leping, mis algas sõnadega: ,,Olümpia on püha koht ja seda, kes söandab tulla siia, relv käes, häbimärgistatakse kui jumalasalgajat." Võistlustest võis osa võtta iga vaba hellen, kes austas jumalaid ega polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge harjutama 10 kuud kodukohas, millele järgnes 30-päevane eritreening Elises. Pikaajaline treening oli küllaltki kulukas ja seda said endale lubada vaid jõukad. Hiljem ka elukutselised atleedid, keda toetas kohalik polis. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna, kus kohtunikud kontrollisid nende vastavust nõuetele. Atleetide eritreening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Olümpiasse. Seal ootas neid üksnes meestest koosnev arvukas rahvahulk. Kõikjale oli püstitatud telke ja müügiputkasid, kus kaupmehed pakkusid toidukraami ja käsitöösaadusi. Kõiki mängudele saabunuid peeti peajumala Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks
näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et nende tööaeg ei ole pikk ning on majanduslikult ebastabiilne ehk siis kõik oleneb nende saavutustest ja tegevusest, pärast nad võivad nad töötada treeneri või kohtunikuna. Spordis on väga tugev konkurents ning tihe rebimine esikoha eest, tagasilöögid on paljusi sportlasi jätnud tagaplaanile, nad kaotavad eneseusu kuna kõik pole nii tugeva võitlushingega atleedid, et suudaksid pidada vastu selles stressis. Sportlase elu on avalikusele avatud, seega väga palju eraelust ja muust sarnasest tuleb teistele nähtavaks, samuti ka skandaalid ja probleemid väljastatakse maailmale. Selle kohta on hea näide Andrus Veerpalu dominguskandaal, kus mõisteti ta mõjuainete kasutamises süüdi . Talle määrati 3-aastane võistluskeeld. Veerpalu, aga otsustas oma sportlase karjääri lõpetada.
(viievõistluses), rusikavõitluses, pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest), pikamaajooksus ja hobuste võiduajamises. Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Vana-Kreeka olümpiamängudel võisid võistelda ja võistlusi jälgida vaid mehed. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Alles aastal 394 pKr keelas Rooma keiser, kelle võimu all Kreeka tol ajal oli, olümpiamängude pidamise. 3 '
Olümpias oli vaskkettale kirjutatud olümpialeping, mis algas sõnadega: ,,Olümpia on püha koht ja seda kes söondab tulla siia, relv käes, häbimärgistatakse kui jumalasalgajat." Mängudest võis osa võtta iga vaba kreeka mees, kes austas jumalaid ja polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenime kodukohas. Sellele järgnes veel 30- päevane eritreening Elises. Treeningutega seotud kulutusi suutsid kanda vaid rikkad orjapidajad, hiljem ka elukutselised atleedid, keda toetas kohalik linnriik. Kehakultuuri edendamiseks ja paremate treenimisvõimaluste loomiseks ehitati paljudesse Kreeka linnadesse palestraid (maadluskoole) ja gümnaasiume (võimlemiskoole). Neis harjutati kindlate eeskirjade järgi. Harmooniliselt arenenud ja ühtlaselt päevitunud keha hinnati kõrgelt, sest olümpiamängudel tuli atleetidel võistelda alasti. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin
Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Mängudest võis osa võtta iga vaba kreeka mees, kes austas jumalaid ja polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom
Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Mängudest võis osa võtta iga vaba kreeka mees, kes austas jumalaid ja polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele
Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar aastasena. Nina otsas higitilk Kannab nime "Miks Kangest töötamisest vist me ei jõudnud Ei see on vaid puskarist... kommunismini?". Mäletab seda siiani peast. Luuletusi: ERKI NOOL IMELISED ATLEEDID kui ma oleks Erki Nool naised on nii imelised võidaks kõiki igal pool harrastades odaviset aga ma ei ole Erki laias kaares lendab oda lati kohale ei kerki aga ma ei jälgi toda igal katsel lähen alt oda lendab nagu pintsel aga ma ei ole Erki odakaar ei jäta märki vaatan naiste kauneid kintse neljasadat jooksen sörki tasa võbelevaid tisse
vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos Olümpose mägi Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Sellest ajast mängude sportliku poole tähtsus kasvas. Lõpuks muutusidki nad ainult spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Olümpia treeninguväljakute varemed Olümpiamängude kava Avapäeval toimusid pidulikud rituaalid ja ohvritalitused. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
On teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides, st iga nelja aasta järel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2.aastatuhandel eKr. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mängude religioosse poole osatähtsus hakkas aja joosul kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu
Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast saiandist e. Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus Kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus
sportimisel- tekib nõrkus ja agressiivsus, üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik. Tugeva treeningu käigus võib vedeliku kaotus ulatuda kuni 2 liitrini tunnis, paljudel vastupidavusaladel võib see ulatuda kuni 5-6 liitrini. Niisuguses koguses vett on võimatu tarbida treeningu ajal, mistõttu peab vedelikukaotuse vastu valmistuma samamoodi kui energiakaotuse puhulgi! Enne treeningut on soovitatav juua küllaldaselt vett, et keha saaks normaalselt toimida. Paljud atleedid alahindavad vedeliku tähtsust ja kipuvad isegi tarbitava veekogusi piirama. Tavaliselt ei lähe neil siis ka treeningud hästi. Tähtis on teda, et higistamise hulk on sõltuv keha pindalast. Enne treeningut joodud vesi aitab hoida vee, kehatemperatuuri ja soolade tasakaalu. Treeningu käigus on soovitatav aeg-ajalt juua. Kui palju see sõltub juba harjutuse sooritamisel kaotatud vee hulgast. Üldiselt oleks soovitatav juua väikeste koguste
Kuidas hinnati aga olümpiavõitu ? Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust võitjale endale ning ka tema perekonnale kuid ka kodulinnale. Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. Üheks autasuks oli kuldse noaga Zeusi hiiest lõigatud õlipuuoks, millest punuti võidupärg. Kuid see, kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, püstitati tema auks Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud aga mingit autasu. Oma võiduvilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord tehti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension, kuid Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval . Ka tänapäeval süüdatakse selles samas paigas püha olümpiatuli.
Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. (Hiljem anti võitjatele kohe pärast võistlusi palmioks ning köideti lauba ümber valge lint.) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks, selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu. Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest, talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti
toimusid esimesed mitteametlikud maailmameistrivõistlused (esikoha sai austerlane Wilhem Türk, kolmas oli Georg Hackenschmidt). Võistluste korralduses puudus palju aastaid ühtlus. Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg rajas Tallinna raskejõustikuringi. Esimesed avalikud tõstevõistlused toimusid 16. augustil 1891 Lootuse seltsi rahvapeol. Võitis Gustav Boesberg. Tema ringis tegelesid tõstmisega hilisemad elukutselised atleedid Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Aleksander Aberg ja mitmed teised. Nende eeskuju tõi raskejõustikku uusi harrastajaid. Atleetikaringe asutati Tartus (1897), Narvas (1898). Esimesed üle-eestilised tõstevõistlused peeti 1901. aastal. Tugevaim amatöörtõstja oli kahekordne Venemaa meister ja maailmarekordite püstitaja Alfred Neuland. Eesti iseseisvumisel arenes tõstmine eriti kiiresti 1920. 4 aastate algul
Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Kaugushüppe treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine - Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 68 korda. Koormuse suurendamine - Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks.
teavad, ei räägi, need aga, kes nüanssides ei orienteeru, teevad vastukaaluks kõva häält. Misjärel need, kes teavad, kipuvad arvustama kõva hääle tegijaid, kuid milles asi ja kuidas, jääb ikka selgusetuks. Milleks dopingut pruukida, see on küll teada - et tulemused oleksid paremad, rekordid sünniksid ja medalid tuleksid. Kõik lihtsad asjad on siiski keerulised. Üks asi on, mida teavad dopingust atleedid, treenerid, mänedzerid, teine tera, et arste pannakse kutse-eetikat silmas pidades proovile. Kui harjutava atleedi organismis langeb testosterooni tase ja jätkates võib tekkida ohtlik ületreenitus, siis ongi tegu juba haigusega. Arstide püha kohus on ravida haigusi, kimbutavad need siis pinguli lihastega sportlasi või lihtsurelikke. 8. augustil Tour de France´ist ajendatuna lahvatanud dopinguskandaal ning
rohkem, mitte otsima vastuseid kellegi teise eludest. Teema juurde tagasi tulles tahaksin avaldada arvamust, et vaid seetõttu siin planeedil nii hea elada ongi, et inimesed on erinevad. Kui mitte keegi ei oleks erinev, oleksid kõik järelikult ühesugused ning seetõttu polekski siin midagi huvitavat ning kõik oleks teada ja tuntud. Inimeste erinevused on need, mis teevadki neid huvitavaks. Näiteks on inimesi, kes on head atleedid, mõni on aga superhea kunstnik, osad inimesed on väga head laulmises ning on inimesi kes oskab nende laulude kirjutamises oma oskuseid näitavad. Seemakohaseks näiteks oleks väga hea panna ka mind, kuna ka mina ise olen unikaalne. Mulle meeldivad väga ekstreemsused nagu kõrgused, kukkumised ning ka sügavused, mis mõnele inimesele on vaid oma aja raiskamine või mõttetu risk. Samas meeldib mulle ka muusikat kuulata ning ka ise seda teha ja laulda. Kui arvestada et mulle meeldivad
energiat. See on püsinud muutumatu juba sajandeid, kuna olümpia on väga vana traditsioon ja see suursündmus kogub aina rohkem tähelepanu ning tähtsust. Nüüdsel ajal saavad kõikide riikide sportlased olümpiamängudest osa võtta, kui nende tase on vastav. Kahjuks on mõndadel sportlastel liigne võiduhasart sees ja nemad tarbivad ka aineid, mis arendavad sportlikke võimeid ebainimlikult kiiresti. Doping on keelatud, kuid atleedid tarbivad ikka seda. Kui mõelda loogiliselt, siis on väga ebaintelligentne tegu süüdistada sportlast, kuna sportlasel on alati toitumisspetsialistid ja treenerid, kes sportlasele sageli annavad erinevaid spordijooke, mis ei pruugi sageli olla just kõige autentsema sisuga. Mina arvan, et nii juhtus ka Andrus Veerpalul, kellele anti valet ainet ning resultaadiks on Andrus Veerpalu süüdlane, kellele näpuga näidatakse. See kahjustab olümpia intelligentsi ja ratsionaalse mõtlemise oskust
psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi spordis. Kui üldse tahta selles valdkonnas läbi lüüa, siis peab kindlasti olema vaimselt tugev. Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus. Võtmesõnad: Sport, korvpall, psühholoogia, treenimine, vaimne tugevus, vaimne valmisolek. Töö autor: Randel Kool Allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Evelin Vanaselja Allkiri: 2 ANNOTATION Tallinna Nõmme Gümnaasium
viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr. hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928 Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine. Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening
Doping- tänapäeva spordi tõsine probleem Doping spordis on viimase aja väga levinud teema, sest peaaegu igal nädalal kuuleme uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale, riigile, spordialale ja kogu spordile? Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid, mis on sammukese dopinguküttidest ees ja see võimaldab selle, et üha enam sportlasi ei karda keelatuid aineid manustada. Pärast sportlaskarjääri lõppu hakkab paljudel dopingu
oktoober 2010. Ka Eestis tarvitavad kindlasti mõned sportlased dopingut. On neid, kes arvavad, et dopinguta on praktiliselt võimatu tippsporti teha. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Kuid mõnedele kasutajatele võib dopingutarvitamine lõppeda katastroofiliselt. Kasutamine võib küll olla eraasi, kuid tipptulemuste tegemisel on see juba ühiskonna asi. Eesti atleedid on dopinguga õnneks vähe vahele jäänud - patustajaid on vähem kui kümme. Aastas satub dopingukontrolli kolmkümmend eestlast ja dopinguproov on kallis lõbu. Üks testimine maksab 4000 krooni. Dopingu kontroll Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on fikseeritud Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni või
treeningu käigus mugavalt tunda. Üks tüüpiline mure võib olla et ostetakse rohkem varustust kui tegelikult vaja on, algajal aga oleks hoopis tark liitude mõne klubiga, kus jagatakse häid juhtnööre ja võtteid treenimiseks. Inimesed, kes on seal käinud, väidavad, et trennid on alati lõbusad, väljakutset omavad ning toodavad ka tulemust. Erinevad programmid, mis on välja töötatud spetsialistide poolt, mida kasutavad nii maailma parimad poksijad kui ka atleedid ning kus soovitatakse vastavate harjutuste (nt poksi puhul kindaid jms) ning erinevaid soojendamis ja lihastetreenimismeetodeid, võivad olla algaja jaoks parimad võimalused tulemuse nägemiseks, sest omaette ,,mässates", olles hingega ka väga asja juures, võib ikka väheks jääda ja tulemuse puudumisel kiputakse alla andma. Mitmekülgne enesearendamine Ilmselt ei kahtle keegi faktis, et antud alaga tegelemine arendab terve keha füüsilist jõudu
Kergejõustiku kui iseseisva spordiala tekkimine ja võidukäik Sissejuhatus Enamus maailma rahvaid on tuletanud kergejõustiku nime kreekakeelsest vastest athlesis. Sellega tähistasid hellenid võistlust või harjutust, mis tegi noorukitest kehaliselt hästiarenenud ja tugevad mehed, nn. Atleedid. Üle maailma on kergejõustikul erinevaid nimetusi, kuid siiski aluspõhi jääb samaks. Inglastel athletic, prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui
seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad halteere ikka veel käes , ning Philostratos ütleb, et halteerid aitavad hüppajal kindlalt maanduda. Lukianos suhtub halteeridesse selgelt nagu hüppe rakendamise vahenditesse: "Me treenime neid hüppama vajaduse korral üle kraavi või mõne muu takistuse, isegi hoides käes seatinast raskusi, mis on nii suured, kui nad suudavad käes hoida." Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta, ja pole tõenäoline, et ta oleks esitanud nii kategoorilise väite, kui tal poleks olnud kogemustest omandatud täpseid teadmisi. Antiikajast on teada kahe hüppe pikkus. Salamise lahingus ühte laeva käsutanud krotonlase Phayllose kohta ütleb epigramm" "Ta hüppas viis jalga üle viiekümne, kuid heitis ketast viis jalga alla saja." Selle epigrammi muistsed kommenteerijad informeerivad meid, et
Elanikud: kodanikud (mehed al 20 a.), metoigid ja orjad Valitsemine: Eukleesia (rahvakoosolek) valis HELIAIA (kohtunikud u 600), BULEE (nõukogu u. 500) ja STRATEEGID (sõjaväepealikud u. 10). Kohtunikud ja nõukogu valimisel tõmmati loosi, aga sõjaväepealikud valiti ise. 4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport oli ainult meeste jaoks ja nad sportisid alasti (atleedid). Lemmikalad olid jooks, rusikavõitlus hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus. Gümnasion- spordiväljak koos riietus- ja pesemisruumidega. 5. Kreeklaste riietus ja toidulaud? Riietus: kitoon (napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud), himation (külmema ilma korral kitoonile peale pandav üleriie), pükse ei kanta ja jalas on sandaalid. Toit: puu-ja juurviljad, kala, maitseks: küüslauk, oliiviõli ja mesi
*Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised. *Filosoofia on teadusharu, mis uurib maailma ja inimese olemust ning loogikat. Esimesi filosoofe nimetati loodusfilosoofideks, sest nad uurisid maailma tekke kota. Kuulsamad on Thales, Anaximandes ja Anaximenes. *Filosoofide õpetajaid nimetati sofistideks. Sofistid olid väga argumenteerivad ja pidasid end teisteks paremaks. Sofistid olid näiteks Korgitas, Sokrates, Platon, Aristoteles jm. 4. MAKEDOONIA SUURRIIGI TÕUS JA LANGUS
kindlustada oma ühiskonna priviligeeritud positsiooni. Sellest lähtuvalt konflikti teoreetikud pöörasid oma uurimustes tähelepanu järgmistele aspektidele: 1. kuidas sport on organiseeritud ja propageeritud atleetide ning pealtvaatajate seas tööalaselt, militaristlikult, sooliselt ja rassiliselt; 2. kas madala sissetulekuga ja töölisklassi staatusega inimestel on võimalus teha valikuid spordiga tegelemiseks vastavalt oma eelistustele; 3. kuidas atleedid tulevad toime spordis, kui nad on vaesetest perekondadest, väheste õigustega ja on kasumi taotlemise tõttu juhuslikult sattunud passiivse ohvri rolli (võit maksab kõik spordisüsteem); 4. kuidas inimesed jõupositsioonilt kontrollivad spordis osalemist, kus peamiseks eesmärgiks on raha teenimine ja oma isiklike huvide kaitsmine. Konflikti teooria rõhutab elitaarsust, spordiprogrammid on reprssiivselt
täidetud rafineeritud oliiviõliga . Püütia mängudel autasustati võitjaid looberipärjaga . Nemea mängudel autasustati võitjaid värske selleri kimbuga. Isthmose mängudel autasustati võitjaid männiokstest pärjaga . Ülekreekalistel mängudel anti võitjaile lilli . Kuid kõige hinnatum oli olümpia oliivipuupärg , mille oksad olid lõigatud Zeusi templi taga kasvavalt pühalt puult Olümpias . Kuigi algselt olid kõik atleedid asjaarmastajad , said nad kõikidel mängudel ( v.a olümpiamängud ) auhinnaraha ning neile maksti isegi osalustasu . Võitjaist peeti väga lugu ja neid imetleti kui kangelasi . Mõned isegi uskusid , et spordisangarite kujudel on imettegev võim . Spordialad . Antiikolümpial polnud võistkondlikke alasid . Alguses oli kavas ainult üks ala : u 200 m pikkune kiirjooks . Aegamisi lisati rusikavõitlus ja teised alad . Legendi kohaselt võitis Apollon
Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid
lendama "lendav pall" ning lubab mõlemal võistkonnal teha kindla arvu omavhelisi pallipuuteid enne kui peab palli vastasele tagasi mängima. Erilise kaitsemängija Libero mängija tutvustamine aitas võrkpalli edasi viia pikemate pallimängimiste ja mitmeosalise mängu suunas. Pallingumääruste täiustamine on muutnud pallingu lihtsast palli mängu panekust tõeliseks rünnakurelvaks. Kohavahetuse kontseptsioon on juurutanud tõekspidamise, et seda mängu mängivad mitmekülgsed atleedid. Mängijate asetuse punktid määrustes võimaldavad võistkondadel olla taktikaliselt paindlikud, aidates sellega luua huvitavaid mängulisi arenguid. Vastased kasutavad seda loodud raamistikku, kasutades võistlemisel tehnikat, taktikat ja jõudu. Raamistik lubab mängijatel publiku ja pealtvaatajate innustamiseks vabalt kasutada oma väljenduslikkust. Ja võrkpalli imidz on seejures järjest parem. Kohtunik antud raamistikus Hea ametniku olemus peitub aususes ja järjekindluses:
Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. 2. Treening: 2.1. Hüppamine: Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda. 2.2. Koormuse suurendamine: Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 36 katseks. 2.3. Jõutreening:
inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Olümpiamängude kavas oli jooks, maadlus, rusikavõistlus, ratsutamine ja kaarikuvõidusõit. Enne olümpiamänge ohverdati Zeusile metssiga ning atleedid vandusid, et nad on vabad kreeklased ja võistlevad ausalt. Naiste võistlused olid pühendatud Zeusi abikaasale Herale ning toimusid iga nelja aasta järel. Võitjale kingiti villased lindid, 3 oliiviõli anumad, palmioksad ja pärjad. Kuulsate sportlaste kujud seisid templis kõrvuti jumalate kujudega. Kreeka kirjandus Euroopa kirjandusest vanim on Kreeka kirjandus. Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud
muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. 8 Treening Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening
Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik- olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid.Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid ning võisteldi erineva pikkusega jooksudes, hobukaarikute võidusõidus, maadluses, rusikavõitluses ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja
Nagu öeldud, oli Antiik-Kreekas väga olulisel kohal jumalad ja sport. Seega usun ma, et tolleaegsele vaatajale võisid need skulptuurid mõjuda innustavalt. Näiteks ,,Kettaheitja" puhul võib olla tegemist mõne Olümpiamängudel osalejaga, kes saavutas seal läbi võidu suure populaarsuse, mis laienes ka tema kodulinnale. ,,Kettaheitja" on kangelaslik tegelane, kellega paljud kreeklased tahtsid samastuda. Ehk andis ta inimestele lootust, et ka nendest võivad saada kuulsad atleedid. ,,Hermes sandaali sidumas" on aga veidi teise funktsiooniga. Kuna see skulptuur on valmistatud rändurite ja spordi jumala austamiseks, oli ta inimestele kindlasti väga südamelähedane. Temast räägiti legende ning Hermeselt küsiti sageli nõu ja abi. Kuna mõlemad skulptuurid on suured, siis mõjusid need ka nimestele ilmselt suursuguselt ja austusväärselt. Mõlemat austati väga. Mina kui tänapäeva vaataja näen neid teoseid sootuks teisiti. Esiteks ei oska ma näha
Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad halteere ikka veel käes, ning Philostratos ütleb, et halteerid aitavad hüppajal kindlalt maanduda. Lukianos suhtub halteeridesse selgelt nagu hüppe raskendamise vahenditesse. Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta. Üks kreeka kaugushüppese puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka kaugushüpe oli kolmik- või, tõenäolisemalt, kaksikhüpe. Järeldus, et kreeka kaugushüpe ei olnud üksikhüpe, paistab olevat vältimatu, kui me
sajandi hakul on nende toimumisajaks keskmiselt kaks nädalat. Tohutult on suurenenud spordi tippsündmuse maht nii spordialade kui ka osavõtjate arvestuses. Kui 776. aastal e.m.a. oli olümpiamängude kavas vaid üks spordiala - staadionijooks, siis aja möödudes on alasid pidevalt juurde tulnud ning tänapäeval on spordialade hulk võrreldes esimeste olümpamängudega suisa mitmekümnekordistunud. Paljuski on muutunud põhimõtted sportlaste ettevalmistuses. Kui antiikajal vajasid atleedid väga mitmekesist füüsilist ettevalmistust, sest pidid osa võtma kõigist võistlusaladest, siis tänapäeva sportlasele piisab heast vormist ühel alal. Erandiks on vaid viie- ja kümnevõistlus, triatlon ning talispordialadest kahevõistlus. Ent spetsiaalselt olümpiaks hakkavad tippsportlased valmistuma täna samuti kui siis 10-12 kuud enne võistlusi. Olümpiale pääsemiseks tuleb sportlastel ületada teatud lävend ka Antiik-Kreekas tuli läbida teatud katsed.
Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks.Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud:
Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks
ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi haksti nimetama olümpiamängudeks.Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased.Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid.
Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Algul võisteldi ainult staadionijooksus, mille distants oli 192,27 m. Võitjale oli auhinnaks luba süüdata tuli Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant ning mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mõne aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. Antiik ajal algasid olümpiamängud ettevalmistustega. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida
Põhjuseta ei hüütud Lurichit juubeldades "Kaleviks" või "Kalevipojaks". Lurichis kehastus eesti rahva ideaal oma muistsest vägilasest. Lurichi nimi muutus eestlaste hulgas jõu sümboliks. Ajakirjanduse kaudu oli Lurichi kuulsus ulatunud ka välismaale, kus aga suhtuti tema saavutustesse kahtlevalt. Põhjuseks olid tema keha mõõtmed 5 - kuidas suudab selline sale noormees rohkem kui tolleaegsed korpulentsed maailmakuulsad atleedid? Kui Lurich hakkas süstemaatiliselt treenima, s. t. 1891. aastal, oli ta 150 cm pikk ja kaalus umbes 50 kg. 1899. aasta sügisel algas uus peatükk Georg Lurichi elus, ta sõitis pikemale võistlusreisile Lääne-Euroopasse. Lurichil tuli oma teel kuulsusele ületada palju raskusi, takistusi ja ootamatusi. Sporditraumad, intriigid. Ent ta oli oma taotlustes sihikindel, püsiv, raugematu. Austria-Ungari, Saksamaa, Belgia, Taani, Rootsi, Norra, Holland, siis taas Saksamaa - selline
Peale arvuliste näitajate mudelites on välja toodud ka tehnika mõisteline pool ehk eesmärgid ja ülesanded ning liigutuslik pool, mille abil antud eesmärke realiseeritakse. (Platonov, 2000: 115) Ujumistehnika efektiivsus 5 Ujuja tehnilise meisterlikkuse hädavajalikuks eelduseks on tõmbeliigutuste võimsus. Võimsuse aluseks on omakorda jõud. Tippujujad on seaduspäraselt arendatud muskulatuuriga atleedid, ennekõike õlavöötme lihastega. Järgmised õlavöötme lihased võtavad tõmbeliigutustest aktiivselt osa: selja lailihas, suur rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, õlavarre kaks- ja kolmpealihas jm. (Melnikova, 2009: 26) Ujujate tehnilise ettevalmistuse taset iseloomustatakse selle efektiivsusega ning liigutuste omandamise astmega. Tehnilise ettevalmistuse oluliseks komponendiks on ujumise spetsiifiliste liigutusvilumuste maht ja mitmekülgsus
Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2–3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6–8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3–6 katseks. Jõutreening
Olümpia võib alata. Mänugde algushetk pole juhuslik. Aasia kultuuris tähendab kaheksa õitsengut ja rikkust. Avatsermoonia algabki 2008. aasta kaheksanda kuu kaheksandal päeval kell kaheksa õhtul. Staadionil rullub pikk etendus Hiina ajaloost ja kultuurist. Tähtsal kohal oli siiditee nii maal kui ka merel, Hiina müür, perkond ja idamaased võitlusviisid. Kõikjal kasutatati imearmsaid lapsi, kes aitavad lahti muukida Lääne kriitikute südamed. Edasine oli sportlaste piinamine. Atleedid, kes kuuma ja niiske ilma kiuste staadionile sammuvad, lehvitavad algult rõõmsalt ja võtavad siis väsinult koha sisse. Eesti lipuga astus staadionile Martin Padar. Olümpiatule süütab endine võimleja Li Ning, kelle uskumatu staadioniring maa ja taeva vahel oli ohtlik, lummav ja aukartusäratav. Kui hiinlasest ämblikmees lõpetab siidiga kaetud staadioniserval ringi, võivad mängud alata! Avapauk oli võimas. Pekingi olümpia kahe nädala ja kõikide
eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. (Olümpiamängud 1980: 7) Võistlustevahelisel ajal kasvasid Olümpia areenid tavaliselt rohtu ja vajasid enne mänge puhastamist. Selle töö tegid ära atleedid ise, kes katsid ka areeni hiljem pehme liivakihiga. Mis puutub atleetide mitmesugustesse väljaminekutesse, siis kogu finantsiline külg lasus algselt neil endil ja nende perekondadel. Alles hulk aastais hiljem hakkasid atleete sponseerima nende kodulinna võimud. Rooma ajal aga loodi atleetide ühinguid ja koguni ametiühinguid (ksüstos ehk sünodos), mis reguleerisid finantsküsimusi ja saatsid parimaid olümpiamängudele.
11 8. juulist kuni 12. augustini 1928. aastal toimusid Amsterdamis IX suveolümpiamängud. Osales 3014 sportlast 46 maalt. Eestlasi osales mängudel 19 ja avatseremoonial kandis Eesti lippu kergejõustiklane Gustav Kalkun (fotol). Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Pärast 16-aastast vaheaega võistlesid olümpial taas ka Saksamaa atleedid. Esimest korda põles Amsterdamis staadionitornis olümpiatuli ja esimest korda autasustati võitjalid itaalia kunstiprofessori Giuseppe Cassioli kujundatud medalitega, mille kujundus jäi muutumatuks järgneva 44 aasta jooksul. Riikidest olid Amsterdamis edukaimad USA ja Saksamaa, Eesti sai 16. koha. Kokku võideti seitse medalit. Olümpiavõitjateks tulid kreeka-rooma maadluse sulgkaalus Voldemar Väli ning vabamaadluse kergekaalus Osvald Käpp. Tõstmise raskekaalus pälvis hõbemedali
inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Olümpiamängude kavas oli jooks, maadlus, rusikavõistlus, ratsutamine ja kaarikuvõidusõit. Enne olümpiamänge ohverdati Zeusile metssiga ning atleedid vandusid, et nad on vabad kreeklased ja võistlevad ausalt. Naiste võistlused olid pühendatud Zeusi abikaasale Herale ning toimusid iga nelja aasta järel. Võitjale kingiti villased lindid, oliiviõli anumad, palmioksad ja pärjad. Kuulsate sportlaste kujud seisid templis kõrvuti jumalate kujudega. 12 Kreeka kultuur Teater
Üks egiptuse obelisk Pariisi kesklinnas. Sfinksid Londonis jne, Vana kreeka Vaasimaalid Panathenaiade amphorad- sporditegevused, kingiti pidustuste korraldajatele, preestritele, sportlastele. Suured meistrid: Berliini meister 480-490eKr- eriline käekiri punane mustal, üks figuur, Douris- Iliase ja Odüsseia stseenid, vallatud stseenid Dionysose pidustustest, tantsivad habemikud, nõu põhjas üks suur ümar kujutis, erootilised stseenid Polygnotus Kleophrades Amphora Dionysosega- atleedid üleval ja Dionysos, nägu pole näha, viinamarja väädid ümber; Niobiidide maalija- vaba stiil, figuurid on suvaliselt üle vaasi, Meidias- toretsev stiil uhked esemed, riided, figuuride paigutamine taustale, Hilisklassika ja Hellenism 5.saj lõpp- 4. saj eKr Praxiteles- Apollon Saurokontos (sisalikutapja), 350e.Kr hulk õpilasi, Hermes Dionysosega. 219(koopia) 330e.Kr tugi ja nõjajala süsteem, tasakaalukus, õrnus, graatsia, rahulikkus. Oskuslik marmorpindade töötlus.
annaabi.ee 
