Auguraud - CAD eksam 2016 (0)

“ Folkloristika  alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi  rahvaluule  terminoloogiat. 
Iseloomusta, kuidas on  folkloori  mõiste 20. sajandil muutunud.
19. Saj- mõisteid, kreutzwald  vanavara (rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), 
hurt  rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost).
Võeti kasutusele ka mõiste  folkloor , mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. 
Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco -vaimne kultuuripärand.
2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja  põhjenda  
esitatud
tunnuste valikut.
Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need 
tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma 
traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, 
läbi selle on  folkloor  levinud, arenenud , olnud vajalik. 
Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab 
võimaluse mõtestada folkloori läbi ajaloo muutumise.
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte,  Facebook ’i 
pildinalju ja
grafitit folklooriks?
Kõik nad sisaldavad folkloorset ainest. Kajastavad selle ajastu vaateid ja mõtteid, 
traditsioone, huumorit, kollektiivseid tõekspidamisi, levivad suuliselt ja 
kollektiivselt.
4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti
folkloristikas.
Olemuslikud tunnused vs kommunikatsiooni laad vs aineloend(Jakob Hurt).
Olemuslike tunnuste põhjal  liigitamine  keskendub üldistele tunnustele nagu 
kollektiivsus, traditsioonilisus, suulisus, anonüümsus  jne, kuid  Hurda  aineloendi 
kaudu määratlemine keskendub  spetsiifilisemalt  folkloori liikidele ja  sisule  nagu 
vanad jutud, vanadsõnad, rahvanaljatamised, kombed, ebausk  jne. 
5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi 
käsitlus
varasematest rahva määratlusest?
Rahvas on ükskõik mis inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus 
(näiteks  elukutse , keel, religioon ). Kui varem on rahva all mõeldud rahvuse ja 
perekonna rühmitusi.
6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) 
esile
kuulujutule  omased  tunnused.
Kuulujutt  väljendab ühiseid uskumusi ja hirme. Kuulujutt 
7.  Arutle  [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles 
tekivad ja
võimenduvad võõraviha levitavad  kuulujutud .
Ajalooliselt on teada sõjajärgsed ajad, mil vastandatakse ennast ja võõrast. 
Olulisemad vastandamispaarid on loomulik-üleloomulik, maapealne-maa-alune, 
kuultuurne-metsik. Üldiselt tekib võõraviha stereotüüpide pealt, näiteks sõjas on 
vastased vaenlased, halvad. Suur roll on ka kommete, usu ja rassi erinevustel. 
Võõrad  ohustavad eestlaste endi arvates meie identiteeti. Me ei tea, kes nad on 
ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab 
mitmeid kuulujutte. Võõraviha kuulujutud tekivad segastel  perioodidel , muutuste 
ajal.
8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse 
kirjandusteadlase  suhtest
oma uurimisobjektiga?
Folklorist peab looma usaldusliku ja sooja suhte inimestega kelle käest ta tahab 
ainest koguda. Kui uuritav on juba talletatud materjal, siis on suhe sarnasem, 
oluline on kirjapandu aeg koht ja kontekst. Kirjandusteadlasel on suurem  distants  
uuritavaga, ning valik kas ta tahab suhestuda uuritavasse läbi ajaloo ja kirjaniku 
eluloo , või võtta teksti tekstina, folklorist peab arvestama  ajalooga . (arvan ma)
9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor 
“nähtavaks”?
Folkloori kogumise ja säilitamisega ( arhiivid ), see annab võimaluse neid korduvalt
vaadata, lugeda, kuulata.
10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu”  etappi  
ja esita iga
etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
Folkloori „esimene elu“ algab sellest et folkloor eksisteerib elu loomuliku osana, 
seda ei mõtestata folkloorina ja loomine ei ole teadvustatud (ehk plaanitud või 
sihilik ). Järgneb aga osaline teadvustamine mõne rühmasisese inimese poolt,  
mõne olulise inimese poolt  grupis , kes teadvustab folkloori olulisust (kuid puudub 
vajadus defineerida oma tegevust folkloorina) ja tahab seda järgnevatele 
põlvedele ja teistele rühmaliikmetele edasi anda.
Järgmiseks avastatakse see folkloor  kellegi rühmavälise poolt ja seeläbi saab 
folkloor ka definitsiooni. Välise huvi tõttu hakkab rühm ka ise  märkama  oma 
tegevuses folkloori ja seda kirjeldama. Tekib inimlik suhe uuritava ja uurija vahel, 
mis on alus folkloori kogumiseks ja uurija ja uuritava vaheliseks  koostööks .
11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja 
esita iga etapi
iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
Pärast esimese elu  etappe  on uurijatel olemas kogutud/arhiveeritud materjal, mis 
hakkab elama „teist elu“.  Arhiivimaterjal pannakse uude konteksti või uutesse 
žanritesse. Kasutatakse folkloorset ainest väljaspool kultuurilist konteksti, milles 
see loodi (folklorism). Folkloor saab  uue hingamise tänapäevases  võtmes   
näiteks muusikas, festivalidel, kunstis (Trad. Attack, viljandi folk, tootmisettevõte 
Etno , Simon and Garfunkel). Kunstnikud võtavad uurijakogukonna rolli üle, 
uurivad ainest  uuel  eesmärgil. Teatud folkloorirühmad võivad „teises elus“ saada 
riiki ja rahvast esindava rolli. Nad liigutavad inimeste rahvuslikke tundeid ja neid 
võetakse üldiselt kindla rahvuse kultuurina, folkloor muutud teatavas mõttes 
kõigi omaks. Lisaks kasutatakse folkloori hariduslikel eesmärkidel koolis, peale 
selle võimalik folkloori õppimine ülikoolis, tehakse rahvusvahelist koostööd, 
tekivad  uurijate  võrgustikud jne.
12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises 
grafitis?
Ütlused, vanasõnad , kõnekäänud , üldistavad  väited  (ainult  matsid  sodivad 
seintele , intelligendid joonistavad), parafraasid, aforistlikud mõtteterad (Milleks 
see kiire, mis  kuhugi  ei vii?  Thoreau ), minakeskne  grafiti  (Igatsen valgust), sina-
pöördumised (Sa oled see mida lood/ jood ).
13. Missugustes  allikates  leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne 
teise rahva)
folkloori kohta?
Keskaja  kroonikad  (Vanavene  leetopiss , läti Henriku Liivimaa kroonika)
Reisikirjad (Münster „Cosmographey“ 1588) ([Liivimaa] Lihtrahva seas on samuti 
paljusid, kes saksa keelest midagi ei tea ja sellepärast pole neil ka kristlikke 
karjaseid, nad kummardavad päikest, kuud, tähi, puid ja linde. Nad teavad 
Kristuse nime, aga ei oska tema kohta midagi öelda. Nad lasevad oma lapsi 
ristida lähimates kohtades, aga kui nad mujale kolivad, kus neid ei tunta, lasevad 
nad oma lapsi kindluse mõttes veel kord ristida. Nad elavad ja surevad Jumalat 
tundmata nagu loomad.)
Kohtudokumendid 17. Sajandist ( teated  usundiliste arusaamade ja rahvalaulude 
kohta)
14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi 
tekkimine folkloori
vastu 18.-19. sajandil?
Muinaskultuuri väärtustamine, pärimuse ajaloolise muutuse mõtestamine ja soov 
seda süstemaatiliselt uurida ja tutvustada. Mõisteti, et folkloor ja traditsioonid on 
olulisel kohal inimese arenguloos ning mitte ainult üksikisiku tasandil vaid 
kollektiivses mõttes. Kogumisaktsioonid tõid selle teadmise  teadlaste  juurest ka 
tavainimeste teadvusesse, lisaks kogumisele rahvaluule avaldamine. Varasem 
negatiivne suhtumine muutub folkloristlikuks huviks, folkloori nähakse uues 
positiivses valguses. (Näiteks:  Herder – mütoloogia  sidumine luule ja 
kirjandusega. Tema rahvaluule kogumise kampaania.)
15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J.  Petersoni  
tegevus?
(Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.)
Peterson tõlkis ja täiendas Gananderi „Soome mütoloogia“(1798). Kus lisaks 
soome mütoloogiale kirjeldas ja võrdles ka eestlaste uskumusi. Lisaks alustas 
Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas 
eestlust.
16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule 
süžeed ja/või
motiivi, mis jõudsid 19. sajandi  baltisaksa  luulesse.
Jutt röövlipealikust, kelle tütar armub õilsast soost vangi, isa on selle vastu 
ja lükkab vangi kaljult merre, mille peale tütar talle järele hüppab.
Haldjatütar. Eesti  muistend . (Hiljem tuntud „Kalevipoja“  Salme  
kosimisloona). Kanamunast koorunud Salmele tulevad kosja päike kuu ja 
täht, Salme valib viimase. Seega läheb ta taevalootusesse elama ja paneb 
tähena enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma.
Jutt kurikuulsast pankurist, kes võrgutab tütarlapsi ja jätab nad siis maha 
häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade.
Lisaks eesti  muistendid  baltisaksa luules ( hiiumuistendid-näiteks Suurest Tõllust, 
Faehlmanni müüdid- Koit  ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava 
järve  muistendi  motiivid.
17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel.
Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet 
jagama  ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, 
hariduse seisukohalt ( silmaring , pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. 
Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja 
rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris 
ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. 
Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid.
18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis 
rahvaluulet osana ajaloost.
19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi 
põhimõtet
folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
Geograafilis-ajalooline meetod uurib tekstide muutumist ajas ja nende päritolu 
ning seost piirkonnaga kust tekst pärit on. Tekste võrreldakse omavahel ja 
jälgitakse ühe teksti teisenemist läbi aja. Selleks on oluline välja selgitada teksti 
algupära ja ühe teksti teisenenud versioonid. Mida rohkem on materjali seda 
täpsemad on uurimistulemused.  Selline  uurimine  on mõjutusi saanud 
evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast, positivismist.
Kaarle Krohn (sõnastas põhiseisukohad). Walter   Anderson .
20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused 
arengud
sellega kaasnesid?
20. saj. Teadusharude vahele tekkis täpsem piir, kujunesid eraldiseisvad suunad 
nagu folkloristika,  arheoloogia , etnograafia  (varasema segunenud ja üldisema 
asemele). 1919 asutati Tartu ülikoolis Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool 
(professorid Walter Anderson ja M.J Eisen). 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv – ERMi  
allüksus Hurda kogude tarvis.
21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude 
enesekontrolli
seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal]. 
Walter Anderson oli geograafilis-ajaloolise meetodi järgija,  kes kutsuti Tartu 
Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule esimeseks professoriks kus ta töötas 1920-
1939. 
Üks geograafilis-ajaloolise meetodi ideedest oli jälgida erinevate rahvaluule 
lugude teisenemist läbi aja. Siinkohal tuli appi Andersoni enesekontrolliseadus, 
mis oli tähelepanek, et rahvaluules jääb püsima erinevate tekstide baassisu, kuigi
tekst levib suuliselt ja seda ei esitata kunagi sõna-sõnalt ühtemoodi. Sellest 
lähtudes peab uurija kõigepealt välja selgitama  uuritava  jutu kohalikud 
redaktsioonid ja algse teksti ja siis neid võrdlema, et leida ühiseid jooni. 
22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele
andmekandjatele on  arhiivis  folkloori jäädvustatud?
1927, ERMi allüksusena, et hoiustada Hurda kogusid. Registrid , kartoteegid, 
koopiamapid, käsikirjad, fotod, helisalvestused, videosalvestused.
23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste 
folkloorikogusid Eesti
Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva  kogud ) ja kirjelda, missugust ainest ja 
millistel
ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad.
Läti- materjal osalt pärit Lätist, osalt Eestist, näiteks Valgast, kuhu 19. Saj lõpus 
kolis palju lätlasi. Ka Karula kihelkonna eestilätlastelt.
Saksa- olulisel kohal Paul Ariste Hamburgist  kogutu . Lisaks Eestis kogutu, 
peamiselt linnadest (Tallinn, Tartu). Materjalis on nii juhuslikult kuuldud 
anekdoote, vanu kaustikuid.
Rootsi- Paul Ariste kogutu (keelesituatsioonide kohta kogutu, külade ja perede 
kaupa fikseeritud suhtlemiskeel), rootsi koolide õpetajate kaastööd. Suurem osa 
säilinud koopiatena. Kogutud enamasti Noarootsist, Ristilt ja Vormsi saarelt. 
Vene- ERA töötajate kogumismatkadelt kogutu, välitööde praktika materjalid, 
vene koolide õpilaste kaastööd, stipendiaatide kogud, venelaste kaastööd (vene 
intelligentsid). Materjal: küladest ja linnadest kirjapandu, folkloristide 
juhukirjapanekud venelastest tuttavatelt, oluline on olnud tekstide esitajate 
rahvus ja esitamise keel. Materjal oli pärit paljuski Petserimaalt, lisaks Narva-
tagusest ja  Pepsi -äärest.
Leedu- Kogutud Leedus. Redlichi kogutu. Leonhard  Masingu  loovutatu. Peeter 
Arumaa kogutu. 
(veel on Ingeri-, Vadja-, Mustlase -ja Juudikogud ning ERA, Mitmesugused rahvad)
24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too
esile avatud
ja suletud perioodile omased tunnused.
Avatud-kontekstikesksed uurimused, mõistete sõnastamine, teooria 
mõtestamine, teadusalade ja  uuritavate  valdkondade  hajusus .(1927-40 ja alates 
1991)
Alates 1990. aastatest  –Avatud perioodil leidis rahvaluule teoorias koha ka 
tänapäeva rahvaluule, rahvaluule muutus kaasaegsemaks mõisteks, folkloristikas
rakendati ka teiste teaduste teadmisi (interdistsiplinaarsus), olulisel kohal olid 
välitööd.
Suletud- (1901-1927 ja nõukogude periood ) Keskenduti ühele uurimissuunale, 
folkloori sõnastamisele ja  teooriale  (SPETSIALISEERUMINE). 
Nõukogude perioodil domineeris filoloogiline suund. Valmistati ette folkloori 
fundamentaalväljaandeid. (Vana Kannel, Eesti Vanasõnad 1-4)
25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu 
artikli põhjal]
ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega.
Laste õudusjutud, kett-kirjad, hoiatusjutud, 
26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist 
tulenevaid
järeldusi. 
Teema allub  žanri  spetsiifikale: –erinevatel  teemadel  on sama žanri piires 
ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 
Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki 
sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; 
Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre 
kirjeldatakse omavahelistes suhetes.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest 
need
folkloorižanrid erinevad?
Müüt, muistend, muinasjutt
28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised 
muistendid ja tänased
linnalegendid  kuuluvad samasse žanrisse? LOE
Ühest küljest jääb mulje et tänapäevased linnalegendid saavad muistendiks alles 
läbi aja, et neid saab küll üheks liigitada, kuid väärtuse omavad nad alles 
tulevikus. Nii et kaasaegsed hindavad kaasaegset sisu negatiivselt aga vanemat 
positiivselt. On läbinud mingi filtri.  Samas toob Klintberg näiteks et inimestel kes 
tänapäeval antud  lugusid  tõsimeeli usuvad, on väga raske leppida sellega kui 
neile vastupidist tõestatakse. 
Klintbergi ja paljude teiste muistendiuurijate meelest kuuluvad klassikalised 
muistendid ja tänased linnalegendid samasse žanrisse. Vanas traditsioonis on 
üleesindatud muistendid üleloomulikest olenditest, nõidusest ja ajaloolistest 
sündmustest, seevastu alaesindatud talupojaühiskonnas muutust ja uuendusi 
peegeldavad muistendid. Praeguses muistendiainestikus on tõenäoliselt 
üleesindatud kõmulised, õudus - ja naljajutud, jutud üleloomulikust võivad olla 
alaesindatud. Mõlemal juhul peegeldavad "võõrad" selle ühiskonna eluolu 
kindlaid  aspekte . 
29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid.
Jutustaja räägib enamasti mina-vormis mõnest naljakast läbielamisest või mõnest
müstilisest juhtumist. Kui  kuulajate  seas pälvib jutt positiivse tagasiside, soovib 
jutustaja lugu veel rääkida, nii samale kuulajale kui ka uutele. Isikukogemuse 
jutul on enamasti kindel vorm, mis on läbi aja kujunenud ja mis lähtub 
traditsioonist. Loo  rääkimine  on sotsiaalne tegevus, mis on olnud läbi aja olulisel 
kohal inimestevahelisel suhtlemisel.
30. Võrdle Lohetapja  süžee  kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis.
Mis on
sarnane ja mis erineb?
Müüdis-sageli seotud piirsituatsiooniga, mingi korra loomise või lõpetamisega.
Legendis on teada aga sündmuse kindel koht ja legend justkui selgitab sellesse 
kohta maha jäänud märgi teket või vastupidi märk kinnitab legendi toimumist. 
Kristluses  on lohetapja legend seotud võiduga paganausu üle. Piiblis  peaingel  
Miikael võitleb  lohega , võidab, lohe/kurat saadetakse maapeale.
Muinasjutus- kuningas peab lohele (või analoogsele olevusele) tütre söögiks 
andma, et katastroofi ära hoida, nt et lohe ei hävitaks linna või riiki. Kuningas 
otsib kangelast kes lohega võitleks, vastutasuks lubab oma tütre naiseks. 
Leitakse kangelane, kes võidab lohe.
31. Missugusele folkloristika alasele teosele  viitab  lühend ATU?
Rahvusvaheliste muinasjututüüpide  kataloog  ATU ehk  Aarne –Thompson–Utheri 
klassifikatsioonisüsteem.
32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt 
kahte
kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus keskendub mingi kindla koha või 
piirkonna rahvaluulele, näiteks kohamuistendid, kohtadega  seotud uskumused, 
kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. „Arad  veed  ja salateed. 
Järvamaa kohapärimusi“ 2005(koostanud Mari-Ann  Remmel ). 
„Rõuge  kihelkond . Paigad ja pärimus“, 2001 ( koost . Mari-Ann Remmel, Terje  
Potter , Heiki Valk) „Mööda maad ja piki  randa . Kohajutte Kuusalu kihelkonnast“, 
2004 (koost. Melika Kindel)
33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile 
vähemalt
kolm nende nähtuste sarnasust. 
Sarnane ülesehitus ( lahkumine , kohalejõudmine, seiklused  kohapeal, takistuste 
ületamine, uuena koju naasmine). 
Sarnane eesmärk (meelelahutus, argielust eemaldumine, oluliste eluliste asjade 
mõtestamine, argielus saavutamatute kogemuste saamine). 
34. Missugused folkloorižanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? 
Iseloomusta
võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega.
Vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused
Mõistatused: Ülesande lahendiks oleva esteetiline kirjeldus. Dialoogiline – luuakse
pilt  millestki , mille peab kuulaja-lugeja ära  arvama . Allvormideks on 
keerdküsimused , sõnamängud, lühendid , tähemängud, piltmõistatused, 
arvutusülesanded, tähelepanutestid –kõik loovad mingi küsimuse, kasutades 
selleks erinevaid viise, vastavalt allliigile on mõistatuse sisu erinev.
35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues 
funktsioonis ja/või
kontekstis.
Grafiti, reklaam ,  poliitika, ajalehe  pealkirjad , huumori loomise eesmärk.
36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise 
näitel.
Tsentris asuvad nö  tavalised  mõistatused, mis annavad lahendist peidetud, kuid 
piisavalt läbipaistva kirjelduse, keskendudes enamasti füüsilistele omadustele, 
oluline on ka metafoorus. Perifeersel alal on aga uuemad mõistatused, mis on 
konkreetsemad kuid ei pruugi alati teenida mõistatamise vaid vahel ka  nalja  
viskamise eesmärki. 
37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost.
Arvo  Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse“ (Tartu, 1997)
Piret Voolaid „Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge.“
38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja 
mittekommunikatiivse
grafiti erisuste üle.
Kommunikatiivne on avatud suhtlusele, soovib panna inimesi kaasa mõtlema või 
kajastab mingit ühiskonnas toimunud sündmust, on teadlikult loodud dialoogi 
eesmärgil. Mittekommunikatiivne on aga konkreetne, deklaratiivne, öeldakse oma
arvamus teiste arvamusest lähtumata/hoolimata. 
Kommunikatiivse puhul on vaatajal võimalus grafitit ise mõtestada, leida  seoseid  
kultuurikontekstis, enese teadmistes ja grafitikunstniku idees. Suhtlus võib 
toimuda ka erinevate kunstnike vahel, näiteks joonistatakse üle /muudetakse 
grafitit vahel korduvalt. Kommunikatiivse alla kuuluvad nt sina-pöördumised..
39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid 
nähtusi?
Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele ja enamasti on sellel ka 
pühakiri  ( Piibel , Koraan jne – seos kirjakultuuriga ), on organiseeritud, üleolev 
teiste usundite suhtes. Olulisel kohal on õpetus/pühakiri, institutsioon , 
vaimulikkond, usu levitamine.
Rahvausund on aga korraldamata ja levib inimeste vahelises  suhtluses  ja 
traditsioonides, seeläbi on ka varieeruv ja seda on raske kindlalt piiritleda, olulisel
kohal on inimene ja tema religioosne kogemus. 
40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses 
muistendiga.
Memoraat on lugu, mis on räägitud minavormis ja mis kajastab jutustaja  isiklikku  
kogemust või läbielamist. Võib olla nii luuleline ,kindlat  ülesehitust  järgiv kuid ka 
vastupidi konkreetne ja emotsioonitu.
Kui muistend püüab tõsiseltvõetavuse huvides lisada teatud fakte (asukoht, keegi
kes oli kohal, tuntud tegelased), siis memoraat keskendub rohkem kogemuse 
edasiandmisele ja sisaldab kogemuse seisukohalt (mitte kuulaja seisukohalt) 
olulisi fakte. 
41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid.
Reet Hiiemäe sari eesti rahvausundi erinevate valdkondade kohta(armastus, 
kaitsemaagia, ended ja  ennustused ) “Ended ja ennustamised eesti 
rahvausundis“, „Kaitsemaagia eesti rahvausundis“.
Oskar  Loorits „Eesti rahvausundi maailmavaade“
Uku  Masing  „Eesti  usund “
42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti 
mardipäevakombestikus?
Usk hingedesse, sandid kui  hinged  kes tulevad pikalt rännakult kaugest 
teispoolsusest.
Viljaõnne toomine külastatavatesse peredesse. 
43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet 
inimelu  keskse
sündmusega seotud siirderiituse kohta.
Gennep  eristas kolme etappi, mis läbitakse siirdeks uude staatusesse. Esimene 
oli seotud inimese eemaldumisega antud hetkel olemas  olevast  (sotsiaalsest) 
staatusest , teine märkis kahe staatuse vahepeal olekut ja kolmas uue positsiooni 
omandamisega. 
Näiteid: Pulmad, matused, kooli  lõpetamine , katsikud jne. 
44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad  suundumused  
tänapäeva
surmakultuuris?
Inimesed ei oma tihti otsest kontakti surmaga (näiteks lapsi ei võeta matustele 
kaasa), kokkupuude surmaga on pigem läbi meedia,  arvutimängude  ja  filmide , 
mis loob väära pildi. Seeläbi ei ole surm argine ja inimesed ei oska sellega toime 
tulla ega sellest rääkida, mälestamine  on kolinud virtuaalmaailma (youtube 
videod, kodulehed) populaarne  on tuhastusmatus .
45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse 
arhiivis ja
väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on 
liigendatud eesti
regilaule? 
Eristuse aluseks on rahvalaulu kasutamine, rahvalaul  on kas elavas kasutuses või
väljaannetes ja arhiivis (esimene vs teine elu). Elava kasutuse puhul on oluline 
kasutusvaldkond  (kiigelaul pulmalaul jne), väljaannetes ja arhiivis on oluline aga 
regilaulude  liigitamine vormi põhjal ( regivärsiline , riimiline) või  sisu ja teemade 
alusel ( lüürilised  laulud, lüroeepilised)
Vanem rahvalalul (regilaulu eelsed vormid - hüüded, loodushääled, itkud . 
Regilaul)
Uuem  rahvalaul (siirdevormilised ja lõppriimilised laulud)
46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
Kihnus ,  Petseris, Mulgimaal , Lahemaal
47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või  uurimust ).
Eesti rahvalaule viisidega I-V
Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV
Mari  Sarv  Regilaul - loodud või saadud?
Aado Lintrop Regilaul esitus ja tõlgendus
48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused 
taustategurid uuema laulu
levikut mõjutasid?
Olulisel kohal  lõppriim , värsid koondatud stroofidesse, mitmekesine  värsimõõt, 
arenenud viisid, refrään arenenum, kirjalik levik.
49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui 
folkloorižanrile omaseid
tunnuseid.
Ei ole teada kust jutt alguse sai, kuid levib igal pool, seostub muistendiga 
(lisatakse usutavuse huvides tuntud tegelasi, paiku, sõbra-sõber jne, antakse 
edasi üldisi vaateid), kindel süžee puudub.
 
50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad?
Usk millessegi utoopilisse, ajaloost üldtuntu  vastandamine  (inimesed usuvad 
midagi, mis tegelikult pole tõsi, midagi mille vandenõuteooriad on loonud 
pettuseks), väidetavalt inimestega manipuleeritakse, leitakse seoseid sündmuste
ja teooria vahel. Vandenõuteooria algus pole samuti määratletav, ei saa viidata 
konkreetsele inimesele, lugu samamoodi intrigeeriv, põnev , levib.  
51. Kirjelda tüübi ja  variandi  vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori
uurimises.
Tüüp väljendab püsivust, muutumatust. Variant aga muutuvust, varieeruvust.
52. Kuidas on omavahel seotud folkloori  järjepidevus  ja varieerumine?
Folkloori järjepidavust väljendab võimalikult paljude variantide olemasolulu, see 
annab tõestust materjali sügavusest ja traditsiooni püsimisest.
53. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud  minevik , olevik ja tulevik?
Minevikku tõlgendatakse oleviku vaatepunktist tulevikku silma pidades.
54. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
Autentsust ehk ehedust vajatakse allikakriitilises töös.