Kasulikke valemeid (4)

1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106 mm = 109 μm = 1012 nm = 1013 Ǻ
1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106 μm = 109 nm = 1010 Ǻ
1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 μm = 108 nm = 109 Ǻ
1 cm = 10 mm = 104 μm = 107 nm = 108 Ǻ
1 mm = 103 μm = 106 nm = 107 Ǻ
1 μm = 103 nm = 104 Ǻ
1 nm = 10 Ǻ
1 Ǻ = 10-1 nm = 10-4 μm = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km
1 nm = 10-3 μm = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km
1 μm = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km
1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km
1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km
1 dm = 10-1 m = 10-4 km
1 m = 10-3 km
1 km2 = 106 m2 = 108 dm2 = 1010 cm2 = 1012 mm2 = 1018 µm2 = 1024 nm2 = 1026 Ǻ2
1 m2 = 102 dm2 = 104 cm2 = 106 mm2 = 1012 µm2 = 1018 nm2 = 1020 Ǻ2
1 dm2 = 102 cm2 = 104 mm2 = 1010 µm2 = 1016 nm2 = 1018 Ǻ2
1 cm2 = 102 mm2 = 108 µm2 = 1014 nm2 = 1016 Ǻ2
1 mm2 = 106 µm2 = 1012 nm2 = 1014 Ǻ2
1 µm2 = 106 nm2 = 108 Ǻ2
1 nm2 = 102 Ǻ2
1 Ǻ2 = 10-2 nm2 = 10-8 µm2 = 10-14 mm2 = 10-16 cm2 = 10-18 dm2 = 10-20 m2
1 nm2 = 10-6 µm2 = 10-12 mm2 = 10-14 cm2 = 10-16 dm2 = 10-18 m2
1 µm2 = 10-6 mm2 = 10-8 cm2 = 10-10 dm2 = 10-12 m2
1 mm2 = 10-2 cm2 = 10-4 dm2 = 10-6 m2
1 cm2 = 10-2 dm2 = 10-4 m2
1 dm2 = 10-2 m2
1 m2 = 10-6 km2
1 m3 = 103 dm3 = 106 cm3 =109 mm3 = 1018 Ǻ3
1 dm3 (1 l ) = 103 cm3 (103 ml ) = 106 mm3 =109 µm3 = 1012 nm3 = 1021 Ǻ3
1 cm3 = 103 mm3 = 1012 µm3 = 1021 nm3 = 1024 Ǻ3
1 mm3 = 109 µm3 = 1018 nm3 = 1021 Ǻ3
1 µm3 = 109 nm3 = 1012 Ǻ3
1 nm3 = 103 Ǻ3
1 Ǻ3 = 10-3 nm3 = 10-12 µm3 = 10-21 mm3 = 10-24 cm3 = 10-27 dm3 = 10-30 m3
1 nm3 = 10-9 µm3 = 10-18 mm3 = 10-21 cm3 = 10-24 dm3 = 10-27 m3
1 µm3 = 10-9 mm3 = 10-12 cm3 = 10-15 dm3 = 10-18 m3
1 mm3 = 10-3 cm3 = 10-6 dm3 = 10-9 m3
1 cm3 = 10-3 dm3 = 10-6 m3
1 dm3 = 10-3 m3
1 t = 103 kg = 106 g = 109 mg = 1012 μg
1 kg = 103 g = 106 mg = 109 μg
1 g = 103 mg = 106 μg
1 mg = 103 μg
KEEMIA
HAPE + METALL  SOOL + VESINIK

• Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul
  
• 3 H2SO3 + Al  Al2(SO3)3 + H2 ↑
  
• H2SO4 + Zn  ZnSO4 + H2 ↑
  

HAPE + ALUSELINE OKSIID  SOOL + VESI

• Toimub igal juhul
  
• H2SO4 + CuO  CuSO4 + H2O
  
• 2 HCl + FeO  FeCl2 + H2O
  
• H2SO4 + Na2O  Na2SO4 + H2O
  
• H2S + K2O  K2S + H2O
  

HAPE + ALUS  SOOL + VESI

• Toimub igal juhul
  
• H2SiO3 + 2 NaOH  Na2SiO3 + 2 H2O
  
• H3PO4 + 3 KOH  K3PO4 + 3 H2O
  

HAPE + SOOL  SOOL + HAPE

• Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade
  
• HI + CaCO3  CaI2 + H2CO3
  
• 2 HNO3 + K2CO3  2 KNO3 + H2CO3
  
• H2SO4 + CaF2  CaSO4 + 2 HF
  
• H2SO4 + MgBr2  MgSO4 + 2 HBr
  

ALUS + HAPPELINE OKSIID  SOOL + VESI

• Toimub igal juhul
  
• Ba(OH)2 + CO2  BaCO3 ↓ + H2O
  
• NaOH + SO2  Na2SO3 + H2O
  

ALUS + SOOL  ALUS + SOOL

• Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema
  
• Ca(OH)2 + CuCl2  Cu(OH)2 ↓ CaCl2
  
• Ba(OH)2 + FeCl2  Fe(OH)2 + BaCl2
  

SOOL + METALL  SOOL + METALL

• Sool peab olema vees lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall ( pingerida )
  
• FeSO4 + Zn  ZnSO4 + Fe
  
• Cu(NO3)2 + 2 K  2 KNO3 + Cu
  

SOOL + SOOL  SOOL + SOOL

• Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema
  
• Ba(NO3)2 + Na2SO4  Ba2SO4 ↓ + 2 NaNO3
  
• Ca(NO3)2 + K2SO4  2 KNO3 + CaSO4 ↓
  

ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID  SOOL

• Toimub igal juhul
  
• K2O + SO3  K2SO4
  
• Na2O + CO2  Na2CO3
  

METALL + MITTEMETALL  SOOL

• Toimub igal juhul
  
• 2 Cu + O2  2 CuO
  

HAPPELINE OKSIID + VESI  HAPE

• Ei reageeri SiO2
  
• SO2 + H2O  H2SO3
  
• SO3 + H2O  H2SO4
  

ALUSELINE OKSIID + VESI  ALUS

• Ainult IA ja IIA rühma (alates Ca) metallide oksiidid
  
• Na2O + H2O  2 NaOH
  
• K2O + H2O  2 KOH
  

Kõige põhilisemad arvutusvalemid:
Moolide arvu (n) seos aine massi (m) ja molaarmassiga (M):
Ruumala abil moolide arvu leidmine (gaaside puhul); Vm = 22,4dm3/mol:
Tihedus (gaasid ja tahked ained):
Ainete protsendilised sisaldused:
Massi % ja mahu %
I Lahuse kontsentratsioon
C% - lahustunud aine mass 100's massiosas lahuses (%).
mahu % - aine ruumala kogu lahuse ruumalas (%).
CM – molaaRsus – lahustunud aine moolide arv ühes LIITRIS lahuses (M).
Cm – molaaLsus – lahustunud aine moolide arv ühe KILOGRAMMI LAHUSTI kohta (m).
Cx – moolmurd – lahustunud aine moolide arv jagatud kogu lahuse moolide arvuga.
n – lahustunud aine moolide arv
N – lahusti moolide arv
CN – normaalsus (n, N) – lahustunud aine ekvvalentide arv ühes liitris lahuses
E – ekvivalentmass
II Segamisreegel
Vaja segada: a grammi lahust A kontsentratsiooniga x %
b grammi lahusega B kontsentratsiooniga y %
Saame: [c grammi lahust C] kontsentratsiooniga z %
Veega lahjendamisel: ax = (a + b) z
b– vee mass