Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika I. Kontroltöö 2 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega.
Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega.
2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis
koos selgitustega.
3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis
koos selgitustega.
4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil.
5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega.
6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei
hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega.
hõõrdetegur
7. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib sõita horisontaalses kurvis.
Tehke joonis koos selgitustega.
8. Defineerige elastsusjõud.
Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud.
9. Defineerige elastne deformatsioon.
Elastne deformatsioon – keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist.
10. Defineerige plastne deformatsioon.
Plastne deformatsioon – keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist.
11.Sõnastage Hooke ´i seadus, kirjutage vastav valem, tehke joonis koos selgitustega.
Hooke’i seadus. Elastsetel deformatsioonidel tekkiv elastsusjõud on esimeses lähenduses võrdeline deformatsiooniga: , kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus. Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu vektor on suunatud deformatsioonivektorile vastupidises suunas. [k] = 1 N/m
12.Kirjutage valem keha jäikuse arvutamiseks.
13.Defineerige keha suhteline pikenemine .
14.Defineerige mehaaniline pinge.
15.Defineerige materjali elastsuspiir ja purunemispiir.
Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku suhtelist pikenemist, mille järel materjal veel taastab oma esialgse kuju.
Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset suhtelist pikenemist, mis põhjustab materjali purunemise.
16.Defineerige elastne, plastne ja rabe materjal. Tooge näited.
Elastsed materjalid – suure elastsuspiiriga materjalid. Taastavad kuju suure suhtelise pikenemise korral (vedruteras, kumm ).
Plastsed materjalid – väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin).
Rabedad materjalid – purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste korral (malm, klaas).
17.Defineerige keha kaal.
Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit.
18.Tuletage valem keha kaalu arvutamiseks, kui keha kiireneb vertikaalsihis. Tehke joonis koos
selgitustega.
19.Defineerige impulss , kirjutage vastav valem.
Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist.
20.Tuletage valem keha lõppimpulsi arvutamiseks, kui kehale mõjub konstantne ja kui kehale mõjub
mittekonstantne jõud.
21.Defineerige jõuimpulss.
Jõuimpulss – kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja.
22.Sõnastage Newtoni II seadus üldjuhul, kirjutage vastav valem.
Newtoni II seadus üldisel kujul – kehale mõjuv resultantjõud võrdub tema impulsi muutumise kiirusega.
23.Defineerige suletud süsteem.
Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad.
24.Tuletage impulsi jäävuse seadus kahe keha vastasmõju korral.
25.Sõnastage impulsi jäävuse seadus, kirjutage vastav valem.
26.Tuletage valem keha masskeskme kiirenduse arvutamiseks.
27.Sõnastage masskeskme liikumise teoreem .
Masskeskme liikumise teoreem. Kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või need mõjud tasakaalustuvad, siis süsteemi masskese seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
28.Tuletage valem, mis võimaldab arvutada raketi kütusekulu etteantud lõppkiiruse saavutamiseks.
29.Defineerige töö. Kirjutage töö valem konstantse jõu korral, tehke vastav joonis koos selgitustega.
Töö – keha liigutamine jõu mõjul. [A] = 1 J.
30.Kirjutage töö valem mittekontantse jõu korral, tehke vastav joonis.
31.Defineerige võimsus, kirjutage valem selle arvutamiseks.
32.Tuletage valem, mis näitab võimsuse sõltuvust kiirusest.
33.Kirjutage kasuteguri arvutusvalem.
34.Defineerige energia.
35.Defineerige kineetiline energia, tuletage selle arvutusvalem.
36.Sõnastage kineetilise energia teoreem. Tõestage see arvutuste abil.
37.Defineerige potentsiaalne energia. Tuletage selle arvutusvalemid raskusjõu ja elastsusjõu korral.
38.Sõnastage energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem.
39.Sõnastage mehaanilise energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem.
40.Defineerige konservatiivne jõud.
41.Defineerige samapotentsiaalipind. Tõestage, et konservatiivne jõud on sellega risti.
42.Defineerige skalaarse suuruse gradient.
43.Tuletage valem põrkeprodukti kiiruse ja vabanenud soojusenergia arvutamiseks absoluutselt
mitteelastsel põrkel.
44.Tuletage valemid kehade lõppkiiruse avutamiseks absoluutselt elastsel põrkel.
45.Kirjutage kangi tasakaalutingimuse valem. Tehke joonis koos selgitustega.
46.Defineerige jõu õlg. Kirjutage selle arvutuvalem, tehke joonis koos selgitustega.
47.Kirjutage valem kangi pöörava jõumomendi arvutamiseks moodulkujul ja vektorkujul. Tehke
vastav joonis koos selgitustega.
48.Tuletage Newtoni III seadus pöördliikumisel. Tehke vastav joonis koos selgitustega.
49.Kirjutage valemid mingi punktmassi impulsimomendi arvutamiseks etteantud punkti suhtes
moodul - ja vektorkujul. Tehke vastav joonis koos selgitustega.
50.Kirjutage valem, mis seob punktmassile mõjuva resultantjõumomendi ja tema impulsimomendi.
51.Sõnastage impulsimomendi jäävuse seadus. Tuletage see.
52.Kirjutage punktmassi inertsimomendi arvutamise valem etteantud pöörlemistelje suhtes.
53.Kirjutage pöördliikumise dünaamika põhivõrrand nii konstantse kui mittekonstantse
inertsimomendiga keha korral.
54.Sõnastage Steineri lause, kirjutage vastav valem, tuletage see. Tehke joonis koos selgitustega.
55.Tuletage valem pöörleva keha kineetilise energia arvutamiseks.
Vasakule Paremale
Füüsika I-Kontroltöö 2 #1 Füüsika I-Kontroltöö 2 #2 Füüsika I-Kontroltöö 2 #3 Füüsika I-Kontroltöö 2 #4 Füüsika I-Kontroltöö 2 #5 Füüsika I-Kontroltöö 2 #6 Füüsika I-Kontroltöö 2 #7 Füüsika I-Kontroltöö 2 #8 Füüsika I-Kontroltöö 2 #9 Füüsika I-Kontroltöö 2 #10 Füüsika I-Kontroltöö 2 #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gruwy Õppematerjali autor
1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega.
2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis
koos selgitustega.
3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis
koos selgitustega.
4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil.
5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega.

