Välisõhukaitse · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (1992) kasvuhoonegaaside heitkoguste hoidmine 1990 aasta tasemel · Kyoto protokoll (1997) - kasvuhoonegaaside koguste vähendamine 8% võrra 1990 aasta tasemest (hiljemalt aastaks 2012) - kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine Välisõhukaitse VÄLISÕHU KAITSE SEADUS (RT I 2004, 43, 298) Arvesse on võetud 4st konventsioonist ja nende juurde kuuluvatest protokollidest tulenevad nõuded, samuti Euroopa Nõukogu üle 20st direktiivist, määrusest ja otsusest tulenevad nõuded. · meid ümbritseva välisõhu kvaliteet; · osoonikihi kaitsmine; · kliima muutusele mõjuv tegevus; · saasteallikate tegevus; · saasteallika valdaja tegevus; · valitsusasutuste tegevus; Vesi Ühenduse veepoliitika 3 etapis · Kvaliteedinõuded joogivee, suplusvee, põhjavee, pinnavee, kalavete direktiivid ja nitraadidirektiiv
Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse või võib ka põletada. Prügi nimetust kasutatakse üldiselt igapäevaste olmejäätme kohta. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida
. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001 Osalemine õppetöös (loengud, Aleksander Maastik, EnDic2004, Finnish
· prügikastis- 0,1-0,3 t/m3; · prügiveo autos 0,7-0,8 t/m3 (kompakteeritud) · prügilademes 1-1,5 t/m3 (kompakteeritud) Miks on kasulik teada olmejäätmete sisaldust? · Jäätmetes leiduvate materjalide kasutamisvõimaluste hindamiseks · Jäätmekäitlusviisi kavandamiseks · Jäätmete koostis on piirkonniti erinev- ei saa kasutada teiste riikide andmeid · Ka eestis on olmejäätmete koostises erinevad, ei saa kasutada ühtset jäätmekäitluse mudelit Olmejäätmete koostist ja hulka mõjutavad tegurid: · Ajafaktor- jäätmete hulk muutub, päevade, kuude, nädalate lõikes · Geograafiline asend- suvilate piirkond · Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem · Elamu tüüp ja asustustihedus · Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus) Tootmisjäätmed:
· minimaalne jäätmete ümberpakkimine · sanitaarselt ohutu hoidmine · transport heakskiidetud pakendis · automaatne ettesöötmine töötlemisseadmetesse · põletamine või muu töötlemine, kui on dokumenteeritud patogeensete mikroorganismide desaktiveerimine sel määral, et jäätmed ei ole enam nakkusohtlikud · Tallinna Linnavolikogu määrusega on kehtestatud eeskiri Tallinna tervishoiu- ja hooldusasutuste jäätmete käitlemise kord, mis sätestab konkreetsed nõuded, mida tuleb tervishoiuasutustes jt jälgida ning järgida nimetatud jäätmete käitlemisel. · Tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed võib jagada nelja peamisse jäätmerühma: · tervishoiul tekkivad ohtlikud jäätmed (riskioht seoses nakkusohuga) · bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt · ravimijäätmed ja teised ohtlikud jäätmed · olme- ja muud jäätmed Põhimõtteliselt on neli viisi, kuidas nakkus võib mikroorganismidega (bakterid, viirused, seened
1. loeng jäätmekäitluse alused Jäätmekäitluse areng • jäätmeprobleem tekkis koos asulate tekkimisega • esimesed teadaolevad faktid prügikorralduse kohta 3000eKr. • keskajal jäätmekäitlus taandarenes • jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele • lihtsaim käitlusviis – tuli otsa - see ei saanud kesta kaua aga linnades • 1875 London - moodsa jäätmekäitlussüsteemi algus, märge prügikasti kohta • linnast välja väljadele, vette ja mujale silma alt ära • jäätmete hulk hakkas kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni ajal • ohtlikud jäätmed tekkisid koos keemiatööstusega • esimene prügipõletusrajatis Inglismaal Nottinghamis 1874
ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed - Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Jäätmevaldaja - Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete kogumine - Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal
jäätmeid ja neist tekkivaid kasvuhoonegaase. Jäätmedirektiivi 2008/98/EL ülevõtmine liikmesriikides toimub 2010 aastas. Direktiivi kohaselt tuleb aastaks 2020 võtta olmejäätmetest ringlusse 50%, ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutada 70%. Uue direktiivi peamine eesmärk: saavutada jäätmete tekke lahtihaakimine majanduskasvust ja märgatavalt jõulisemalt ka seni tunnustatud "range Jäätmekäitlushierahia" rakendamine. Jäätmekäitlushierarhiapoliitika liigitab jäätmekäitluse viide kategooriasse, alustades kõige keskkonnahoidlikumast: 1) vältimine, 2) korduskasutus, 3) ringlussevõtt, 4) muud taaskasutusmoodused, 5) kõrvaldamine. Joonisel 1 on kujutatud Jäätmekäitlushierarhia püramiid. Eestis on jäätmete vähendmiseks näiteks on paigaldatud põlevkivi keevkihtkatlad, sellega tuleb vähem tuhka. Korduskasutuse võimalused kogu jäätmetekke taustal siiski olemas: pakend (ka veo- ja rühmapakend), autoosad, kodumasinad, rided, mööbel jne. Joonis 1
Kõik kommentaarid