Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kasulikke valemeid (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106
mm = 109 μm = 1012 nm = 1013 Ǻ
1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106
μm = 109 nm = 1010 Ǻ
1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 μm = 108
nm = 109 Ǻ
1 cm = 10 mm = 104 μm = 107 nm = 108
Ǻ
1 mm = 103 μm = 106 nm = 107 Ǻ
1 μm = 103 nm = 104 Ǻ
1 nm = 10 Ǻ
1 Ǻ = 10-1 nm = 10-4 μm = 10-7 mm
= 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m =
10-13 km
1 nm = 10-3 μm = 10-6 mm = 10-7 cm
= 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km
1 μm = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm
= 10-6 m = 10-9 km
1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m =
10-6 km
1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km
1 dm = 10-1 m = 10-4 km
1 m = 10-3 km
1 km2 = 106 m2 = 108 dm2
= 1010 cm2 = 1012 mm2 =
1018 µm2 = 1024 nm2 =
1026 Ǻ2
1 m2 = 102 dm2 = 104 cm2
= 106 mm2 = 1012 µm2 =
1018 nm2 = 1020 Ǻ2
1 dm2 = 102 cm2 = 104 mm2

Kasulikke valemeid #1 Kasulikke valemeid #2 Kasulikke valemeid #3 Kasulikke valemeid #4
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kysma Õppematerjali autor
Meetermõõdustikust valemiteni.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

· Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste ­ tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II K Mn O4 +1 +7 -8 KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt

Keemia
thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

· Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste ­ tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II K Mn O4 +1 +7 -8 KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt

Keemia
thumbnail
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

· Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste ­ tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.a. arvutamine: I VII II K Mn O4 +1 +7 8 KEEMILINE SIDE Keemiline side on ühine elektronpaar Sideme tekkeenergia on ühendi püsivuse mõõt

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
29
rtf

Konspekt

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (jä

Keemia
thumbnail
10
pdf

LAHUSED

Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on

Kategoriseerimata
thumbnail
7
docx

Keemia spikker 9.kl - happed

1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl ­ vesinikkloriidhape ­ soolhape ­ kloriid H2SO3 ­ väävlishape ­ sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 ­ difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga

Keemia
thumbnail
6
doc

Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile

KEEMIA ÜLESANDEID KÕRGKOOLI ASTUJAILE 21. 640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine 24. 18 grammi lahuse lahjendamisel 2 gr

Keemia
thumbnail
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3

Keemia




Kommentaarid (4)

AnnaK profiilipilt
AnnaK: Hästi tehtud. :)
15:07 10-10-2008
asson profiilipilt
Andres Asson: normaalne laks
10:39 16-02-2011
verrge profiilipilt
verrge: Väga hea!
13:43 22-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun