neiu kaebelaul Rüütliluule mujal maades ◦ Kandus edasi Saksamaale ja Itaaliasse ◦ Saksa aladel tegid meisterlaulikud oma tsunftid ◦ Sellega sai rüütlikirjandusest käsitööharu ◦ Minnesang – Saksa rüütliluule nimetus ◦ Minnesinger – lauliku nimetus ◦ 12.sajandi minnesangi esindaja Dietmar von Aist ◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne ◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser ◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid ◦ Rahvusvaheliselt tuntakse teda samanimelise ooperi kaudu RÜÜTLIROMAAN Rüütliromaan: ◦ Enamasti värsivormilised ◦ Põnev ainestik ◦ Ajaloolised ja legendilaadsed pärimused ◦ Põhilised teemad armastus ja sõda ◦ Esines fantastilisi elemente: ◦ Sündmuste üleloomulikkus ◦ Muinasjutulisus ◦ Erakordsus ◦ Kangelasteod polnud rahva heaks, vaid rüütli enda au ja kuulsuse nimel ◦ Kasutati põhjana antiikkirjanduse teoseid Bütsantsi romaanid
Walter Scott (1771 1832) Sir Walter Scott oli soti kirjanik. Tuntud kui ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Kirjutas ka luulet ja näidendeid. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" on mõningaid autobiograafilisi jooni (vana kaupmehena kujutas oma isa). Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi.
Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. August von Kotzebue Saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa keisririigi riigiametnik Aastal 1784 asutas A. von Kotzebue Tallinnas asjaarmastajate teatri Euroopas oma kaasajal ning 19. sajandil enim mängitud ja tõlgitud draamakirjanik August von Kotzebue kirjutas vähemalt 211 näidendit, lisaks arvukalt romaane, proosapalu, reisikirju, autobiograafilisi ja ajaloolisi tekste. Eesti kirjanduslukku on Kotzebue läinud peamiselt eestikeelse teatrikirjanduse varaseima virgutajana.
Esmased luuletused kirjeldavad valdavalt armastust ja mõtteid, leidub ka intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Liivi põhimõtteks on elu küllaltki tõetruu kujutamine. Elu ja loodust annab ta edasi humanismiideaalide valguses. Temaatiliselt leiame Liivilt loodus-, armastus-, ja isamaaluulet, ühiskonnakriitilisi luuletusi, elu- ja kunstinähtuste üle arutlevat mõtteluulet ja oma raskest saatusest inspireeritud autobiograafilisi luuletusi. Mõnikord võib näiteks loodusluule lõppeda ka patriootilise, filosoofilise või autobiograafilise puändiga. Juhan Liiv tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu. Ta luuletused räägivad inimese kiindumusest loodusesse ja looduse mõjust inimesele. Palju on Liiv luuletanud sügisest. Sügisluuletustes võib leida nii optimismi kui ka nukrameelsust. Luuletuses ,,Sügise päike" näidatakse sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ja päikesepaistelistena.
et leiada oma tee. Zanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka. Kujunemisromaanide tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad vaimselt ja hingeliselt. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri: eelkõige "Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositatsiooni ja jutustamistehnikat. Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ning püüdlevad harmoonia poole, nad on oma elus jõudnud ummikusse ja peavad, midagi oma elus või mõttemaailas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Ükski Hesse eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu. Nad peavad vabanema väikekodanikust mugavusest ja turvalisusest, et leppida oma hingega, kui tahes keerukas,
Tolstoi Looming : EI OLE teost ,mis ei sisaldaks autobiograafilisi jooni. Näidendid: ,,pimeduse võim" realistlik,traagiline pilt vene külaelust. ,,elav laip" inimesest,kes tunneb ennast kõrgseltskonnas valesti , otsib mujalt positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tol...
