Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

METROLOOGIA kodutöö (0)

1 HALB
Punktid
A Osa 
  •  L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. 

K- kalibreerimistunnistuse  parand  
READ - lugemi võtmine  (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) 
PAR - mõõteliinide paralleelsus  
RECT - ristseis 
RS - baaspinna asend 
F -  mõõtejõud  
T – temperatuur 
RO – pinnakaredus 
MAT – materjal 
RE - mõõtmiste vähesed kordused 
 
Mudel üldkujul 
- pinna hälve sirgjoonelisusest,  
ΔSTR = f(mõõtevahendi näit,  faktorid
ΔSTR = f(faktorid)= f(Lmax– Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) 
- hälve pindade paralleelsusest, ΔPAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid),  
ΔPAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) 
- hälve sümmeetrilisusest telje suhtes Δ SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid),  
Δ SYM = f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, RS) 
  •  rakis +  indikaatorkell , täpsustase 1 µm + pikkusplaat  sobib ideaalselt. 

Osa B 
  • Bi= BREF+Ai+Ci 

 
B11
B12
B13
B14
B15
1
18.06
18.042
18.136
18.162
18.09
2
18.132
18.073
18.06
18.117
18.135
3
18.141
18.123
18.145
18.149
18.15
4
18.118
18.072
18.047
18.101
18.093
5
18.151
18.1
18.116
18.027
18.032
6
18.111
18.051
18.059
18.098
18.092
7
18.067
18.137
18.029
18.06
18.041
8
18.151
18.09
18.116
18.083
18.102
9
18.096
18.063
18.143
18.131
18.16
10
18.086
18.166
18.089
18.125
18.117
SUM
181.113
180.917
180.94
181.053
181.012
Kui igas mõõtmiskohas on tekkinud hälve välja arvutatud, siis arvutan keskmise hälbeigale mõõtmiskohale. 
B = Bi / n
n - kordade arv, mitu korda mõõdeti 
Bi – Igas mõõtmiskohas tekkinud hälve 
B - Igas mõõtmiskohas tekkinud hälbe keskmine
Keskmise hälbe
B11
B12
B13
B14
B15
18.1113
18.0917
18.094
18.1053
18.1012
0.00011236
8.1E-05
4.489E-05
2.116E-05
2.5E-07


Keskmine hälve on 18.1
Standardhälve s 
s= 0.007206386
Bmin =
18.027
Bmax =
18.166
  • Leian B keskväärtuseintervallhälve tõenäosusastmel P=0.95 ehk α=0.05 

Studenti tabelist kriitiline t (α=0,05; n=50;  kahepoolne ) = 2,01 
  B-(t* )  ˇB  B+(t* )
18.09865153  B  18.10274847
Bmin
18.09865153
Bmax
18.10274847
 
  • Teha mõõtme B  histogramm  ja sellele vastav teoreetilise normaaljaotuse tihedusfunktsiooni  graafik  f(x). 

Intervallide arvuks valida 8 kuni 10.  
Samm h=(Max–Min)/intervallide arv. 
Normaaljaotusele vastav mõõtetulemuste arv  ni“ intervallis i on leitav valemiga:  
ni“= n*h*f( zi)  
n- on mõõtetulemuste  koguarv
h - on intervalli samm 
f(zi) - on normaaljaotuse tihedusfunktsiooni väärtus kohal zi 
f(zi) = NORMDIST(xi;X ,s, FALSE ), kus s on standardhälve ja X keskväärtus. 
Intervall tabel
jkn
Intervalli algus
Intervalli lõpp
Kogus intervallis
Tigedus fun.
Teor. kogus intervallis
Intervalli kesk-väärtus
1
18.027
18.0409
6
1.29661E-17
9.01142E-18
18.03395
2
18.0409
18.0548
4
1.15903E-10
8.05528E-11
18.04785
3
18.0548
18.0687
3
2.50967E-05
1.74422E-05
18.06175
4
18.0687
18.0826
5
0.13163409
0.091485693
18.07565
5
18.0826
18.0965
9
16.72450874
11.62353358
18.08955
6
18.0965
18.1104
3
51.47198089
35.77302672
18.10345
7
18.1104
18.1243
8
3.837257232
2.666893776
18.11735
8
18.1243
18. 1382
4
0.006929525
0.00481602
18.13125
9
18.1382
18.1521
3
3.03123E-07
2.1067E-07
18.14515
10
18.1521
18.166
5
3.21193E-13
2.23229E-13
18.15905
χ^2 emp
50.15977344
 
χ^2 crit
14.1
Intervallida arv
10
Järeldus: Võib eeldada normaaljaotuse mitteesinemisest põhikogumis.
  • Hinnata nominaaljaotuse  võimalus mõõtmisele B mõõtmistulemuste aluse

Kriitiline χ2CRIT on saadav  χ2 tabelist. =14.1
Tabelist kriitiline  
χ2CRIT [α=0,05, (10 – 3 = 7) = 14,1 (ühepoolne)] 
χ2CRIT  χ2EMP 
Võib eeldada normaaljaotust põhikogumis 
 
  • Leida dispersioonianalüüsi alusel süstemaatilise komponendi mõju mõõtme B mõõtepunktide vahel. 

Tuleb teha järeldus: Võib eeldada süstemaatilise  effekti  puudumist mõõtepunktide vahel, kui  
FEMPFaktorite arv – p,  antud töös on faktoreid 10 
Korduste arv faktori sees – q, antud töös on korduseid faktoris 10. 
Arvutusvalemid ja tulemused: 
Vabadusaste k2 = (p*(q-1)) = 90
Vabadusaste k1 = (p-1) = 9
q
10
p
10
Sgen
57949.36
Sfact
4591.76
Sres
53357.6
Vabadusastmed
 
S^2 res
592.8622222
k2
90
S^2 fact
510.1955556
k1
9
Femp
0.860563444
Kodutöös on faktoriks konkreetne mõõtepunkt 1,2,3,4… detailil ,(p=10) ja kordusi ühes mõõtepunktis 10,(q=10)
Dispersioonianalüüsi arvutustabel :
Kordused q
Factorid, p=5
F1
F2
F3
F4
F5
yi1
yi1^2
yi2
yi2^2
yi3
yi3^2
yi4
yi4^2
yi5
yi5^2
1
85
7225
63
3969
99
9801
162
26244
114
12996
2
145
21025
107
11449
9
81
117
13689
160
25600
3
151
22801
114
12996
109
11881
149
22201
95
9025
4
54
2916
123
15129
65
4225
131
17161
102
10404
5
87
7569
72
5184
147
21609
27
729
40
1600
6
91
8281
82
6724
46
2116
128
16384
80
6400
7
41
1681
91
8281
113
12769
60
3600
74
5476
8
90
8100
139
19321
85
7225
83
6889
123
15129
9
121
14641
147
21609
88
7744
131
17161
97
9409
10
169
28561
97
9409
67
4489
165
27225
130
16900
SUM
Q1
 
122800
 
114071
 
81940
 
151283
 
112939
583033
Tj
1034
 
1035
 
828
 
1153
 
1015
 
5065
Tj^2
1069156
 
1071225
 
685584
 
1329409
 
1030225
 
5185599
q
10
p
5
Sgen
69948.5
Sfact
5475.4
Sres
64473.1
Vabadusastmed
 
S^2 res
1432 .735556
k2
45
S^2 fact
1368.85
k1
4
Femp
0.955410086
Fcrit
2.6
Femp≤Fcrit
 
Võib eeldada süstemaatilise effekti puudumist mõõtepunktide vahel.
 
Mõõtepunktide vahel puudub süstemaatiline effekt , sest F EMP  
 
8.Modelleerida Monte -Carlo meetodiga 5 uut mõõtetulemust mõõtmele B. 
 
Mudeli jaotuse aluseks normaaljaotus, kus B̅=18,1 mm ja sB=0.0072 mm. 

Võtame arvu juhuslike arvude tabelist ja viime selle jaotusfunktsiooni graafikule. Mudeli aluseks teoreetilise normaaljaotuse parameetrid- keskväärtus ja standardhälve ning intervallide keskmised. 
 
Jkn.
1 Grupp
2 Grupp
3 Grupp
4 Grupp
5Grupp
1
5
21
13
8
65
2
75
85
74
69
47
3
10
5
50
55
59
4
27
0
85
71
11
5
18
50
62
85
22
6
64
22
26
59
21
7
0
71
12
17
41
8
39
13
45
80
26
9
45
52
65
50
69
10
85
42
39
75
48
11
61
99
47
66
79
12
32
27
27
53
53
SUM
461
487
545
688
541
/100
4.61
4.87
5.45
6.88
5.41
 

Võtame juhuslike arvude tabelist järjestikuselt 12 arvu ja summeerime need ja  jagame  100. 
zi
-1.39
-1.13
-0.55
0.88
-0.59
Uus mod. Arv
18.09068312
18.09255678
18.09673649
18.10704162
18.09644823
 
OSA C. MÕÕTEMÄÄRAMATUS 
9.Hinnata mõõtme B mõõtmise liitmääramatus u tasemel k=1 
9.1 Liitmääramatus uA ainult statistilist komponenti arvestades; 
Kui ühes mõõtepunktis samale detailile on korratud mõõtmisi statistiliselt palju kordi, siis on võimalik arvutada ka uA sellele punktile. Kuid antud töös ei ole sellist võimalust.  
Mõõtemääramatuse uA leidmiseks on normaaljaotuse korral  rakendatav  valem: 
uA= 
ua=
0.001029484
mm
u=
0.002058967
Mm
Mõõtemääramatus
Laiendmääramatus
k=
1
 
Kui detaili partii n=50 ja saadud standardhälve on s=0,072 mm, siis 
uA=0,072* SQRT (1/(50-1))=0,010mm partiile.
Laiendmääramatus U=2 uA=0,020 mm.
umi=
0.002058967
mm
jv=
0.001
Mm
uread=
0.00057735
mm
Umet
Ühele detailile kordus mõõtmisi ei esinenud , seega selle kompnendi väärtus on vähene
Utemp
Temperatuuri hälve on vähene, seega me ei arvesta seda möötu
 
9.2 Liitmääramatus uB hinnatud komponentide alusel, ühele detailile ja ühele mõõtmisele.  
Mõõtemudel oli B=BREF+∆A+∆C+ faktorid. 
Iga  komponent  omad määramatust ja liitmääramatus on leitav :  
 
 
 
ub=
2.000004573
U=
4.000009145
mm
See ongi laiendmääramatus
 
Igal osalisel on liitmääramatus leitav alltoodud põhimõtetel. 
1)Mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMI 
Referentspinna B mõõtmisel, nt kruvik ja ∆A+∆C mõõtmisel kellindikaator + kellindokaatori paikapanek pikkusplaadiga 
uMI=U/1= 0.002058967
Lugemi võtmise määramatus uREAD=0.00057735mm 
Digitaalse inikaatorkella jaotisväärtus JV=0,001 mm 
uRE=0,001/=0,005774 mm 
UMET – Ühele detailile kordusmõõtmisi ei esinenud, seega selle komponendi väärtus on vähene. 
Siis liitmääramatus uB= 2.000004573
Laiendmääramatus U, ühes punktis mõõtmisele: 
U=k*u=4.000009145 mm, k=2 
 
 
 
 OSA E 
10. Leida detaili ruumala ja soojusülekanduvus 
Ideaalne ruumala on leitav valemiga V=HLB 
H
11
 
 
L
180
 
 
V
35839.386
0.035839386
m^2
ruumala
k=
25
W/m2*K
 
 
A=
35640
mm2=
0.03564
m^2
8.91
T1
20
C
T2
10
C
 
Soojuse ülekandmise võimsus  wattides .
11.Hinnata detaili ruumala ja soojusmahtuvuse määramise laiendmääramatus U, k=2 tasemel 
Ruumala komponentide H, L, B määramatuse hindamismudelid tuleb koostada mõõtemudeli alusel eeltoodud näite alusel. Määramatuse uH,L,B annavad mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMI; lugemi võtmise määramatus uREAD, määramatus meetodist uMET, mis on tingitud mõõteoperatsioonide parameetrite hälbimisest ja puudustest ning keskkonnast põhjustatud määramatus uENV. 
Tuletised (Φ valemist):
 
 
A
250
 

1.247247571
k
0.3564
 
Soojuse ülekandmise võimsus laiendmääramatus 
T
0.891
 
 
 
 
Tuletised (A valemist):
 
 
H
0.00324
mm^2
L
0.000198
mm^2
Uh=Ul
0.002138383
 
 
Ua
0.004436459
Uk
1.250000033
Uktab
1.25
Ukread
0.000288675
UΔt
0.4
UH,L,B= 
Soojuse ülekandmise võimsuse komponentide Ak ja ∆T määramatused tuleb hinnata 
analoogselt - mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMI; lugemi võtmise määramatus 
uREAD, määramatus meetodist uMET, mis on tingitud mõõteoperatsioonide parameetrite 
hälbimisest ja puudustest ning keskkonnast põhjustatud määramatus uENV. 
Pindala A komponentideks on omakorda H ja L
uA
Koefitsiendi k hälbeks tuleb lugeda: 
- tabeli väärtuse vastavus tegelikule materjalile, tuleb võtta ekspertarvamusest, jämedalt võttes võib eeldada, et hälve on max ±10 % väärtusest tõenäosustasemel P=0,95, siis 
standardmääramatus ukTAB= k väärtus × 0,10/2; 
- ja tabeli väärtuse ümmardamist, st viimast arvkohta, siis ukREAD= arvkoht / 2 3 . 
uK= 
12. Valida pinna temperatuuri mõõtevahend ning hinnata pinna temperatuuri mõõtemääramatus 
Pinna temperatuuri on täpsemalt keeruline mõõta. Kaasajal on lihtsamaks otse 
infrapunakiirgust mõõtvad elektroonsed mõõtevahendid, annavad täpsustaseme ca 0,1 oC. 
Puuduseks on tugev keskkonna mõju, st mõõtetulemus sõltub termomeetri kaugusest objektist. Kasutatakse ka kontaktanduriga termotakistiga või termopaariga termomeetreid. Täpsutase ca 0,3 oC. Puuduseks pinnakontakti mõjud, termotakistil anduri mittelineaarsus ja termopaaril vajadus saada nullpotentsiaali erinevus mõõdetavast temperatuurist. 
 
Pinna temperatuuri mõõtmise määramatuse komponentideks on: 
- termomeetrist, saab kalibreerimistunnistuselt liitmääramatusena uTERM =0,2 oC 
- mõõteriista kaugus objektist uDIST=0,12 
- temperatuuri kadu ülekandumisel pinnalt andurile (kontaktanduri puhul) uSURF=0,22 oC 
- keskkonnatemperatuurist uENV=0,03. 
Liitmääramatus on  uT= 
uSURF=
uENV=
uDIST=
 
 
TERMOTAKISTIGA TERMOMEETER
 
 
Uterm
0.2
Usurf
0.22
Uenv
0.03
Udist
0.12
Liitmääramatus
0.322024844
C
 
 
Vasakule Paremale
METROLOOGIA kodutöö #1 METROLOOGIA kodutöö #2 METROLOOGIA kodutöö #3 METROLOOGIA kodutöö #4 METROLOOGIA kodutöö #5 METROLOOGIA kodutöö #6 METROLOOGIA kodutöö #7 METROLOOGIA kodutöö #8 METROLOOGIA kodutöö #9 METROLOOGIA kodutöö #10 METROLOOGIA kodutöö #11 METROLOOGIA kodutöö #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor moonika93 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Metreoloogia
6
docx

Metreoloogia

A Osa · L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. K- kalibreerimistunnistuse parand READ - lugemi võtmine (ümardamine lähima täisjaotiseväärtuseni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T ­ temperatuur RO ­ pinnakaredus MAT ­ materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax­ Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) - hälve sümmeetrilisusest telje suhtes SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid), SYM = f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, RS) · rakis + indikaatorkell, täpsustase 1 µm + pikkusplaat sobib ideaalselt. Osa B · Bi= BREF+Ai+Ci

Metroloogia ja mõõtetehnika
Metroloogia ja mõõtetehnika Kodutöö
18
xlsx

Metroloogia ja mõõtetehnika Kodutöö

A Osa L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. READ - lugemi võtmine K- kalibreerimistunnistuse (ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T ­ temperatuur RO ­ pinnakaredus MAT ­ materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax­ faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM =+f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, indikaatorkell, täpsustase 1 µm RS) + pikkusplaat sobib ideaalselt. Cp 1 B 18 H 11 L 180

Metroloogia ja mõõtetehnika
Arvutustöö A12
14
docx

Arvutustöö A12

KVALITEEDITEHNIKA JA METROLOOGIA ÕPPETOOL METROLOOGIA & MÕÕTETEHNIKA MHT0010/MHT0013 ARVUTUSTÖÖ ALGANDMED Esitamise kuupäev: 23.05.12 Arvestatud: Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB41 Variandi number: A12 Mõõteskeem: OSA A. 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses:

Metroloogia ja mõõtetehnika
Metrologia koduneülesanne
9
docx

Metrologia koduneülesanne

OSA A. 1.Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1

Metroloogia ja mõõtetehnika
KODUTÖÖ METEROLOOGIA JA MÕÕTETEHNIKA-Kodutöö A12-Excel tabel
16
xlsx

KODUTÖÖ METEROLOOGIA JA MÕÕTETEHNIKA Kodutöö A12, Excel tabel

OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 A5 60 80 25 41 74 85 22 55 C6 50 28 75 65 59 46 51 44 C7 45 61 65 71 27 53 41 64 C8 71 76 46 48 44 57 23 6 C9 82 96 69 56

Metroloogia ja mõõtetehnika
MHT0010 Metroloogia ja mõõtetehnika kodutöö
9
pdf

MHT0010 Metroloogia ja mõõtetehnika kodutöö

Osa B. Mõõtetulemuste hinnangud, usaldusvahemikud ja statistiline jaotumine 3. Leida detaili mõõtme B keskväärtus ning standardhälve. keskväärtus standardhälve Mõõtme B väärtused [mm] B1 20,063 20,121 20,163 20,182 20,105 20,106 20,039 20,153 20,063 20,03 B2 20,049 20,083 20,123 20,134 20,071 20,136 20,079 20,152 20,128 20,096 B3 20,133 20,026 20,084 20,111 20,1 20,071 20,117 20,1 20,14 20,045 B4 20,117 20,087 20,084 20,12 20,045 20,1 20,176 20,084 20,101 20,049 B5 20,072 20,095 20,09 20,053 20,124 20,073 20,134 20,127 20,071 20,1 (xi - x)2 B1 0,0012 0,0005 0,0042 0,0070 0,0000 0,0001 0,0035 0,0030 0,0012 0,0046 B2 0,0024 0,0002 0,0006 0,0013

Metroloogia ja mõõtetehnika
Metroloogia ja mõõtetehnika
16
pdf

Metroloogia ja mõõtetehnika

MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1

Metroloogia ja mõõtetehnika
FUUSIKALISTE SUURUSTE MOOTMINE MOOTMISVEAD MOOTEHALBED J
15
pdf

FUUSIKALISTE SUURUSTE MOOTMINE MOOTMISVEAD MOOTEHALBED J

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT FÜÜSIKALISTE SUURUSTE MÕÕTMINE. MÕÕTMISVEAD, MÕÕTEHÄLBED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS FÜÜSIKA PRAKTIKUMIDES 1. Füüsikaliste suuruste mõõtmine Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus, mis koosneb mõõtarvust (arvväärtusest) ja vastavast mõõtühikust. Mõõtetulemuse täielik esitus peab sisaldama informatsiooni mõõtemääramatuse kohta. Määramatus (ebakindlus) mõõtmistes tekib nii mõõdetava objekti kui selle mõõtmise olemuslikust ebatäiuslikkusest (ligikaudsusest). Esialgu võtame teadmiseks, et mõõtemääramatus on mõõtetulemuse kui juhusliku suuruse hajuvust iseloomustav parameeter, mis piiritleb vahemiku, kuhu mõõdetava suuruse väärtushulk usutavasti satub. Tavaliselt on määramatuse arvuliseks väärtuseks selle vahemiku poolla

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun