Austria valgustus (0)

Austria impeerium
M. Theresia suutis tsentraliseerida Austria valduste valitsemist.
18. sajandi jooksul sai Austriast paljurahvuseline suurriik . Naisterahvana ei saanud M. Theresia Saksa Rooma keisririigi trooni , kuid jätkas Habsburgide põhivalduste valitsemist. Austria sisuliselt eraldus Saksa Keisririigist ja ei olnud enam juhtiv jõud Saksamaal.
MARIA THERESIA ( 1740 -1780)
Maria Theresia oli Elisabeth Christine ja Carlos VI tütar. Oma iseloomust ja välimusest oli ta palju pärinud emalt: kindel, vaimukas , aus.
Vanematel ei olnud meessoost pärijat, kuigi lootus teda saada püsis viimase hetkeni. Seetõttu ei valmistatud M.Theresiat ka riigijuhi rolliks ette ja koos oma õdedega sai ta hädapärase hariduse. Siiski oli Karl VI teinud oma valitsusaja algul korralduse, et poegade puudumisel pärivad trooni tütred ja pärijate puudusel Joseph I ja tema järglased.
Maria Theresia ei võtnud osa ka pidulikest sündmustest ja õukonnaasjadest, kuid võimaluse korral osales nendel meelsasti. Ta oskas hästi, kuid mitte veatult saksa keelt, prantsuse keelt, ladina keelt, itaalia –ja pisut hispaania keelt.
Oli muusikahuviline. Sai põhjaliku muusikalise hariduse parimate õpetajate käest, kuid tutvus põhiliselt Itaalia heliloojatega.
Ka luulest tutvus eelkõige Itaalia luulega. Juba lapsena tutvus prantsuse kirjanike loominguga.
M. Theresia kasvataja oli krahvinna Charlotte Fuchs, keda M. Theresia “mamiks” hüüdis. Pärast C.Fuchsi surma lasi M.Theresia matta ta kaputsiinlaste kloostri hauakambrisse keiserlike sarkofaagide kõrvale. Ta on seal ainus, kes ei kuulu Habsburgide õukonda.
1723. a. ilmub Austria õukonda 17. a. Lotringi Franz Stephan , kes oli Lotringi hertsog Leopoldi poeg, kelle ema oli päritolult Habsburgi printsess . Keisrile noor prints meeldis ja ta võttis teda pidevalt jahile kaasa, nähes meeldivas ja diskreetselt taktitundelises noormehes poega , keda tal endal ei olnud. Varsti hakkas ta tegelema ka tema kasvatamisega , sest noormehe teadmised saksa- ja ladina keeles olid nõrgad. Seevastu oli ta aga kirglik jahimees nagu Karl VI, mistõttu viimane vaatas ta puudustele kergemalt.
Karl VI pidas juba varakult silmas oma vanima tütre abielusidet F.Stephaniga, kuigi eeldusel , et Maria Theresia ei saa tema pärijaks. Ühtlasi peeti silmas veel abielu võimalust – Maria Theresia abielu temast kümme aastat noorema Baieri kuurprintsi Maximillian Josephiga. Selle teostumisel oleks Baieri võrra suurenenud Habsburgide riik.
1729. a. saab F. Stephanist Lotringi valitseja. 1732 . a. mais saabub F. Stephan Viini. Keiser määrab ta Ungari asehalduriks. Pärast esialgseid kõhklusi võtab F. Stephan ametikoha vastu.
1733 . a. puhkeb sõda Poola trooni pärast, mis lõpeb Karl VI ebasoodsalt. Ta pidi loovutama Napoli ja Sitsiilia, ähvardas ka Lotringi kaotamine Prantsusmaale. Sellega ei oleks F.Stephanile jäänud üldse maid. Aga Habsburgide järeletulija tohtis abielluda vaid vürstiga, kellel oleks riigis olulisi maavaldusi ja mitte väiksemaid kui Preisimaa või Baier. Niisiis muutus F.Stephani ja M.Theresia abielu üha ebatõenäolisemaks. Samal ajal ilmnes, et M. Theresia ei olnud noore F. Stephani vastu enam väha ükskõikne.
Karl VI seisis raske valiku ees. M. Theresia ja F. Stephani abielu kasuks rääkis peale isikliku sümpaatia ka see, et nii oleks väljasuremisele määratud dünastia võinud edasi kesta.
Karl VI kaalus asja kaua. Lõpuks ta nõustus.
1736. a. 01.31 tuleb F. Stephan oma pruudile kosja . Pärast tseremooniat naases ta Ungarisse Pressburgi (Bratislava). Pulmad toimusid 1936. a. 12. veebruaril.
Karl VI otsib oma väimehe tiitlile vastavat valdust valitseda . Salaja otsustatakse, et temast saab Madalmaade maahärra õigustes kindralkuberner . Kuid Prantsusmaa võimaliku vastuseisu tõttu see ei realiseerunud kunagi. Alles järgmisel aastal, pärast Gian Gastone surma saab F. Stephan keisri tahtel Toskaana suurhertsogiks.
Vahepeal sai selgeks, et Karl VI endale meessoost pärijat ei saa. Suurenes võimalus, et M. Theresiast saab Habsburgide ainupärija. F. Stephan sattus piinlikku olukorda. Ta leidis tegevust sõjaväes, mis seda mõnevõrra kergendas.
1740. a. sai Austria troonile M. Theresia.Ta oli väga korralik ja kombekas. Keelas naistel ära dekolteed ja madalad kleidid . Sünnitas 16 last. Prantsuse valgustajatesse suhtus ta vaenulikult . Talle tõid valgustatud monarhi maine siseriiklikud reformid . Tema ajal sai kuulsaks Böömimaa oma manufaktuuridega. Ohvitseridelt hakati nõudma erialast haridust. Loodi kaasaegne bürokraatlik riigiaparaat.
JOSEPH II (1780-1790)

• Kaotati pärisorjus
  
• Aadel ja vaimulikud tehti maksukohustuslikeks
  
• Ametlikuks keeleks sai saksa keel, millega rõhuti impeeriumi väikerahvaid.
  
• Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte.
  
• Püüdis parandada talupoegade olukorda.
  

• Kehtestas täieliku usuvabaduse. Katoliku kloostrid suleti, nende vara kulutati hoolekandele.
  

Aja jooksul ühinesid aadelkonna esindajad, kirik ja väikerahvad. Tekib tugev opositsioon Joseph II poliitikale. Mässud L-Madalmaades, Ungaris. 1790. a. tekib Belgia Vabariik, mis samal aastal vallutati Austria vägede poolt.
Laiendati rahvakoolide võrku. Oskustööliste ettevalmistamiseks tehti tehnilisi koole.