näiteks kui laul katkeb, siis see oskus edasi ümiseda. Episoodiline mälu on aga siis, kui ajul on võime tunda mingi laul ära tänu ruumilisele kontekstile ehk siis kus, kuna, kuidas. Veel nüüd ühes hiljutises töös on uuritud mälestusi ja emotsioone, mis ärkavad, kui kuulda vanu laule oma minevikust. Seda katsetati nii, et mängiti suurele hulgale inimestele ette lühikesi katkendeid vanadest populaarsetest lauludest. Autorid leidsid, et keskmiselt 30% lauludest äratas autobiograafilisi mälestusi. Lisaks sellele oli inimestel tärganud ka positiivsed või negatiivsed tunded, mis seostusid selle lauluga. Täheldati ka seda, et paremini on meeles siiski paremad sündmused, mis tekitasid heameelt. Katse tulemuseks avastati, et muusikaline mälu on tihedalt seotud meeldivushinnanguga, kuid mitte pala ajal kogetud erutusega. Seega ei paranda emotsioonid mälu mitte üksnes sõnalise või pildilise materjali suhtes, vaid ka muusikapalade suhtes
Hemingway (USA ) - Arendas psühholoogilst realismi, suhtumine ellu humaanne ja eetiline teostes võib leida eksistentsiaalseid varjundeid .tema teosed varjundavad autobiograafilisi seiklusi. Kasutab vihjelist sümbolistlikku stiili . · kadunud sugupõlve kirjanik · psühholoogiline realism: tegelased seotud ajaloolise koha ja ajaga · modernism: sisemonoloog, biheiviorism, (objektiivne, erapooletu tegelaste käitumise ja hingeelu kujutamine) · looming autobiograafilise taustaga · 1954 Nobeli preemia jutustuse "Vanamees ja meri" eest Romaan ''Ja päike tõuseb ''- see teos räägib ajakirjanikude rühmast kes lööb aega
Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatelkolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on võimalik ja tõeline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruväärne nõuda tõendit selle kohta, et ta orika näol Saatana ballil osales. Ainus vajalik tõestus ükskõik, mille kohta on uskumus. Ja tegelikult ei ole kellelgi õigus seda teiselt võtta
Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Erinevalt Liivi armastusluuletustest on tema autobiograafiline luule palju ühekülgsem. Peamiselt räägib ta seal enda elust. Juhan Liiv vihkas oma luulet isegi veel rohkem, kui oma surmavat haigust. Juhan Liivi kirjutas väga palju sellised autobiograafilisi luuletusi, milles Liiv on õelnud, et ta ei taha, et teda ja tema luulet austatakse. Seda ütlevad ka esimesed read luuletusest ,,Noor-Eestile" . Mind ärge austage - ei iial iganes! Üks osa tema luuletustest on kirjutatud jutustava sisuga, nii ka luuletus ,,Rändaja". See luuletus annab edasi rohkem lugu kui meeleolu. Kuskil teed, ei tulekiiri,
revolutsiooni temaatika, usuhulluse teema( lahkusuliste probleemid) ning üks peategelane näeb unes rahapada, mida hakkab päriselus otsima ning kaevab meeletu augu, mis täitub veega ja kuhu üks perekonnaliige upub. KOKKUVÕTE: Tunneb maaolustikku, oskab detailselt kirjeldada. Tegelased on loomutruud, tegelaste . suhu on kirjutatud palju ehedat kõnekeelt. II PERIOOD: Valitsema hakkab impressionism, on näha ka sümbolismi sugemeid. Domineeriv zanr- novell. Palju autobiograafilisi jooni. Mõjutatud oma haigusest tingitud eomotsioonid ja kokkupuuted. ,,VARJUNDID" novell Kaukaasia muljetest. Traagiline lugu kahes haige inimese armastusest. ,,NOORED HINGED" ,,PIKAD SAMMUD" ,,ÜLE PIIRI" on kolmest novellist koosnev üliõpilasnovellide tsükkel, mis on üks parimaid. Vaatluse all üliõpilaselu, eneseotsimine haridusteel, paralleelselt probleem- naiste emantsipeerumine- meestega võrdsete õiguste nõudmine poliitikas ja majanduses.
Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse mina-kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus.Ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava
silmatorkavamaks omaduseks oli individualismi otsingud. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Nad kirjeldasid elu inetut ja triviaalset poolt, ilma ideaalide ja väärarvamusteta. Tüüpilised naturalistide teosed portreteerisid autoreid endeid, nende pere ja sõpru. Tõe jutustamise tähtsuse tõttu muutus lugu kohati ekstreemseks. 22)Shishsetsu (watakushi-shsetsu), mina-romaan, Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. 23)Shinkankaku-ha Uussensualism, liikumisele, millele pandi alus a1924. Sündmuste moraalse sisu eitamine, olulisem pigem vorm kui sisu. Kolmandas isikus jutustamine (nagu tähtsusetu kõrvalseisja). 24)sengo bungaku - sõjajärgne kirjandus, Hilisem Shouwa (1945-75) (on kirjas lähemalt ''mida iseloomustab sõjajärgne proosa :P 25)jiyshi (shintaishi)- vabavärss
Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg, nauding. Luulel oli teadlik püüe tehnilise täiuslikkuse poole. Lihviti hoolega oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. Minnesang - Saksa rüütliluule nimetus ja lauliku nimetus minnesinger. Esindaja Tannhäuser, kelle luule sisalas palju autobiograafilisi andmeid. Parodeerib ka eputamist ja võimatuid nõudmisi rüütlile. Hispaania luule silmapaistvamaid esindajaid - Jorge Manriqe Rüütliromaan - Prantsusmaal, 13. - 14 sajandil. Iseloomustus - Enamasti värsivormilised, esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi pärimusi või legende. Põhilised teemad armastus ja sõda. Fantastilise elemente pidi olema. Rüütlel sooritas oma kangelastegusid isikliku au ja kuulsuse nimel. Mugandati ka antiikirjanduse teoseid.
