Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg,
aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus b)soovituslikud sek. Õigusaktid kasut. mitmesuguseid teisi vorme. 3. Harmoniseerimise tähendus Euroopa Liidu õiguspraktikas, harmoniseerimise liigid ja nende põhivaldkonnad. Harmoniseerimine on protsess, kus liikmesriigi siseriiklik seadusandlus ühtlustatakse
tegema. 2. Koostööks on vajalik riikideüleste põhimõtete rakendamine: Tavapärases riikidevahelises koostöös tõlgendavad riigid otsuseid erinevalt. Loob raamistiku õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele. 3. 1957. aastal sõlmiti eurooplaste toiduainetega varustamise tagamiseks ühise põllumajanduspoliitika leping. Selle sammuga pandi ühtlasi alus Euroopa Majandusühendusele ( EMÜ). 4. 1) Euroopa Ühenduse asutamislepingud ning nende täiendused ja muudatused. 2) Teatud aspektid õigus ja siseküsimustes eelotsuste vormis. 3) Riikidevaheline koostöö, mis tuleneb EL lepingu VII jaotisest * Sätted tihedama koostöö kohta. 4) institutsionaalsed meetmed, mis on seotud inimõigustega lähtudes * Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist. 5) Euroopa Liidu lepingu lõppsätted, mis käsitlevad lepingute muutmist ja uute liikmesriikide vastuvõtmist.
menetluses olevate tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele ametitoimingud kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud testamendid volikirjad ametiteenused Õigusnõustamine väljaspool ametitoimingut Maksundus- ja välismaa õiguse alane nõustamine Dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine Enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine
asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti
Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg,
riikide koostöö asutamislepingutele, mis sätestavad õiguse riikideülesed põhimõtted, siis II ja III samba raames on koostöö peamiseks tegevuseesmärgiks siseriiklike poliitikate kordineerimine. Seega lähtutakse valitsustevahelisest põhimõttest, ning nendes valdkondades ei tooda liidu institutsioonid riikideülest õigust. Samuti väljendub rahvusvahelise õigussubjektsuse erinevus EÜ ja El juriidilises staatuses. 4. Euroopa Ühenduste asutamislepingud ning nende täiendusedja muudatused. Teatud aspektid õigus ja siseküsimustes eelotsuste vormis Riikidevaheline koostöö, mis tuleneb lepingu VII jaotisest. Sätted tihedama koostöö kohta. 5. EL õigussüsteem loob raamistiku kogu õigusloomeprotsessi ja liikmesriikide koostöö toimimisele, mistõttu riikideülese põhimõtte rakendamine on nii poliitiliselt kui ka õiguslikust mõõtmest lähtuvalt hädavajalik
Euroopa liit Viktoria Linde 12. klass Euroopa Ühendused 9. mai 1950 Euroopa ühendamise idee (Prantsusmaa välisminister Robert Schuman) 1951. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud Liikmed Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament
Riigikohus). Laiem tähendus ja korralduslik pool.VT materjali! Väärteo otsus- täitevvõimu õiguse mõistmise funktsiooni akt Rahvusvahelise õiguse allikad Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile. Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon) Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik. Teisene õigus- EL ise loob läbi oma organite(määrused, direktiivid, otsused, soovitused) EL määrused- EL õigusakt, üldkohustuslik, riikide ülene. EL direktiivid- eesmärgipärane ja eesmärgi saavutamine liikmesriigile kohustuslik, riik kohaldab oma õiguse selle saavutamiseks. EL otsus- üksikakt, kohustus kindlale riigile täitmiseks. EL soovitused- ei ole õiguslikult siduvad.
5. Mis on Schengen? Luksemburgis asuv asula kus sõlmiti viisavabaduse kokkulepe 6. Euroopa ühenduse I laienemine toimub? 1973 7. Mis on Edinburghi kompromiss? Taanile luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks 8. Euroopa Liidu loomise eelnõu koostas? Altiero Spinelli töörühm TEST 3 1. EL määrused: On kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslikud? 2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub (vali kaks õiget) Euroopa Ühenduse asutamislepingud Riikidevaheline koostöö 3. Euroopa Ühenduse asutamislepingud on Pariisi ja Rooma lepingud 4. Euroopa ühenduse õiguse allikad jagunevad: Esmased, teisesed ja acquis communautaire 5. Kas Euroopa Liit on: Omab rahvusvahelise organisatsiooni ja riigi tunnuseid? 6. Milline Euroopa ühendustest on juriiidiline isik? Euroopa Ühendus 7. Milline on seos Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse vahel? Euroopa Ühendus on osa Euroopa Liidust 8
Linnastutega kaasnevad probleemid:keskkonna saastamine,transpordi organiseerimise probleemid, ehitusprobleemid (elamuehitus),südalinnade "kõrbestumine" (linnasüdamed on öösiti "surnud", kuna seal ei elata, seal paiknevad üksnes ametiasutused),takistused liiklusvooludele riigis (ümbersõitude korraldamise vajadus). madal loomulik juurdekasv tekitab kahte liiki probleeme:rahvastiku kiirenev vananemine,kasvav sisseränne. 9) EL õiguse allikad. A. Esmane õigus Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud) nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus - kohtu tegevusest tulenev) Siia kuuluvad järgmised lepingud: EMÜ, ESTÜ ja EURATOM asutamislepingud ning nende täiendused 1965. sõlmitud leping EMÜ, ESTÜ ja ERATOMi ministrite nõukogude ja komisjonide liitmisest eelarve muutmise lepingud Ühtne Euroopa Akt, jõustunud 01
seadusandlusega. Tehti kindlaks tteatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiz. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni. EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik. Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud. EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid, konventsioonid, rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik. EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud õigusaktid: soovitused ja arvamused. Määrus-ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiiv-soovitud tulemuse osas kohustav.
16.03.2010 halduskorraldus 19 Peamiseks notari ametitoiminguks on tehingute tõestamine: · kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; · hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud · muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); · hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; · abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; · testamendid; · volikirjad. Notarite Koja koduleht http://www.notar.ee/19794 16.03.2010 halduskorraldus 20 Diskussioon 1. Cicero on öelnud "liiga piiritletud õiglusest tekib ebaõiglus". Mis ta silmas pidas? 2
Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1968 Jõustus tolliliik. Kaotati tollimaksud liikmesriikide vahel. 1993 loodi siseturg. Kaotati lkaupade vaba liikumist takistavad tegurid. 2002 võet kasutusele euro, millega oli loodud siseturg.
aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping . Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg - ja
Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. EL LEPINGUD: - 1957 Rooma leping: allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. - 1992 Maastrichti leping: Lepinguga lisati senisesse süsteemi
Triin Roosve SKA lektor Rahvusvaheline õigus ja siseriiklik õigus Rahvusvaheline õigus Siseriiklik õigus Subjekt (kehtestaja) Adressaat Tagatus Allikas VÄLISLEPING, TAVA, PÕHI- MÕTTED, KOHTUPRAKTIKA Triin Roosve SKA lektor Rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse allikad Asutamislepingud ja nende lisad Välislepingud Määrused (üldkohaldatav akt, mis on (konventsioonid tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav ja hartad) kõikides liikmesriikides = ühenduse „seadus“) Direktiivid (saavutatavate eesmärkide osas siduv nende liikmesriikide jaoks, kellele see on suunatud.
kohustused. Juht: Jose Manuel Barroso Peakorter: Brüssel/Strasbourg/Luxembourg Algne eesmärk: lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad. Praegune eesmärk: Euroopa riikide ühtlustamine. Euroopa Ühendus - 12 Lääne-Euroopa riigi majanduslik ja poliitiline ühendus. Euroopa Liidu eelkäija. 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Berliini blokaad - Lääne-Berliini maismaa-juurdepääsuteede tõkesatamine NSVL
käitlus(kohtad)e keskkonnaohutus' on juba ammu suundunud JÄÄTMETE KOGUSTE VÄHENDAMISE ja TAASKASUTAMISE suunas Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh. ladestamist Kui kaugel on sellel teel EESTI 2006 ? Kas on oodata, et meile antakse '30 a. Jäätmekäitluse arendamiseks' ? EL Õigussüsteem - üldist EL esmane e. primaarõigus (asutamislepingud, liitumislepingud) EL primaarõiguse alusel antud teisene õigus : - EL määrused (ing. regulation) ON otsekohalduvad - EL Direktiivid (kokku ca 1600) EI OLE otsekohalduvad, vaid rakenduvad Liikmesriikide (LR) õigusaktide kaudu - EL (ing. Decision) Otsused antud direktiivide alusel, rakedamisel nii otsekohalduvaid kui neid, mida on tarvis üle võtta - EL soovitused (ing. Reconmendation) ei ole kohustuslikud --------------------------------------------------
