Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol. Boyle'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Charles'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Kombineerides Boyle'i ja Charles'i seadust, saab avaldada valemi arvutamaks ruumala normaaltingimustel. R - universaalne gaasikonstant R = 8,314 J/molK Arvutusvalemid gaasi mahu leidmiseks temperatuuril T ja rõhul P, kui on teada gaasi moolide arv või mass. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem.
......................................................... 4. Sõiduki rattavahe (rööbe), mm ............................................................. 5. Siseratta pöördenurk, º ...........................16......................................... 6. Välisratta pöördenurk, º ...................................................................... 7. Sõiduki pöörderaadius etteantud siseratta pöördenurga korral, m ..................... Arvutusvalemid b cot ( v ) - cot ( s ) = l , l r= tan ( ) , s +v =
Muutuvkulud C 120 000 200 000 D 280 000 Kogukulud E 520 000 600 000 F 680 000 Ühe summuti vahetamise kulud Püsivkulud G 1333,3 H 800 I 571,4 Muutuvkulud J 400 K 400 L 400 Ühe summuti M 1733,33 N 1200 P 971,42 vahetamise kulud kokku Leia arvud, mis peavad olema tähtede asemel. (10P) Too välja ka arvutusvalemid. G = 400 000: 300 =1333,3 H = 400 000: 500 = 800 I = 400 000: 700 = 571,4 K = 200 000 : 500 = 400 J ja K = muutuvkulu on ühe ühiku kohta sama C = 300 x 400 = 120 000 E = 400 000+120000= 520 000 M= 1333,33+400 = 1733,33 N = 800+400 = 1200 P = 571,4+400=971,42 D = 700x400 = 280 000 F = 400 000+ 280 000 =680 000 2. Selgita järgmiste mõistete sisu OMA SÕNADEGA (arvesse ei lähe copy konspektist või mõnest teisest allikast)
1.Elektrivälja töö arvutusvalemid: A=F × s × cos µ A= E × q × d (ainult homogeenses elektriväljas!) 2.Potentsiaalse välja tunnused: 1)Suurus sõltub nullnivoo valikust 2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg ja lõppasukohast. Nullnivoo valikud: I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind II elektroonikas on nullnivooks katoodipind (miinusklemm) III teoreetilises füüsikas on lõpmatus Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist: Wp= E × q × d d= anted punkti kaugus nullnivoost 3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on ...
S 3,14 * 32 = 3,14 * 9 = 28,26 cm2 Vastus: ringi pindala on ligikaudu 28,26 cm2 Näide 4 Arvuta ringi pindala, kui ringi diameeter on 10 cm. Kasutame valemit S = r2 Selleks, on kõigepealt vaja leida raadiuse pikkus. Kasutame valemit r = d : 2 10 cm r = 10 cm : 2 = 5 cm S 3,14 * 52 = 3,14 * 25 = 78,5 cm2 Vastus: ringi pindala on ligikaudu 78,5 cm2 Kokkuvõte Mis nimetust kannab iga joon Arvutusvalemid joonisel? ringjoon Ringi raadius: Ringjoone keskpunkt r = d : 2 O Ringi diameeter: raadius diameeter d = 2r kõõl Ringjoone pikkus: kaar C = d või C = 2r Ringi pindala:
U = Uf Kolmnurkühenduse korral on liinivool √ korda suurem faasivoolust: 5) Liinivoolude vektoriaalne summa neljajuhtmelises süsteemis, sümmeetrilisel ja mittesüm. süsteemis ning kolmejuhtmelises süsteemis. 6) Liinivoolude arvutus kolmnurkühenduses faasivoolude järgi 7) Kolmefaasilise süteemis võimsused sümmeetrilise koormusel Ühikud: P, w; Q, var; S, V*A 8 ) Sümmeetriliste komponentide arvutusvalemid, kuidas arvutatakse ja mis sees on Mittesiinuselised voolud 1) Mittesiinuselised voolud, Fourieri rida ja selle liikmed. Võivad tekkida: A0 - alaliskomponent - põhilaineks ehk esimeseks harmooniliseks Kõik ülejäänud liikmed kujuga - kõrgemad harmoonilised 2) Mittesiinuseliste suuruste väärtused (maksimaal, kesk, efektiiv). Efektiivväärtuste arvutamised. Suurus f (w t) on iseloomustatav kolme väärtusega:
tootmisvõimsust suurendada ja uured firmad on jõudnud turule tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimust vähendada ja mõned firmad on harust lahkunud. 25 Tarbija käitumise teooria. Kogu- ja piirkasulikkuse definitsioonid Kogukasulikkus tähendab tarbija poolt saadud rahulolu mingi kauba kogutarbimisest. Piirkasulikkus tähendab järjekordse kaubaühiku tarbimisest tingitud rahulolu muutust. 26 Koguprodukti, keskmise produkti ja piirprodukti mõisted (arvutusvalemid) Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud kogutoodang. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursi kasutamise tulemusena; ta võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. 27 Püsikulud ja muutuvkulud. Moodustamise iseärasused Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu.
-2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d= ? (absoluutne viga), (suhteline viga) N ? Arvutusvalemid: horisontaalprojektsioon IS di cos vi ( valem 1.1) või S di2 hi2 (valem 1.2) 1 IIS di di (valem 1.3) di kaldjoone pikkus, ∆h kõrguskasv ja v maapinna kaldenurk hi2 kalde parand kui on antud maapinna kalle di ( valem 1.4) i- lõigu number 2d i
suureneb uuest nullini. 18. Kuidas leida vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse efektiivväärtuseid amplituudväärtuste kaudu. Ohmi seaduse abil I=U/R (I=voolu tugevus lõigus, amprid. U= pinge, voldid. R=lõigu takistus, ohmides) 19. Vahelduvvooluringi kogutaksitust nimetatakse .................................... ja ta koosneb kolmest erinevast takistusest. Nimeta need takistused ja kirjuta nende arvutusvalemid Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistust X=ωL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ω vahelduvvoolu ringsagedus. Induktiivtakistusel jääb voolutugevus faasis maha pingest. Mahtuvustakistus avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C.
Tõestage, et pöörleva keha punkti joonkiirus on risti selle punkti raadiusvektoriga. 18. Nurkkiirenduse definitsioonvalem (2.16) ja ühik. Nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi 19. Mitteühtlase pöördliikumise võrrandid üldkujul (2.17). 20. Ühtlaselt muutuva pöördliikumise võrrandid (2.18), nende kehtivuse kontroll. Kontrollida iseseisvalt, et võrranditest ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid. 21. Normaal- ja tangentsiaalkiirenduse arvutusvalemid (2.22), kogukiirenduse valem (2.23). Joonis koos selgitustega. Joonis kujutab summaarse kiirenduse määramist kiireneva ringliikumise korral. Aeglustuva ringliikumise korral oleks tangentsiaalkiirenduse vektor suunatud kiirusvektorile vastupidises suunas. -tihedus ,V -maht , F-resultantj õud , p-rõhk , s kaarepikkus , u kiirus 22. Newtoni I seadus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need
2 J x = 2 y 3 dx 2 L 0,5 y 03 + y13 + y 23 + ... + y 93 + 0,5 y103 = 2 L f ( J x ) . 3 L 3 3 -2 Veeliinitasandi piki-inertsimomenti JF läbi pinna raskuskeskme F on vajalik teada laeva trimmi arvutamisel. Arvutus toimub kahes osas algul leitakse piki-inertsimoment Jy keskkaare lõikejoonel ja seejärel lahutatakse parand, mis tuleneb XF -st saadakse JF. Arvutusvalemid on: L 2 J y = 2 yx 2 dx 2(L) 3 f ( J y ) - L2 J F = J y - AWP ( XF ) 2 Näidis 1 Example 1 Arvuta veeliinitasandi pindala, selle raskuskese ja inertsimomendid läbi abstsiss- ja ordinaattelje ning läbi raskuskeskme. Veeliini-tasand on määratud järgmiste poolordinaatidega alates ahtrist. Laeva pikkus on LPP = 220m, s.t. L = 220/10 = 22 m. Calculate the area, position of the flotation and the second moments of area
[A] = 1 J. 30.Kirjutage töö valem mittekontantse jõu korral, tehke vastav joonis. 31.Defineerige võimsus, kirjutage valem selle arvutamiseks. 32.Tuletage valem, mis näitab võimsuse sõltuvust kiirusest. 33.Kirjutage kasuteguri arvutusvalem. 34.Defineerige energia. 35.Defineerige kineetiline energia, tuletage selle arvutusvalem. 36.Sõnastage kineetilise energia teoreem. Tõestage see arvutuste abil. 37.Defineerige potentsiaalne energia. Tuletage selle arvutusvalemid raskusjõu ja elastsusjõu korral. 38.Sõnastage energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 39.Sõnastage mehaanilise energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 40.Defineerige konservatiivne jõud. 41.Defineerige samapotentsiaalipind. Tõestage, et konservatiivne jõud on sellega risti. 42.Defineerige skalaarse suuruse gradient. 43.Tuletage valem põrkeprodukti kiiruse ja vabanenud soojusenergia arvutamiseks absoluutselt mitteelastsel põrkel. 44
2CRIT [=0,05, (10 3 = 7) = 14,1 (ühepoolne)]
2CRIT 2EMP
Võib eeldada normaaljaotust põhikogumis
· Leida dispersioonianalüüsi alusel süstemaatilise komponendi mõju mõõtme B
mõõtepunktide vahel.
Tuleb teha järeldus: Võib eeldada süstemaatilise effekti puudumist mõõtepunktide
vahel, kui
FEMP< FCRIT
Faktorite arv p, antud töös on faktoreid 10
Korduste arv faktori sees q, antud töös on korduseid faktoris 10.
Arvutusvalemid:
SGEN=
SFACT=
SRES= SGEN- SFACT
s2RES= SRES/p(q-1) Vabadusaste k2=(p*(q-1))=9
s2FACT=SFACT/(p-1) Vabadusaste k1=(p-1)=2
FEMP= s2FACT/ s2RES
FCRIT(; k1; k2)
Kodutöös on faktoriks konkreetne mõõtepunkt 1,2,3,4... detailil, (p=10) ja kordusi
ühes mõõtepunktis 10, (q=10)
Dispersioonianalüüsi arvutustabel
SGEN= SFACT= SRES= s2RES= s2FACT=
FEMP=
k1= k2=
FCRIT(; k1; k2)=
Järeldus: FEMP
· Ca(NO3)2 + K2SO4 2 KNO3 + CaSO4 ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID SOOL · Toimub igal juhul · K2O + SO3 K2SO4 · Na2O + CO2 Na2CO3 METALL + MITTEMETALL SOOL · Toimub igal juhul · 2 Cu + O2 2 CuO HAPPELINE OKSIID + VESI HAPE · Ei reageeri SiO2 · SO2 + H2O H2SO3 · SO3 + H2O H2SO4 ALUSELINE OKSIID + VESI ALUS · Ainult IA ja IIA rühma (alates Ca) metallide oksiidid · Na2O + H2O 2 NaOH · K2O + H2O 2 KOH Kõige põhilisemad arvutusvalemid: Moolide arvu (n) seos aine massi (m) ja molaarmassiga (M): m m n= m = nM M = M n Ruumala abil moolide arvu leidmine (gaaside puhul); Vm = 22,4dm3/mol: V n= V = n Vm Vm Tihedus (gaasid ja tahked ained): Ainete protsendilised sisaldused: Massi % ja mahu %
900 MHz või 1800 MHz sagedusalades. 3G III põlvkond, mobiiltehnoloogia standardite kogu. Teenused hõlmavad: kõne-, videokõne- ja andmeside mobiilseid teenuseid. Kõrged andmesidekiirused (14,0 Mbit/s alla; 5,8 Mbit/s üles 6. Televisioon a) Saatejaam b) (televiisori) Vastuvõtja Saatejaam muudetakse telepilt vastava sagedusega elektrivooluks. Ikonoskoop seade, kus seda tehakse (ekraan) Vastuvõtja muudab vastava voolu telepildiks (tagasi) Kineskoop ARVUTUSVALEMID F= 1/ T c= f c elektromagnetlainete kiirus [3]
Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust arvutatud kiiruskonstandi- ga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest ( tavaliselt sooritab katse teisel temperatuuril teine üliõpilane) arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. Kui teisel temperatuuril ei ole kiiruskonstanti määratud, esitatakse ainult aktiveerimisenergia ja eksponendieelse teguri arvutusvalemid. Katse 1. Kõigepealt soojendasin 100ml kolvis olevas destilleeritud vee 30 kraadini, seejärel pipeteerisin 6ml etaanhappe anhüdriidi 50ml-sesse kolbi ja täitsin kriipsuni 30 kraadise destveega. c0=0,188 V T= 30oC Lahustumise lõpp=60s Reaktsiooni algus=30s Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel : 3,208 min 30/60=0,5min, Stopperi ja juhtivuse ajaline samm on 3,208-0,5=2,708 min Tabelis arvutatud aeg minutites on oluline graafiku jaoks. 1 - 0 k = ln
Paindedef: (Mõõduks paindenurk varda otspindade vastastikune pöördenurk) Paindedeformatsiooni intensiivsus ehk paindeprinkus - vaadeldava lõike vahetus läheduses on võrdeline paindemomendiga ja pöördvõrdeline korrutisega EI y(x) nim ristlõike paindejäikuseks. Kõverjoone raadiuse pöördväärtust nimetatakse teatavasti kõveruseks tähisega K. Seega paindeprinkus võrdub varda telje kõverusega. Arvutusvalemid erijuhtude jaoks: 1) Konstantse paindemomendi korral konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuva paindemomendi või ristlõike puhul 3) Keerukalt muutuva paindemomendi korral konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikgea vardal Väändef: (Ümarvarda väändedeformatsioon)(Mõõduks väändenurk radiaanides väljendatud nurga, mille võrra varda üks otsristlõige pöördub teise suhtes.
Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust arvutatud kiiruskonstandi- ga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest ( tavaliselt sooritab katse teisel temperatuuril teine üliõpilane) arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. Kui teisel temperatuuril ei ole kiiruskonstanti määratud, esitatakse ainult aktiveerimisenergia ja eksponendieelse teguri arvutusvalemid. Katse 1. Kõigepealt soojendasin 100ml kolvis olevas destilleeritud vee 25 kraadini, seejärel pipeteerisin 6ml etaanhappe anhüdriidi 50ml-sesse kolbi ja täitsin kriipsuni 25 kraadise destveega. c0=0,188 V T= 25oC Lahustumise lõpp=120s Reaktsiooni algus=60s Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel : 4min 35 sek 60/60=1,0min, Stopperi ja juhtivuse ajaline samm on 4,58-1,00=3,58 min Tabelis arvutatud aeg minutites on oluline graafiku jaoks. Arvuti
(freeform) abi Koostada näitele sarnanev rakendus, mis võimaldab leida antud Mõned näpun mõõtmetega detaili ruumala ja täispindala (variandile vastava kujundi - Ruudu ja rin kohta). - Väjalõigete - Teha pildi järgi detaili ristlõike skeem, kasutades MS Drawing vahendeid. - Korralduseg - Koostada arvutusvalemid, kasutades valemiredaktorit MS Equation. kujundist moo - Anda lahtritele nimed ja kasutada neid valemites. anda korraldu - Mõõtude lahtritele määrata sisestuskontroll (valideerimine). - Kujundi juur otstarbekas k raamjoon.
Pipett on laborites kasutatav mõõteskaalaga instrument, mida kasutatakse kindla ruumalaga vedeliku, harvem gaasi viimiseks uuritavasse proovilahusesse. Pigistada kummist otsa kokku ning panna klaasist ots vedelikku ning seejärel lasta kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutatakse seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 18. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl NaOH NaCl H 2 O VHCl C M HCl V NaOH C M Na OH V NaOH C M NaOH C M HCl V HCl mol C M NaOH 0,1008 l V HCl 10ml V NaOH
Tulemuste analüüsiks tuleb katsetulemused esialgu esitada graafikuna koordinaatides ln p = f (1/T). Graafiku tüübiks valida Scatter (ainult punktid ilma joonteta). Seejärel valitakse regressiooni- võrrand. Antud katses tuleb Exceli puhul klõpsata parema hiireklahviga katsepunktidel ja valida Insert trendline/Linear/Options/Display equation on chart (Origin'i korral FIT LINEAR). Leitud 1 Või log (paur) – vastavalt sellele on ka arvutusvalemid erinevad (ln x = 2,303·log x) regressioonivõrrand kuvatakse graafikul ning võrrandi parameetrite (tõus, algordinaat) abil arvutatakse vedeliku aurustumise entalpia. Siinkohal on esitatud näide katseandmete töötlemisest programmiga Excel. 1/T log paur 0.00308 2.0675 0.00305 2.1265 0.00299 2.2299 logpaur 0.00294 2
Viimast võrreldakse graafiliselt sirge ln( - t ) = f ( t ) tõusust arvutatud kiiruskonstandi- ga. Kahel temperatuuril määratud keskmistest kiiruskonstantidest ( tavaliselt sooritab katse teisel temperatuuril teine üliõpilane) arvutatakse antud reaktsiooni aktiveerimisenergia ja Arrheniuse võrrandi eksponendieelne kordaja. Kui teisel temperatuuril ei ole kiiruskonstanti määratud, esitatakse ainult aktiveerimisenergia ja eksponendieelse teguri arvutusvalemid. Mõõtmistulemused Katse temperatuur: 35° Lahuse kontsentratsioon: 1,272 mol/L CM= = 0,01272 mol/ml= 1,272 mol/L Lahustumise lõpp 67 s= 1,12 min. Reaktsiooni algus = 1,12/2 = 0,56 min. Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamise: 2,92 min. Aeg katse algusest: 2,92 ()= 2,358 min Time Channel Juhtivus jrk nr aeg k second 1 mikrosek 1 t + 2,36
170 8,080 662,4 490,6 180 10,23 664,6 482,3 190 12,80 666,4 473,5 200 15,85 667,7 464,2 210 19,55 668,6 454,4 10 KESTTORUSOOJUSVAHETI (nt. boileri) ARVUTUS Juhend koos metoodikaga (arvutusvalemid, toote ja agensi tabelid jm.) ALGANDMED, ESITATUD TINGIMUSED Temperatuuride graafiku koostamine (vajadusel leida puuduvad temp.-d) Leida liikumapanev jõud t Leida toote keskmine temperatuur tkesk ja sellele vastavad toote (vee) omadused Määrata sobiv voolukiirus w, mis kindlustaks turbulentse voolu (Re 10 000) Leida aparaadi soojuskoormus Q (tootele üleantav soojushulk)
Pipett on ühikutega varustatud instrument, mida kasutatakse kindla ruumalaga vedeliku(harvem gaasi) viimiseks lahusesse. Pipetti tõmmatakse vastav lahus ja seejärel õhu väljasurumisega eemaldatakse lahus pipetist. Büretti ja pipetti enne kasutamist töölahusega (lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama). 6. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsiooni tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. CM= Keskmine CM Andmed on saadud tiitrimise teel. 7. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda leida happe ja aluse tiitrimisel? Mis on indikaatorid? Millist indikaatorit kasutati antud töös ja milline on selle värvus erinevates keskkondades? Mis on indikaatori pöördeala? a. Stöhhiomeetriline punkt - punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja
1 Tabelist kriitiline 2CRIT [=0,05, (10 3 = 7) = 14,1 (ühepoolne)] 2CRIT 2EMP Võib eeldada normaaljaotust põhikogumis · Leida dispersioonianalüüsi alusel süstemaatilise komponendi mõju mõõt me B mõõtepunktide vahel. Tuleb teha järeldus: Võib eeldada süstemaatilise effekti puudumist mõõtepunktide vahel, kui FEMP< FCRIT Faktorite arv p, antud töös on faktoreid 10 Korduste arv faktori sees q, antud töös on korduseid faktoris 10. Arvutusvalemid ja tulemused: Vabadusaste k2 = (p*(q-1)) = 90 Vabadusaste k1 = (p-1) = 9 q 10 p 10 Sgen 57949.36 Sfact 4591.76 Vabadusastm Sres 53357.6 ed 592.862222 S^2 res 2 k2 90 S^2 510.195555 fact 6 k1 9 0
Nitrovärvid 3 2 Kulu kg/m Hind Kr/kg 0,35 54,80 0,33 72,20 0,27 66,00 0,30 44,00 0,35 65,00 0,30 45,80 0,45 76,20 0,29 68,30 0,40 45,80 0,35 52,30 0,35 66,30 0,32 58,90 Ideaalne inimene Arvutusvalemid Isikukood 37904118113 pikkus 190 mass 100 sugu M sünnikuupäev 11.04.1979 vanus päevades 12319 vanus aastates 34 ideaalne mass Err:508 rasvasus Err:508 keha indeks Err:508 Err:508 tihedus Err:508 ruumala Err:508 pindala Err:508 Hinnangutabel 0 alakaal 18 norm 25 ülekaal 30 paks utusvalemid
Üldandmed 45 Peaülekanne 46 Diferentsiaal ja rattavõllid 48 Diferentsiaal 48 Rattavõllid 53 Veosildade tehnohooldus 55 Kasutatud kirjandus 58 Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid 59 2 3 Autode jõuülekanded Üldandmed Jõuülekannete otstarve ja tüübid Auto jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest
asp?intLanguageCode=1033&id=TL-1&chucksize =8%20Inch&webID=TOOLROOM_LATHE, kasutamise kuupäev: 07.01.2015 [4.] Allikas: http://www.metalravne.com/selector/steels/C22.html, kasutamise kuupäev: 07.01.2015 [5.] U. Fisher, R. Gomeringer, M. Heinzer, R. Kilgus, F. Näher, S. Oesterle, H. Paetzold, A. Stephan, Mehaanikainseneri käsiraamat, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2012, p. 496. [6.] Allikas: http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/77619/mod_resource/content/1/Arvutusvalemid. pdf, kasutamise kuupäev 07.01.2015 [7.] Allikas: http://www.sandvik.coromant.com/en-gb/products/pages/productdetails.aspx?c= CCMT+12+04+12-PR+4235&m=5723863&rtoolitem=dynamicstringvalues%3D%5E% 22CZC%C9%BE20+x+20%24%22#/?active=toolitem, kasutamise kuupäev: 07.01.2015 [8.] Allikas: http://www.sandvik.coromant.com/en-gb/products/pages/productdetails.aspx?c= CCMT+09+T3+08-PF+4315&m=6612369&rtoolitem=dynamicstringvalues%3D%5E%22
d ( ) = x - y cos 2 - 2 xy sin 2 = 0 cot 2 = x - y , · asendades nurga avaldise tasakaaluvõrrandisse jaoks, saab tasandpinguse peapingete arvutusvalemid: x + y x - y 2 = + + xy2 max = 1
korral mõõdetakse. h11E on transistori sisendtakistus ja h21E tema vooluülekandetegur (tuntud ka kui b » IK / IB). RK» tähistab koormustakistust vahelduvvoolule; see võrdub kollektortakisti RK ja koormustakistuse Rt paralleelühenduse takistusega (tähistatakse kui RK|| Rt). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 9 Tabel 6.1. ÜE-lülituse ligikaudsed arvutusvalemid ja orienteerivad väärtused [3] Pingevõimendustegur Ku = Uvälj / Usis = h21eRC / h11e kuni 104 Vooluvõimendustegur Ki = Ivälj / Isis = h21e kuni 100 Sisendtakistus Rsis = Usis / Isis = h11e 500...2500 W Väljundtakistus Rvälj = Uvälj / Ivälj = 1 / h22e 20...100 kW Väljundpinge 180°
ruumalaga vedeliku, harvem gaasi viimiseks uuritavasse proovilahusesse. Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 31. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH NaCl + H 2 O V HCl C M HCl = V NaOH C M NaOH V NaOH C M NaOH mol C M HCl = Andmed: C M = 0,1008 ; V HCl = 10ml pipeti maht; VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt.
ühikutega moodustavad ühikute süsteemi. Ühikute süsteem on põhi- ja tuletatud ühikute kogum, mis on määratletud kooskõlas antud suuruste süsteemile kehtivate reeglitega. 1) Ühikutega füüsikavõrrandite kohaselt algebraliste tehete tehes saame tulemusekssama süsteemi ühiku 2) Ühes süsteemis on igal suurusel üks kindel algühik. Kasutusel on mitmeid standardseid süsteeme, kuna ühes või teises uurimis- või tegevusvaldkonnas võib üks või teine süsteem anda mugavamad arvutusvalemid Põhiühik on põhisuuruse vaadeldav ühik suuruste süsteemis. Tuletatud ühik on tuletatud suuruse ühik vaadeldavas suuruste süsteemis. Süsteemne ühik on vastava ühikute süsteemi põhi- või tuletatud ühik. Süsteemivälisteks on kord- ja osaühikud, mis saadakse põhi- või tuletatud ühikute vastavalt astendamisega positiivse arvuga või negatiivse arvuga. Näiteks amper(A) on põhiühik, millest milliamper( mA=A *10^-3) on osaühik. Meeter(m) on samuti põhiühik, millest
ruumalaga vedeliku, harvem gaasi viimiseks uuritavasse proovilahusesse. Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Büretti ja pipetti loputatakse töölahusega. 31. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH NaCl + H 2 O V HCl C M HCl = V NaOH C M NaOH V NaOH C M NaOH mol C M HCl = Andmed: C M = 0,1008 ; V HCl = 10ml pipeti maht; VHCl NaOH l V NaOH lugesin büretilt.
· Otsustamiseks kasutatakse juhuvalimit. empiiriline väärtus · Juhuvalimi keskväärtus on juhuslik suurus, st erineb sõltuvalt sellest, mida kontrollitakse, on konkreetsed arvust . arvutusvalemid erinevad · Kuidas otsustada, kas kogumi keskväärtus = 0 kehtib nullhüpotees; z-test, t-test, F-test, 2 -test, .... kogumi keskväärtus 0 kehtib sisukas hüpotees? · Empiirilist väärtust võrreldakse vastava kriitilise · Ehk: kui palju võib juhuvalimi keskväärtus erineda väärtusega ja võetakse vastu otsus.
kogumi A keskväärtus = kogumi B keskväärtus mudeli parameeter = 0 · Sisukas (alternatiivne) hüpotees: võrdus ei kehti. · Otsustamiseks kasutatakse juhuvalimit. · Juhuvalimi keskväärtus on juhuslik suurus, st erineb arvust µ Otsustamiseks vajaliku statistilise kriteeriumi leidmiseks kasutatakse teststatistikut. · Valimi andmete põhjal arvutatakse teststatistiku empiiriline väärtus sõltuvalt sellest, mida kontrollitakse, on konkreetsed arvutusvalemid erinevad z-test, t-test, F-test, 2 -test, .... · Empiirilist väärtust võrreldakse vastava kriitilise väärtusega ja võetakse vastu otsus. Olulisuse nivoole vastav teststatistiku väärtus on kriitiline väärtus Kui on suuremad kui kriitilisev väärtused, siis kehtib sisukas hüpotees ehk H1. Kui empiiriline väärtus on kriitilisest suurem (ehk p < ), on nullhüpotees ümber lükatud ja tuleb vastu võtta sisukas hüpotees. 13
– Mõõtelahuse lisamine uuritavale lahusele. 3. Milline töövahend on bürett (a)? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? –Täita nullini NaOH lahusega. Mõõta 0.05 mL täpsusega. 4. Milline töövahend on pipett (b)? Kuidas ja milleks seda kasutati? – Kasutati täpse koguse uuritava lahuse mõõtmiseks kolbi. 5. Kuidas arvutati uuritava lahuse kontsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks. HCl + NaOH → NaCl + H2 O NaOH-d tilgutati happesse kuni stöhhiommetriapunkti saabumiseni ning seejärel fikseeriti näitu büretilt. 6. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda leida happe ja aluse tiitrimisel? – Seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet
Lugem tuleb võta ühe tilga täpsusega(0,05ml) Milline töövahend on pipett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse? Pipett on klaastoru, mille üks ots on kummist. Pigistasin kummist otsa kokku ning panin klaasist otsa vedelikku ning seejärel lasin kummist otsa lahti ja vedelik imendus klaastorusse. Kasutasin seda mahu mõõtmiseks. Kuidas arvutati uuritava lahuse konsentratsioon tiitrimistulemuste põhjal? Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks? Tähistasin uuritava lahuse mahu Vx-ga ja mõõtelahuse mahu V-ga, uuritava lahuse kontsentratsiooni Cx-ga ja mõõtelahuse kontsentratsiooni C-ga ning arvutasin lahuse kontsentratsiooni järgneva valemi järgi: Cx=V*C/Vx. Andmed sain: moolide arv n=m/M, molaarne kontsentratsioon C=n/V, lahuse ruumala V(dm3) mõõtsin. C2=C1*V1/V2 ; C1 NaOH knots; C2 otsitava HCl knots; V1V2 nende mahud..
järgmiselt: p1 p p n p – alternatiivse tunnuse osatähtsuse keskmine esindusviga; p – alternatiivse tunnuse osatähtsus; p1 p – uuritava alternatiivse tunnuse dispersioon. Keskmine esindusviga kordumisteta valimi korral Kordumisteta valimi korral näevad keskmiste esindusvigade arvutusvalemid välja järgmiselt: 2 n x' 1 n N kus n/N on väljavõtukogumi osatähtsus üldkogumist ja 1 – n/N väljavõtuga hõlmamata jäänud üldkogumi osa. Valemis kasutatud tähistused: x' – keskmine esindusviga keskväärtuse uurimisel kordusteta valimi korral; 2 – uuritava tunnuse dispersioon; n – valimi suurus;
kaudselt valemi abil arvutades ja 3) seda saab väljendada arvuliselt. Valemeid, mida kasutatakse füüsikaliste suuruste arvutamiseks tuleb käsitleda nagu mudeleid, mis kehtivad vaid kindlates tingimustes. Et uurijatel oleks üksteisest kergem aru saada, on maailmas välja kujunenud enam-vähem ühtne füüsika keel, milles füüsikalised suurused on ühte moodi defineeritavad ja neid tähistatakse ühesuguste tähistega või sümbolitega. Sellisel juhul on ka arvutusvalemid, kui mudelid, ühesugused ja kõigile mõistetavad. Näiteks oled sina põhikoolis juba õppinud järgmisi füüsikalisi suurusi ja tead ka nende ühikuid rahvusvahelises ühikute ehk SI-süsteemis: Kiirus – v(1m/s); aeg – t(1s); teepikkus – l või s(1m); tihedus – ρ(loe roo, ühik 1kg/m³); mass – m(1kg); ruumala – V(1m³); jõud – F(1N); võrdetegur ehk vaba langemise kiirendus Maal –
siooniprotsessiks (joonis 4.22). Kuna kahe faasi türistorid on korraga avatud, on sisuliselt tegemist kahe faasi lühisega ning väljundpingeks on kahe faasipinge aritmeetiline keskmine väärtus. Kommutatsiooniprotsessi kestus sõltub ahela induktiivsusest ning voolu suurusest. Protsessi tulemusena väheneb ka alaldi väljundpinge keskväärtus. Alljärgnevalt on esitatud mõned olulised kolmefaasilise keskväljavõttega alaldi tehniliste näitajate arvutusvalemid. 124 α = π/3 α μ ua ua E t t ia ia
1) kuni (C.3) kasutamiseks Joonis 4.1 – Muutuva paksusega tarindi skeem (vasakul); näited, kuidas jagada katust üksikuteks osadeks (paremal) Kui materjalikihi paksuse muutus on <5%, võib kasutada vastavalt tarindi arvutusskeemile tabelis 4.12 toodud valemeid. Suurema kalde puhul tuleb kasutada temperatuurivälja arvutusmeetodit. Tabel 4.1 – Muutuva paksusega materjalikihtidega tarindi soojusjuhtivuse arvutusvalemid Arvutusskeem Valem Nelinurkne ala 1 R U ln 1 1 4.1 R1 R0 Kolmnurkne ala, paksenemine tippu
● Ehk: kui palju võib juhuvalimi keskväärtus erineda nullhüpoteesiga püstitatud väärtusest, et võime öelda: nullhüpotees ei kehti? ● Vaja kriteeriumi! Statistiline kriteerium ja teststatistik ● Otsustamiseks vajaliku statistilise kriteeriumi leidmiseks kasutatakse teststatistikut. ● Valimi andmete põhjal arvutatakse teststatistiku empiiriline väärtus – sõltuvalt sellest, mida kontrollitakse, on konkreetsed arvutusvalemid erinevad – z-test, t-test, F-test, χ 2 -test, …. ● Empiirilist väärtust võrreldakse vastava kriitilise väärtusega ja võetakse vastu otsus. Kriitilised väärtused ● Nullhüpotees lükatakse tagasi, kui valimile vastava teststatistiku empiirilise väärtuse esinemise tõenäosus on väiksem kui olulisuse nivoo α ● Sagedasemad olulisuse nivood: 0,1; 0,05; 0,01 ● Olulisuse nivoole vastav teststatistiku väärtus on kriitiline väärtus.
Vabasoojuse mõju tasakaaluolekus (t2-t1)=Fvs/(U*A + L*p*c) _________________________________________________ *TÄHISED: U-soojusläbikande tegur, A piirde pind (m2), L õhuvool läbi piirdetarindi (m3/s); P-õhu tihedus (kg/m3); c-õhu erisoojus (KJ/(Kg*K)), T2- T1 temperatuuride vahe, Fvs-piiretest, el.seadmetest ja inimestest tulev vabasoojus. 53 ... Vajalikud arvutusvalemid soojuskaost põhjustatud energiakulu välja arvutamiseks seintele ja laele on üldjoontes (lihtsate arvutuste tegemisel) järgmised: 1. U=1/R; 2. R=Re+ R1+R2+R3...+Rõ1+ Rõ2...+ Rn; 3. Ri=d/lambda; 4. Rõ, Re ja Rn vt=>normraamatutest 5. Q=U*A*dT; 6. E=Q*H, Energia saab juba otse rahaühikutesse panna (/kw*h) ja nii vaadata, kui palju ühe ja teise soojustusepaksuse kombinatsiooniga rahaline võit lõpuks välja tuleb.
kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi (keha) mass, ja süsteemi (jäiga keha) kineetilisest energiast tema relatiivsel liikumisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti m v C2 T= + TCr (3) 2 Kõik praktilised arvutusvalemid igal konkreetsel erijuhul tulenevad sellest teoreemist. Selle kodutöö kõikides variantides võib kehadel esineda ainult järgmised kolm liikumist: a) translatoorne liikumine; b) pöörlemine ümber kinnistelje; c) tasapinnaline liikumine. Jäiga keha kineetilise energia nendel erijuhtudel arvutame järgmiste valemite abil: m v C2 1. Translatoorne liikumine: T= (4)
kepsu monteerimiseks väntvõllile läbi hülsi. Kepsusääre ristlõige on I-kujuline. Kepsupea määrimine võib toimuda alumise laagriliua kaudu läbi I-kujulise kepsusääre sees oleva õlikanali. Kepsu alumise pea osapooled on segiajamise vältimiseks erimärgistatud. Kepsu alumise pea laagriliudade pöördumise vältimiseks tööprotsessis on laagriliuad ja kepsu alumise pea osapooled varustatud sisselõigetega. 17. Väntmehhanismile mõjuvad jõud ja nende arvutusvalemid 1. Gaaside rõhujõud:F = A × pi = pi × ( × D2 )/4 = 0,785 D2 × pi 2. Normaaljõud:N = F × tan ; 3. Kepsule avalduv jõud: S = F / cos ; 4. Tangentsiaaljõud: T = S × sin ( +); 5. Radiaaljõud: R = S × cos ( + ); 6. Pöördemoment: Md = T × r = N × u = FA ×b. 18. Väntmehhanismi tüübid 1 reasmootor2 - V-kujuline mootor3 - radiaal/tähtmootor4 - bokser-/lamamootor
Tähised, mis väljendavad põhisuurusi, nim. nende põhisuuruste dimensioonideks. Suuruse dim on võrreldes seda suurust isel. valemiga palju üldisem mõiste. Nii võib eri suurustel olla üks ja sama dim, millel on eri omadused ja erinevad suurustevahelised seosed. Näitkes jõu F poolt tehtud tööl A (A= F*l) ja liikuva keha kineetilisel energial E (E=mv2/2) on ühesugused dim, kuigi nende suuruste olemused ja arvutusvalemid on erinevad. Dim. võib teha matemaatilisi tehteid, korrutamine jagamine, astendamine.Dim liitmisel ja lahutamise ei ole mõtet. Suuruse dim on ka ühtlasi selle suuruse mõõtühik. Dim astmenäitajad on tuletatud suuruse X astmenitajad. Põhisuuruse dim. astmenäitaja on enda suhtes võrdne ühega. Põhi- ja tuletatud suuruste kogum moodustab dim.süsteemi, mille baasiks on põhisuuruste dim-d. Näiteks SI baasiks on Dim. L, M, T, I, O, N, J. Suurus võib olla nii dim kui ka ilma
1) hamba kõõlpaksusele ja kõõlkõrgusele, 2) teatava arvu hammaste ühisnormaali pikkusele, 3) hambavahedesse asetatud rullide või kuulide pealt (sisehammaste korral vahelt) mõõdetavale kaugusele (rullimõõtmele) 4.3.10.1. Hamba kõõlpaksuse ja kõõlkõrguse arvutamine Loengu eelnevas osas on toodud arvutusvalemid hamba normaallõike kõõlpaksuse s y ja kõõlkõrguse hay arvutamiseks suvalisel ringjoonel läbimõõduga dy, (vt. seos 4.14). Otstarbekas on aga mõõta hamba paksust nn. püsikõõlul. Püsikõõl ühendab hamba ja sellele toetuva lähtekontuuri puutepunkte K ja K' (joon. 65,b). Püsikõõlu pikkus sc ja
2 = 2 = -1 Dispersiooni mõõtühikuks on esialgse tunnuse ühiku ruut, mis aga muudab dispersiooni ühiku raskestimõistetavaks (kr2, %2, m6 jne), mistõttu praktikas kasutatakse rohkem standardhälvet (teisisõnu ruutkeskmist hälvet), mis on ruutjuur dispersioonist. Standardhälve väljendab keskmist kõrvalekallet aritmeetilise keskmise suhtes. Arvutusvalemid vastavalt valimile, üldkogumile ning sagedustabelina esitatud valimile: - 2 - 2 - 2 = = = -1 =STDEV(piirkond) =STDEVP(piirkond)
ka liidete arvutamisel kasutatava teguri kn (vt tabelid 10.2 ja 10.3) leidmisel. Joon. 10.3: Sõlme ekstsentrilisus Teras 1 118 10.4 Nelikanttorudest sõrestike sõlmede arvutus Joon. 10.4 Sõrestiku sõlmede levinumad tüübid 10.4.1 Kehtivuspiirid Selleks, et allpool toodud arvutusvalemid kehtiksid, peavad varraste mõõtmed ja nende asend sõlmedes jääma tabelis 10.1 toodud piiridesse. Neil eeldustel piisab ainult tabelis 10.1 toodud kontrollidest. Tabelis 10.1 ja ka mujal allpool tähistab indeks "0" vöövarrast, indeks "i" võrguvardaid, kusjuures tavaliselt indeks "1" (vahel ka "3") tähistab surutud võrguvarrast ja indeks "2" tõmmatud varrast. Tabelis 10.1 ja ka mujal allpool esinev suurus leitakse järgmiselt:
Staatiline moment võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka erijuhul võrduda nulliga. Staatilist momenti võib kirjeldada ka järgmiselt S x ydA y C A ja S y xdA xC A , A A kus A – kogu kujundi pindala; xC ja yC – kujundi raskuskeskme kaugus telgedest y ja x vastavalt. Viimasest tulenevad raskuskeskme koordinaatide arvutusvalemid S Sy yC x ja xC . A A Neist valemitest järeldub, et kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Järelikult staatiline moment sümmeetriatelje suhtes võrdub alati nulliga.
annaabi.ee 
