Olümpiamängude ajalugu. (0)

Sisukord
Lk 3.-Sissejuhatus,Ajalugu,Võitjate autasustamine .
Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad,
Kokkuvõte.
Lk 5.-Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin.

Ajalugu
Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi.
Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr.
Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast , Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias,
Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi.
Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest.
Mängud toimusid iga nelja aasta tagant.
Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine .
Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos.

Võitjate autasustamine
Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud .
12-aastane poiss, kelle mõlemad vanemad olid veel elus, lõikas kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg.
(Hiljem anti võitjatele kohe pärast võistlusi palmioks ning köideti lauba ümber valge lint .) Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks,
selle auks püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. Teiseks ja kolmandaks jäänud atleedid ei saanud mingit autasu.
Oma võidu vilja sai olümpiavõitja maitsta kogu elu: ta vabastati maksudest ning muudest koormistest,
talle tehti kalleid kingitusi, talle eraldati tasuta parim koht teatris.
Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension.
Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval.

Olümpiamängude kava
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.
Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis.
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega , seejärel peeti staadionijooks ning
lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos mille pikkuseks oli 384,54 meetrit.
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.
Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
Mängudeks valmistumine
30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud.
Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama .
Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida.
Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.

Pealtvaatajad
Pealtvaatajad võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised.
Selle reegli vastu eksinud visati lähedal asuvast künkast alla.
Kokkuvõte
Selle referaadi tegemise käigus sain teada palju uusi asju Olümpia mängude ja nende ajaloo kohta.
Täpsemalt ei teadnud ma enne nende ajaloost mitte midagi ja ma pole ammu ühtegi referaati teinud nii ,et see aitas ka mul neid asju meelde tuletada.
Kasutatud kirjandus
Raamat „Vanaaja kultuurist ja olustikust“
Internet -wikipedia.org