Lk 80-Bakterite tähtsus 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensü...
- Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. *Nimeta autotroofe - Taimed, kemosünteesijad, vetikad *Kust saavad heterotroofid energiat? - Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil *Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? - Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest *Nimeta heterotroofe - Inimene, loomad, seened, enamus bakterid *Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus? - Heterotroofid toituvad autotroofidest *Milliste orgaaniliste ühendite lagundamisel saab organism kõige enam energiat? - Lipiidide. *Milliseid orgaanilisi aineid lagundatakse organismis energia saamiseks esimesena? - Sahhariidide varusid *Mitu kJ energiat vabaneb süsivesikute dissimilatsioonil? - 1 g -17,6kJ *Mitu kJ energiat vabaneb valkude dissimilatsioonil? - 1 g -17,6kJ *Mitu kJ energiat vabaneb lipiidide dissimilatsioonil? - 1 g -38,9kJ
Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused · Taimed -autotroofsed organiismid -olemas plastiidid (hloroplaastid) - rakukest koosneb tselulloosist · loomad - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organiismid - hulkrakksed päristuumsed organiismid · protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niiskuses maapinnas ja loomadekehas - erinevad kehavormid · seened -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organiismid - osmotroofiline toitumine Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid,mitokondriid, Lüsosoom, Golgi kompleks, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik).
Orgaaniline aine on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid. Pindmine äravool – sademete äravool Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produktsioon e toodang – kogutud energia. Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C). Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide
Biomass-pinnaühikul leiduvate organismide Elementaarpopulatsioon-liigi väikseim elusaine hulk massi-või energiaühikutes elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires Produktiivsus- energia sidumise ja biomassi Populatsiooni tihedus on populatsiooni ülesehitamise määr ajaühikus pindala-või isendite arv teatud maa-alal ruumalaühiku kohta Suhteline tihedus teadasaamiseks arvutatakse Primaarproduktsioon- autotroofsete indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi organismide kasutatud energia, mis aga mitte tihedust ennast. moodustab toiduahela I astme kogutoodangu Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite Brutoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv
3.10 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatö...
Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Lühidalt: Saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust. 6) Kuidas saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? Kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Söövad teisi organisme ning sealt saavad ka orgaanilisi aineid. Lühidalt: Saavad toidust. 7) Nimeta heterotroofe! Inimene, koer, elevant jne. 8) Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus. Heterotroofid toituvad autotroofidest. Toiduahel kukuks kokku kui autotroofid väljasureksid. 9) Milliseid organisme nimetatakse miksotroofideks, too näiteid? Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. Nt roheline silmviburlane, putuktoidulised taimed. 10) Selgita mõistet metabolism? Raku tasandil toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
o 1. astme tarbijad e herbivoorid o 2. astme tarbijad e omni- või karnivoorid o 3. astme tarbijad e karnivoorid III ja järgnevad troofilised tasemed TARBIJAD, TIPPKISKJA Viimane troofiline tase LAGUNDAJAD Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad neid või nende koostisosi või toitaineid oma elutegevuseks Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Sekundaarproduktsioon - toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad Brutoproduktsioon Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe
või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1.2 Sekundaarproduktsioon heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid). 1.1. Primaarproduktsioon võib olla: 1.1.1 Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (fotosünteesivate ja kemosünteesivate) organismide poolt salvestatud energia koguhulk. 1.1.2 Primaarne puhasproduktsioon, netoproduktsioon (net primary production NPP): energia, mis jääb seotuks, kui autotroofide koguproduktsioonist maha arvata nende hingamine. GPP HINGAMINE =NPP 1.1.2.1 Hingamine (ingl k. respiration) organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. 1.1.2
kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad
· Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) · Parasitism · populatsioon ühel ja samal territooriumil elaad sama liigi esindajad · Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul · Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. · produtsent tootjad, rohelised taimed, mida esimese astme konsumendid võivad tarbida. · Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete
kuni tuhandete aastate jooksul. o Parasitism- kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. o Populatsioon- rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. o Populatsiooni tihedus- näitab kui palju elab sama liigi isendeid ühel territooriumil. o Primaarproduktsioon- algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Taimede produktiivsust nimetatakse esmaseks ehk primaarseks produktsiooniks. o Produtsent- tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.
teatud ajavahemikus. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nimetatakse otseäravooluks. 42. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtumitel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. 43. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. 44. Primaarproduktsioon on autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 45. Produktsioon ehk toodang on tootmise/produtseerimise tulemus. 46. Püsisoojased on elusorganismid, kelle kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42o C, imetajad 36-39o C). 47. Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside
sette eemaldamisel. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvalt anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Ammooniumioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel, see on nitrifikatsioon ehk ammoonium läheb nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. 12. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained:
Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest Tootjad: taimed e produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid Tarbijad: loomad, inimesed, tarbijad e konsumendid, heterotroofid Lagundajad: seened, bakterid Parasiidid – nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon – 1. troofilise taseme toodang. Autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Sekundaarproduktsioon – 2. troofilise taseme toodang. – on energiakogus, mille on talletanud toiduahela teise astme taimtoidulised organismid, või energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang). Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia
aastate jooksul. 39. Parasitism kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. 40. Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. 41. Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul 42. Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid 44. Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete
kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Populatsiooni tihedus isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest. Primaarproduktsioon algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete
muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Primaarseks s-ks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). 88. Primaarne suktsessioon algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 89. Sekundaarne suktsessioon . on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine 90. Autogenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. A. s
a) tekivad proplastiididest (väikesed väljakujunemata plastiidid) b) tekivad teistest plastiididest: kromoplast - kroroplast (porgandisäilitusjuure ülemine osa muutub roheliseks valguse käes); leukoplast - kloroplast (kartulimugulad valguse käes rohelised, tekib 2 mürgist alkaloidi - solaniin ja sakoniin) c) paljunevad ka pooldumise teel 5. Päritolu. pooldatakse endosümbioosi hüpoteesi, kusjuures kloroplaste vaadeldakse kunagi vabalt elanud autotroofsete bakteritena, mis asusid teistesse rakkudesse. Teha kloroplastide ja mitokondrite võrdlus: erinevuste paarid, ühised tunnused! Kromoplastid Sisaldavad värvilisi rasvlahustuvaid pigmente - karotenoidid, ksantofüllid. Täidavad signaalset funktsiooni. Leidub: viljades, säilitusjuurtes, üksikute õistaimede õied. Inimesele kasulikud, sest kromoplastide pigmendid on tugevad antioksüdandid. Need inimesed, kes söövad kromoplastiderikast toitu, neil esineb vähem teatud kasvajavorme
Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. · Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliuhenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised. · Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult.
· Taimekaitses olulisel kohal biotõrje, sest keemiatööstuse poolt toodetavad mürkained on tihti kas inimesele kahjulikud või hävitavad parasiitputukate kõrval ka kahjutuid selgrootuid. Üks levinumaid võimalusi seenhaiguste tõrjeks on bakterite kasutamine. · Mitmeid metalle saab toota bakterite abil. · Suur osa bakteritega seonduvast biotehnoloogiast tegeleb mitmesuguste valguliste ensüümide tootmisega. · Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Vihmauss, bakter. Autotroofsed on tsüanobakterid. · Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Nende elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks. Taimed ei suuda huumuses leiduvaid keemilisi elemente enne omastada, kui mullabakterid on need anorgaanilisteks ühenditeks muundanud. · Mis tähtsus on bakteritel looduses
kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad
koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. 39. Parasitism ehk nugilisus eluviis, kui üks organism elab teise organism (peremehe) arvel ehk toitumissuhe, kus üks pool saab kasu, teine kahju. 40. Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal, samas elupaigas (ahvenad Võrtsjärves) 41. Populatsiooni tihedus sama liigi isendite arv kindlal pinnaühikul. 42.Primaarproduktsioon ehk algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 43. Produtsent - tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. 44. Säästev areng - on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja
kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad
kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad
Reovees on lämmastik peamiselt +¿ ammooniumiioonina (N H ¿ ), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, 4 tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammiooniumiioonid −¿ hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritiioonideks (N O ¿ ) ja seejärel 2 −¿ nitraatioonideks (N O ¿ ). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole 3 lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teisele, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (
Mantel õhuke Arbutoidne mükoriisa; seenehüüfid moodustavad väga õhukese seenmantli, tavaliselt on ka Hartigi võrgustik Seened: kandseened. Taimed: seltskanarbikulaadsed(Ericales). Harilik leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), uibuleht (Pyrola). Monotropoidne mükoriisa; Taimejuurte ümber on hästi arenenud mantel ja juure sees Hartigi võrgustik. Seen on ektomükoriisses sümbioosis autotroofsete taimedega, kellelt saab süsinikku, mille transpordib teisele klorofüllita taimele. Seened: kandseened. Taimed: klorofüllita, harilik seenlill Morfoloogiline erinevus ektomükoriisast – seeneniidid tungivad taime juurerakkudesse Füsioloogilisene erinevus ektomükoriisast – orgaaniline süsinik liigub seenest taime! Tüssajad - sümbioosi parasiidid, kes imiteerivadsümbionti kuid ei too mingit kasu sümbioosi tegelikele osapooltele.
Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliuhenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised. Globaalne fosfori ringe. Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised
Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik +¿ peamiselt ammooniumiioonina (N H ¿ ), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, 4 tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammiooniumiioonid hapenduvad autotroofsete −¿ −¿ bakterite toimel algul nitritiioonideks (N O ¿ ) ja seejärel nitraatioonideks (N O ¿ ). Seda protsessi 2 3 nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teisele, keskkonnale vähem ohtlikku vormi
Alternatiivne arvamus on, et esimesed elusorganismid Maal olid (kemo)autotroofid (kemosünteesijad), kes sünteesisid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest (vesinik, ammoniaak, süsihappegaas jne) orgaanilist ainet. Nad võisid sarnased olla tänapäevastele metaani sünteesivatele arhedele ja hüdrotermaalsete lõõride (veelalused vulkaanid ehk mustad suitsetajad) mikroobidele. Nad olid ka hiljem ilmunud heterotroofsete mikroobide eellased. Esimesed heterotroofid tarbisid esialgu toiduna autotroofsete bakterite koostisosi, valke ja suhkruid. Tänapäevastes prokarüootides on valke palju - ca 50% kuivainest. Kättesaadavatest suhkrutest võis kõige rohkem olla riboosi, mida on ohtralt RNA-s. Mikrobioloogia I 2017 Oparini (vasakul) ja Haldane’i (paremal) hüpotees orgaaniliste molekulide abiootiline moodustumine ürgsel Maal 1920-ndatel aastatel pakkusid Oparin Venemaal ja Haldane Inglismaal teineteisest sõltumatult välja, et ürgsel Maal võisid olla sellised
Taimeriik hmk sõnajalgtaimed liik: Maarja-Sõnajalg: Taimeriik hmk Lehtsammaltaimed liik: harilik turbasammal Taimeriik hmk Rohevetiktaimed liik:Vesijuus 31. Loomade (eluvormi) ja heterotroofsete bakterite kõige üldisemad erinevused on..? eksamiküss! Heterotroofsed bakterid on vees vabalt ringi ujuvad bakterid, kes toituvad orgaanilistest ainetest ning nende jääkprodukt on ammoonium (lühiajaliselt võivad nad ka ammooniumist toituda, kui vaja). Autotroofsete bakterite hulka kuuluvad nt sinivetikad e tüanobakterid, keda on võrdlemisi vähe. Heterotroofsed bakterid kasutavad energia saamiseks keemilisi ühendeid ja süsinukuallikana teiste organismide poolt toodetud orgaanilisi aineid, sellised mikroobid on universaalselt levinud: erinevates vesikeskkondades, toidus, mullas ja õhus. Sellesse gruppi kuuluvad ka kõik primaarsed ja oportunistlikud patogeenid nagu näiteks kolibakterid.
vahel. Need kaks viimast on kohaliku tähtsusega, mingis kindlas paigas võivad mängida tähtsat osa. Maailmameres loendatakse kokku umbes 8000 liiki makrovetikaid e. suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki õistaimi. nende maksimaalseks sügavuspiiriks loetakse 70 m. Seda ala maailma ookeanis, kus esineb fütobentos, nimetatakse eufootiliseks vööndiks (euphotic zone)--see on piirkond, kuhu ulatuv valgus on küllaldane,et võimaldada autotroofsete (fotosünteesivate) taimede elutegevust. Eufootilise vööndi alumist piiri nimetatakse kompensatsiooni sügavuseks, see asub väga selgeveelistel ookeanialadel200 (maks. 270) m sügavusel, st. sellisele sügavusele ulatuvad vetikad. Maailmamere mõõtmeid arvestades võime öelda, et makrofütobentos on koondunud kitsale rannaribale (litoraali). Allpool asub afootiline vöönd, kus elutsevad heterotroofsed organismid (loomad, seened, bakterid). Bioloogid kasutavad eufootilise vööndi e
aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks.
anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. 16
võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist. Taimede elutegevus rikastab õhkkonda hapnikuga ja veekeskkonda 9 orgaaniliste setetega. Elusorganismid lagundavad kivimite pinda ja kujundavad mulla. Taimed annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele. Primaarproduktsioon on toiduahela esimese astme, autotroofsete organismide toodang. 31) Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid tundra, boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad, stepp (rohtlad, savann (puisrohtlad), troopilised metsad, troopilised vihmametsad, kõrbed magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 32) Nimeta kolm olulist taimetoitainet?
14. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Taimed -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid) - rakukest koosneb tselulloosist loomad - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid seened -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organiismid - osmotroofiline toitumine 15. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Sarapuu õpik Raku ehitus ja talitus lk 3(49) all nurgas lühidalt kirjas(see käib siis ,,põhilised loomsed koed" kohta) lk 7- 11 (53- 63) 16. Seeneraku ehitus
aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. 9.Valik ökoloogilise seisundi biootilisestest näitajatest. Nende seletus. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Biogeensete elementide hulga suurenemisele vees reageerib järve elustik. Olulised kvantitatiivsed muudatused kajastuvad eelkõige autotroofsete veeorganismide hulgas. Paljudes järvedes on rohkenenud vetikad ja selle tagajärjel oluliselt vähenenud vee läbipaistvus. Vetikate vohades tekib veekogudes teistele veeorganismidele ebasoodus hapnikureziim: vetikaterikas pinnaveekiht on hapnikuga üleküllastunud, alumistes veekihtides neelavad aga hääbuvad ning settivad planktonorganismid lagunemisel vees lahustunud hapniku, põhjustades seal hapniku vaeguse või täieliku puudumise
37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taimerakke, seenerakke, bakterirakke. 38. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. TAIMED -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid, kromoplastid) - rakukest koosneb tselulloosist LOOMAD - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed PROTISTID - tavaliselt üherakulised organismid - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid SEENED -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organismid -osmotroofiline toitumine -keha koosneb seeneniitidest (mütseel) 39. Taimeraku ehitus. Taimerakule on iseloomulikud vakuoolid, plasmiidid ja rakukest. 1) Tuum- sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast)
14. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused · Taimed -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid) - rakukest koosneb tselulloosist · loomad - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid · protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid · seened -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organiismid - osmotroofiline toitumine 15. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Sarapuu õpik Raku ehitus ja talitus lk 3(49) all nurgas lühidalt kirjas(see käib siis ,,põhilised loomsed koed" kohta) lk 7- 11 (53- 63) 16. Seeneraku ehitus
16. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused TAIMED -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid, kromoplastid) - rakukest koosneb tselulloosist LOOMAD - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid PROTISTID - tavaliselt üherakulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid SEENED -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organismid - osmotroofiline toitumine 17. Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid, mitokondriid, lüsosoom, Golgi kompleks, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on
16. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused TAIMED -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid, kromoplastid) - rakukest koosneb tselulloosist LOOMAD - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid PROTISTID - tavaliselt üherakulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid SEENED -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organismid - osmotroofiline toitumine 17. Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid, mitokondriid, lüsosoom, Golgi kompleks, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on
Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. Fütofaagid taimtoidulised, rühm biofaage, elusaist taimedest või taimeosadest toituvad loomad. F-d moodustavad ökosüsteemis teise troofilise taseme, toiduahelais teise lüli. Saksa autorid nimetavad üksnes rohttaimedest toitujat herbivooriks, inglise-ameerika kirjanduses tähendab see fütofaagi. Fütogeosfäär biosfääri allsüsteem, Maa autotroofsete taimede kiht; ulatub metsaaladel keskm. 4050m, rohumaadel kuni 1 m üle maapinna, mulla taimejuurte suurima sügavuseni. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass. Fütomelioratsioon keskkonnaseisundi parandamine taimekasvatuse abil (nt. kaitsemetsade rajamisega veekogude äärde, põllukaitseribade kasvatamisega ja tööstuspiirkondade haljastamisega). Fütotsönoos (taimekooslus) koos kasvavate taimede kogum, biotsönoosi osa
b) Koetüübist c) Rakkude suurusest ja füsioloogilisest aktiivsusest (fotosüntees) Paljunemine. Kloroplastid tekivad: a) Proplastiididest (väikesed väljakujunemata plastiidid) b) Teistest plastiididest: · Kromoplast kloroplast · Leukoplast kloroplast (kartulimugulad valguse käes) c) Paljunevad ka pooldumise teel Päritolu: Pooldatakse endosümbioosi hüpoteesi, kusjuures kloroplaste vaadeldakse kunagi vabalt elanud autotroofsete rakkudena, mis asusid elama teistesse rakkudesse. Kromoplastid: Sisaldavad karotenoide, ksantofülle. Täidavad signaalset funktsiooni. Sisaldub: a) Viljades b) Säilitusjuurtes c) Üksikutes õites õistaimedel Kromoplastide pigmendid on tugevad antioksüdandid. Antioksüdantne efekt avaldub pigmentide koostoimel. Leukoplastid sisaldavad varuaineid (tärklis, valgud). Paiknevad taime säilitusorganis Rakutuum ...päristuumse raku keskne struktuur, mis:
fotosünteesi aktiivsuses ja · Seda ala maailma ookeanis, kus organismide vertikaalses esineb fütobentos, nimetatakse migratsioonis, päeval pinnakihi eufootiliseks vööndiks--see on lähedale, öösel sügavamale. Nähtus piirkond, kuhu ulatuv valgus on hõlmab nii liikumisvõimelisi kui ka küllaldane, et võimaldada liikumisvõimetuid liike. Viimasel autotroofsete (fotosünteesivate) puhul on nende vertikaalne taimede elutegevust. Eufootilise liikumine seotud gaasivakuoolide vööndi alumist piiri nimetatakse arvu ja suuruse muutustega rakus, kompensatsiooni sügavuseks, see mis tagab rakkude optimaalse asub väga selgeveelistel füsioloogilise seisundi veekihis. ookeanialadel ~200 (maks. 270) m
meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks.
baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4 +), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2 -) ja seejärel nitraatioonideks (NO3 -). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks.
Alghinnet korrigeeritakse vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduse sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. 52. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8-95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35-60 hindepunkti. 53. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Looduslik mullateke saab alguse sellest, et lähtekivim asustatakse autotroofsete organismidega ja hakkab toimima bioloogiline aineringe. Selle tagajärjel akumulleerub elutule substraadile järjest rohkem mulla talitlemiseks vajalikku uut orgaanilist ainet. Mullatekke põhiliseks mootoriks on taim- muld-süsteemis kulgev bioloogiline aineringe. Samal ajal võib mullas jätkuda lähtekivimi või muu mineraalse materjali füüsikaline, keemiline ja bioloogiline murenemine. Osa kivimite murenemiseprotsesse põimub tihedalt
PO4 + mineraalelementide jäljed = 3,3 kg biomassi + 150 mooli C2 + 1287 kilokalorit soojust. Peale fotosünteesi on olemas veel memosüntees, mille produtsentideks on kemolitotroofid (nitrifitseerijad, sulfaatijad....). Nad ei kasuta valgusenergiat, vaid anorgaanilistes ühendites olevat keemilist energiat. Pole laialt levinud, esineb sügavates piirkondades, kus on termalased avad (vaata botaanika konspekti). Primaarne produktsioon - autotroofsete organismide poolt kasutatav energia, mis moodustab toiduahela esimese astme/heterotroofsetele organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Teda mõjutavad erinevad tegurid, kuid kõige sagedamini mõõdetakse kiirgust. Üldproduktsioon on mage - ja rannikuvees ühesugune. Puhas produktsioon on avameres tunduvalt väiksem kui teistes keskkondades. *brutoproduktsioon - kogutoodang taime (vetika) fotosünteesi käigus, nt 24 h jooksul
seeneriiki. Lisaks neile on liigirikkad esiviburlaste riik (paljud vetikad, mitmed alamad seened), alveolaatide riik (ripsloomad, neelvetikad jt) (neid käsitletakse viimases süteemis alamriikidena Chromalveolata riigis) punavetikate riik (viimases süsteemis taimeriigi alamriik), silmviburlaste (õigemini Discimitochondria) riik. 80. Vetikad ( Algae ) kui eluvorm “Vetikad” pole takson ega klaad, vaid on eluvorm – tinglik nimetus kõigi autotroofsete olendite kohta, kes ei ole sammalega taimed. 81. Mis vahe on sinivetikail ( Cyanobacteria ) ja ülejäänud vetikail? Sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond. Tsüanobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotosünteesi teel. Tsüanobakterid ei ole suguluses teiste vetikateks nimetatavate organismidega, mis erinevatest prokarüootsetest bakteritest on kõik eukarüoodid. Ent eluviisilt, välimuselt ja
annaabi.ee 
