Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika seadused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus tekib elektriväli?
  • Milline on elektrivälja suund?
  • Mis on homogeenne väli ?
  • Mis on potentsiaalne väli?
  • Kus tekib magnetväli ?
  • Mida saab leida Ampere jõu järgi Kuidas leida Ampere jõu suunda?
  • Mida nimetatakse valguse dispersiooniks ?
  • Mida nimetatakse valguse interferentsiks ?
  • Mida nimetatakse valguse difraktsiooniks ?
  • Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks?
  • Mida saab leida Thomsoni valemist?
11.klass. III Kurssuse järelvastamine.
Coulombi seadus.( sõnastus ja valem,tähtede tähendused) Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad.
F – laengutevaheline jõud (N), q1;q2 – laengud c, ε – suhteline dielektriline läbitavus, r – laengute vahekaugus (m)
Kirjuta elektrivälja tugevuse definitsioonvalem, tähtede tähendused valemis ja mõõtühik . Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Valem:Ühik:
Kus tekib elektriväli?Milline on elektrivälja suund? Muutuv  magnetväli  tekitab elektrivälja. Kõikide laetud kehade ümber on elektriväli.
Mis on homogeenne väli ? Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune.
Mis on potentsiaalne väli? väli, mille töö ei sõltu liikumistee kujust
Kus tekib magnetväli ? Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja.
Mida saab leida Ampere jõu järgi. Kuidas leida Ampere jõu suunda?
( Tee joonis Amperi jõu suuna selgitamiseks )
on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti. jõu suund sõltub magnetvälja suunast . jõu suuna määrab vasaku käe reegel.
s
Fa
Kirjuta Ampere seaduse vaalem koos tähtede selgitustega.
Magnetväli-B, juhtmelõigule mõjuv jõud- F, voolutugevus - I, juhtmelõigu pikkus- l, siinusega nurgas - α, võrdetegur-k F=kIBsin α
Millise jõu määrab kindlaks Lorentzi jõud,kuidas leida tema suunda.
Mis on induktsioonivool.Mis on eneseinduktsioonivool. Mis põhjustab nende voolude tekke? Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. See nähtus proovib magnetvoo abil induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist peatada. Muutuva vooluga juhtme ümber on muutuv magnetväli ehk magnetväli ja juhe liiguvad teineteise suhtes ja selle tulemusena tekib eneseinduktsioonivool. See nähtus proovib takistada voolu muutumist. Ehk siis nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki , mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Tekivad muutuste tulemusel magnetväljas.
Kirjuta Faraday -Mxwelli induktsiooniseadus koos tähtede seletustega.
Juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega SI-süsteemi korral.
Ф= magnetvoog B S cosβ
B on magnetinduktsioon
S pinna pindala
β-nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel
Sõnasta Lenzi reegel. suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et temamagnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.
Kirjuta valguse murdumisseadus . Tee joonis valguse murdumisest ja kirjuta valemis esinevate tähtede selgitused ja mõõtühikud .
Selle seaduse kohaselt, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Seejuures alati langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
n( murdumisnäitaja ) = c(valguse kiirus vaakumis)/v(valguse kiirus keskkonnas).
Valguse kiirus vaakumis on = 300 000 km/s
n2 sin(alfa) langemisnurk
n1 = sin( gamma ) murdumisnurk
14. Mida nimetatakse valguse dispersiooniks ? Selleks nimetatakse valguse murdumisnäitajasõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevatedipoolidega.
15. Mida nimetatakse valguse interferentsiks ? See on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Üldjuhul mõeldakse interferentsi all selliste lainete liitumist , mis on üksteisega seotud või koherentsed. Selle jaoks peavad lained tulema samast allikast või olema lähedase sagedusega.
16. Mida nimetatakse valguse difraktsiooniks ? füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja.
17. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Vahelduvvoolonelektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Igaperioodi kestel suureneb vahelduvvoolu hetkväärtus nullist tippväärtuseni ja väheneb uuesti nullini seejärel väheneb vool negatiivse tippväärtuseni ja suureneb uuest nullini.
18. Kuidas leida vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse efektiivväärtuseid amplituudväärtuste kaudu. Ohmi seaduse abil I=U/R (I=voolu tugevus lõigus, amprid. U= pinge, voldid. R=lõigu takistus, ohmides)
19. Vahelduvvooluringi kogutaksitust nimetatakse ....................................
ja ta koosneb kolmest erinevast takistusest. Nimeta need takistused ja kirjuta nende arvutusvalemid
Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis.
Induktiivtakistust X=ωL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ω vahelduvvoolu ringsagedus . Induktiivtakistusel jääb voolutugevus faasis maha pingest .
Mahtuvustakistus avaldab vahelduvvoolule kondensaator , mille mahtuvus on C. mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jääb energiat määrav suurus.
  • Mida saab leida Thomsoni valemist? Kirjuta Thomsani valem. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi .
    f0= 1
    2pii ruutjuurLC
    f0 on omavõnkesagedus hertsides(Hz);
    L on induktiivsus henrides (H);
    C on mahtuvusfaradites(F).
  • Vasakule Paremale
    Füüsika seadused #1 Füüsika seadused #2 Füüsika seadused #3 Füüsika seadused #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor k1e2r3l4i5 Õppematerjali autor
    füüsika küsimused ja vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    Elektromagnetism
    18
    doc

    Elektromagnetism

    El ektro m a g n etis m . 1. P ö öri s el e ktriväli. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Elektrivool + magnetväli Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub ind

    Füüsika
    Elekter ja magnetism
    39
    docx

    Elekter ja magnetism

    ained nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt sinna jääb vaba koht ehk nn. auk. Auku vaadeldakse positiivse elementaar laenguna. Elektroni laeng on -1,6*10­ 19 C augulaeng on +1,6*10­19 C. 8.Coloumbi seadus Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. . Võrdetegur k väärtus antud avaldises on . Seaduse avastas Prantsuse füüsik Charles Coulomb 1785. aastal. 9. Punktlaeng Punktlaeng on ideaalne objekt (idealiseeritud mudel) ­ elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed.

    Füüsika
    Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
    19
    doc

    Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

    Alalisvool Elektrivool, mille suund ei muutu ja mille voolutugevus oluliselt ei muutu. Voolutugevus Näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. I=q/t [A=C/s] Elektrivoolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. Elektromotoorjõud On arvuliselt võrdne laengu ümber paigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega. = Av/q [1V] Av ­ väliste jõudude töö, q ­ laengu suurus. Ohmi seadused vooluringi osa ja suletud vooluringi kohta Ohmi seadus vooluringi osa kohta: I=U/R. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I=/ (R+r). voolutugevus vooluringis on võrdne elektomotoorjõu ja suletud vooluringi kogutakistuse suhtega. Vooluringi kogutakistus koosneb vooluringi välisosa R ja vooluallika siseosa r takistusest. Voolu töö ja võimsus Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud

    Füüsika ii
    Füüsika 2-kursuse eksamiks kordamine
    10
    doc

    Füüsika 2. kursuse eksamiks kordamine

    valem: Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks Esimene Kirchhoffi seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Teine Kirchhoffi seadus: Kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga. Seadused võimaldavad arvutada elektrivoolu voolutugevuste jaotust ahela harudes, kui on teada vooluahela elementide elektrilised parameetrid. Magnetväljas asuvale vooluga juhile mõjuv jõud: suund on risti nii voolu kui ka magnetvälja jõujoontega. Jõu suund määratakse vasaku käe reegliga: kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolu suunda, näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda

    Füüsika ii
    Elektromagnetiline induktsioon
    54
    ppt

    Elektromagnetiline induktsioon

    Ajas muutuv magnetväli kutsub esile elektrivoolu. Seda nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks Muutuvat magnetvälja ja sellega koos ka elektrivoolu saab tekitada põhimõtteliselt kahel viisil: 1. Liigutades magnetit juhtme suhtes ( M. Faraday katse) 2. Liigutades juhet magnetvälja suhtes ( generaator) MICHAEL FARADAY (1791-1867) · Inglise keemik ja füüsik · Magnetvälja jõujooned · Elektromagnetiline induktsioon · Elektrolüüsi seadused Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel U = v l B sin v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l ­ juhi pikkus (m) B ­ magnetinduktsioon (T) ­ nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel Magnetvoog Oletame, et meil on suletud juhtmekontuur, mis paikneb homogeenses (selline magnetväli, kus magnetvälja jõujooned on paralleelsed sirged) magnetväljas B Magnetvoog läbi pinna S näitab,

    Elektrotehnika
    Füüsika II eksami kordamisküsimused
    37
    docx

    Füüsika II eksami kordamisküsimused

    või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest · Elektrolüüsi M. Faraday seadus (+ valem) 1 Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline ekektrolüüti läbinud laenguga Valem ­ m=kq=kIt 2 Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline selle aine keemilise ekvivalendiga 1 Ar Valem ­ k = F × z Mõlemad seadused saab ka kokku võtta ühte valemisse q Ar m= × , kus F z m = elektrodidel eralduva ainehulga mass q = elektrolüüti läbiv elektrihulk F = 96,5*106 nn Faraday arv Ar = aine aatommass z = aines olevate ioonide valentsarv · Kasutusalad 1) Hapniku tootmine allveelaevades ja kosmoseaparaatides 2) Vee elektrolüüsi abil vesiniku tootmine kütuseks 3) Elektrolüütiline poleerimine 4) Vanad esemete, nt müntide, puhastamine

    Füüsika
    Füüsika 2 kordamisküsimused
    9
    docx

    Füüsika 2 kordamisküsimused

    Laine levimise kiirus on v=f*λ Eristatakse skaala jargi – vasakul madalasageduslikud ja pikad, paemal korgesageduslikud ja luhikesed lained. EML omadused soltuvad nende lainepikkusest. Raadiolained on eml'dest koige pikemad. Luhemad lained levivad sirgjooneliselt ja ei levi tokete taha. EML peegelduvad juhtidelt tagasi ja raadiolainete levikuks on tingimata vajalik ionosfaari olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika pohilised seadused – ehk kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=σ/2ε0300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus – kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sinα/sinβ =σ/2ε0 n =σ/2ε0 v1/v2 Fotomeetria- optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega.

    Füüsika
    Elekter ja magnetism spikker
    7
    doc

    Elekter ja magnetism spikker

    Elektrivoolu tekkimise tingimused-aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid kui ka elektrivälja olemasolu Elektromotoorjõud [V] =Av/q -on suurim pinge,mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Määramiseks tuleb mõõta pinge voolu puudumisel.vooluallika elektromotoorjõud on vooluallikat isel.suurus. elektromotoorjõud on arvuliselt võrdne väliste jõudude tööga, mida tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringis. =IR+Ir ->I= /R+r. Ohmi seadused vooluringi osa ja suletud vooluringi kohta- vooluringi osas on voolutugevus võrdeline pingega selle osa otstel I~U, kus I=U/R.voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega =IR+Ir, I=/R+r Voolu töö ja võimsus-elektrivoolu tööks nim seda, kui voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu tööd.Üldiselt on juhis tehtav töö selline: A=IUt

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun