TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes. Riistad ja vahendid, mille kasulikkust või vajalikkust pole läbi mõeldud, ei ole lisaväärtuseks, et loodust rohkem avastada. Tarvilike riistade ja vahenditega saab inimene endale looduse allutada, kuid seda ka sellisel juhul, kui ta tunneb ja teab looduse korda. Ilma teadmisteta ei ole inimene võimeline end usaldama loodusele, sest loodus usaldab end inimesele siis...
KOKKUVÕTE FILOSOOFIA KUI LOOMING Filosoof loob kontsepte (mõisteid). Ta loob neid nagu maalikunstnik loob jooni ja värve. Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus mitte kõlade, vaid kontseptide loomises. Filosoofiat ei saa määratleda mingisuguse tõe otsingun...
Filosoofid suudavad selleni jõuda. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Platoni arvates oli tõeliselt olemas vaid see, mis ei tekki ega hävine. Ideed on muutumatud ja nad on igavesed. 4. Õige induktsiooni meetodi ehk Baconi kolme tabelite meetodi ülesanneks on asjade omaduste ja nende vahelist seose tunnetamine. Esimene, kohaloleva, tabel näitab juhtumid, mille puhul uuritav omadus on olemas. Näiteks päikesekiired suvepäeval, hõõguvad kehad, keevad ja kuumutatud vedelikud ja teised. Tabel fikseerid omadusi mis on erinevate nähtuste ühised. Teine, puuduva tabel, on esimesega sarnane, kuid siin uuritavad omadused ei esine.
27. Juunil 1576 läks Bacon enda vennaga edasi õppima magistratuuri ,,de societate magistrorum ,, mis asus Gray Innis.Mõni kuu hiljem läks Francis Bacon kuulsa Inglise suursaadiku Sir Amias Pauletiga Pariisi.Henry III tagas talle võimaluse tutuvda poliitikaga.Baconile tagas Henry III Francis Baconile euroopa turnee ,kus ta õppis keeli,riigijuhtimist ja kohalikke seadusi ja diplomaatilisi ülesandeid.Samal ajal olels tihedas diplomaatilises kirjavahetuses Inglismaa kuningannaga. Kui Baconi isa 1579-dal aastal suri siis naases Francis Inglismaale.Ta isa tahtis jätta enda nooremale pojale raha ,et ta saaks endale kinnisvara osta ,aga ta isa ei jõudnud seda teha ja siis sai Francis Bacon ainult 1/5 rahast ja ,et osta endale kinnisvara võttis ta võlgu ja 1579 aastal astus ta Gray Inni tagasi ,et võlga maksta. Karjääri algus 1582. aastal sai ta noorem advokaadiks.1584 aastal sai ta endale parlamendikoha. Bacon sai tuttavaks Kuninganna Elizabethi lemmik Essexi aadliku Robert
aastal). 2. F R ANCIS B ACON Teaduste (teadmiste ) kurb üldseis Francis Bacon (15611626) oli inglise filosoof, keda sageli on peetud üheks uusaja filosoofia teerajajaks. Tema panuse üle teaduses ja Filosoofia, mis Baconi arusaama järgi näib hõlmavat peaaegu kõiki filosoofias on siiski põhjust olnud vaielda ning 20. sajandil on teda inimteadmisi, peab andma praktilisi tulemusi; filosoofia tõesuse üle hakatud vähem hindama kui varem. Juhitakse tähelepanu järgmistele asjaoludele1: 2
oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati tähele panema, et inimene suudab oma mõistusega maailma muuta. Baconi arvates on 3 tähtsaimat leiutist püssirohi, kompass ja trükikunst – inimese poolt välja mõeldud leiutised, mis muutsid maailma. „Teadmised on jõud!“
Francis Bacon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Filosoofia ja Tema hobid 4. Tähtsamad saavutused 5. Olulisus 6. Huvitavad faktid 7. Kokkuvõte 8. Pildid 9. Allikad Sissejuhatus Tutvustame teile: Tema elulugu Francis Bacon'it filosoofina Bacon'i hobisid Tähtsaimad saavutusi Tema olulisust ja palju muud põnevat Elulugu Francis Bacon sündis 22. jaanuaril 1561 Londonis York House'is. Bacon oli pärit mõjuvõimsast sir Nicolas Baconi perekonnast. 1573. aastal asus Bacon õppima Cambridge'i Trinity kolledzisse. Kuueteistkümne aastasena arvati ta Prantsuse Inglise saatkonda. Elulugu 1597. aastal ilmusid tööd, mis tõid Baconile kirjandusliku kuulsuse. Kuningas James I ajal määrati Bacon lordkantsleriks ja omistati parunitiitel. 1620. aastast pühendus Bacon jäägitult üksnes loomingule. Bacon suri 9. aprillil 1626. aastal. Filosoofia ja Tema hobid Baconi üheks hobiks oli antiik.
Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte lähtuda olemasolevatest teooriatest ning mõtet tuleb ise kogu aeg suunata, mitte loota, et asjade sisu niisama mõistetakse. Olen sellega nõus aga samas ka mitte. Kui on olemas piisavalt usaldusväärsed allikad mingi
Francis Bacon (22.01.1561 09.04.1626) Diana Algus Üldiselt Francis Bacon oli Inglise filosoof, esseist, riigimees, jurist, teadlane ja kirjanik. Ta oli nii Suurpitsati hoidja kui ka lordkantsler James I valitsuse ajal. Tema mõjuvõim püsis ka pärast tema surma läbi tema filosoofiliste teoste ning tänu tema välja pakutud teadusliku uurimise meetodi le, mida tunti ka kui Baconi meetodit. Perekond Bacon sündis Londonis Strandis York House'is Tema isa, sir Nicholas Bacon oli Elisabeth I valitsuse ajal Suurpitsati hoidja. Tema ema, Anne Cooke Bacon, oli oma aja üks haritumaid naisi, teadis viite keelt ning Anne'i isa oli tuntud humanist Anthony Cooke. Francise onu ema õe kaudu oli William Cecil, I Burghley parun. Haridus Tänu halvale tervisele lapsena sai Francis koduõpetust. 12aastasena läks ta õppima Trinity Ülikooli ning õppis seal kolm aastat.
rühkida. Loomulikult kõik koolis omandatu ei pruugi täiesti tõsi olla. Üheks selliseks aineks on kohe kindlasti ajalugu. Nõukogude aja ajaloo tunnis ei räägitud pooltki seda, mida sisaldavad tänapäeva ajaloo õpikud. See- eest on ka aineid, kus praktika käigus saab kinnitust õpetaja räägitud jutule. Selliseks aineks on näiteks füüsika, kus on võimalik näidata maakülgetõmbejõudu, magnetvälja olemasolu, elektrijuhtivust ja palju muud. Baconi üheks väiteks on, et inimene märkab ainult tema seisukohti kinnitavaid fakte. Ma ei nõustu selle väitega, kuna usun, et inimene märkab väga mitmesuguseid fakte, kuid kindlasti eelkõige jäävad silma need faktid, millega ka ise nõustutakse. Nõustun täiesti Baconi väitega, et kogemuse kaudu saadud teadmised on inimkonna hüvangu eelduseks. Inimene, kel on mitmeid kogemusi mingis valdkonnas, on olemas eelis inimese ees, kes lihtsalt on omandanud
kunstniku ja modelli suhe tekitab sageli vaatluse poolest ebamugavust. Francis Bacon (Francis Bacon) Francis Bacon(1919-1992) Üks omapärasemaid inglise kunstnikke. Tema kunstistiilist on väljaloetud humanismi kriisi. Tema maalide lähtekohaks on tihti tavalised fotod või reproduktsioonid. Inimeste näod ja eriti kehad on tema töödel moonutatud vormituks. Kõhedusttekitavate kujundite koloriit on tihtipeale aga silmapaitavalt kaunis. Francis Baconi maal (Head VI) Skulptorid Ben Nicholson(1894-1982) Barbara Hepworth(1903-1975) - abstraktne looming. Hakkas avasid kasutama. Henry Moore(1898-1986) - loodus ja arhailine kunst. Suuremõõtmelised looduspaigad. Anthony Caro(1924-...) Muutis skultptuurikunsti. Junk art - tehiskeskkonnast leitud elemendid. Inglise popkunsti algus 20 saj keskpaigas oli inglise kunsti ilme eriti traditsiooniline. Noored kunstnikud proovisid seda muuta.
heitma sellele, kuidas masin toimib või mis tema sees on. Francis Bacon Bacon esitab oma töös uut teaduslikku meetodit, mis põhineb süstemaatilisel teadmiste kogumisel füüsilisest maailmast vaatluste ja katsete teel. Bacon mõistab hukka ,,iidolid", mis takistavad tõeste teadmiste omandamist. Bacon ütleb, et iidolid ja väärad mõisted on inimaru juba hõivanud ja on selles sügavalt kinni. Iidolid on Baconi sõnul tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik. Iidoleid on nelja liiki: hõimu-, koopa-, turu- ja teatri-iidolid. 1. Hõimuiidol tähendab looduse antust inimeses. Hõimuiidolid pärinevad inimloomusel endal ehk inimsool enesel. Võimuiidoli probleem on see, et inimesed tajuvad loodust inimmeelte mõõduga ja inimene tajub loodust kui ebaühtlane peegel. See tähendab, et
FRANCIS BACON JA THOMAS HOBBES FRANCIS BACON • Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 1626 • Inglise filosoof, riigimees ja ajaloolane • Esimene St Albansi vikont ja Verulami parun • Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement of Learning“ • Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas välja keeruka induktsionistliku teaduse metoodika, mida nimetatakse Baconi metoodikaks. • • ELUKÄIK • Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. • Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja. • Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. • Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim. • Bacon sai lapsena koduõpetust, kuna tema tervis oli õrn. • 1573
Tremarctos »Tavaliselt segatoidulised Ursus »Elavad Hiinas »Toituvad Bambusest Melursus Helarctos Liik Hiidpanda » "panda" tähendab bambusesööjat » elab Hiina edelaosa metsades Pygm´i hiidpanda » On alles 20003000 isendit » veedavad 1624 tundi Kääbuspanda päevas süües » musta-valgekirju Ailuropoda baconi karvastikuga » 1,5m pikk Ailuropoda » Häälitseb määgides wulingshanensis Kasutatud kirjandus · Loomade elu, Imetajad, Tallinn "Valgus" 1987 · http://en.wikipedia.org/wiki/Ailuropoda · http://en.wikipedia.org/wiki/Chordate · http://en.wikipedia.org/wiki/Eukaryote
tähtede ja komeetide valguse, mis ei too kaasa soojust; täiskuu ajal on pigem kõige karmimad külmad. Hobuse väljaheidete kohta ei leidnud Bacon ühtegi vastupidist näidet, mainides, et isegi põllule veetavas hobusesõnnikus leidub veel soojust. Kolmandaks tuleb täita astmete tabel, st tuua näiteid, kus uuritav nähtus (praegusel juhul soojus) avaldub erineva intensiivsusega, ning teha kindlaks, kas vormi intensiivsus muutub seal samamoodi. Baconi näited ja selgitused lähevad siinkohal juba liiga keeruliseks ning ma ei hakka neid ümber jutustama. Lõpuks jõuab Bacon (üpris raskesti arusaadaval viisil) järeldusele, et soojuse vorm on väikeste osakeste kiire liikumine. Selles järelduses on Bacon väga lähedal tänapäevasele arusaamale temperatuurist kui molekulide keskmise kineetilise energia mõõdust. Baconi arvates on nelja liiki iidoleid, mis moonutavad meie taju ning takistavad maailma
Inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) kritiseeris skolastilist lähenemist tugevalt. Ta kutsus kõrvale heitma senised teadmised ning ehitama üles uue teaduse süsteemi, mis toetuks meeltega kogutud andmetele kui ainsale käegakatsutavale teadmiste allikale. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks. EMPIIRILINE MEETOD JA MIDA FRANCIS BACONIL SELLE KOHTA ÜTELDA OLI Empiiriline meetod on meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. Baconi sõnutsi on empiiriline meetod, midagi, mis on küll raskesti teostatav, kuid kergesti seletatav. See seisneb selles, et empiirilist meetodit kasutades määratakse tõsikindluse astmed ning seatakse meeltele piirid, aga mõttetöö, mis meelte kannul käib, lükatakse tagasi. Selle asemel rajatakse mõttele uus ja kindel tee meelte tajumusest endist. Baconi arvates saab inimene kui looduse teener ja tõlgendaja aru sellest vaid nii
Inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) kritiseeris skolastilist lähenemist tugevalt. Ta kutsus kõrvale heitma senised teadmised ning ehitama üles uue teaduse süsteemi, mis toetuks meeltega kogutud andmetele kui ainsale käegakatsutavale teadmiste allikale. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks. EMPIIRILINE MEETOD JA MIDA FRANCIS BACONIL SELLE KOHTA ÜTELDA OLI Empiiriline meetod on meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. Baconi sõnutsi on empiiriline meetod, midagi, mis on küll raskesti teostatav, kuid kergesti seletatav. See seisneb selles, et empiirilist meetodit kasutades määratakse tõsikindluse astmed ning seatakse meeltele piirid, aga mõttetöö, mis meelte kannul käib, lükatakse tagasi. Selle asemel rajatakse mõttele uus ja kindel tee meelte tajumusest endist. Baconi arvates saab inimene kui looduse teener ja tõlgendaja aru sellest vaid nii
Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt sugukonnaiidolid. Tooge näiteid. Sugukonnaiidolid seisnevad selles, et inimene näeb loodust endasarnasena ja rohkem korrapärasena kui see tegelikult on. Teiseks on inimesele iseloomulik märgata enda arvamust kinnitavaid fakte, jättes vastupidist arvamust kinnitavad faktid kahe silma vahele. Näiteks võib tuua selle, kuidas inimesed usuvad halbadesse ennetesse. Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus
Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt sugukonnaiidolid. Tooge näiteid. Sugukonnaiidolid seisnevad selles, et inimene näeb loodust endasarnasena ja rohkem korrapärasena kui see tegelikult on. Teiseks on inimesele iseloomulik märgata enda arvamust kinnitavaid fakte, jättes vastupidist arvamust kinnitavad faktid kahe silma vahele. Näiteks võib tuua selle, kuidas inimesed usuvad halbadesse ennetesse. Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus
Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism Filosoofiline termin, mida tähendab ´´õnnelikku elu´´- eudaimonia Just selle meetodiga pidi F. Baconi arvates saama teadmisi - ´´Mesilase meetod´´ Filosoofia üldharud Küsimus teadmistest- epistemoloogia( tõene väide+ väär väide=väär järeldus) aristoteles) Küsimus olemisest- ontoloogia Küsimus normides- eetika Küsimus olemise olemisest- metafüüsika Teoloogia ehk- ´õpetus jumalast´ Eeldused Inimeste grupp, kes mõtles, et mõtlemine =kohal olemine (Parmenides) Grupp keda ühendab kriitilisus ühiskonnakorralduse vastu, rääkisid musta valgeks- sofistid(loodusfil.)
Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on, ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi
Bacon: ,,Novum Organum" 1) Loogika kui tunnetustööriist ei ole õige vahend looduse tunnetamiseks, see ei anna looduse tõeliselt olemusest õiget arusaama. Samas ei saa eitada sellise tööriista vajadust, kuid kuna endine tunnetustööriist( loogika) on olnud kõlbmatu, siis pakub see põhjuseid tööriista mittevajalikkuseks. Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast.
tegelikkusele. Tegelikkus on tegelikkusena olemasolu, võimalikkus on võimalikkusena olemasolu. A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas; kunstlik on asi, mis liigub/muutub välise jõu mõjul. A järgi on 4 seletamise viisi: materiaalne põhjus (materjal), formaalpõhjus (olemus), tegevpõhjus (väline jõud), sihtpõhjus (eesmärk). Aristotelese eetika põhimõisted on õnn ja loomutäius. BACON Elas 16- 17 sajand Inglise filosoof Teosed: Uus organ Baconi arvates lähtuvad teadmised ilmustusest või meelelisest kogemusest. Jagas teadmised mäluks, aruks ja kujutlusvõimeks. Koopaiidolid- mida me kogeme, mõjutab meie arusaamu ( kolme kala näide). Turuiiodlid: arutlusel puudub tähendus kui kasutame termineid millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea. Teatriiidolid: meeldima hakanud seisukohad hakkavadm eeldima ( horoskoop). Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: Empiirikud: nagu sipelgad Dogmaatikud: nagu ämblikud
6) ettevõtlikud inimesed otsisid vabamaid tingimusi äritegevuseks. Võimu korraldus Koloonia loodi inglise kuninga loal, kellele kuulus kõrgeim võim. Haldamine anti mõnele kompaniile või rikkale inimesele, kes määras kuberneri. Rahval olid samad õigused ja kohustused, mis Inglismaal. Kolooniates moodustati ka kohalikud omavalitsused ja seadusandlikud kogud, mis soodustasid rahva iseteadvuse tõusu. Tekkis rahulolematus Briti maksu- ja tollipoliitikaga. 1675 toimus Baconi mäss(esimene tõsisem kolooniate vastuhakk kuninga võimule). 1765 mäss tempelmaksuseaduse vastu. Maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele. Indiaanlased 400 erinevat hõimu üle Ameerika. Võtsid euroopa koloniste heatahtlikult vastu. 1618 oli indiaalastele selge, et valged kujutavad ohtu ha üritasid organiseerida nende väljaajamist. Ebavõrdsus: tulirelvad vs vibu, nooled ja tomahookid.
ärkvel oleva inimese mõtted. Bacon, F: Novum Organum, ilmus 1620 1) Nimetage kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Inimene on liiga enesekindel. Ta arvab, et kui tal on teadmised, siis omab ta võimu looduse üle. Teisalt ta ei kasuta oma aru. Tähelepanu oleks vaja rohkem juhtida mõttetööle, mitte harjumustele. Kuna inimesed ei oska oma võimu looduse üle õigesti kasutada, peaks ta kasutama oma aru, et sellega toime tulla. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Baconi meetodi mõte rajaneb sellel, et tuleb mõelda kõigele. Ei saa kõrvale jätta positiivseid ega negatiivseid tulemusi, sest need on mõlemad olulised. Ei tohi lasta end ahvatlustest segada. Mõttetööd ei tohiks tagasi lükata. Kui mõttetöö ei tööta nii nagu peaks, oleks kõige parem mõttetööd otsast alustada
paneb aluse kõigile asjadele ja tegemistele. Me ei tekita endale uusi ideid, vaid me täiustame neid kogemustega, mis on näha aina moodsamate ja uuemate asjade valmistamisel. Bacon Õige induktsiooni meetod: teooriat tuleb kohandada kogemusele. Teaduslik tunnetus peaks lähtuma korrapärastest vaatlustest ja eksperimentidest. Filosoofid peaksid fakte töötlema mõistuse abil, et luua ,,kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit". Baconi induktsioon põhineb sisuliselt analoogial ja välistamisel. Baconi iduktsiooni põhiprintsiibiks on hulkade võrdlus ja rohkete andmete töötlus. Et avastada soojuse vormi, tuleb leida kõigis soojuse ilmingutes midagi ühist. I tabel juuresoleva tabel. Leida näited nähtustest, kus soojus ilmneb. (Nt: päikesekiired, loomade sisikonnad, hõõguvad kehad, jne). II tabel puuduva tabel. Leida näited, mis on sarnased esimeses tabelis esitatutega, kuid mille puhul soojus ei ilmne
takistavad informatsiooni vastu võtta. Juttu on nljast inimmõtteid hõlmavast iidolitest, hõimuiidiloid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatriiidolid. Bacon räägib kuidas eri iidol meie mõtlemist segab. Eessõna 1) Millised on kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumised lähtuvad inimese analoogiast. Moonutatakse asjade olemust ja sina juurda pannakse ka osakese endast 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist?
