antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Pr ioon Prioonid ehk on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid kahjustavad pea ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. http://biomedicum.ut.ee/~martv/prionfig.html CreutzfeldtJakobi t õbi Geneetiliselt päritav või nakkuslik aeglaselt edasi arenev kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab spetsiifiline haigust tekitav valk ehk prioon. Haigestutakse sagedamini vanuses 6070 eluaastat, mehed ja naised on võrdselt ohustatud.
Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav
7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iseloomulikud organellid. 17.Rakukesta ehitus ja tähtsus. 18. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. 19. Vakuoolide tähtsus. 20.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? 21.Miks taim veepuuduses närbub?. 22. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23.Seente üldised iseloomulikud omadused . 24.Milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus? 25.Milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27.Kuidas inimene kasutab baktereid? 1. tsütoloogia- rakuteadus, uurib rakkude ehitust ja talitust 2
lipiidivakuool, taimel tsentraalvakuool. Taimsel plastiidid, kui seenerakul pole. Taimeraku. koostis ja paiknevad samuti ribosoomid, DNA jm. Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, ül.Noortel põhiliselt tselluloosist ja pektiinainest, vanemad tselluloosist ja ligniinist, mis teeb kesta jäigemaks valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. seente kasut. ja kasulikkus looduses ja tugevamaks.ÜL: kuju, tugevus ja kaitse(purunemise eest) Vakuoolide ül: taimeraku veemahutid(sisaldada kasutatakse toiduks, toiduainete tööstuses(pärm, hallitusjuust) ravimid(antibiootikumid) lõnga värvimiseks, võivad mitmeid varuaineid) loomade ligimeelitamine(kes aitavad levitada taime seemneid) ,varuainete paberi valmistamiseks, loomasöödaks, veepuhastuseks, pesupulbritööstuses, kääritamiseks. Kasulikkus: säilitamine
· Organell; · Kõigis eukarüootsetes(päristuumsetes) rakkudes. · Jaguneb kolmeks : siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks. Struktuur · ER-i moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. · Koos moodustavad võrgustiku. · Paiknevad ribosoomid Karedapinnaline ER (muudavadki karedaks), mis osalevad valgusünteesil. · Lisaks : ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline ER · Koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis · Enne ,kui valgud jõuavad ER-ist sihtpunkti, neid muudetakse. · Muutused jagunevad neljaks. Golgi kompleks · Valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse
- kloroplast: fotosüntees -mitokonder: raku varustamine energiaga 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. Rakukest koonseb tselluloosist. Ülesnded: Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime.Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele. Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vanas need ühinevad üheks suureks vakuooliks e. tsentriaalvakuooliks. Vakuoolide ülesanneteks on: o Vee ja varuainete mahutamine o Loomade ligimeelitamine--selleks on osades vakuoolidse sukruid ja orgaanilised ained. o Kaitseb taime--osades vakuoolides on jääkained, mis on mürgised
Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. · Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel · Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. · Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
Plastidmembraanidest koosnev taimerakule omane organell Polüsoomühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum Prokarüootorganism, mida isel rakutuuma ja membraansete organellide puudumine Ribosoomnii eel kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest (valgusüntees) Rõngaskromosoombakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Tsentraalvakuooltaimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrioolloomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist Tsentrosoomloomar tuuma läheduses paiknev organ, mis koosneb kahest üksteie suhtes risti paiknevast silindrilise tsenrioolist Tsütoplasmaraku poolve sis, mis liidab kõik organe ühtseks terviku Tsütoloogiabioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust http://www.abiks.pri.ee
Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot Rakutuum puudub membraan membraan esineb Puudub tuumake tuumake esineb Haploidne kromos. Diploidne kromos. Kromos. DNA hulk väike DNA hulk suur
konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas difusioon- nähtus, kus ained segunevad üksteisega? plastiidid- membraanidest koosnevad taimerakule omased organellid klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis modusub pisemate vakuoolide liitumisel turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb aimede turgor heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum viljakeha- osale seeneliikudele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine
plastiid--membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. rõngaskromosoom--bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks. Seened on eeltuumsed päristuumnsed heterotroofsed organismid. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb:
Toiduainete tööstuses juustu tootmisel, neid ensüüme sisaldavad samuti biolisanditega pesupulbrid. Taimeraku kest koosneb tselluloos, ligniin ja pektiin. Taimeraku kestas on poorid, mille kaudu toimub ainevahetud. Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis ümbritsetud ühe membraaniga. Vakuoolid tekivad tsütoplasmavõrgustiku tsisternidest. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vanemate rakkude vakuoolides on jääkained. Vakuoolide ülesanded Säilitusorganell (nii toiainete kui jääkproduktide jaoks), peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat. Rakukesta ülesanne Kaitseb rakku siserõhu eest, Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse. Plastiidide eellased on proplastid. Kloroplastid koosnevad kahest membraanist (sise- ja välismembraan), sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide kollaseid, oranze ja punaseid
aasta Nobeli preemia. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise scrapie) lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk "hullu lehma" tõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. Prioonhaigused Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust: · Kuru · Creutzfeldt-Jakobi tõbi (CJD) - 15% pärilikud ja enamus sporaadilised · Gerstmann-Straussleri tõbi (GSD) - enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna
Prokarüoot- organism, kellel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Sinna kuuluvad bakterid Ribosoom- Toimub valgusüntees. On nii eel- kui ka päristuumse rakutuuma tsütoplasmas Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoon, mis koosneb rõngakujulistest dna molekulidest Spoor- paljunemis otstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Paljunemiseks seentel, protistidel ja osadel taimedel Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütoloogia- bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Tsütoplasma- raku poolvedel sisu, mis loodab kõik organellid ühtseks tervikuks
Polüsoom-ühe mRNa molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot-oranism mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine Ribosoom-nii eel- kui ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell Rõngaskromosoom-bakteriraku kormosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. Spoor-(eos)paljunemisotstarbeline rakk Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitmisel Tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist Tsentrosoom-loomaraku läheduses paiknev üksik organell Tsütoloogia-(rakuteadus) Tsütoplasma-raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks TPV- Tsütoskelett-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor-raku siserõhk
Erinevates laborites on üritatud neid hävitada, aga sellele ei ole ravi leitud, nad on väga vastupidavad. Need haigused on suutnud vastupidada nii kuumutamisel, külmutamisel kui ka erinevatele kiirgustele ning neid ei ole võimalik hävitada. Õnneks on nakatumisviisid siiski leebemad ja nendega ei pruugi meist igaüks kokku puutuda. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid, ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Seega võib arvata, et mõlemad on elus, sest kui nad juba levima hakkavad, siis on see väga ohtlik. Viirused tulevad meile teatud aegadel külge ja priionite vastu ei saa midagi teha, aga siiski nad võivad tulla ja mis tähendab, et me võime vaadata neid kui elus organisme. Võib
ribosoom-nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRna ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgusüntees. rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. spoor-(eos) protistidel. seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist. tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega
ribosoomid Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine Ribosoom • 2-osaline, koosnavad • Valkude süntees rRNA ja valgu molekulidest.
o Värvusetud leukoplastid · Kloroplastid sisaldavad klorofülli. Nendes sisalduvad karotenoidid annavad nende viljadele värvuse. Seal paiknevad ka lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). · Kloroplastides toimub fotosüntees e suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. · Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. · Tsentraalvakuool tekib vakuoolide liitumisel (kui rakk vananeb). · Vakuool on veemahuti. Annab rakule tugori e siserõhu.
RAKU EHITUS JA TALITLUS Mõisted Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaud...
Bioloogia 10.kl Rakutuum - Ülesanded : Geeniekspressioon ja DNA replikatsiooni reguleerimine ja kontroll. Juhtida raku elutegevust , vastutada paljunemise eest. 1 rakus 1 tuum või 1 rakus 2 tuuma (suurem elutegevust, väiksem paljunemist. Pooride kaudu asjad tsütoplasma karüoplasmasse (poorid keerulise valgulise kontrollsüsteemiga). Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakes...
Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab õli ja lipiidide tilgakesi. Kloroplastid neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne tuum
Sarnane mitokondriga. Kloroplasti sees membraanidest mood. kotjad lamellid- klorofülli molekulid. Kloroplastis lisaks DNA, RNA ja valgu mol. Ribosoomid sünt. seal vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute mood. CO2-st ja veest valguse abil. Vakuoolid-memb. ümbritsetud põiekesed-vesi, happed, suhkrud, värvained. Mood. Golgi k.-i põiekestes või tsütopl.-s-lüsosoomide sarnased. Tsentraalvakuool-teki vakuoolide liitumisel ja on taimerakule ainuomane. Nad on taimeraku veemahutid. Taime siserõhku nim. taime turgoriks. Kuivusel turgor langeb, kuna taim kasutab vakuoolides olevat vett. SEENED on eukarüoodid, neil on 1 või mitu rakuuuma. Nad on heterotroofid- kasutavad vajaliku energia saamiseks teiste org. poolt sünt. org. ainet. Seen on hulkrakne ja keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes mood. neist seeneniidistik ehk mütseel
(eukarüootidel) rakuorganellidest. Prokarüootidel (bakterirakkudel) paikneb pärilikkusaine DNA kujul vabalt tsütoplasmas, eukarüootidel paikneb see rakutuumas. 9. Taimeraku ehitus. Plastiidid. Tsentraalvakuool. Rakukest. Plastiidid on tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin.
Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest, nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid rütme. PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile...
rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool –t aimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem
ja säilitamine. Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Vakuoolid tekivad tsütoplasmavõrgustikust Golgi kompleksi osalusel. Rakkude kasvades vakuoolide maht suureneb. Lisaks väikestele vakuoolidele on enamikus taimerakkudes üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud tsentraalvakuool. See aitab rakku hoida sisemise pinge (turgori) all. Vakuoolidesse võivad ladestuda varuained lahustena, terakestena või tilkadena ka nende säilitamine on vakuoolide ülesandeks. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. EELTUUMSE JA PÄRISTUUMSE RAKU VÕRDLUS. Päristuumne: · Tuum eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga, milles poorid ainevahetuseks. Rakk valdavalt 2n faasis · On palju lineaarseid kromosoome. Neis ka histoonid
RAKUD Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toim...
minna: Vakuoolseks Hüaliintilgaliseks düstroofiaks Lisaks võib kaasneda lipsiiddüstroofia Hüaliintilgaline düstroofia Avaldub hüaliinsete valgutilkade kogunemises rakkudesse. Kahjustus võib raku hävitada, tekib nekroos. Alkohooliku maksarakkudesse koguneb alkohoolne hüaliin ehk Mallory kehake. Parkinsoni tõve puhul koguneb närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy kehakestena Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei toimu. Liigsarvestus ehk hüperkeratoos sarvaine liigne
aja. Amööbi ja silmviburlase võrdlus Sarnasused Erinevused Amööbil ei ole kindlalt kuju, aga Mõõtmetelt enamvähem ühe suurused. silmviburlasel on. amööb toitub bakteritest, Liiguvad vee ja tuule abil. Eritavad toitu silmviburlane toitub vastavalt pulseerivate vakuoolide abil. Kasutavad elutingimustele. Amööb hingab vees ebasoodsate tingimuste üleelamiseks lahustunud hapnikust, silmviburlane toodab tsüstiks muutumist. kloroplastide abil ise hapniku omale. Amööb paljuneb pooldumise teel, silmviburlane pikipooldumise teel. Amööb elab
ribosoomide moodustumine; kromatiinaine-lahtipakitud DNA, mis on seotud tuumavalkude ehk histoonidega. b) raku jagunemise ajal: membraanid lagundatakse; tuumakesed kaovad; kromatiinaine pakitakse kokku, kromosoomid muutuvad nähtavaks. 5. TAIMERAKU EHITUS 1. rakukesta ülesanded: kaitseb välismõjutuste eest; annab rakule kuju ja tugevuse; kaitseb siserõhu eest. 2. vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad alkaloide, pigmente ja kaitsevad arasöömise eest; viljade vakuoolid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid ning annavad meeldiva maitse. 3. plastiidide ehitus ja ülesanded: Kloroplast sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred)
Tuum, rakumembraan, Golgi kompleks, limakapsel, rakukest, kloroplast, plasmiid, tsütoplasmavõrgustik, turgor, rõngaskromosoom, karüoplasma, mitokonder, gaasivakuoolid, geenid, bakterispoor II rida 1. Selgita mõisted Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Leukoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide alusel eristatakse kloro-, kroom-, ja leukoplaste 2. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 3. Mis on seente ülesanne looduse aineringes? Toiduks loomadele ja inimestele
B Ribosoom-nii eel-kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell,mis koosn rRNA ja valgu molekulidest.Neis toimub valgusüntees.Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom,mis koosn rõngakujulisest DNA molekulist.Spoor-P,S ja osadel T-l esinev paljunemisotstarbeline rakk.B-rakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool,mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel.Tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa,mis koosn 27 valgulisest mikrotuubulist.Tsentrosoom-L-raku tuuma läheduses paiknev üksik organell,mis koosn kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises.tsütoplasma-raku poolvedel sisus,liidab kõik organellid ühtseks tervikuks.Tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem
tsütoplasmat läbiv niitjate tsütoplasmavõrgustikus. Teeb valkude võrgustik, mis on koostööd golgi kompleksiga. raku tugi-ja Sile EPR liikumissüsteemiks. varusüsivesikute süntees, Dünaamiline struktuur, mille lipiidide süntees, erinevad osad on pidevas bioaktiivsete ainete süntees, muutuses. Moodustuvad kaltsiumi-ioonide erineva läbimõõduga salvestamine, taimerakkudes valguniidid. Peened esmaste vakuoolide teke. valguniidid on Puuduvad ribosoomid. Hästi mikrofilamendid, on näha rakkudes, mis on moodustavad rakus tuumilise spets lipiidide metabolismile. võrgustiku ja annavd rakule Ribosoomid mehaalinile tegevuse jäikuse molekulaarne kompleks, ja kuju. Asuvad koosneb nukleiinhapetest ja rakumembraani lähedal. valgumolekulidest. Koosneb Keskmisejämedusega niidid kahest subühikust, millest
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14
molekulidest. Vibur Koosneb Liikumine kontakteeruvates t valkudest Rakukest Seenerakukest Kaitsta ja ainete Taim, seen kitiinist, transport taimerakukest tselluloosist Vakuool Ümbritsetud Vakuoolide Taimerakk membraaniga ühinemisel- tsentraalvakuool , sisaldab eriaineid Rakumembraan Koosneb Ainete transport, Kõigil. fosfolipiididest infovahetus ja valkudest
On rakke, millel täiskasvanuna ei ole tuuma, nt erütrütsüüdid. Eelneval arenguetapil on neil tuum siiski olemas olnud. Kromosoom Kromosoom on nukleoproteiin koosneb DNAst ja sellega seondunud valkudest. Eristatakse autosoome ja sugukromosoome. Kõigis organismi keharakkudes on ühesugune kromosoomistik. Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraansete kanalite, tsisternide ja vakuoolide süsteem, mis on omavahel ühendatud. ER-i üldfunktsioon on ainete transport raku eri osade vahel. ER jaguneb: 1. Karedapinnaline ER on kaetud ribosoomidega ning selle põhifunktsioon on valgusüntees ning sünteesitud valkude modifitseerimine kõrgemat järku struktuuridesse. 2. Siledapinnalisel ER-il toimub toksiliste ühendite kahjustamine ja rakust väljutamine ning fosfolipiidide ja steroidhormoonide süntees. Ribosoomid
Nad on spetsialiseerunud ATP sünteesile. mitokondrid kasutavad elektronide transpordist ja oksüdatiivsest fosforüleerimisest saadavat energiat kloroplastid kasutavad fotosünteesil akumuleeritavat energiat. Mõlemal organellil on oma DNA, ribosoomid,valgusüntees. Siiski sünteesitakse ENAMIK neis organellides vajaminevatest valkudest tsütosoolis ja transporditakse seejärel organellidesse (mitokondri ja genoomse DNA vaheline interaktsioon). Tuuma ja vakuoolide järel ühed suuremad organellid . Erinevalt mitokondrite (A) kristadest ei ole tülakoidid kloroplastides (B) seotud sisemise membraaniga. Mõlemas organellis on sisemembraanide pind väga suur ja nendega on seotud ensüümid, mille ülesanne on transportida . Elektronide transpordil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Energia allikaks mitokondris on toidust pärinevad suhkrud ja rasvhapped, mida O 2 oksüdeerib CO2 ja H2O. Mitokondrid on suhteliselt suured (0,5-1× 7 µm) piklikud organellid.
Ülesanne on fotosünteesida. NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Kõik kartuli rohelised osad on mürgised. Aineid pakitakse Golgi kompleksis. Mingitel põhjustel võib neid varuaineid sattuda ka ilma pakkimata tsütoplasmasse ja neid nimetatakse inklusioonideks e raku sisaldised. TAIME- JA LOOMARAKU VÕRDLUS Rakukest koosneb tselluloosist, ülesandeks on kaitse- ja tugisüsteem. Taimerakus on rakukest, loomarakus pole. Vakuoolide ülesanneteks : · Veetalletajad · Sinna võivad koguneda varuained · Seal saab talletada mürgiseid aineid/jääkaineid · Võivad sisaldada loomi eemalepeletavaid või ligimeelitavaid ühendeid Turgor taime siserõhk. Seda aitab vakuoolis sees olev vesi hoida. Pärmiseeneraku joonis Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest Ei Jah, põhiliselt Jah, koosneb kitiinist
- cis-Golgi - valkude ja oligosahhariidide fosforüülimine - kesk-Golgi (mediaalne) - lipiidide ja glükoproteiinide glükolüüsimine - trans-Golgi - lipiidide, valkude ja glükoproteiinide glükolüüsimine, makromolekulide sorteerimine vesiiklitesse (hiljem eralduvad trans-Golgi alast) Funktsioonid: ● Valkude kogumine ja keemiline modifitseerimine ● Sekretoorsete graanulite tootmine ja eritamine (eksotsütoos) ● Plasmamembaani regeneratsiooniks vakuoolide tootmine ● Lüsosoomide tootmine ● Mukopolüsahhariidide ja lima süntees ● Vee sisalduse regulatsioon rakus (*taimerakus pektiini ja hemitselluloosi süntees) Patoloogiad ● Creutzfeldt-Jakob’i haigus ● Amüotroopne lateraalne skleroos (ALS) - tegu on kesknärvisüsteemi motoorsete neuronite haigusega (motoneuronites Golgi aparaadi lagunemine), mille põlvkonniti dominantsena päranduv variant on määratud geeni SOD1 poolt
Taimede seemnetes kogunevat varuvalku nimetatakse aleurooniks. See esineb amorfsete aleurooniterade kujul, mis tekivad valgurikaste vakuoolide veetustumisel. Kui aleurooniteradel pole märkimisväärset sisestruktuuri, nimetatakse neid lihtsateks. Liitterades paikneb amorfse valgu sees üks või mitu valgukristalli või globoidi
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
valmimisel)kromoplast-kloroplast ja kloroplast-leukoplast. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport
Kääviniidid osalevad kromosoomide jaotamisel tütarrakkude vahel. Bakteritel ja taimedel tsenrosoom puudub. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab jagada ehituse ja talituse alusel kolme rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab tuuma olemasolu ja sarnased rakustruktuurid. Taimerakkude peamiseks erinevuseks on plastiidide ja suurte vakuoolide olemasolu. Peale selle on enamik rakumembraane ümbritsetud tiheda rakukestaga. Missugune on rakukesta ehitus? Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos, lisaks sellele on kestas veel teisi biopolümeere (ligniin ja pektiin) ja muid orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne, see võimaldab rakul kasvada ja areneda, kesta läbivad arvukas poorid. Vesi, mineraalid, gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid sisenevad rakku osmoosi ja difusiooni teel
Transduktsioon - viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel Transkriptsioon - matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiitidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid Transportvalk - valgu molekul, mis viib aindes raku või organismi ühest osast teise. Esinevad näiteks rakumembraani koostises Tsentraalvakuool - taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotruubulist Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Tsentrosoom - loomraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis
rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor- (eos)-protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Tsütoloogia- (rakuteadus)- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb mRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valkude sünteesimine rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutignimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. tsütoloogia- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks
Rakumemb- raani peamised ülesanded, ainete passiivne ja aktiivne transport. Ribosoomide, lüsosoomide, Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö. 11 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega. Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused võrreldes teiste päristuumsete rakkudega. Seente roll looduses ja inimtegevuses, nende rakendusbioloogiline tähtsus. Inimese nakatumine seenhai- gustesse ning nende profülaktika. Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päris- tuumse rakuga. Bakterite elutegevus, sellega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Ini- mese nakatumine bakterhaigustesse ja nende profülaktika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
