EL Jäätmekäitluse peamised nõuded ja Eesti valikud (0)

EL Jäätmekäitluse peamised nõuded ja Eesti valikud
3.05.2006
Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja Keskkonnaministeerium [email protected] Juhatuseks - EL Jäätmedirektiivi jõustumisest möödub 30 a. - Selle aja jooksul on 'vanas Euroopas' kogunenud ka oluline praktiline kogemus 'mis toimib Jäätmekäitluses ja mis mitte' (Eestis seda tihti ei usuta....)
- Jäätmekäitluse regulatsioonide esmane eesmärk ­ 'tagada käitlus(kohtad)e keskkonnaohutus' on juba ammu suundunud JÄÄTMETE KOGUSTE VÄHENDAMISE ja TAASKASUTAMISE suunas
Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh. ladestamist Kui kaugel on sellel teel EESTI 2006 ? Kas on oodata, et meile antakse '30 a. Jäätmekäitluse arendamiseks' ? EL Õigussüsteem - üldist EL esmane e. primaarõigus (asutamislepingud, liitumislepingud)
EL primaarõiguse alusel antud teisene õigus : - EL määrused (ing. regulation )­ ON otsekohalduvad - EL Direktiivid (kokku ca 1600) EI OLE otsekohalduvad, vaid rakenduvad Liikmesriikide (LR) õigusaktide kaudu - EL (ing. Decision ) Otsused ­ antud direktiivide alusel, rakedamisel nii otsekohalduvaid kui neid, mida on tarvis üle võtta - EL soovitused (ing. Reconmendation) ­ ei ole kohustuslikud -------------------------------------------------- EL Kohtu otsused on samuti õiguse osa ja kohustuslikud lähtealustena LR kohtudele
vt. enam: http://europa.eu/eur-lex/en/index.html JäätmeDirektiiv 75/442 Ohtlike Jäätmete direktiiv 91/689
Jäätmeliikide Direktiivid Jäätmekäitlustoimingute direktiivid Vanaõli direktiiv 75/439 PCB/PCT direktiiv 96/59 1) Prügila direktiiv Patarei direktiiv 91/86 (ladestamine) 99/31 Romuauto (ELV)direktiiv 2) Jäätmepõletusdirektiiv 2000/53 2000/76 Elektroonikaromu (WEEE)direktiiv 2002/96 Pakendi- ja pakendi- jäätmete direktiiv 94/62; 2004/12 etc. Direktiivid EI OLE otsekohalduvad, vaid rakenduvad Liikmsriikidide seadusandluse kaudu
EL Jäätmevedude määrus 93/293 EL jäätmekäitluse viis põhimõtet:
Jäätmemajanduse hierarhia : jäätmekäitlusstrateegiad peavad olema suunatud eelkõige jäätmete tekke vältimisele ja nende ohtlikkuse vähendamisele. Jäätmed või nendes sisalduv materjal tuleb võtta uuesti ringlusse või korduvkasutusse või taaskasutusse muul viisil või kasutada energia tootmiseks seal, kus see on vähegi võimalik. Jäätmete kõrvaldamine nende ladestamisega prügilates või põletamise teel tuleb ette näha alles viimase abinõuna ning see peab toimuma ohutult;
Jäätmekäitluse korraldamine oma jõududega kas Ühenduse või kui võimalik siis riigi tasandil. Liikmesriigid peavad rajama koostöös teiste liikmesriikidega integreeritud ja piisava jäätmekäitluskohtade võrgustiku;
Parima võimaliku tehnika/ tehnoloogia rakendamine, mis ei tekitaks ülemääraseid kulutusi. Emissioonid seadmetest keskkonda peavad olema nii väiksed kui võimalik ja see peab olema saavutatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil;
Läheduse printsiip. Jäätmed tuleb kõrvaldada oma tekkekohale võimalikult lähedal;
Tootja vastutus. Ettevõtjad, eriti toodete valmistajad, peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toodete kui terviku eest kogu nende olelustsükli jooksul alates toote valmistamisest kuni toote muutumiseni jäätmeteks. Euroopa jäätmepoliitika eesmärgid
võtta kõikides liikmesriikides kasutusele ühtne jäätmete definitsioon;
edendada puhaste toodete valmistamist, et võimalikult vähendada nende ebasoovitavat mõju keskkonnale kogu toote olelustsükli jooksul;
edendada keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks mitmesuguste majandushoobade kasutamist;
reguleerida jäätmete riikidevahelisi vedusid;
keskkonnakaitse ja ühisturg: Ühenduse jäätmealane seadusandlus peab püüdlema tasakaalu poole kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja ühisturu normaalse funktsioneerimise vahel. Jäätmedefinitsioon:
Jäätmedirektiiv Artikkel 1-mõisted
a) "jäätmed" on mistahes lisas I loetletud kategooriasse kuuluvad ained või esemed, mille omanik on ära visanud või kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama.
(EL) Komisjon .... koostab hiljemalt ... jäätmete nimistu. Nimistut vaadatakse perioodiliselt üle ja vajadusel muudetakse vastavuses sama protseduuriga.
Lisaks arvukalt EL kohtulahendeid Jäätmedefinistsiooni rakendamise osas
Oluline Järeldus ­ küsimusele 'millal asi (toode) muutub jäätmeks?' JA ka 'millal jääde ei ole enam jääde e. muutub uuesti tooteks ?' ei saa anda ammendavalt selgeid vastuseid, see sõltub asjaoludest Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu Jäätmenimistu koosneb 20-st üldiselt tekkevaldkonna põhisest alajaotusest (kuid mitte kõik rühmad!)
Jäätmenimistu annab ESMASE jaotuse ohtlike- ja tavajäätmete vahel , vajadusel rakendatakse selgitamiseks Ohtlike jäätmete määratlemise täpsemaid tingimusi
Kokku on Jäätmenimistus ca 850 Jäätmeliiki, millest ca 450 on määratletud ohtlikena ja tähistatud nimistus 'tärniga' - *
Jäätmenimistu on aluseks Jäätmelubadele, Ohtlike Jäätmete käitluslitsentsidele, Jäätmearuandlusele ­ ainult jäätmenimistu aluse on võimalik neist aru saada Jäätmedirektiivi põhinõuded:
Jäätmedefinitsioon Jäätmekäitlustoimingute hierarhia Jäätmekäitluse üldise keskkonna- ja tervisekaitselise ohutuse tagamine Jäätmekäitlusvõrgustik Jäätmekavad Jäätmeload Jäätmealane aruandlus Põhimõisted ­ Eesti Jäätme def. jm. Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmemõistet täpsustab jäätmeninmistu, ohtlike jäätmete määratlemise kord jne.
Jäätmed jagunevad ohtlikuse järgi ohtlikud- ja tavajäätmed Tavajäätmed on ka olmejäätmed ja püsijäätmed Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu kood Jäätmete nimetus Tekkinud jäätmed (tonni) MAAVARADE JA MAA-AINESE UURINGUTEL, KAEVANDAMISEL NING 1 FÜÜSIKALISEL JA KEEMILISEL TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 2002 2003 2004 01 01 Maavarade kaevandamisjäätmed 01 01 01 Maakide kaevandamisjäätmed 01 01 02 Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 4872247 6216225 5281111 01 03 Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed 01 03 04*Sulfiidsete maakide hapettekitavad töötlemisjäägid («sabad») 01 03 05*Muud ohtlikke aineid sisaldavad maagitöötlemisjäägid 01 03 06 Maagitöötlemisjäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 03 04 ja 01 03 05 01 03 07*Muud metalle sisaldavate maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 01 03 08 Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07 01 03 09 Alumiiniumoksiidi tootmises tekkinud «punane hiib», mida ei ole nimetatud 01 03 99 koodinumbriga 01 03 07 jäätmed Nimistus mujal nimetamata Jäätmete Taaskasutamine ja Kõrvaldamine
Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine on JÄÄTMEKÄITLUSE põhimõisted ­ iga jäätmekäitlustoiming on osa neist Kõrvaldamine ­ üldjuhul jäätmete viimine keskkonda, sellest lahtisaamine, ilma et jäätmeid kasutataks Taaskasutamine ­ jäätmete kasutamine töö tegemiseks, materjalina või energiallikana, nii et see üldjuhul ASENDAD teatud mitte-jäätmeid kolm põhilist võimalust - 1) korduskasutamine 2) materjalina ringlussevõtt (ka kompostimine) 3) energiakasutus e. põletamine energia kasutamisega
Praktikas on kõrvaldamise- ja taaskasutamise eristamine tihti keeruline Taaskasutamise (R-tegevused) ja Kõrvaldamise (D-tegevused) toimingud on loetletud Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistutes Jäätmekäitlustoimingute hierarhia
Senine praktika Nii palju kui Vältimine võimalik
Vältimine Toote korduskasutus Source TooteReduction korduskasutus Matrejalina ringlussevõtt
Suhtumise muutus Energia kasutus Materjalina ringlussevõtt ( recycling ) Energia kasutus (põletamine) Ohutu recovery (incineration) Nii vähe kui kõrvald võimalik amine Ohutu kõrvaldamine (ladestamine jm.jm.)landfilling) Täpsed- ja 'avatud' nõuded: Näide - 'Jäätmete töötlemine'
JÄÄTMED
JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE: sortimine -> osa läheb taaskasutamisele mehhanilis-bioloogiline töötlemine termiline töötlemine a) aeroobne e. Põletamine b) anaaeroobne e. Gaasitamine e. püroplüüs
Prügila Jäätmeteke valdkonniti 1990-date lõpus (EEA 2005) Central and Eastern Europe Old EU member states Not Energy production declared Energy waste 2% production 4% waste Not Municipal 9% declared waste Mining 22% 14% waste Mining 24% Municipal waste waste 47% Building Industrial 5% waste 25% Industrial 31% Building 15% waste 2% Olmejäätmete teke valitud riikides kg/in/a ( Eurostat 2005)
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Eesti 357 383 406 383 394 440 372 406 418 Läti 263 263 254 247 244 270 302 369 362 Leedu 424 400 421 443 350 309 300 288 263 Poola 285 301 315 306 319 316 287 272 260 Taani 567 619 588 593 627 665 677 668 675 Saksamaa 533 543 556 546 605 610 600 640 638 Soome 414 410 448 466 485 503 466 457 450 Rootsi 380 397 416 431 428 428 442 468 471 Ühendkuningriigid (UK) 496 507 527 536 562 569 582 600 610 Olmejäätmete koostis: Eurostat 2005 Riik: LT EE LV POL RUS SWE FIN GER DK Viimased andmed (aasta): 2000 1994 1995 1995 1997 1990 2000 1995 1994 50 Bio-lagunev (toit, aia- pargi j. jne.) 50 48 35 33,8 30 33 44 36 Paber, papp 20 5 14 10 31,9 44 40 18 20 Tekstiil : : 3 : 3,9 2 2 : : Plastikjääde 7,5 12 7 10 4,3 7 10 5 5 Klaas 7,5 7 8 12 5,5 8 5 9 4 Metall 2 8 4 8 3,6 2 5 3 2 Muu 13 18 16 22 17 7 5 21 33 Jäätmeteke ja majanduskasv OECD hinnagul tekib ELs aastaks 2020 45 % rohkem jäätmeid, kui jäätmeid 1995 Eesti on "jäätmehiiglane" EL keskmine Jäätmeteke elaniku kohta on 3,5 t/a, sellest Ohtlike jäätmeid ca 3 %
Eesti Jäätmeteke elaniku kohta on ca 13 t/a sellest Ohtlike Jäätmeid ca 60 %
EL keskmine olmejäätmete teke elaniku kohta on ca 450 kg/a Eesti keskmine olmejäätmete teke elaniku kohta on 380 kg/a (2003)
EESMÄRK: 'Siduda lahti' majanduse areng jäätmete koguste suurenemisest Eesti on "jäätmehiiglane" Alternatiivne lahendus kohalike prügilate sulgemisele ja PRÜGISTAMISE vähendamisele on...
....Korraldatud olmejäätmevedu + jäätmejaamade võrgustik Jäätmekäitluse olulisemad väljakutsed: 1) ca 10 a. jooksul (2003-2013) sulgeda kõik vanad prüglad (tinglikult eelneva 30-40 a. võlg) 2) samal ajal ehitada välja kaasaja nõudeid arvestav Jäätmekäitlusalane Infrastruktuur ca 25-30 a. vajadusteks => 10 a. perioodil tuleb jäätmekäitluses teha kokku 60-70 a. investeeringud, kusjuures ' saastaja maksab' põhimõtte rakendamine on tihti küsitav Põlevkivi tuhk - Eesti suurim jäätmeprobleem Väljakutsed ja probleemid
1) Investeerimisvajadused suuremad senistest võimalustest 2) Oluliste kulude hinnangulisus (näit. Põlevkivituha ladestamise nõuetekohasuse tagamine) 3) Kohalike Omavalitsuse madal finantsvõime (ja kohati ka huvi) jäätmekäitlusprojektide suhtes, 'saastaja maksab' põhimõtte rakendmine ainult osaliselt 4) Paljud projektid on erasektori projektid, millele samuti ei ole võimalik kindlaid tehnoloogilisi valikuid ja kulusid ette anda ('Tootja vastutusega' seotud jäätmete käitlemine) Tänan tähelepanu eest
Peeter Eek
Jäätmeosakonna juhataja Keskkonnaministeerium [email protected]