Suri 1962.aastal leukeemiasse. Looming Hesse loomingu juured on eelkõige Saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Zanri poolest kuulub suurem osa teoseid kujunemisromaanide hulka. Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine. Ta uuendas kujunemisromaani zanrit eelkõige "Stepihundiga", kus muutis romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamistehnikat. Lisas autobiograafilisi motiive, kaasaegset psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Peategelased olid kõik enese otsingul ja püüdlesid harmoonia poole. Ükski eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Otsingutel on tavaliselt vaimne teejuht. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistentsialistiks. "Stepihundi" koht Hermann Hesse loomingus Stepihunt on autobiograafiline, psühholoogiline ideeromaan. 1926.aastal ilmus värsivormis poeem "Stepihunt". Romaan ilmus 1927
10. Autorist Walter Scott (17711832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse minakangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus
tahab minna sõjaväest erru. Provotseeritakse uus duell lermotovi ja tema endise koolikaaslase vahel . lermotov sureb. Ametlikud matused keelatakse, kuna kardetakse rahva mässu. LOOMING: Draama- mahult üsna väike, ühiskonna kriitiline, huvitub inimese kahepalgelisusest. ,,imelik inimene" ,,kaks venda" ,,maskeraad"- kõige tuntum; peategelane vastandatud ümbritseva ühiskonnaga. Uhke, enesekindel; näitab peategelast kahelt poolt; kannataja, kättemaksu himuline kõigis kolmes on näha autobiograafilisi jooni. Poeemid- selgelt näha ,et romantism ja realism segunevad . viis erinevat varianti, kaks alusmaterjali 1) piibel, (langenud ingel ,Deemon saadetakse maale) , mäestikku ligemed . deemoni suudlus on legend. Armub tüdrukusse ,,jooksik" toimus sõda, ühel mehel õnnestus pääseda. Kuid tema sõber ei sallinud teda enam. Tema ema ei tunnistanud noormeest oma pojaks enam. Kuna ta ei maksnud surnud isa ja venna eest kätte.
nii ahvatlev tõmmata paralleele kirjaniku loomingu ja tema eluseikade vahele, otsida prototüüpe, äratuntavaid kohti ja sündmusi. Ahmatova puhul oleks selline käsitlusviis lihtsustatud, tema kangelanna saatust ei tohiks samastada Ahmatova enda saatusega. Julm ja ähvardav, piitsa andev ning naist tänavale kerjama ajav abikaasa on siiski Ahmatova loodud müüt, mitte reaalse elu tegelane. Ometi on kangelanna ja luuletaja minas palju ühist, Ahmatova värssidest leiame tõepoolest autobiograafilisi seiku: lahkumine Gumiljovist, igatsus poja järele, armumised jne. Kuid need pole protokollid, vaid pildid läbi imelise fantaasiaprisma. Ahmatova justkui fotografeeriks oma kangelannat seetõttu pole ta pildil üksi, vaid koos kõigega, mis teda ümbritseb. Tunnetest ei räägita, neid peab lugeja ise aimama, kui ta märkab vihjeid, mis luuletaja pildile on "unustanud". Jäädvustatud hetked tunduvad kiretud ja halastamatud, must-valged, kuid ehmatamapanevalt sügavad
Naise ilul oli selline võim, et see võis tuua mehele kas surma või elu, sõltuvalt naise vastusest (positiivne või negatiivne). Kõige hämmastavam on parodoksaalne terminoloogia; luuletaja nagu naudiks oma õnnetuse väljendamist. Armastus on nii suurepärane, et isegi kõik pettuused, mis tulevad sotsiaalsest ebavõrdlusest ja võimatus koos olla ei saa seda tunnet nõrgendada. Valu kasutatakse psühholoogilise relvana,et naine annaks mehele alla. Dante. Armastuse kogemus mediteeris autobiograafilisi tekste ja luulet, mis moodustasid Dante La Vita Nuova algab naise vaatest.Erinevalt romansidest mees ei ole siin sõdur ning on oma füüsilise soovi kontrolli all. Naise nägemine mõjub mehele nagu haigus: ta ei saa rääkida, ta muutub kahvatuks ja peaaegu minestab. Selline distants mis tähistab nende suhteid on selline, et tema soov on kuulda Beatricet teda teervitades: Salute (mis tähendab pääset).Siis ta kirjutab luulet tema kiituseks: So long a time has Love kept me a slave
William Shakespeare 1564- 1616 Kuulus keskklassi, abiellus väga noorelt. Töötas Londonis erinevates teatrites suflöörina (etteütleja), kuid õige pea oli ta ise nii näitleja, lavastaja kui ka dramaturg. Asutas teatri Gloobus, kus olid ainult tema näidendid. Teda toetas noorte aristrokraatide grupp. Viimased aastad elas Shakespeare endasse tõmbunud erakuna. Sünnib ja sureb 23.aprillil. Kaheldakse, kas ta oli ikka olemas või peitis tema nime taha end mingi grupp, kuna looming oli nii mahukas. Arvatakse, et 1 inimene ei suuda nii palju ära teha. Poeemid Need olid pühendatud aristrokraatide rühmale. · Venus ja Adonis · Rüvetatud Lucretsia Rooma keisri pojast, kes kasutab vägivalda oma sõbra naise kallal. Naine teeb enesetapu. Väga kujundlik keelekasutus (metafoorid, epiteedid, võrdlused) Sonetid Inglise sonetid (4+4+4+2). K...
Tema loomingut iseloomustabki kõikumine taeva ja maa vahel ning kahtlemine. "Laulude raamat" - oma tegelikule armastatule Laurale pühendatud luuletsükkel (jaguneb kahte ossa: enne ja pärast Laura surma), ülistab just maist ilu. Giovanni Boccaccio - novelli kui kunstilise ¾anri algataja stiil, teemad: lugematud psühholoogilised varjundid, kaasaegse elu mitmekesisus; sü¾eed enamasti varasematest rüütliromaanidest, kuid tõi need kaasaegsesse ellu ja andis lugudele autobiograafilisi jooni; tõi proosasse pastoraalse teema; "Fiammetta" - psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses, monoloogiline vorm. Selles avaldub, et B oli küpse inimhingede tundja; edastab naise hingeelu, sisemisi tundeid ja mõtteid "Dekameron" - peateos. Kasutab raamjutustust, mis ühendab novellid tervikuks; kujuneb harmooniline elujaatav õhkkond. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus,
ajast)? Meiji-Ken`yuusha(üliõpilaste kirjandusgrupeering). Taishõ-Shirakaba 17)Millist rolli mängib ,,mina-romaan" jaapani uuemas kirjanduses? Mina-romaanikspeetakse üldiselt mitte ainult autoriga seotud sündmuste kirjeldamist. See sisaldab ka naturalistlikult halastamatut pihtimust. Tõeline shishsetsu autor ei rahuldunud ühe-kahe pihtimusega, vaid sukeldus ikka ja jälle eneseuuringusse. Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. Üks variant mina-romaanist kirjeldas elu ja tegemisi bundanis. Mina-romaani alla käis ka shinky shsetsu ehk meelteseisundi romaan. Kume Masao kirjutas, kuidas ta mina-romaani kirjutamisega valgustatuks tahtis saada. Ta oli kogenud, et mina-romaan viis autori sügavale spirituaalsele ja filosoofilise enesekindluse tasemele. Kui shishsetsu autorid ei näidanud end mingil moel heast küljest, siis shinky shsetsu
elada ka seltskonnaelu, reisida ning edutult poliitikaga tegelda. 1829. aastal ilmus ,,Abielu füsioloogia", mis pälvis naislugejate hulgas suure populaarsuse. Aastal 1830 avaldas Balzac kuuest jutustusest koosneva tsükli ,,Stseenid eraelust" (sisaldab muuhulgas ,,Gobsecki", millest sai esimene teos hiiglaslikus ,,Inimlikus komöödias" ja mis tegi autori hoobilt kuulsaks). Aastal 1831 ilmus ,,Sagräännahk", kaasaegseid tavasid tähelepanelikult fikseeriv autobiograafilisi seiku sisaldav teos. See periood on Balzaci elus pillav dändiperiood kõige juurdekuuluvaga kuni livrees teenrite ja isikliku ooperiloozini välja. 1836. aastal, kui ,,Isa Goriot" oli alles uudisteos, kirjutas Delphine de Girardin romaani ,,Hr de Balzaci jalutuskepp". Selles teoses on Balzaci kujutatud imelise, nähtamatuks tegeva võlukepi omanikuga. Nähtamatuna pääseb Balzac kõikjale, võib ise kõike näha ja kõigest jutustada. Hiljuti, 2000
küll oma aega, kuid sisaldavad mõtteid, mis on aktuaalsed tänapäevalgi. Tema kirjutisi 9 iseloomustab ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside läbinägelik analüüs ning oskus väljendada universaalseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas ta oma mõtteid vaimukates ja mänglevates seostes, pakkudes paradokse ja ootamatuid järeldusi. Mõningaid paralleele võib ka tõmmata piibliga. Tammsaare kasutas oma loomingus ka autobiograafilisi tegelasi, näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi. Tammsaarele on omased veel ka pikad laused, hästi läbi mõeldud sõnakasutus ning pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade
elada ka seltskonnaelu, reisida ning edutult poliitikaga tegelda. 1829. aastal ilmus ,,Abielu füsioloogia", mis pälvis naislugejate hulgas suure populaarsuse. Aastal 1830 avaldas Balzac kuuest jutustusest koosneva tsükli ,,Stseenid eraelust" (sisaldab muuhulgas ,,Gobsecki", millest sai esimene teos hiiglaslikus ,,Inimlikus komöödias" ja mis tegi autori hoobilt kuulsaks). Aastal 1831 ilmus ,,Sagräännahk", kaasaegseid tavasid tähelepanelikult fikseeriv autobiograafilisi seiku sisaldav teos. See periood on Balzaci elus pillav dändiperiood kõige juurdekuuluvaga kuni livrees teenrite ja isikliku ooperiloozini välja. Aastal 1847 Balzaci tervis halvenes, kuid ta võttis veel ette mitu reisi Ukrainasse. Aastal 1849, kui tema tervis oli väga halb, reisis ta Poolasse, et külastada rikast Poola maaomanikku Eveline Hanskat, kellega ta oli olnud kirjavahetus juba 15 aastat. Nad abiellusid 1850. aastal Berdõtsivis, kolm kuud hiljem Balzac suri. Balzaci elukäiku on
armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Tema kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid, innovaatoreid. Usk, mis pidi olema rahvale oopiumiks, keelati. Vähemalt usk Jumalasse, asemele pakuti reaalsemat, lihtsamini hoomatavat Stalini isikukultust. Kogu
Keats Walter Scott Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse mina- kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W
armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Tema kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid, innovaatoreid. Usk, mis pidi olema rahvale oopiumiks, keelati. Vähemalt usk Jumalasse, asemele pakuti reaalsemat, lihtsamini hoomatavat Stalini isikukultust. Kogu
Joyce oli auahne ja viimistletud, kes lootis, et teda loetakse sama kaua kui antiik-kreeka teoseid. Joyce'i võib seostada rõõmuga. Joyce'i eripära on tema entsüklopeedilisus, universaalsus ja katoliiklikus (kreeka k 'katoliiklus' = ülemaailmsus). Joyce polnud küll usklik, aga siiski katoliiklikus koolis. Joyce toetus iirlasena keldi keelele ja kultuurile. Lermontovi ,,Meie aja kangelase" eeskujul kirjutas Joyce oma kangelasromaani ,,Stephen Hero", kus on autobiograafilisi jooni: võttis aluseks iseenda noorema versiooni ja kujutas tolle aja Iirimaad, mis allus Suurbritanniale. Iiri verd Joyce ei tahtnud end siduda kolonialistide ega põlisiirlastega, mistõttu lahkus Pariisi, et õppida meditsiini, aga jäi hätta, naasis koju, kus nägi ema suremas. Ema palus, et poeg tema surivoodil palvetas (ema oli väga vaga), aga Joyce keeldus, sest oli ateist. Ta abiellus ja oli keeleõpetaja mitmetes Euroopa riikides, oli musikaalne, kirjutab
Seejuures ei huvita autorit kuigivõrd nende väline elukäik ning peadpööritavaid seiklusi kujunemisromaanist ei leia. Kujunemisteel on takistuseks tavaliselt mingi väärarusaam või vaimsed kammitsad, millest tuleb end vabastada. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri: eelkõige ,,Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamisetehnikat. Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motiive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. ,,Demian" oli esimene romaan, mis kasutas Jungi teooriat alateadvuse mõjust inimese arengule. Oluline on psühhoanalüüsi osa ka ,,Stepihundis". Hesse ida-harrastuski lisas kirjandusse uusi motiive ja arvamust. ,,Klaaspärlimäng" ületab samuti traditsioonilisi piire. Hesse loodud Kastaalia on kaugesse tulevikku projitseeritud utoopiline riik , otsekui Lääne kultuuritraditsioonide arengu loogiline lõppjaam, kokkuvõte
Hesiodos (7. saj algus eKr) sündis Boiootia linnas Askras. Meieni on tervikuna säilinud kaks Hesiodose eepost: jumalate põlvnemisest rääkiv ,,Teogoonia" (1022 värssi) ja põllumehi õpetav ,,Tööd ja päevad" (828 värssi). Osaliselt säilinud ,,Naiste kataloog" räägib kreeka kangelaste esiemadest. Ülejäänud teostest säilinud vaid fragmendid. Hesiodos on esimene Euroopa kirjanik kelle autorlus on kindel ning kelle elulugu me tunneme, sest tema teoses on autobiograafilisi vihjeid. 22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid? Pidustusi pidi alustama hümniga jumala auks, kelle auks pidu peeti. "Homerose" nime all on jõudnud meieni seesuguste avahümnide kogu (33 hümni heksameetris). Nende lugude peategelasteks on jumalad ja nende teod (Apollon, Hermes, Dionysos). 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Vanakreeka poeesia jagunes zanriti: 1) Eleegia ja jamb
paralleelid lugudel, sarnane sündmustekäik ,,Inger"- armastusromaan, ühe õppeaasta jooksul, mina-vormis romaan, naise vaatevinklist kirjutatud On asunud kirjutama romaani ,, Minge üles mägedele"- tegevus Lõuna-Eestis, II romaani järjeks ,,Inglise patsient" M.Ondaatje Simon, Marko, Danel Autor: sündinud 1943 Sri Lankal, 19.a Inglismaale, käis Dulvichi ja Toronto ülikoolis, looming sisaldab elukirj. , luulet, autobiograafilisi filme. Sisu: II MS lõpus, 4 peategelast, Inglise patsiendi lugu( räägib oma elust), Caravaggio avalikustab, et patsient tegelikult oli spioon Sümbolid:surma-taassünni teema, Aatompomm, Patsiendi jäädes üritatakse süveneda tema ellu ja unustada oleviku probleemid Tegelased: Almasy-põletushaavad näos, pärit Ungarist, sümpaatne, raskesti äratuntav, suhe Kathriniga. Hana- emotsionaalne, väga haavatav, 20 aastane,
järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht" , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja "Armukade vanamees" . . Väljaspool "Kaheksat intermeediumi" on Cervantesele omistatavatest lühinäidenditest kõnekoomika ja vaimuterava dialoogi oivaliseks näiteks "Lobisejad" . Inimveidruste ja terav meelsuste kirev loetelu on intermeedium "Hädaliste hospidal" ."Sevilla vangla", mille puhul võib mõistagi otsida autobiograafilisi taustu, kujutab poomissurma eelset piirsituatsiooni, jättes õnnelikugi lahenduse külge "musta huumori" varju. Novellid Cervantese novelle oli ühtekokku 12: "Inglismaa hispaanlanna", "Kaks neidu", "Emand Cornelia", "Vere jõud", "Helde armastaja", "Mustlasneiu", "Suursugune köögitüdruk", "Koerte kõnelus", "Rinconete ja Cortadillo", "Armukade estremaduurlane" ning "Klaasist litsentsiaat". Mõnikord on seda tsüklit täiendatud
Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel-kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Tema kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid, innovaatoreid. Usk, mis pidi olema rahvale oopiumiks, keelati. Vähemalt usk Jumalasse, asemele pakuti reaalsemat, lihtsamini hoomatavat Stalini isikukultust. Kogu süsteem ja maailmakorraldus pidi olema ratsionaalne, selge mõistusega seletatav
hoolivusele (püüd päästa oma kaaslasi). Vihjamisi viitab see ka Odysseuse koju jõudmisele. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? 7. saj alguses eKr elanud poeet, kirjutas didaktilise ehk õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" manitsus kõne ülekäte läinud vennale, ning samuti eepose ,,Theogonia" maailma ja jumalate tekkimise lugu. Esimene Euroopa kirjanik kelle autorsus on kindel ning kelle elulugu me tunneme, sest tema teoses on autobiograafilisi vihjeid. Kiidab heaks rikastumissoovi ja ütleb, et inimlik õnn on saavutatav, kuid rõhutab, et tuleb vaeva näha ja olla töökas, õigetel päevadel tuleb teha õiget tööd. 9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Kreeklased jaotasid poeesia zanriti: 1. eleegia ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli
inkvisitsiooni teenrite küüsi, kes sel ajal armutult jälitasid mis tahes nõidu ja maage. Väljaspool "Kaheksat intermeediumi" on Cervantesele omistatavatest lühinäidenditest kõnekoomika ja vaimuterava dialoogi oivaliseks näiteks "Lobisejad" . Inimveidruste ja terav meelsuste kirev loetelu on intermeedium "Hädaliste hospidal" , meenutades varasemaid Erasmuse ja Rabelais' ning hilisemaid Quevedo satiire. "Sevilla vangla", mille puhul võib mõistagi otsida autobiograafilisi taustu, kujutab poomissurma eelset piirsituatsiooni, jättes õnnelikugi lahenduse külge "musta huumori" varju. 11 Novellid Võib õieti pisut kahelda, kas Cervantes üldse kirjutas novelle peale nende, mis ta oma "Don Quijote" 1. osasse põimis. Proosapalade tsükli Novelas ejemplares tiitel on küll tuletatud itaalia sõnast novella, millest ju tänapäevane termin "novell" pärineb
4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realismi alguseks ning seda romaani peetakse ühtlasi ka tema loomingu tippteoseks. Refereerimise käigus püstitasin endale kaks eesmärki: esiteks üritaksin välja selgitada, kuidas on mõjutanud Vilde elu ja lapsepõlv tema loomingut ning teiseks, kuidas ja miks on saanud ,,Mäeküla piimamehest" nii tähtis teos meie eestlaste jaoks. 3 2
- Piiritleb jõulude uurimise kindla pärimusrühma ja aegruumiga (kontekstikeskne uurimus) - Osutab pühade ülesehituse kõrval ka selle sotsiaalkultuurilistele aspektidele (piirid ,,meie" ja ,,nende" vahel, rollijaotus peresisestes suhetes peresisene kommunikatsioon) ja sündmuse tähendusele pere enda jaoks (meeleolu osa kalendritähtpäevade tähistamisel) Regine Falkenberg lastepärimus, mh sünnipäevad (kasutab autobiograafilisi mälestusi) Jutt sünnib objektiivse maailma nähtuste, kogukondliku suhtlemise ja subjektiivse kogemuse kokkusaamisel: Objektiivne tegelikkus Traditsioon ja maailmapilt Jutt Elamuse väljaelamine, Sündmus või nähtus Stereotüüpne väide, seletus vahendamine
mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - autobiograafilisteks mälestusteks – sõltuvad hipokampusest - semantilisteks/faktilisteks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) – sõltuvad muudest ajukoore aladest • Inimese elu jooksul mälestused muutuvad, kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. Nt autobiograafilisi sündmusi meenutatakse ja need salvestatakse uuesti faktilisse või üldisesse mällu – seega mälestused on salvestatud paralleelselt mitmesse ajupiirkonda. • Erinevad mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erineval määral. Nt pärastajutraumat on mõjutatud ainult mõned mälestused, kuid olulisemad ja vanemad mälujäljed on vastupidavamad (millest on mitu jälje erinevates piirkondades, nt autobiograafiline mälestus hipokampuses ja faktiline mälestus temporaalsagaras).
Töötab eesti välisministrina. Väljendab end läbi tantsu. Tants kirjeldab suurepärast suhtlusoskust ja raamatutegevus ja tegelased tema ümber. Tema vastandiks paks, kes on pigem vana korra pooldaja. Rudolfa uuendusmeelne ja euroopameelne ,,Inglise patsient" Michael Ondaatje 12.sept.1943 Sri Lankas. 11a kolis Inglismaale. Õppis Dulwichi ülikoolis. 1962 kolis Kanadasse. Esimeseks tööks New Yorki ülikool, kus õpetas ilukirjandust. Looming sisaldab ilukirjanduslikke toeseid, luulet, autobiograafilisi teoseid, filme. Abikaasaks Lina Spalding, kes on samuti kirjanik. . Sisu: tegevus toimub II maailmasõja lõpus. 4 tegelast. Inglise patsient ungarlane hakkab rääkima vaikselt oma elulgu. Caravaggio avalikustab, et inglise patsient on tegelikult spioon. Sümbol: 1. Surma ja taassünni teema: villat ümbritsev loodus kirjeldab surma ja taassündi. Augud villas, loodus asendab neid auke. II maailmasõjas osalenud peavad õppima ka uuesti elama. 2
käsitletud. Võlaprotsent aastas võis olla kuni 50%, uue seaduse järgi, kes kolme aata jooksul tasunud, soos võlaprotsente ei pea välja maksma (150% kolme aastaga võlast nin kätte saanud). Lihtrahvale rohkem õigusi ja vabadusi andev seadus. Üheks suureks teeneks on Vladimiri puhul, et ta 1111 oli suutnud juba polovetsidele päris korraliku löögi anda. Kirjutanud raamatu ,,Õpetussõnu lastele" (venna ja vennapoja pattude alusel, nt ihnus). Veel raamatuid kirjutanud, autobiograafilisi. Vladimir MOnomahh elas 82-83. aastaseks ja umbes 83 pikemat rännakut )16 000 km läbinud). Väidab, et tegi kõik ise ja kontrollis üle. Isevalitseja sümbol monomahhi müts. Selle mütsi kinki Bütsantsi keiser KOnstantianus IX tütrepoeg Vladimir MOnomahhile isiklikult. Juba 19. sajandil lasid vene tsaarid mütsi uurida, et kas lugu on tõsi. 19. sajandi lõpul leidis, et pole päris Vladimir MOnomahhi ajast. Vb siis kingiti müts Vladimir Pühale? Tänapäeval, 20
NB! Vaid "Ja päike tõuseb" ja "Hüvasti, relvad" on kadunud sugupõlve teosed! 1935 "Aafrika haljad künkad". 1932 "Surm pärastlõunal". 1936 jutustused "Kilimandzaaro lumi" . 1940 romaan "Kellele lüüakse hingekella". Hispaania kodusõjast. 1950 romaan "Üle jõe ja puude varjus". 1952 jutustus "Vanamees ja meri". Hemingway oli ise oma teoste tegelane ("Hüvasti, relvad", "Kellele lüüakse hingekella", "Ja päike tõuseb"). Ta on oma teostes kasutanud autobiograafilisi seiku, tegi oma arvukad sugulased samuti oma raamatute tegelasteks. Hemingway fikseerib võimalikult objektiivselt ja erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet. Uus stiil lühikesed laused, lihtsustatud keel, palju otsekõnet. Hemingway kasutab jäämäe meetodit nähtav-kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Ta ei seleta nähtuste algeid ja põhjusi, vaid vihjab nendele, näiteks tähendusrikastele seikadele tegelaste elus.
energiaga mees elada ka seltskonnaelu, reisida ning edutult poliitikaga tegelda. ,,Abielu füsioloogia", pälvis naislugejate hulgas suure populaarsuse. Balzac kuuest jutustusest koosnev tsükkel ,,Stseenid eraelust" (sisaldab muuhulgas ,,Gobsecki", millest sai esimene teos hiiglaslikus ,,Inimlikus komöödias" ja mis tegi autori hoobilt kuulsaks). ,,Sagräännahk"-kaasaegseid tavasid tähelepanelikult fikseeriv autobiograafilisi seiku sisaldav teos. Kirjaniku lõpuaastad- Balzaci tervis hakkas halvenema, kuid ta võttis veel ette mitu reisi Ukrainasse. Kui tema tervis oli väga halb, reisis ta Poolasse, et külastada rikast Poola maaomanikku Eveline Hanskat, kellega ta oli olnud kirjavahetus juba 15 aastat. Nad abiellusid, kolm kuud hiljem Balzac suri. Balzaci elukäiku on võrreldud tema romaanikangelaste omaga: pikk ettevalmistusaeg, kiire tõus ja edu, mõõdutundetus ning allakäik ja hääbumine. 17) H
Elulugu ja looming. Walter Scott (17711832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse minakangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W