Konstatin Päts (0)

Konstatin Päts
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1900-1901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja , kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904 . a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a. Šveitsi, sealt edasi Soome. 1908-1910 oli ajalehe “Peterburi Teataja” tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks Peterburi Krestõ vanglasse. Aastatel 1911-1916 oli ajalehe “Tallinna Teataja” toimetaja.
1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. Juhtis seejärel Eesti Maavalitsust. Istus enamlaste võimuhaaramise järel kuu aega vangis. Valiti 1918. aastal Eestimaa Päästmise Komitee esimeheks. Saksa okupatsiooni ajal panid okupatsioonivõimud K. Pätsi vangi, kust vabanedes asus Ajutise Valitsuse eesotsas organiseerima kaitset maale tunginud Punaarmee vastu.
1919. a. kaotas K. Pätsi juhitud Maaliit Asutava Kogu valimised, kuid saavutas uue erakonna Põllumeestekogud eesotsas võidu Riigikogu I koosseisu valimistel. Seejärel juhtis korduvalt valitsust, olles Eesti pikima staa˛iga valitsusjuht.
Nähes ette, et 1934. aasta presidendivalimisel saavutab võidu vabadussõjalaste [vapside] kandidaat Andres Larka, korraldas K. Päts koos Joh. Laidoneriga riigipöörde, koondades kogu võimu enda kätte. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord . 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks.
1928 a. Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 a. Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. Vabadusrist I/1. ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt.
23. juunil 1940 vabastati K. Päts ametist ja küüditati koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal Päts vahistati. Viibides erinevates vanglates, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis, Buraševo vanglas . 1990. aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule.
Konstain Päts .