a, mil asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). Rahu nimel ühinesid 6 Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25.märtsil allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. a Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 4.Euroopa Liiduga ühinemise positiivsed küljed: kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsuseid ja tehinguid. Uute liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti nii vanade kui ka uute
organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus- ja põllumajanduspoliitika. 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel.1980-ndate alguse ülemaailmne
Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse(EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda
Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. EL laienemised Laienemine on protsess, mille raames riigid ühinevad ELiga. Alates ELi rajamisest 1957
1993. aastal Maastrichti lepinguga. Prantslane Jean Monett tuli välja ideega luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Söe- ja Teraseühendusega ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Ühenduse eesmärk oli aidata Euroopat taas üles ehitada. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ peamiseks eesmärgiks oli ühise turu loomine, et lihtsustada omavahelist kaubandust. Ühisturu eesmärgiks oli kaotada kõik piirikonrollid, tollimaksud ning võimaldada riikidel üksteisega kaubelda, justkui oleks tegemist ühe suure riigiga. Samuti töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-ja põllumajanduspoliitika. Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärk oli aatomienergia ühine rahumeelne kasutamine. Kuna ESTÜ-sse, EMÜ-sse ja EURATOM-sse kuuluvad samad
Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal
Alates Lissaboni lepingust saab sõlmida suurlepinguid, tema tähendusel on laiem konstruktsioon. Euroopa Ühendus on Euroopa Liidu 1. samba nimetus, ta on juriidile isik ja nimetus kestis alates Maastrichist kuni Lissaboni lepingunini. Eelkõige esindas ta riikidevahelist koostööd. Euroopa Ühenduse mõistet enam ei kasutata. V EL-i erinevad õigusvaldkonnad: 1.1. Esmane ehk primaarne õigus Siia alla kuuluvad lepingud, mille üheks osapooleks on EL. Näiteks: 1)Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid 2)Liikmesriikide liitumislepingud 3)Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta 4)Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 1.2. Teisene ehk sekundaarne õigus Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad: 1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k
riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus(lepingud) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid, Määrused, direktiivid, otsused, Muud kui seadusandlikud õigusaktid, Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid, Muud õigusaktid, Soovitused ja arvamused, Institutsioonidevahelised kokkulepped, Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid 4. ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED (Seejuures on
Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg,
Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda
diskrimineerimise eest. 5.Euroopa Liidu õigussüsteem- esmane ja teisene õigus Esmane õigus-EL põhiõiguste harta, EL sotsiaalharta, Euroopa põhiseaduse leping, Maastrichti leping Teisene õigus- direktiivid, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, meeste ja naiste võrdne tasustamine. Õiguse allikateks on nii esmane e primaarne, kui ka teisene e sekundaarne õigus. Primaarse õiguse moodustavad õiguse üldpõhimõtted ja asutamislepingud, teisese õiguse direktiivid, määrused. Üldpõhimõtete allikaks on tavad või õiguse üldpõhimõtted ning rahvusvahelised lepingud. 6.Euroopa kohtu roll õiguse tõlgendamisel. Euroopa kohus asub Luxenburgis. Euroopa kohtu ülesanne on nii õiguse tõlgendamine kui ka sanktsioonide määramine, so nn klassikaline kohtumõistmine, mis seisneb õiguslikku olukorda siduvas ja vaidlust välistava kindlakstegemises. Õiguse tõlgendamisel on oluline proportsionaalsus,
Tegu, mis pannakse toime hädaseisundis ei ole õigusvastane. Objektiivne süüteokoosseisu tunnus on tegu. Subjektiivne süüteokoosseisu tunnusteks on inimese suhtumine on teosse, kas ta tegi seda tahtlikult või ettevaatamatusest. 15. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. Õiguse allikad: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne) Põhivabadused: tööjõu vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, kaupade vaba liikumine ja asutamisvabadus. Ülimuslikkus - Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on
On mõnedele riikidel kohustuslikud? Väär b. On liikmesriikide kodanikele kohustuslikud, kui need siseriiklikult kinnitatakse? Väär c. On kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslikud? Õige d. Pole liikmesriikidele kohustuslikud? Väär Question 2 Euroopa Kohtu pädevusse kuulub (vali kaks õiget) Vali üks vastus. a. Euroopa Liidu lepingu üldsätted Väär b. Liikmesriikide kodanike põhiõigused ja vabadused Väär c. Euroopa Ühenduse asutamislepingud Õige d. Riikidevaheline koostöö Õige Question 3 Euroopa Ühenduse asutamislepingud on Vali üks vastus. a. Amsterdami ja Nice'i lepingud Väär b. Pariisi ja Rooma lepingud Õige c. Liitmisleping ja Ühtne Euroopa Akt Väär d. Maastrichti ja Amsterdami lepingud Väär Question 4 Euroopa Ühenduse õiguse allikad jagunevad: Vali üks vastus. a. Esmased, teisesed ja acquis communautaire Õige b
nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud). • nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev). 2) Teisene õigus • Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest.
·Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. ·Õiguslik tava ·Õigusteadus (juristide arvamus) ·Kohtu- ja halduspretsedent ·Leping ·Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ·Normatiivakt Euroopa Liidu õigus ·EL kui organisatsioon, millel on iseseisev õigussüsteem. ·Õigus jaguneb: ESMANE JA TEISENE Esmane õigus ·1. Ühenduse asutamislepingud: näit. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951. aastast; ·2. Riikide liitumislepingud ·3. Olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (näit. Maastrichti leping 1992) ·Eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse ülesanne ·määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused.
Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega
Ühise Euroopa AKT Probleem: Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud (majanduskriis), Turg pole piisavalt paindlik Lahendus: Delors'i plaan tuleb luua ühisturg, Valge Paber 300 ülesannet, mis tuleb täita, Allkiri 1987, toimima hakkamine 1992 Viie aasta jooksul: Riikide seadusandlust ühildada, Barjääride eemaldamine, kõige vaba liikumine, Parlamendi õiguste laiendamine Tähtsad lepingud ESTÜ asutamiseleping- 1952 Rooma lepingud- 1958 EMÜ ja Euratomi asutamislepingud Liitmisleping- 1967. Ühendati ESTÜ, EMÜ ja Euratom Euroopa Ühenduseks Ühtne Euroopa akt- 1987 Euroopa Liidu leping- 1993 Amsterdami leping- 1997 Nizza leping 2001 Tekib EUROOPA LIIT Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt, Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU), Ühisraha hiljemalt 1999
nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. 1.2 Üldinfo
kohtuprotseduuri käigus. Tavanormid reugleerivad seega peaasjalikult poliitilise eluga ja kohtuprotsessi läbiviimisega seotud probleeme. Kehtib pm, et tava on täitmiseks kohustuslik, kui tegemist on vana tavaga. Nii pea kui tava kinnitatakse seadusega või kohtupraktikaga, kaotab ta tavaiseloomu ja võimaluse tavana püsima jääda ning areneda. Tava muutub kas õigus-või kohtunormiks. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad). EL moodustati 1992. a Maastrichti lepinguga. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud ja nendega seutud lepingus või kokkulepped; asutamislepingus; uute liikmesriikide liitumislepingud; asutamislepingute ja liitumislepingute suhtes abistava iseloomuga protokollid; konvetsioonid ja aktid;... Euroopa Ühendusel on oma iseseisev õiguskord, mida tuleb rakendada kõigis liikmesriikides. Võib eristada primaarset ja sekundaarset õigust. Primaarse õiguse moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud
4 Narits, R. op. cit., lk 73-74. 5 3. EL ÕIGUS Euroopa Ühenduse õiguskorda tuleb rakendada kõikides liikmesriikides.5 Olles alates 2004. aastast EL liige, peab Eesti õiguskord vastavuses olema EL õigusega. Seost SHKS ja EL õigusega tuleks vaadelda kahes osas, kuna õigusallikate järgi rühmitatuna võime EL õiguses eristada primaarset ja sekundaarset õigust. Primaarse õiguse moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud. Teisese õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud õigusaktid.6 SHKS eelnõu seletuskirja viies punkt ,,Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele" tõdeb: ,,Eelnõuga reguleeritavas valdkonnas ei ole vastu võetud Euroopa Liidu üldisi õigusakte." Sellest lähtuvalt võime väita, et seaduse välja andmise hetkel puudusid sellekohased aluslepingutest tulenevad nõuded ja teisese õiguse allikad (määrused, direktiivid). Ka
põhikiri ja 1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Aktsepteeritud kõikjal õiguse allikana. · Euroopa Liidu õigusaktid: 2003 Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus Eesti võib kuuluda EU ja kohaldab põhiseadust, arvestades õigusi ja kohustusi. EL-l on oma õigussüsteem, milles eristatakse esmast (primaarset) ja teisest (sekundaarset) õigust. Esmane asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud, õiguslik alus. 1)asutamisleping (Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamisleping 1951), 2)riikide liitumislepingud 3) asutamislepinguid muutvad kokkulepped (Maastrichti leping EL loomiseks) 4) eelnimetatud lepinguid muutvad kokkulepped. Aktidega määratakse liidu eesmärgid, piirid, institutsioonid ja nende pädevus, moodustumise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused
lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, 2. on omandanud akrediteeritud õppekava võimatuks notarina töötamise. kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); alusel vähemalt magistrikraadi õigusteaduses · hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja või kellel on samaväärsete õpingute läbimise pandilepingud; kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja mida tunnustab Akadeemilise Tunnustamise jagunemislepingud, osaühingu osa Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus võõrandamise ja pandilepingud; või · abieluvaralepingu või abikaasade ühisvara ei ole omandanud magistrikraadi, kuid on jagamise lepingud; läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. · testamendid; aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi · volikirjad
notarile hoiule antud dokument. Notar kinnitab, et see on testaatori testament, ja koostab testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. Testaator võib notarile hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar samuti notariaalakti, millele kirjutavad taaskord alla testaator ja notar. 7. Äriühingute tegevusega seonduv (asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud) Äriühingu saab registreerida kas elektrooniliselt või notari abil. Elektrooniliselt e- äriregistri ettevõtjaportaalis saab registreerida osa-, täis- ja usaldusühingut, mittetulundusühingut ning füüsilisest isikust ettevõtjaks. Tulundusühistut ning aktsiaseltsi saab registreerida ainult notariaalselt. Notari poole tuleb pöörduda ka siis,
Austria (1995) · majanduslikud ajendid · vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele.
Soome (1995) • majanduslikud ajendid • julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus • soov kuuluda Lääne - Euroopasse • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) • majanduslikud ajendid • soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 9 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) • Kohustuslikud õigusaktid • Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. • Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav
vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Peamiseks notari ametitoiminguks on tehingute tõestamine, näiteks kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud; muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; testamendid; volikirjad. Notari distsiplinaarvastutus Notari distsiplinaarsüüteod on: ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse
Austria (1995) · majanduslikud ajendid · vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele.
Austria (1995) · majanduslikud ajendid · vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele.
aprillil 1949; 5. mail Euroopa Nõukogu. 18. aprillil 1951 loodi Euroopa söe- ja Terasekoondis ning Euroopa hakkas liikuma ühtse majandusruumi suunas. Sisuliselt oli Euroopa õigus kolme rahvusvahelise organisatsiooni – Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Terasekoondise ja Euroopa Aatomienergiakoondise – õigus. Alates 1993. a võin rääkida Euroopa Liidu õigusest kui Euroopa õigusest ja seda tänu Maastrichti lepingu jõustumisele. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud, nendega seotud lepingud või kokkulepped; liitumislepingud; abistava iseloomuga protokollid; konventsioonid ja aktid; asutamislepinguid laiendavad, modifitseerivad või muutvad lepingud; kokkulepped. Lisaks veel õigusloomeaktid ja institutsioonide siduvad otsused. Euroopa õigus tunnistab teatud mõttes pretsedendiõigust. Ehk need on õiguse allikad siis, kui määravad kindlaks või rakendavad Euroopa õiguse printsiipe.
· Soome (1995) o majanduslikud ajendid o julgeoleku tagamine o soov kuuluda Lääne - Euroopasse o vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) · Rootsi (1995) o majanduslikud ajendid o soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega o vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) EL ÕIGUSSÜSTEEEM 28. EL esmase õiguse allikad (liigitus) · Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid; (ajalooliselt 3 aluslepingut: Euroopa Söe- ja terasühenduse asutamise leping; Euroopa Majandusühenduse asutamise leping; Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping) · Liikmesriikide liitumislepingud; · Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta; · Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit või EL ja liikmesriigid 29. EL teisese õiguse allikad (liigitus)
Lk. 71-72. 18 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 75 6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu (edaspidi: EL) õiguskord on sarnane Eesti õiguskorraga, eelkõige õigusallikate hierarhia põhimõtet arvestades. EL'i õiguskorra võib peamiselt jaotada primaarseks ja sekundaarseks. Primaarse ehk esmase õiguse moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud. Sekundaarse ehk teise õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud õigusaktid.19 Järgnevalt toob autor kaks näidet EL'i sekundaar õiguse kohaldamisest KarS'is. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/ 29/ EÜ, 22. mai 2001. 20 Kõnealuse direktiivi artikkel 4 käsitleb intellektuaalse omandi levitamisõigusi, täpsemalt käsitleb artikli lõige 1
annaabi.ee 
