Elektriväli, kondensaatorid + valemid (4)

1.Elektrivälja töö arvutusvalemid:
A=F s cos
A= E q d (ainult homogeenses elektriväljas!)
2.Potentsiaalse välja tunnused:
1)Suurus sõltub nullnivoo valikust
2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg- ja lõppasukohast.
Nullnivoo valikud :
I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind
II elektroonikas on nullnivooks katoodipind ( miinusklemm )
III teoreetilises füüsikas on lõpmatus
Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist : Wp= E q d
d= anted punkti kaugus nullnivoost
3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida):
Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat.
4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali?
= Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V
Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on energies 1 J.
5.Mis on ekvipotentsiaalipind?
Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks.
6.Mis on elektriline pinge?Tema tähis ja ühik (defineerida):
Õpikus: Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks U.
Konspektis: Töö laenguühiku kohta.
U= A / q (töö 1C kohta) U= F / q
Tähis [U]= 1V
7.Seos pinge ja elektrivälja tugevuse vahel:
E= U : d
8.Mis juhtub elektriväljas juhi sees? Miks?
Juhi sees elektriväli puudub, sest vabad laengukandjad paiknevad väliste elektriliste jõudude mõjul ümber nii, et loovad oma elektrivälja, mis tasakaalustab välise elektrivälja.
9.Mis juhtub elektriväljaga dielektrikus?
Dielektrikus välise elektrivälja toimel aatomid moodustavad dipoole, mistõttu dielektriku pinnad saavad laengu (sisemine elektriväli). See nõrgendab välist elektrivälja mingi arv korda ( korda).
= Fvaakum / Fdielektrik = Evaakum / Edielektrik
10.Mis on dielektriline läbitavus?
Dielektriline läbitavus iseloomustab aine polariseerumisvõimet.
11. Kondensaator , selle ehitus ja otstarve.
Konspektis: Kondensaatorid on seadmed , mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja säilitamiseks. Kondensaatori moodustavad kaks plaati , mis on teineteisest eraldatud dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel plaatidele tekib nende vahele elektriväli, pinge suureneb pidevalt, lõpuks võib toimuda läbilöök.
Õpikus: Kehade süsteemi,mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks,nimetatakse kondensaatoriks.
12.Mis on kondensaatori mahtuvus ? Tema tähis ja ühik (defineerida):
Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suur laeng plaatidel tõstab plaatidevahelist pinget 1V võrra.
C= q / U , kus q= ühe plaadi laeng ; U= pinge
[C]= 1C / 1V = 1F (farad)
13. Plaatkondensaatori mahtuvuse valem:
C= 1/4K S/d
14.Kondensaatorite ühendamine patareiks, valemid:
Jadaühendusel võrdub kondensaatoripatarei kogupinge U üksikutel kondensaatoritel tekkivate pingete summaga : U=U1+U2+U3+...
Avaldades pinge U laengu q ja mahtuvuse C kaudu saame q/C=q/C1+q/C2+…
Rööpühendusel on kõigil kondensaatoritel sama pinge U, patarei kogulaeng q aga koosneb üksikute kondensaatorite laengutest: q=q1+q2+q3+... ja CU=C1U+C2U+… millest C=C1+C2+…
15.Laetud kondensaatori elektrivälja energia, valemid:
A= q U (U= const .) Et pinge plaatidel kasvab sujuvalt , siis tuleb valemis kasutada pinge keskmist väärtust U/2.
A= W = q U / 2 W= C Uruudus / 2