hindades, mln krooni protsenti baasperiood aruandeperiood Tartu 1,74 1,91 5 Pärnu 2,8 2,94 +6 Tallinn 3,72 4,02 +1 Esitatud andmete põhjal määrame: 1* kõikide autoturgude müügikäibe kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides; 2* autode keskmise müügihinna kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides kõikidel autoturgudel kokku. Lahendus: Lahendust alustame sellest, et valime antud tegurisüsteemi dünaamika uurimiseks sobiva indeksisüsteemi: I = 1 1 käibe (maksumuse ) kogumuutus t näitav 0 0 indeks. Maksumuse indeks. Koondindek s. I =
3. Mis on SKP? Kuidas see kujuneb? Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes. · Jooksva kuu inflatsioon hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes eelmise kuuga. · SKP deflaator - näitab, mitu protsenti on üldine hinnatase (mis kajastab kõigi SKP-s arvestatavate kaupade ja teenuste hinnataset) baasperioodiga võrreldes muutunud. 6. Millist mõju avaldab inflatsioon tarbijale?
lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga-keskmine hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust 2)tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI)-iseloomustab Eestis toodetud tööstustoodete hindade muutust ,hinnad ilma käibemaksuta. Ekspordihinnaindeks (EXHI)-iseloomustab Eestist välja veetavate kaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut.
kehtinud hindades · Reaalne SKP- väljendab toodetud kaupade/teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades. · SKP per capita SKP näitaja inimese kohta · Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. · Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. · Hinnataseme stabiilsus- riigi keskmine hinnatase ei muutu või on muutus minimaalne. · Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta,kuu, kvartaliga) võrreldes. · Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist · Tarbijahinnaindeks indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjaindeks indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust(hinnad võteakse käibemaksuta ja aktsiisita). · Ekspordihinnaindeks hinnaindeks, mis iseloomustab Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
reaalne SKP ümber oma potentsiaalse taseme. Majandustsükkel koosneb kahest faasist:kui reaalne SKP kasvab, siis sellist etappi nimetatakse tõusufaasiks,kui SKP langeb või kasv aeglustub, nimetatakse sellist etappi langusfaasiks.Nende vahele jäävad buum (hari) ja kriis (põhi). Majanduslangus on siis, kui SKP tase on langenud kuni 10% võrreldes baastasemega (st eelmise aastaga). Majanduskriis on siis kui SKP tase on muutumatu võrreldes baasperioodiga;on siis kui SKP on langenud üle 10% võrreldes baasperioodiga. Majanduskasv-Reaalse SKP protsentuaalset muutust nimetatakse majanduskasvuks. Majandustsüklite alused-Pakkumisšokid, millede põhjused on:tehnoloogia areng,kliimatingimuste muutumine,looduskatastroofid,uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused (langused eelkõige). 11) Maksebilanss (jooksevkonto,kapital,finantskonto)
1)naturaalamajandus 2)turumajandus 3)käsumajandus Iseloomustus: NATURAALMAJANDUS: Ühiskonna liikmed toodavad kõik eluks vajaliku ise. Tootmisvahendid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Raha on vähe tähtis ning ei kasutata. Kui puuduvad vajalikud ressursid või on neid raske saada siis kasutatakse vahetuskaubandust. Majanduses muutusi ei ole kuna kõik oskused ja teadmised antakse põlvest põlve edasi. inflatsioonimäär 3- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes 4- riigi keskmise hinnataseme stabiilsus inflatsioon 5- riigi keskmise hinnataseme kasv 6- keskmise hinnataseme suhe SKP-sse deflatsioon 1- riigi keskmine hinnatase 2- riigi keskmise hinnataseme langus Miks hinnad tõusevad? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad RKP- riigis mingi teatud aja jooksul toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades
vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord halveneb .Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon: riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär (keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes ).THI Kuna see peegeldab väga suurt gruppi inimesi ,tarbijaid puudutavate hindade arengut.Inflatsiooni mõju tarbijale-Mõne majapidamise heaolu võib suureneda , samal ajal kui teise oma vähenb.nt ( rikkad luksuskaubad kallinevad , vaesed- esmatarbekaubad ) ;; Inimese säästudele negatiivne mõju, palkade tõus.Inflatsiooni teke: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (pangad annavad kergelt laenu ) samas ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni
Mõnikord kasutatakse hindade muutumisest rääkides ka mõistet deflatsioon, mis on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Nende kahe vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu vüi on muutus minimaalne. EUroopa keskpank peab hindu stabiilseks, kui hinnideks ei kasva üle kahe protsendi aastas. Millega inflatsiooni mõõta? Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. INflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, vartaalne vüi aastane muutumine. Eesti Statistikaamet kasutab kuut hinnaindeksit. Neist olulisemad on jägmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseoomustab
heaolu indikaatorit, välja jääb kodumajandus, haridus jm · 20. Inflatsioon · 21. Raha väärtuse mõõtmine Inflatsioon Keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil Deflatsioon Keskmise hinnataseme pi-dev langus pikal perioodil Ideaalne oleks hinnataseme stabiilsus Hüperinflatsioon - inflatsioon üle 50%, inflatsioon ei allu riigi kontrollile, kiire hinnatõus samaaegselt valuuta väärtuse kaotamisega Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes · 22. Raha väärtuse muutmine Valuuta annulleerimine valuuta endine vääring t unnistatakse kehtetuks , kehtestatakse uus valuuta, luuakse uus rahasüsteem Valuuta devalveerimine valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Valuuta revalveerimine valuuta väärtuse tõstmine välisvaluutade (või kulla) suhtes Indekseerimine protseduur, millega korrigeeritakse hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonimäärale · 23
füüsilike ja juriidiliste isikute) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust( arvestab ka nende kodanikega, kes elavad mujal riigis ja ei arvesta neid mittekodanikke, kes elavad antud riigis) Inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil( kasvab keskmine hinnatase). Inflatsiooni mõõdetakse INFLATSIOONIMÄÄRAGA(keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(( eelmise aasta kuu või kvartal)) võrreldes) Hinnaindeks-mõõdetakse hinnataseme muutust Jaguneb: · Tarbijahinnaindeks(THI)- iseloomstab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust aluseks indikatiivne ostukorv · Tööstustoodangu ja tootjahinnaindeks(TTHI)- Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutus( ilma käibemaksu ja aktsiisita) · Ekspordihinnaindeks( EXHI)- Eestist välja veetavate eksportkaupade hindade areng
reaalne SKP- hinnataseme muutused on kõrvaldatud SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta investeering- on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv alanemine devalveerimine- koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes inflatsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrrledes tarbijahinnaindeks- THI hinnaindeks, mis iseloomusatb tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust, mõõdetakse ostukorvi maksumuse muutuse alusel. indikatiivne ostukorv- näitaja, mis peegeldab tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavate kaupade ning tasuliste teenuste maksumust. ostujõud e. raha väärtus- kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta rahapoliitika- makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja
*eratarbimine *investeeringud *valitsuse lõpptarbimine *puhaseksport eksport import = puhaseksport Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. *inflatsioon avatud sektoris- nende toodete ja teenuste osas, mis on avatud välismaisele konkurentsile *inflatsioon suletud sektoris-teenused, nt transporditeenus, bussipiletid, keskküte *inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. See on keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes *(THI) tarbijahindadeks on indeks, mis isel. Tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust inflatsiooni mõju tarbijale: *inflatsiooni mõju tarbijale on erinev, sõltub sellest, kui suur on inimese sissetulek ja millised on tema tarbimisharjumised ja võimalused *mõne majapidamise heaolu võib inflatsiooni tulemusena suurendada samal ajal teise oma väheneb. Nt pangalaenu korral inflatsiooni võrra väheneb laenu tagatismakse. Säästud kaotavad aga oma väärtust.
· Võib tekkida stagflatsioon, mis on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. · Inflatsiooni tõttu võib tekida disinflatsioon, mis on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 1.2 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga. See näitab keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit.
antud aastal kehtinud hindades, reaalne SKP e. SKP püsivhindades muutumatutes baasperioodi hindades. SKP koosneb: eeltarbimine,investeeringud, valitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (oluline et kasvab keskmine hinnaatase). Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär inflatsiooni mõõteühikkeskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes. Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist6 tükki: Tarbijahinnaindeksindeks, mis iseloomustab Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutust, Tööstustoodangu tootjaindeksindeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, Ekspordihinnaindekshinnaindeks,mis iseloomustab Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade hindade arengut, Impordihinnaindekshinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse
8. SKP - peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 9. SKT per capita- SKP näitaja inimese kohta ; kaup+teenus : rahvaarv 10. Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. 11. Deflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 12. Millega inflatsiooni mõõta? a)inflatsioonimääraga (keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes) b) hinnaindeksi abli ( mõõdetakse hinnataseme muutumist) c)THI- tarbijakaupade ja tasuliste teenuste hindade võrdlus 13. Ostukorv 14. Inflatsiooni mõju tarbijale Inimene, kellelon laen, maksab inflatsiooni võrra vähem raha tagasi; suurte säästude puhul kaotab, sest hoiused kaotavad inflatsiooni võrra säästudest; raha väärtuse e ostujõu langus 15. Hinnatõusu põhjused
b. Teatud perioodil sadud rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud d. Nominaalsed tulud, millest lahutatud maksud, kohustuslikud maksed ja vabatahtlikud annetused 27. Baasaastal moodustas riigi SKP 10 mlrd . 15 aasta jooksul see kahekordistus ja moodustas 20 mlrj.. Inflatsioon oli sel ajaperioodil 50%. Töövõimelise elanikkonna arv kasvas võrreldes baasperioodiga 10%, millest hõivatute osakaal moodustas 75%. Baasperioodil oli see 70%. Tootlikkus riigis muutus: a. 19,6 b. 11,6% c. 13,1% d. 24,4; 28. Kõige madalama brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Taani c. Bulgaaria d. Rumeenia 29. Reaalse palga taseme muutumist võib määratleda vastandades nominaalset palgataset ühe allpool toodud näitaja dünaamikaga a
pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. SKP koosneb eratarbimisest, investeeringutest, valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist Inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või on muutus minimaalne Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär (keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes THI e tarbijaindeks iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust (aluseks on indikatiivne ostukorv- koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist) TTHI e tööstustoodangu tootjahinnaindeks- iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust (ilma käibemaksu ja aktsiisita) EXHI e ekspordihinnaindeks- iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut
4) Konkurentsitüübid · Täielik konkurents- palju pakkujaid, esineb harva seda Nt: turg · Osaline konkurents-on kaupu, aga vajalikku alati ei leia(auto turul) · Monopol-konkurentsi puudumine, tootja määrab hinna, asenduskaup puudub 5) Inflatsioon Riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Raha väärtuse ja inimeste ostujõu langus, hindade kasv Inflatsioonimäär-keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga võrreldes · Nominaaltulu-inimene saab palgana kätte · Reaaltulu- mille puhul arvestatakse inflatsiooni; mida saab tarbid. · Deflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Hinnataseme stabiilsus-deflatsiooni ja inflatsiooni vahepeal, hinnad ei muutu või muutus on minimaalne. Hinnaindeks ei kasva üle kahe protsendi aastas-Euroopa Keskpank Hinnaindeksid-hinnataseme muutumist mõõdetakse selle abil.
saj hindade revolutsioon Deflatsioon Hinnataseme langus Laenumakse suureneb Suletud ring inimesed ei osta, kuna loodavad, et kaubad lähevad veel odavamaks; tootjatel pole ostjaid; pole sissetulekut, et töölistele maksta; massiline töötuse kasv; inimestel pole raha, et midagi osta. o Inflatsiooni mõõtmine Hinnatase võrreldes baasperioodiga (eelmine kuu/aasta) Statistikaameti tarbijahinnaindeks (tõuseb inflatsioon; langeb deflatsioon) Indikatiivne ostukorv Tarbekaubad ja tasulised teenused Erineb piirkonniti (sõltub tarbimisharjumustest nt Eesti vs Iraan) o Devalveerimine Raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel (deflatsioon liiga suur) Tõstab kauba atraktiivsust välismaal
Sotsiaalkindlustus: 1)pensionikindlustus 2)tervisekindlustus 3)töötuskindlustus Sotsiaaltoetused: 1)peretoetused 2)toimetuleku toetused 3)puuetega inimeste toetused 4)lastekodud, hooldekodud, varjupaigad Alternatiivkulu- Loobumsie tõttu saamata jäänud kulu. Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida, sh tehes ühe valiku, tuleb loobuda teisest. Inflaktsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Inflatsioon- keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad. Probleem: raha väärtus langeb, sellega koos ostujõud. Käibemaks- kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse. 20% Lisanväärtus- tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks.
· Valitsuse kulutused haridusele, kaitsele, valitsemisele e. haldusele, jne. · Puhas eksport RKP-rahvamajanduse koguprodukt-mõõdab riigi residentide(fiiede ja juriidiliste isikute) poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtust. RKP arvestab ka välismaal tootvate kodanike loodud väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu. Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade muutumine teatud perioodi jooksul, arvestamise aluseks võetakse ostukorv, mis kajastab keskmist tarbimist. Hinna tõusu põhjused: · Tooraine hinna tõus/tootmis kulude kasv · Riigipoliitika(maksutõusud, aktsiis) · Inflatsioon, raha väärtus vähendab ja hindu tõstetakse · Kui nõudlus kasvab tootmisest kiiremini Majanduspoliitika · Riik kehtestab seadused
Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita.
erasäästudest. 37. Missugused on töötusega seotud probleemid ja missugused probleemid on seotud inflatsiooniga (nii riigi kui ka isiku tasandil)? 38. Kuidas saab inflatsiooni mõõta? Võrrelge tarbijahinnaindeksit ja SKP deflaatorit. Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil. SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. 39. Mida näitab loomuliku töötuse määr? Missugused määrad näitavad töötuse- ja hõivetaset? Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga. Struktuurne töötus esineb siis, kui tööjõu nõudlus ja pakkumine ei lange kokku kas geograafiliselt, ameti(töö)kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti. Tööjõus osalemise määr on tööjõu ja tööealiste inimeste arvu suhe (%-des).
muutumist 2. analüütiline tähendus mitu korda suurenes või vähenes resultaatnähtus kvantitatiivse või kvalitatiivse teguri muutumise tagajärjel (;) = 1 1 -0 0 () = 1 1 -0 1 () = 0 1 -0 0 STRUKTUURINIHETE INDEKSID 1)Muutuva struktuuri indeks: Muutuva struktuuri indeks iseloomustab kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist aruandeperioodil võrreldes baasperioodiga nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse teguri enda muutuste tõttu. 2) Püsiva struktuuri indeks: Püsiva struktuuri indeks iseloomustab kvalitatiivse teguri keskväärtuse muutumist aruandeperioodil võrreldes baasperioodiga kvalitatiivse teguri enda muutuste tõttu. 3)Struktuurinihete indeks: Struktuurinihete indeksiga mõõdetakse kogumi struktuuris toimunud nihete mõju uuritava kvalitatiivse teguri keskmisele väärtusele. I mp.str = :
vahetult eelneva perioodiga. d a y t y t 1 - Alusjuurdekasv – selle puhul toimub võrdlus ühe kindla fikseeritud perioodiga (baarperioodiga). d b yt y1 Nii ahel- kui alusmeetodil leitud absoluutsed juurdekasvud võivad omandada nii positiivseid kui negatiivseid väärtuseid. Kui absoluutne juurdekasv on positiivne, siis tähendab, et võrreldes kas eelmise või baasperioodiga on näitaja väärtuses toimunud kasv, negatiivne väärtus näitab aga väärtuse kahanemist. 2. KASVUTEMPO on nähtust iseloomustava tunnuse vaadeldava ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse ja mingi eelmise ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse suhe. - Ahelkasvutempo – aegrea eelmise elemendi väärtusega võrreldakse. yt ia y t 1
c. tsüklilise – ja struktuurse töötuse summa d. siirde ja struktuurse töötuse summa Tagasiside Õige vastus on: siirde ja struktuurse töötuse summa. Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Baasaastal moodustas riigi SKP 10 mlrd €. 15 aasta jooksul see kahekordistus ja moodustas 20 mlrj.€. Inflatsioon oli sel ajaperioodil 50%. Töövõimelise elanikkonna arv kasvas võrreldes baasperioodiga 10%, millest hõivatute osakaal moodustas 75%. Baasperioodil oli see 70%. Tootlikkus riigis muutus: Vali üks: a. 19,6 b. 24,4; c. 11,6% d. 13,1% Tagasiside Õige vastus on: 13,1%. Küsimus 7 Väär 0,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): Vali üks: a. Türgi b. Prantsusmaa c. Island d. Taani
........................................................ ................................................................... http://www.postimees.ee/foto/6/9/91096461a87911a2a8.jpg 2. Kirjutage mõiste ees olevasse kastikesse õige selgituse number. 1. keskmise hinnataseme suhe SKP-ss Inflatsioon 2. keskmise hinnataseme langus 3. keskmise hinnataseme kasv devalveerima 4. keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes 5. keskmise hinnataseme stabiilsus Inflatsioonimäär 6. koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes 3. Selgitage näidetega inflatsiooni kahe positiivset ja kahte negatiivset mõju. Positiivne mõju: 1) ............................................................................................................................................................................ ............................................................................
valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga( eelmise aasta, kuu) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. · Tarbijahinnaindeks iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumist · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust · Ekspordihinnaindeks iseloomustab eksportkaupade hindade arengut · Impordihinnaindeks iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut
suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. Deflaatori näol on sisuliselt tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides: Kui deflaatori väärtus on suurem kui baasaasta hinnaindeks 100, on tegemist hinnatõusuga, kui aga sellest väiksem, siis on keskmine hinnatase baasperioodiga võrreldes langenud. Hinnamuutuse suuruse protsentides (inflatsiooni määra) 3 saame, kui lahutame deflaatori väärtusest 100: inflatsiooni määr = deflaator 100. Lisaks üldise hinnataseme muutusele võib inflatsiooni mõõta ka tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeks näitab tüüpilise majapidamise kaupade ja teenuste ostukorvi keskmine hinna muutust. Kuna eranditult kõigi kaupade ja teenuste
4. SKP per capita SKP ühe isiku kohta /nii võrreldakse riike 5. SKP ostujõu standart võetakse aluseks ka veel antud riigi hinnatase 6. RKP rahvamajanduse koguprodukt. riigile kuuluvate majandussubjektide poolt toodetud kaupade ja pakutud teenuste hulk rahalises väljenduses teatud ajaühiku jooksul. Selle hulka lähevad ka riigi firmade välisfiliaalid. 7. tarbija hinna indeks- näitab kaupade ja teenuste keskmise hinnataseme tõusu teatud baasperioodiga võrreldes. (THI) 8. inimarengu indeks(HDI) üks tähtsaimad ühiskonna heaolu näitajaid. tema arvutamiseks võetakse arvesse mitmed tegurid. Tähtsamad neist SKP elaniku kohta, Ühiskonna üldine haridustase, ühiskonna tervislik seisund. NB Eesti probleem on see, et SKP jaguneb inimeste vahel ebaühtlaselt. Eesti meenutab ladina-ameerika riike. Eesti oli HDI järgi arenenud riigi hulgas, kuid võime kukkuda keskmise arenguga riikide hulka. 9
· Nominaalne investeeringud · per capita valitsuse kulud puhaseksport 1. 2. 3. 4. 5. 6. 1. buum 2. kriis 3.langus 4. surutis 5. tõus 6. stabiliseerumine Inflatsioon Raha ostujõu langus hindade tõus Raharingluse hälve Inflatsiooni määr on protsentuaalne keskmise hinnataseme muutus baasperioodiga võrreldes. Õpik lk 146 Tarbijahinnaindeks tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus. Inflatsiooni mõju inimestele · säästude väärtus vähene · inimesed hakkavad tarbima kokkuhoidlikumalt Miks tekib inflatsioon? · nõudlus kasvab kiiremini kui tootlikkus · pangad annavad liiga kergelt laenu ja inimesed hakkavad priiskama · tootmiskulude kasv · kaotatakse dotatsioonid
perioodil. THI = p1q0 : p0q0, kus q0 ja p0 = baasperioodi kogused ja hinnad p1 = jooksva perioodi hinnad. jooksva perioodi THI baasperioodi THI I = ------------------------------------------------------ * 100 jooksva perioodi THI · I = inflatsiooni määr SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. Inflatsioonimäärast sõltuvalt eristatakse: 1) mõõdukat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab ühekohaline arv; 2) galopeerivat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab vähemalt kahekohaline arv; 3) hüperinflatsiooni inflatsioonimäär on üle 50% kuus. Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni.
väärtuste tarbimiseks 5.3 Inflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas.Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga.Inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine,kvartaalne või aastane muutumine.Tarbijahinnaindeks on indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks,mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust.Ekspordihinnaindeks on hinnaindeks,mis isel Eestist välja veetavate e eksportkaupade hindade arengut
kaitsekulutused, teedeehitus, ministeeriumide halduskulud; u 20%), puhasekport (ekspordist lahutatakse import) NOMINAALNE e JOOKSVATES HINDADES- antud aastal kehtinud hindades, sisaldab kõiki turuhinnamuutusi REAALNE e PÜSIVHINDADES- muutumatutes baasperioodi hindades, keskendub reaalkasvule LISANDVÄÄRTUS- kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv INFLATSIOON- Mõõtühikuks olev inflatisoonimäär on keskmise hinnataseme % muutus baasperioodiga võrreldes. Mõõdetakse hinnaindeksite abil: THI (tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus; aluseks indikatiivne ostukorv), tööstustoodangu tootjaindeks (Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus, ilma käibemaksu ja aktsiisita), EXHI (eksportkaupade hindade areng), IHI. Mõju tarbijale: pangalaenu tagasimakse on soodsam, hoiused kaotvad selle võrra väärtust, raha väärtuse e ostujõu langus. Põhjused: nõudlus
24. Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks) Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad(mõned hinnad võivad koguni langeda), vaid tõuseb keskmine hinnatase Inflatsiooni mõõtmise 3 meetodit: 1) SKP deflaator- väljendab kogutoodangu hinnataseme indeksit. SKP komponentide hind, mis näitab mitu% on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud 2) Tarbijahinna indeks(THI) mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kogumajapidamised. (jooksva kuu ostukorvihind/ baas kuu ostukorvi hind)*100% 3) Tootjahinna indeks Jooksva kuu inflatsioon, mis väljendatakse tootmis resursside eest makstud hinna, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud 25
Detsiilhaare - Detsiilhaare on 9. detsiili D9 ja 1.detsiili D1 vahe: IDR=D9-D1. Detsiilhaarde sisse jääb alati 80% variatsioonrea väärtustest. 4. INDEKSID Indeks – kahe arvu suhe, leitud spetsiaalse metoodika järgi, iseloomustab mingi majandusalase suuruse muutumist ajas Alusindeks - Alusindeks on indeks mingi kindla väärtuse, baasväärtuse suhtes teatud ajamomendil (või perioodil). Kui ialus=1, siis yt=yo ja baasperioodiga võrreldes jäi samaks Ahelindeks - tunnuse väärtus mingil ajahetkel t jagatud väärtusega eelmisel ajahetkel t-1 Kui iahel=1, siis yt=yt-1 ja jäi eelnevaga võrreldes samaks Liitkogum – algkogum koosneb ühelaadsetest elementidest ja erinevaid algkogumeid ühendades saadakse liitkogum. Individuaalindeks - dünaamika suhtarv, millega väljendatakse kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või kvalitatiivse üksiktunnuse ajalist muutmist
Nimetage neist kaks (välja arvatud maksude tõstmine ja langetamine). 2p 1) Nõudlus ja pakkumine 2) Elanikkonna ostujõud 3)Maailmaturuhinnad 4)Kaubandustingimused 5)Turu ebaefektiivsus ja struktuur VALMIS Ül 11. Inflatsioon 1) Ühenda paarid: (3 p) inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv- inflatsioon deflatsioon riigi keskmise hinnataseme langus- Devalveerimine inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes- inflatsioonimäär riigi keskmise hinnataseme stabiilsus-Inflatsioonimäär riigi keskmine hinnatase-inflatsioon keskmise hinnataseme suhe SKP-sse-Inflatsioon VALMIS 2) Milline on inflatsiooni mõju tarbijatele? Nimeta kaks. (2 p) 1)Heaolu väheneb, hinnad tõusevad 2) Heaolu paraneb, kuna peab vähem laenu tagasi maksma, ostujõu langus, säästude väärtus langeb. VALMIS 3) Miks hinnad tõusevad
psühholoogilist laadi tegurid, nt võib selle põhjustada konkurentide tegevus. Konkurent võib turult kokku osta teise konkurendi aktsiad, kui need on madalama nominaalhinnaga millega tekitab turuhuvi antud firma aktsiate vastu, millega kaasneb aktsia hinnatõus. Sobival hetkel realiseerib ta võimalikult suurel hulgal aktsiaid ning teenib seega konkurendi arvelt. Aktsia kurside muutuste hindamisel kasutatakse sageli indekseerimist, millega möödetakse aktsia hetkekursi muutust, mingi baasperioodiga võrreldes. Nt börsiindeks on 3,2 siis tähendab see seda, et arvestusse võetud aktsiate kurss on vaadeldaval ajaperioodil tõusnud 3,2 kordseks. Aktsiate splittimine- hind jääb samaks aga kogus suureneb. Aktsiakapitali koguväärtus ei muutu , muutub ainult nimiväärtus. Samuti võib olla splittimine kasulik järgnevatele aktsiaemissioonidele. Võimalik on ka aktsiakapitali vähendamine, selleks on kaks võimalust:
on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele import kaupade/teenuste sissevedu riiki, kaupade/teenuste ostmine välismaalt indekseerimine majandus- ja sotsiaalpoliitika protseduur, millega korrigeeritakse hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonimäärale inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga (enamasti eelmise aastaga, aga ka kuu või kvartaliga) võrreldes infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil inimõigused üldised ja võõrandamatud õigused (nt õigus elule, inimväärsele kohtlemisele,
kapitalile ja järgneva perioodi intress arvutatakse juba esialgse kapitali ja lisatud intressi summalt. Intressi lisamist kasvitatavale kapitalile nimetatakse intressi kapitaliseerimiseks. Ajavahemikke, millede tagant kapitaliseerimine toimub nimetatakse kapitaliseerimisperioodiks. Harilikult toimub kapitaliseerimine võrdsete ajavahemike tagant nii, et intressiperiood on konstantne. Lihtsamatel juhtudel on intressiperiood võrdne baasperioodiga ja see on üks aasta. Liitintressi arvutatakse järgmiselt Tähistades kasvitatava algkapitali K 0 ja tema väärtuse esimese intressiperioodi lõpul K 1 saame et K 1 = K 0 ( 1 + r ), kus ( 1 + r ) on intressitegur 27. Intresside kujunemise alused- Pankade poolt väljalaenatava raha hind koosneb kahest komponendist: muutuvast intressimäärast, milleks on kas Euribor´i määr või panga baasintress ning sellele lisatavast kliendi marginaalist. Kui Euribor on pankadevahelisel
SKP = 1.eratarbimine- igapäeva ostud 56% 2.investeeringud- tootmise arendamiseks 28% 3.valitsuse lõpptarbimine- kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jms. 20% 4.puhaseksport- ekspordist(väljavedu) lahutatakse import(sissevedu) SKP miinused: SKP ei kajasta varimajandust; ei kajasta vaba aega kui indiviidi heaolu tegurit; haridus jm näitajad jäävad välja MÕISTED: keskmise hinnataseme langus- deflatsioon keskmise hinnataseme kasv-inflatsioon protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes-inflatsioonimäär koduvaluuta kursi alandamine välisvaluuta suhtes-devalveerimine keskendub kaupade reaalkasvule- SKP püsivhindades kaubad,teenused,mida kasutatakse teiste kaupade teenuste tootmiseks- vahetarbimine sisaldab kõiki turuhinna muutusi-nominaalne SKP MAKSUD Riiklikud maksud: tulumaks 21% maksumäär sotsiaalmaks 33% maksumäär maamaks – maksustatakse kogu maa hasartmängumaks käibemaks 20% tollimaks
rahaline vääring. Deflatsioon Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Devalvatsioon Alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes Indekseerimine korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale Annulleerimine Endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem Millega mõõdetakse inflatsiooni? 1. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalselt muutust baasperioodiga võrreldes. 2. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutust Tarbijahinnaindeksi arvutamine 1. Indikatiivne ostukorv koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Inflatsiooni mõju tarbijale: Tarbekaubad vaestele Luksuskaubad rikastele Raha väärtuse ehk ostujõu langus Hinnatõusu põhjused: 1. Nõudlusinflatsioon 2. Kuluinflatsioon 3. Palgainflatsioon 4. Hinnainflatsioon 5. Maksuinflatsioon
rahaline vääring Olulised mõisted · Deflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Devalvatsioon alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes · Indekseerimine korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale · Annulleerimine endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem Millega inflatsiooni mõõta? · inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes · hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist Hinnaindeksite liigid: · Tarbijahinnaindeks (THI) · Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) · Ekspordihinnaindeks (EXHI) · Impordihinnaindeks (IHI) THI arvutamine · indikatiivne ostukorv -koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist Inflatsiooni mõju tarbijatele · Mõju sõltub kaupadest: o tarbekaubad vaestele
Toodetakse seda mida vajatakse ja ökonoomselt Vabadus ja konkurent väldivad võimu koondumist Õpikust lk 138-145 Kõikide boldi mõistete selgitused Lk 145 vastata vihikusse küsimustele 138-179 146149 Inflatsiooni m6iste riigi keskmise hinnataseme j2tkuv kasv, piisavalt pikal perioodil, seejuures on oluline et kasvab keskmine hinnatase Millega inflatsiooni m66detakse? Inflatsioonim22ron m66tyhikuks, nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga v6rreldes M66detakse hinnaindeksite abil. THI iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust T66stustoodangu tootjahinnaindeks TTHI isel. Eestis tooodetud t66stustoodete hindade muutust Ekspordihinnaindeks EXHI isel eesttist v2lja veetavate eksportkauapade hindae aregnut Imprordihinnaindeks IHI isel sisse veetavate importkauapade ja teenuste hindade arengut Miks hinnad t6usevad? N6udlus kasvab kiiremini kui tootmine
Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav hüviste fikseeritud struktuuriga kogum. THI = p1q0 : p0q0, kus q0 ja p0 = baasperioodi kogused ja hinnad p1 = jooksva perioodi hinnad. jooksva perioodi THI baasperioodi THI I = * 100 jooksva perioodi THI * I = inflatsiooni määr SKP deflator on hinnaindeks , mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. THI ja SKP deflaatori erinevused 1) indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid (nt avaliku sektori ja/või firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator); 2) SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang; 3) THI arvutamisel lähtutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksva
Deflatsioon - Deflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Seega on deflatsioon inflatsiooni vastand. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu või on muutumine minimaalne. Euroopa Keskpank peab näiteks hindu stabiilseteks kui hinnaindeks ei kasva üle 2% aastas. Inflatsioonimäär - Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga). Hinnaindeksid - Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Eesti statistikaamet kasutab kuut eriliiki hinnaindeksit. Neist olulisemad on järgmised. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud
SKP suurus mõjutab hinnataset!!! Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust norminaalne SKP-kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP (näitab SKPd püsivates hindades, st norminaalset SKP’d on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga; norminaalne SKP – inflatsioon)- hind0 * kogus1 (25+18+56=99) Deflaator= SKP norm/ SKP real VT tabelit slaidilt Näitab mitu % on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud. SKP näitab hindade muutuste mõju SKP erinevate komponentide väärtuse muutusel. Musta ja sinise joone vahe näitab palju läheb õhku SKP SKP ja heaolu Hüviste tarbimise maht ja SKP rahaline väärtus ei lange kokku . Hüviste kättesaadavuse taset ei ole võimalik mõõta (võrrelda) Elukvaliteet ei ole sageli mõõdetav ega võrreldav SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu Varimajanduse ja naturaalmajanduse eksisteerimine
keskmine. Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele 2)Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele 3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust Inflatsioon ja deflatsioon Inflatsioon- raha odavnemine ringluses olevate kaupade suhtes. Seisneb hinnataseme tõusus. Inflatsiooni möödetakse inflatsioonimääraga- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes Deflatsioon- ringluses oleva hinna kallinemine, vahepealseks olukorraks hinnataseme stabiilsus- võib tarbijale tuua ühe päevase kasu kui hinnad langevad, langevad ettevõtjate sissetulekud hakatakse inimesi koondama. Paneb raskesse olukorda raha laenajad, reaalhindades peab rohkem tagasi maksma. Inflatsiooni liigid vastavalt nende tekke põhjuste järgi
tulumaksu, tsentristlikud ja parempoolsed toetuvad rohkem käibemaksule ja sotsiaalkindlustusmaksule. Maksude korjamisega tegeleb maksuamet, kes samas kindlustab ka riigipoolse kontrolli maksude laekumise üle. Eestis puudub ettevõtte tulumaks, maksustatakse dividende. o Inflatsioon Inflatsioon RIIGI KESKMISE HINNATASEME JÄTKUV KASV PIISAVALT PIKAL PERIOODIL (KUU, KVARTAL, AASTA). Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmine kuu, aasta) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil, inflatsioon on seega hinnaindeksi muutumine. Inflatsioon mõjub inimestele erinevalt; nt, esmatarbekaupade kallinemine mõjutab ennekõike vaeseid, samas eluasemelaenu võtnutele mõjub inflatsioon hästi, sest laenu peab vähem tagasi maksma. Inflatsiooni ohjeldamise abinõud: deflatsioon - osa rahatähti eemaldatakse ringlusest, üldine hinnatase alaneb
lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad, investeerimiskliima üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Valitsuse kulutused G sõltuvad valitsuse funktsioonidest ja käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt maksudest. Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe Hinnatase P näitab, kuidas on hinnad võrreldes baasperioodiga muutunud, levinuim näitaja on SKP deflaator Klassikaline koolkond üks kahest levinuimast kogunõudluse-kogupakkumise tasakaalu kujunemise ja olemuse käsitlusest. Iseloomulik: pika perioodi majanduskäsitlus, pikal perioodil on hinnad ja palgad paindlikud, majandus on isereguleeruv, majanduse loomulik seisund on tasakaal, tasakaal saabub potentsiaalse tootmismahu korral, majandus on mõjutatav kogupakkumise kaudu, parim majanduse (kogupakkumise) mõjutamise vahend on
annaabi.ee 
