse annavad karotinoidid. Ülesandeks ligimeelitamine, tähelepanu äratamine. 27. KLOROPLASTID rohelised, värvuse annab klorofüll. Ülesandeks fotosüntees. 28. TURGOR taine siserõhk, mõjutab lehe asendit 29. SAPROTROOFID toituvad surnud orgaanilisest ainest 30
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidi...
Ülesanne: rakusisese rõhu ehk turgori ehk osmootse rõhu reguleerimine, varuaineks olemine, kaitse ärakuivamise eest. Osmoos – lahusti liikumine lahustunud aineosakeste vahele Difusioon – aineosakeste liikumine lahusti vahele Plastiidid e plastid. Ovaalsed organellid, mis annavad taime osadele värvuse. Proplastid – algsed plastiidid, mis kujunevad taimeraku kasvades erinevateks plastiidideks Leukoplastid – värvusetud, pigmentideta. Peamine varuainete (tärklise) säilitamise koht. (Amüloplast – tärklist sisaldav plastiid) Kromoplast – kollakad-punakad pigmendid, nt karotninoidid. Kloroplast – rohelise pigmendi klorofülliga (Chl), mis osaleb fotosünteesis. Kloroplastis toimub fotosüntees. See on ovaalne, suletud, kahe membraaniga, sisemine neist moodustab ebakorrapäraselt sopistusi, välimine on sile. Lamell – üksik sopistus
Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse - rakumembraan kaitse, ainevahetus (kergesti läbitav veele, süsihappegaasile) - tsütoplasma koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest. - plastiidid: kloroplastid moodustub klorofüll, fotosünteetiliselt aktiivsed kromoplastid sisaldavad pigmente leukoplastid värvitud, ei sisalda pigmente amüloplastid ladestavad tärklist kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse - mitokondrid toimub rakusisene hingamine, energia salvestumine - vakuoolid täidavad eritusfunktsiooni, ainete lagundamine, toitainete säilitamine - tuum juhib raku tegevust
RAKUD Organismid koosnevad rakkudest Organismid võivad olla ainuraksed või hulkraksed. Rakud võivad olla erineva suurusega. Maailmas on kõige suuremad rakud aafrika jaanalinnu munarakud (3x10cm). Suured rakud on ka apelsini, greibi viljaliha rakud. Pikimad rakud on närvirakud. Kujult võivad rakud olla mitmesugused. Enamik rakke on väikesed ja nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. ORGANELL Loo Tai ÜLESANNE m m 1. Rakumembraan + + Katab rakku ja tema kaudu toimub ainete sisenemine ning väljumine rakust (ainevahetus). 2. Rakutuum + + Juhib ja kontrollib kogu raku elutegevust. 3. Tsütoplasma + + Tsütoplasmas paiknevad organellid. 4. Lüsosoom + - Selles lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ...
Sisemine membraan sopistub sisse ja moodustab kristasid, mille vahele jääb vedel maatriks. Maatriksis on DNA ja ribosoomid, seal toimub rakuhingamine ja ATP süntees. Plastiidid (9) - kahekihilise membraaniga ainult taimedele omased organellid. Sisaldavad erinevaid pigmente. Jaotatakse 3 rühma: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollased, oranzhid, punased), leukoplastid (värvitud). Taime elu jooksul võivad peaaegu kõik plastiidid üksteiseks üle minna. Sagedamini muutuvad leukoplastid kloroplastideks (idu moodustumisel), kloroplastid kromoplastideks (lehtede värvumine sügisel), ainult kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks. Kloroplastid - sisaldavad kõige enam rohelist klorofülli ja vähem teisi pigmente. Peamine funktsioon on fotosüntees. Seetõttu paiknevad taimede maapealsetes osades, mis on päikesevalguses. Tänu neile on taimed rohelised. Kloroplastide sees on poolvedel strooma ja sisemembraani sopistused moodustavad tülakoide ja graane
6CO2 + 6H2O + (energia) C6H12O6 + 6O2 Kromoplastid Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon taim vabaneb nende abil jääkainetes. Sügisel värvuvad lehed kollaseks, punaseks, pruuniks, sest karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüllid. Leukoplastid Ülesandeks on varuainete talletamine, näiteks tärklis kogunev amüloplastidesse. Leukoplastid on värvuseta. Plastiidide üleminek Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist Kromoplast kloroplastiks, kui porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast leukoplastiks, kui roheline taim satub pimedasse
Stroomatülakoidid seovad graane, kloroplastidel poolvedel sisemus e strooma. Tülakoididel paiknevad klorofüllipigmendid, mis annavad kloroplastidele rohelise värvuse, ülesandeks fotosüntees. Taimerakus ka teisi plastiide, ülesehituselt aga pmst sama. Plastiidid saavad alguse proplastiididest, mis paiknevad taimede algkudedes = koed, mille arvelt taimed kasvavad. Proplastid arenevad: Kromoplastid (karotinoidid), kloroplastid (klorofüll annab värvuse), leukoplastid (värvusetud) Kromoplaste leidub õites ja viljades. Klorofüll külma ei kannata, laguneb. Teised pigmedid avalduvad. Lehed muutuvad sügeisel kirjuks. Kloro kromoplastiks, paaril juhul. Klorofull ei kannata külma, laguneb. Avalduvad teised pigmendid. Kromo kloroplastiks. Kaovad karotinoidid, tekivad klorofülli sisaldavad kromoplastid. Juurviljad. Porgand, peet. Leukoplastid võivad üle minna kloroplastiks. Klorofüll tekib kartulimugulas endas
Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulitest. Osaleb raku jagunemisel. Esineb loomarakus (ka mõningates seente rakkudes). MITOKONDER JA PLASTIIDID NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES. Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks. Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed. Plastiide tekib juurde proplastiididest (plastiidide eellased). Plastiidid jagunevad kolme rühma vastavalt värvuselt: · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid. · Punased, kollased, oranzid e kromoplastid. Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine. · Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida. NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Kõik kartuli rohelised osad
4) Ribosoom toodab valke 5) Tsütoplasma seob raku üheks tervikuks, sisaldab vett, selles lahustuvad ained 6) Tsütoplasmavörgustik ainete liikumine rakus, sellel sünteesitakse erinevaid aineid. 7) Golgi kompleks selles sorteeritakse valgud 8) Lüsosoom neis lagundatakse jäägid 9. Vördle taime- ja loomarakku 1) Erinevused : taimerakus on vakuoolid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid, rakukest 2) Sarnasused : mölemad on päristuumsed, enamus rakuosad, mis on loomarakul, on ka taimerakul (rakumembraan, rakutuum, tsütoplasmavörgustik, ribosoomid, mitokonder, tsütoplasma, Golgi kompleks, lüsosoomid).
tervikuks Taimerakku eripära Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Seeneraku võrdlus taime- ja loomarakuga
organismidel puuduvad. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. · Rakukesta funktsioonid: o Tugifunktsioon o Kaitsefunktsioon o Transportfunktsioon · Plastiidis on tärkliseterad. · Plastiidid jagatakse: o Rohelised kloroplastid o Kollased või punased kromoplastid o Värvusetud leukoplastid · Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Nendes sisalduvad karotenoidid annavad nende viljadele värvuse. Seal paiknevad ka lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). · Kloroplastides toimub fotosüntees e suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. · Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. · Tsentraalvakuool tekib vakuoolide liitumisel (kui rakk vananeb).
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust mo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