Moore looduslik ja arhailine kunst. Nepworthi ja Moore'i mõjul muutus abstraktne skulptuur Inglismaal populaarseks. Henry Moore 1951 Reclining Figure Barbara Hepworth 1943 Oval sculpture Küsimused ja vastused 1.Mis teeb eriti omapäraseks inglise kunstniku Francis Baconi teosed? Fotod või reproduktsioonid ta võttis maalide lähtekohaks ning maalis neilt võetud kujundid hirmuäratavalt koledaks. 2.Kas Henry Moore'i skulptuurid olid realistlikud või abstraktsed? Milline eriline võte oli Moore'ile omane? Pigem rohkem abstraktsed. Toetus loodusele ja arhailisele kunstile. 3.Milles seisneb Anthony Caro poolt inglise skulptuurikunsti toodud oluline uuendus? Hakkas kasutama tehiskeskkonnast leitud elemente (nt. rööbaste tükke). 4
oleks sama range kui matemaatika ja mis oleks vundamendiks kogu teadushoonele. Descartes'i vaated Teaduse ühtsuse idee kõik teadused on niivõrd tihedalt omavahel seotud, et lihtsam on neid uurida seoste kaudu; Selle idee illustreerimiseks kasutas võrdlust puuga; Teadushoone juurteks on filosoofia, tüveks füüsika, oksteks aga kõik teised teadused, tähtsamad neist rakenduslik mehaanika, eetika ja meditsiin. Descartes'i vaated Filosoofi ühendas Baconi ning teiste empiristidega see, et keskaegsele skolastilisele teoretiseerimisele vastandati praktiline teadus; Selle ülesandeks on inimelu paremaks muutmine, mis võimaldab inimesel saada tõeliseks valitsejaks ja peremeheks. Descartes'i vaated Pani kirja neli reeglit, millest peab kinni pidama tunnetuse lähtealuse leidmiseks ja tõe tunnetamiseks; Esimene reegel: tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja ilmselt; Teine reegel: iga tekkinud raskus tuleb
Ta sai lapsena koduõpetust ja eeldatakse, et tema tervis oli nõrk. Ta astus 13-aastaselt Cambridge'i ülikooli, kus ta õppis hoolsalt kolm aastat Ülikoolist lahkudes oli Tal juba tekkinud esialgne nägemus oma tulevase filosoofia põhiideedest. Isa ootamatu surma tõttu naases ta sõjaväest ja hakkas õppima juristiks. 1603 löödi Bacon rüütliks 1618 sai temst lordkantsler Uusaja teadusrevulutsiooni kaitsjana töötas ta välja keeruka induktsionistliku teaduse metodoloogia, mida nim. Baconi meetodiks. Tema oli üks esimestest, kes hakkas rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi ja leiutajaid. Ta pidas võimalikuks tehnika arengut ainult loodusteaduste rakendusena. Ta pakkus välja ka teadusliku uurimis teetodi. Kuigi tema meetodi detailid on vananenud on tänapäevalgi palju pooldajaid tema üldisel lähenemisel induktsionismil. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase Ta kirjutas üle 30
ideeks ja seda ei saa hiljem kasutada. 14. Mõtlemise eesmärgiks on asitingute kaudu saadud esmaseid ideid töödalda ning siduda omavahel ja saada seeläbi uusi ideid mida saab hiljem uuesti kasutada ning siduda uue ideedega. 15. Unenäos mõeldud mõtted on tavaliselt hägused ning segased ja omavad vähe ühist reaalsuse või kaine vaimse tegevusega. Selle tulemusel ei saa tekkida uusi ideid. Bacon. Novum Organum Baconi tekst räägib filosoofia kui teaduse edasiarendaminse vajadusest ja sellega seotus probleemidest. Suurt tähelepanu on tekstis osutatud vääratele mõtetele ja iidolitele mis on inimaru sügavalt hõivanud ning takistavad või moonutavad informatsiooni vastuvõtmist ja õigete järelduste tegemist. Autor räägib üksikasjalikult kõigist neljast inimmõtteid hõivavatest iidolitest milleks on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid
ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse. Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus. Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks. Filosoofia omandab ilmalikud jooned. 2. F. Baconi idolad Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi.
6. Araabia keeleteadus Pärsia keeleteadlane Sibawayhi kirjeldas araabia keelt raamatus aastal 760, kus ta palju muu kõrval eristas fonoloogia ja foneetika. Araabia grammatikateadusel on traditsiooniliselt viis haru: leksikon, morfoloogia, süntaks, tuletus, retoorika. 7. Modistid Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi). Lähtusid Rooma keeleteadusest ja inglise filosoofi Roger Baconi seisukohtadest. 8. Keskaja keeleteadus Dante arvas, et keeltel on ühtne päritolu ning nad on hiljem lahknenud; jagas Euroopa keeled kolme rühma: idas kreeka keel, põhjas germaani keeled ja lõunas kolm romaani keelt; grammatika staatiline keel, mis koosneb muutumatutest reeglitest, mida on vaja loomulike keelte toimimiseks. Esimene grammatiline käsitlus on esimene osa neljast 12. sajandi käsitlusest vana-norra keele kohta (Codex Wormianus); autor kasutab minimaalpaare, et
üle anda. Toon näiteks tule. Kogemustele põhinedes võib ainult öelda, et tuli on kuum ja see on kõik. Seda, miks ta on kuum ei suuda kogemused järeldada. Nõnda on selge, et tarkus on teadus mingitest põhjustest ja algetest. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Empiirik ,,kogemus", ratsionalist mõistus. Baconi arvates peavad teadmised tuginema kogemustele. Mõistus on vaid vahend, mis aitab avastada tõdesid kogemuste baasil. Sellist seisukohta nimetatakse empirismiks. Siit võin ma tuua võrdluseks Aristotelese üksiku teadmise, mis samuti põhineb kogemustel. Näiteks arsti näide, kus arst suutis inimest ravida täna üksiku teadmisele. Decartes leidis aga, et tõsikindlad ja tõelised teadmised tuginevad ilmselgetele mõistuseideedele (arusaamadele, mõistetele), millest
teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed. Loodusteadused keskajal Keskaja lõpul ning uusaja alguses asendus filosoofiline tõlgendus järk-järgult teadusliku lähenemisega. Ibn al-Haythami ja Sir Francis Baconi teosed muutsid seda arusaama järjest populaarsemaks ning aitasid kaasa teaduslikule revolutsioonile. Seoses maadeavastamisega koguti uusi teadmisi teiste rahvaste kohta, mis omakorda muutsid juba üldist kujutlust maailmast, sealhulgas ka religioonist. Just sellel ajal lahknesid teoloogiast filosoofia, loodusteadus, kunst ja kirjandus. Tekkiski loodusteadustel põhinev maailmapilt, mis pidas tõeseks heliotsentrilist Päikesesüsteemi, samuti seda, et põhjuslikke
/1, lk 24/ Possoskov pakkus välja piirata väliskaupade sissevedu ja keelata oma toorainete väljavedu. Ta ei kutsunud üles raha koguma, kuigi muretses juba raha jäämisest riiki. /1, lk 25/ 4. POLIITÖKONOOMIA 17. sajandi keskpaigas algab aga merkantilismi lagunemine. Inglismaal kahanes kuninga võim ning avastused füüsikas ja muudes teadusaladel muutisd inimeste mõttemaailma. /1, lk 27/ Sellele aitasid kaasa Baconi, Decartes'i, Hobbes'i ning Petty filosoofia mõtisklused ning teosed, mis suunasid inimesi teisiti mõtlema. /1, lk 27- 31/ Petty oli esimene majandusteadlane, kes arutles diferentsiaalrendi olemuse üle. Ta leidis, et põllumajandussaaduste hinnad Londonis sõltuvad sellest, kui kaugel on need Londonist kasvatatud. Ta mõistab ka maapinna viljakuse mõju rendi suurusele. /1, lk 32/ Prantsusmaal püsis kuningavõim kindlalt. Majandusteadlased hakkasid nõudma
uskuvad nendesse kas ükskõiksuse või traditsiooni tõttu, vaatavad pealt nagu näidendit, süvenemata selle sisusse või tõsikindlusesse. 7) a) Selleks, et ümbritsevat maailma korrastada ja ühtlustada, luuletab aru juurde paralleele ja suhteid, mida tegelikult pole. See vastandub tegelikkuse tõetruule tunnetamisele, st loodus ongi sageli ebareeglipärane. b) Inimarule meeldivad faktid, kusjuures ta vaatleb vaid fakti tõestavaid, positiivseid näiteid, eirates ümberlükkavaid, mis on Baconi arvates hoopis olulisemad. c) Aru lähtub ebaõigetest faktidest ja ettekujutustest, samuti oletustest, sest nii on lihtsam. Aru ei soovi nende teadmiste tõsikindlust kontrollida. d) Inimaru püüab seletada seletamatuid asju ja seda võimatusest peatuda ja puhata. e) Inimaru mõjutavad kired ja emotsioonid. Puudub objektiivne suhtumine oma mõtetesse ja arutluskäikudesse. 8) a) Inimesed lähtuvad mingist ajajärgust(kas imetlevad antiigi autoriteete või toetuvad uudsusele)
· Eelnenud perioodide tähelepanekuid arendasid edasi või revideerisid renessansiajastu õpetlased. · Alates 15.sajandist hakkasid filosoofide tööde põhjal kujunema metodoloogilised eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks: 1. René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid. 2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3. John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest. Vastsündinu on Locke järgi tabula rasa (,,puhas leht"), millele kogemus meelte kaudu ,,kirjutab" oma sisu. 4. Gotfried Leibniz tõi psüühikakäsitlusse alateadvuse mõiste. 5
kui ka humanistliku haridusideaaliga. Need olid keskaegse ja uusaegse teaduse piirijoonel seisvad Francis Bacon (1561-1626) ja Rene Descartes (1596-1650), universaalsete teadmistega mõtlejad. Esimene - omakasupüüdlik ülespuhutud jurist, alati seltskondliku elu keskpunktis keerlev, teine - enesesse-süvenenud, üksiklane, nurjunud lootustega õnnekütt. Mõlemad tegelesid meetodi väljatöötamisega. Baconi tähtsamad teosed on "De dignitate et augmentis scientiarum" ("Teaduste väärikusest ja suurenemisest", inglise keeles 1605, ladina keeles 1623) ja "Novum organum scientiarum" ("Teaduste uus instrument", 1620). Viimane sisaldab ka teadusõpetuse. Organum oli Aristotelese loogikateoste üldnimetus. Baconi novum organum annab mõista, et ta asendab endise loogika uuega. Teadus peab tema järgi valitsema looduse üle, milleks tuleb tundma õppida loodusseadusi
Malmesbury erakoolis klassikalisi keeli. Ühe sugulase toetus võimaldas tal õpinguid jätkata Oxfordi Ülikoolis, mille ta lõpetas 1608. aastal bakalaurusena. Samast aastast oli Thomase koduõpetaja William Cavendishi, Hardwiki paruni, pärastise Devonshire' krahvi juures ja tegi tema pojaga oma esimesed õppereisid välismaale. Kui mitte arvestada lühikesi katkestusi, jäi ta selle perekonna juurde aastakümneteks. Mõnda aega töötas ta Francis Baconi erasekretärina. Aastal 1628. avaldas Hobbes Ateena ajaloolase Thukydidese Peleponnesose sõja tõlke. Pikkadel reisidel vahemikus 1629-1634. a sõlmis ta tutvusi väljapaistvate teadlastega, kellel oli tema loodusteadlase-ja filosoofi karjääri seisukohast oluline tähtsus. Ta kohtus Itaalias Galileo Galileiga ja tutvus Prantsusmaal Rene Descartes'iga, matemaatik Marin Mersenne'iga ning filosoof ja loodusteadlase Pierre Gassendiga. Suunda näitas talle sel
täiesti kasutu targutamine. Ta üritas kasutada oma poliitilist mõjuvõimu teaduse arendamiseks. Bacon propageeris tunnetusmeetodit, mida nimetatakse induktsioon iks ehk üldistamiseks. Francis Baconi arvates võivad teadusalased teadmised anda inimesele võimu looduse üle. Ent tema arust polnud keegi seda veel õigesti teinud: Ratsionalismi kalduvad mõtlejad on nagu ämblikud, kes koovad võrku omaenda keha eritisest: nende struktuurid on küll muljetavaldavad, kuid kõik tuleb nö seestpoolt ja sel puudub kontakt tegelikkusega. Empiirilisemad mõtlejad on nagu sipelgad, kes kuhjavad kokku andmeid,
Töökohustuseks 6 tundi, ülejäänud aeg enesetäiendamiseks. Empirism Filosoofiline tunnetus: teoreetiline suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Teaduslikel vaatlustel, katsetel, faktidel põhinevat tunnetust. Alahindavad abstraktse mõtlemise osa tunnetusprotsessis. Eelkäijateks olid stoitsistid, epikuurlased ja nominalistid. 17. saj. esindajateks Bacon, Hobbes, Locke. Francis Bacon Inglise filosoof. Uusaja materialismi ja eksperimenteeriva teaduse rajaja. Baconi loodusfilosoofia eesmärgiks on tõepärane looduse tunnetamine, et selle kaudu saavutada ülemvõimu looduse üle. Tõetunnetuse lähtealus on loodustunnetus. Selleks, et mõista elu tõelisust, peab inimene vabanema pettekujutlustest(=iidol), mis takistavad teda tõe tunnetamisel. Tema teooria järgi olid soo, koopa, turu ja teatri iidolid. 1. Sooiidol kõigile inimestele on iseloomulik, et nad soovivad maailma idealiseerida ja näha maailmas seda, mida seal pole.(inimsugu) 2
1610. aastal käis Hobbes koos oma õpilase William Cavendishiga ringreisil Euroopas, ta kohtus mitmete tolleaegsete õpetlaste ja filosoofidega, ent huvitus toona kõige enam Vana-Kreeka ajaloost. Peagi hakkas ta tegelema aga ka geomeetria, matemaatika ning filosoofiaga. Cavendishid toetasid Hobbesi kogu tema ülejäänud elu ning kui mitte arvesse võtta lühikesi katkestusi, jäi Thomas selle perekonna juurde ametisse aastakümneteks. Mõnda aega töötas ta Francis Baconi erasekretärina. Aastal 1628 avaldas Hobbes Ateena ajaloolase Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloo tõlke. Pikkadel reisidel ajavahemikus 1629-1634 sõlmis ta tutvusi väljapaistvate teadlastega, kellel oli tema loodusteadlase- ja filosoofikarjääri seisukohast oluline tähtus. Ta kohtus Itaalias Galileo Galileiga ja tutvus Prantsusmaal Rene Descartes'iga, matemaatik Marin Mersenne'iga ning filosoofi ja loodusteadlase Pierre Gassendiga. Suunda näitas talle sel ajal
kalduvad kõik need nimetatud reziimid kasutama võimu progressi, inimese üldise õnne, looduse alistamise ja teiste "teaduslikult" põhjendatud ajalooseaduste nimel. Vandenõuteooria on sallivuse põhimõttele radikaalselt vastanduv nähtus. Kuigi seda leidub ka arhailises teadvuses nagu Popper väitis, arendas selle välja kristlik demonoloogia ja korraparadigma. Induktivismi kriitika 6 Inglise filosoogi ja riigiteadlase Francis Baconi arvates seisneb teadlase tegevus faktide uurimises ning nede põhjal üldistuste tegemises. Kui teadlane kasutab sellist induktiivst meetodit korrektselt, siis loob ta tõese teooria. Popper kritiseeris säärast induktivismi, mida tema arvates saab kokku võtta kahe seisukohana: 1)induktsiooni abil saame uusi teadmisi nii igapäevases elus kui ka teaduses 2)induktsiooni abil saame teaduslikke teooriaid põhjendada (verifitseerida)
Koolituse laiahaardelisus. Teaduslik uurimistöö on probleemikeskne. Uusi probleemii tekib pidevalt ja nende lahendamiseke püütakse kasutada teaduslikke meetodeid. Teadusutöö eesmärgid Platonist ja Aristotelesest lähtuv traditsioon. Teadmised kui väärtus omaette. Lääne kultuuris on kaks teaduse eesmärgi mõistmise traditsiooni platonlik-aristotellik, ja selles on oluline mõte, et teadmised ja teadus on indiviidi arengu või õnne jaoks vältimatud tingimused ja Francis Baconi õpetus, mis on praktilisem ja utilitaarsem. Eesmärgid ja vahendid Tegevusel on eesmärk. See võib olla tõe või rakenduseks sobivate teadmiste otsimine või tegelikkust puudutavate teadmiste otsimine. Tegevusega on seotud mingi viis või meetod, mille abil püütakse informatsiooni hankida ja seda põhjendada. Teadus, väärtused ja eetika küsimused Teaduse suhe väärtusega Enamik teadusega tegelejaid on arvamusel, et teadus loob teadmisi, saadud teadmiste rakendamine on aga teiste asi
· Iidolite õpetus · Filosoofilised impulsid · Idola theatri ehk teatri iidolid on tingitud usaldavast · Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud (ebakriitilisest) suhtumisest kõiksugu teooriatesse. Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende · Niipalju kui on loodud filosoofilisi õpetusi, niipalju tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. on Fr. Baconi arvates lavastatud komöödiaid, · 1459 a. rajab Cosimo de Medici Firenzesse uuesti milles kujutatakse väljamõeldud maailma. Platoni Akadeemia. · Teatri iidolid ilmnevad asjaolus, et uskuma · Ficino tõlgete kaudu levib Platoni tundmine üle hakatakse sellesse, millesse on meeldivam Euroopa. uskuda, ning ei tunta enam huvi asjade tegeliku · Reformatsioon seisu vastu.
· Sugukonnaiidolid (idola tribus) seoste nägemine, kus neid pole, nähakse ainult enda seisukohta kinnitavaid fakte · Koopaiidolid (idola specis) mida kogeme mõjutab me arusaamu (kolme kala näide) · Turuiidolid (idola fori) arutluses puudub tähendus kui kasutame termineid, millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea · Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja
asjaolusi) ■ 2)koopaiidolid (idola specis)- läbielatu mõjutab kuidas inimene toimuvat kogeb (kolme kala näide (kalad aina väiksemaks lähevad) maailmas valitseb õiglus- maailm on vahel õiglane- maailm on ebaõiglane) ■ 3)teatriiidolid (idola theatri)- võetakse omaks meeldima hakanud teooria ( nt horoskoopi peetakse usaldusväärseks, kuna see meeldib inimesele) ■ Baconi arvates on 3 liiki teadlasi 1)empiirikud (kogemus)- nagu sipelgas 2)dogmaatik (ratsionalistid)- nagu ämblik 3)empirist- mesilased ■ Teaduse tegemiseks peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte, saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse, ning nende abil peaksime tegema üldistused 6.RENE DESCARTES- prantsuse (1596-1650) ■ rajas ratsionalismi (- arusaam, et tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest, ülejäänud
allikale küsimusele suhteliselt vähe tähelepanu. - Klassikaliselt võime eristada mitmeid vaateid:a) Empirism b) Ratsionalismid 5. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. a) Empirism. empeiria tähendab –‘kogemus’ Ainus teadmise allikas on kogemus (laias mõttes s.t. sisaldab ka mälu ja sisekaemust (introspektsiooni). - tabula rasa – puhas tahvel (Locke’i väljend) - tabula abrase – sile tahvel (nn abrassiivne) (Baconi väljend) b) Ratsionalismid Idealistlik ratsionalism (Platon): - Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus tõelise teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest.Klassikaline ratsionalism (Descartes, Leibniz): - Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähemtähtis roll). 6. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust
annaabi.ee 