Sarnased õppematerjalid

Füüsika täiendõppe kordamisküsimused
17
pdf

Füüsika täiendõppe kordamisküsimused

TÄIENDÕPPE KORDAMISKÜSIMUSED NB! Kontrolltöös teoreetiliste küsimuste vastustes kirjutatud valemite korral tuleb selgitada kasutatud sümbolite tähendust. Joonistele tuleb kanda peale ka füüsikaliste suuruste sümbolid. 1. Ühtlase liikumise definitsioon. Ühtlane liikumine ­ liikumine, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsed teepikkused. 2. Ühtlase liikumise kiiruse valem ja ühikud. [] = [] = =1 [] 3. Kiiruste liitmise seadus paralleelsete ja ristuvate kiiruste korral. Omavahel ristuvad kiirused liidetakse Pythagorase teoreemi kasutades: = 12 + 22 samasihilisi kiirusi liidetakse ja lahutakse nagu tavalisi arve, kusjuures märk valitakse vastavalt liidetavate kiiruste suunale: = 1 ± 2 4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Ühtlaselt muutuv liikumine ­ liik

Füüsika
Füüsika teooria
33
doc

Füüsika teooria

Termodünaamiline uurimismeetod tähendab,et kasutatakse mõisteid rõhk, ruumala, temperatuur laskumata süsteemide mikrostruktuuri tasandile 83. Mis on aatommass ja molekulmass? Aatommass Molekulmass 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik ja on 6,02e23 samasugust osakest. Molaarmass on 1 mooli aine mass kilogrammides 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi(molekule) ja ühitada nad makrosuurusteks mida saab mõõta. (p,V,T ja ka tihedus . Mõõteriistad selleks on manomeeter, joonlaud, termomeeter, kaalud) 1) Molekulid on kui ainepunktid. 2) Põrked omavahel ja anuma seintega absoluutselt elastsed. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 1) Isotermiline protsess. T=const, m=const 88

Füüsika
Füüsika eksamiks kordamine
52
pdf

Füüsika eksamiks kordamine

1) Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Füüsika uurib mateeria kõige üldisemaid liikumisvorme ja muundumisi. Ta koosneb staatikast, kinematikast ja dünaamikast. 2) Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3) Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Füüsikaline mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud

Füüsika
Füüsika eksamiküsimused-vastused 2016
110
pdf

Füüsika eksamiküsimused-vastused 2016

1.***  Mida  uurib  klassikaline  füüsika  ja  millistest  osadest  ta  koosneb?  Mis  on  täiendusprintsiip?  Mis  on  mudel  füüsikas?  Tooge kaks näidet kursusest.  Uurib  aine  ja  välja  omadusi  ja  liikumise  seadusi.  Klassikaline  füüsika  koosneb  staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast.    Niels Henrik David Bohr  (1885 ­1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria  ei  saa  tekkida  täiesti  tühjale  kohale.  Vana  teooria  on  uue  teooria  piirjuhtum.  Nii  on  omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel.  Mudel  on  keha  või  nähtuse  kirjeldamise  lihtsustatud  vahend,  mis  on  varustatud  matemaatilise tõlgendusega.   näiteks: punktmass, ideaalse  gaasi mudel,  absoluutselt elastne keha, ainepunkt.    2.Mis  on mateeria  ja  millised  on tema osad? Mis  on ruum ja aeg?  Mida  tähendab  aja 

Füüsika
Füüsika teooriaeksami küsimused vastused
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

1.Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast,

Füüsika
Füüsika I kordamisküsimuste vastused
49
pdf

Füüsika I kordamisküsimuste vastused

TIP: Loengute materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (Näiteks 45. küsimuse puhul peaks teadma, et inertsjõud on kiirendusega vastupidise suunaga mõjuv jõud, kuigi seda võrrandis ei ole otse välja toodud). Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika jutu kirjutamine. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on rakendatav kitsamates tingimustes. Kaasaegsed probleemid on lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena

Füüsika
Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

Tallinna Tehnikaülikool YFR0011 Füüsika I eksamiküsimused ja vastused 2011 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Klassikaline füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seaduspärasusi. Valdkonda kuuluvad kvantme- haanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni (ehk klassikaline) mehaanika, erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Uurimisprotsess algab vaatlustest/eksperimentidest, jätkub hüpoteesi püstitamisega, selle igakülgse tõestamisega ja lõpuks teadusliku teooria koostamisega. 2. Mis on täiendusprintsiip?

Füüsika
Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks
4
pdf

Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks

1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? Füüsika uurib aine ja välja kõige

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun