Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaaj...
1 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringu objektiks on maa, hooned või osa hoonetest, mida majandusüksus hoiab majandusliku kasu saamise eesmärgil ja mida ei kasutata majandustegevuses Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka rendile võetud põhivara ühik. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla hoonestusõigus. 2 Kinnisvarainvesteeringud Ehitatavat või arendatavat kinnistuobjekti, mida kavatsetakse kasutada kinnisvarainvesteeringuna, käsitletakse lõpetamata ehitusena. Kui majandusüksus kasutab kinnisvaraobjekti osaliselt oma põhitegevuseks ja osaliselt kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu arvelevõtmine Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetu...
Kanne müügiarve korral: D- Ostjad K- Käibemaks K- Äritulud Kanne põhivara mahakandmisel: D- Ärikulud D- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) K- Põhivara ( maa ja ehitised, masinad ja seadmed, inventar) IMMATERIAALNE PÕHIVARA Immateriaalseks põhivaraks on ostetud kaubamärgid, litsentsid, patendid ja arvutitarkvara. Samuti võib võtta immateriaalsena arvele ka ettevõtte asutamis-ja arengukulud, kui need on olulises suuruses. Arvele võetakse soetusmaksumuses mille hulka kuulub lisaks ostuhinnale soetamisega otseselt seotud kulud, võetakse kontole immateriaalne põhivara ja määratakse kasutusaeg. Kulumit arvutatakse samamoodi nagu põhivaral. Edasimüügi
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaa...
MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE JA ARVELEVÕTMINE Referaat Tallinn 2006 SISUKORD 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE 3 2. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE 4 KASUTATUD KIRJANDUS 6 2 1. MATERIAALSE PÕHIVARA MÕISTE Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida majandusüksus kasutab oma majandus- või haldustegevuses tulu saamise eesmärgil. Materiaalseid põhivarasid iseloomustab kasulik tööiga, mis on pikem kui aasta, või tegevustsükkel ( kui viimane on aastast pikem), ning suhteliselt kõrge soetusmaksumus. Reeglina on materiaalsete põhivarade kasutusaeg piiratud ( erandiks on maa, kunstiteosed,
realiseerimisväärtus. 5.4 Varude inventeerimine Varude inventeerimine toimub kord aastas, kalendriaasta teisel poolel. Raamatupidamisprogrammist lastakse välja inventuurileht, millele märgitakse reaalne laoseis. Hiljem võrreldakse programmis olevat laoseisu reaalse saadud laoseisuga. Inventuurilehe alusel tehakse vastavad korrektuurid. 6 KINNISVARA INVESTEERINGUD XXXX OÜ-s ei esine kinnisvara investeeringuid. 7 MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 7.1 Materiaalse põhivara liigitus Põhivarana võetakse arvele alates 10 000 kroonist olevad masinad ja seadmed või muu materiaalne põhivara. XXXX OÜ materiaalne põhivara jaotatakse masinad ja seadmed ja muu materiaalne põhivara. Masinate ja seadmete alla kuuluvad sülearvutid ja muu materiaalse põhivara alla kuuluvad kontori inventaar ( printer/skänner/koopiamasin, töölauad jne). 7.2 Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445 PÕHIVARA KOKKU 1 843 341 VARAD KOKKU 2 533 327 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Laenukohustused Lühiajalised pangalaenud 54763 Lühiajalised kapitaliremondikohustused 673 Kokku laenukohustused 55436
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / ...
kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: * ostuhinnast ja * kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest. Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
kohta teeb tegevjuht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. 2.6 KOODIDE KASUTAMINE Raamatupidamiskirjete grupeerimiseks kasutatakse koode: KA – kassa kanne MA – müügiarve kanne OA – ostuarve kanne PA – panga kanne PR – pearaamatuakna kanne 2.7 PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on 3000 .- krooni ja rohkem. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses. Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast.
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
1 Immateriaalne põhivara tunnusteks on: 1) Füüsilise substantsi puudumine 2) Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus 3) Seaduste või lepingutega limiteeritud kasutusaeg 4) Ebamäärane kasulik eluiga 5) Väärtus vaid antud majandusüksusele 2 võib olla piiratud või piiramata pikkusega Üldjuhul on see piiratud Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti ...
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
2. Kassatehingud..................................................................................................................9 3.3. Välisvaluutatehingute arvestus...................................................................................... 10 4.ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA..................................................................10 5.VARUDE ARVESTUS.........................................................................................................11 6.MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS........................................................................12 6.1. Materiaalse põhivara liigitus..........................................................................................12 6.2. Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus.....................................................................13 6.3. Materiaalse põhivara kulumi arvestus........................................................................... 13 6.4
Kui kulumi suurus on võrdne soetusmaksumusega, siis selle põhivara jääkmaksumus on 0 ja kulumi arvestamine lõpetatakse. SOETUSMAKSUMUS AKUMULEERITUD KULUM = JÄÄKMAKSUMUS Bilansis kajastatakse põhivara jääkmaksumuses. Põhivara kulumit arvestatakse kontol "Põhivara akumuleeritud kulum". See on kontraaktiva konto, mille kreeditisse kantakse arvestatud kulum ja deebeti kaudu kantakse maha väljalangenud (mahakantud, müüdud jne.) põhivara kulum. PÕHIVARA AKUMULEERITUD KULUM DEEBET KREEDIT Väljalangenud põhivara kulum Arvestatud kulum Sellel kontol esineb ainult kreeditsaldo, mis näitab ettevõtte põhivara kulumi üldsummat. Kulumi arvestamisel koostatakse raamatupidamislausend: D: Kulud K: Põhivara akumuleeritud kulum Lineaarne (võrdeline) kulumiarvestuse meetod Lineaarse meetodi puhul kantakse vara soetusmaksumus kasutusaastate lõikes võrdsete osadena kuludesse
1. Majandusüksuse printsiip. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast kohustustest ja majandustehingutest. N: oma raha ja firma raha tuleb lahus hoida. 2. Jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. J...
Horisantaalanalüüs- kasu Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) ...
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
Ülesanne 4 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 123 280 2+4+15 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 62 000 4+13 Võlad ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed Võlad tarnijatele 61 900 16 Muud lühiajalised nõuded 5 500 12 Muud võlad 31 000 5 Kokku 5 500 Kokku 92 900 Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900 Valmistoodang 40 000 10 Kokku 40 000 Käibevara kokku 230 780 ...
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus ...
Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000 ...
Kirje selgitage välja andmete ja arvutusvalemite võrdlevanalüüsi teel. Ülesandes on esimesena otstarbekas leida väärtus kirjele "varud", kuna varude keskmise jäägi saate leida realiseeritud toodete kulu ja varude käibekordajat teades. Lahendus: 1) NETOKÄIVE 75% = 0,75 * 6 000 000 = 4 500 000 2) VARUD 5 000 000 : 5 = 1 000 000 3) LÜHIAJALISE VÕLGNEVUSE KATTEKORDAJA 360 : 15 = 24 4) NÕUDED = 6 000 000 : 24 = 250 000 5) VARA = 6 000 000 : 3 = 2 000 000 6) PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUS = 6 000 000 : 3 = 2 000 000 7) KOKKU KÄIBEVARA = 6 000 000 2 000 000 = 4 000 000 8) RAHALISED VAHENDID = 4 000 000 - 250 000 = 3 750 000
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2013 aastat, 2013.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2016 aastat, 2015.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ...
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust n...
01.01___- 01.01.___- Firma nimi:__________________ 31.12___ 31.12___ KASUMIARUANNE SKEEM I ОТЧЕТ О ПРИБЫЛИ 1. Müügitulu Доход от продажи 2. Muud äritulud Прочие коммерческие доходы 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Изменение остатков запасов готовой и jääkide muutus незавершенной 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Капитализированные расходы при tarbeks põhivara valmistamisel изготовлении основного имущества для собственных нужд 5. Kaubad, toore, materjal ja tee...
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
Sheet1 Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pika...
1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhivarana võetakse arvele need asjad ja õigused, mis tõenäoliselt osalevad tulevastel perioodidel tulu tekkimisel. Põhivara väärtuse piiride määratlemine toimub ettevõtte enda poolt ja fikseeritakse raamatupidamise sise- eeskirjades.
Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks. Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks 200 100...
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU ...
Kahe eelneva slaidi põhjal on oktoobris 20x1 müüdud kauba kulud: 13 333 eurot + 16 915 eurot = 30 248 eurot Oktoobrikuu varude lõppjääk on: 18 552 eurot Kulupõhiste arvestusmeetodite mõju Väikefirmad kasutavad enamasti FIFO- meetodit. Inflatsiooni kasvades, kasutatakse rohkem LIFOt. Hindade pideva tõusu korral tagab FIFO kasutamine suurema kasumi, LIFO väiksema, Kaalutud keskmine vahepealse kasumi. Hindade languse korral vastupidine. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Sellel on aineline substants (maa, ehitis, masinad). Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: ostuhinnast ja kasutuselevõtmist võimaldavatest kulutustest.
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst ...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet ...
Kodutöö nr 1. Parandused sinine , Õige vastus - punane Võimalus koguda maksimaalselt 15 punkti. 1. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (3 punkti) · Varad = 46 000,- ; Kohustused = 21 000 ,- ; Omakapital? 25 000,- · Varad = 112 000,- ; Omakapital = 52 000,- ; Kohustused? 60 000,- · Kohustused = 78 000,- ; Omakapital = 40 000,- ; Varad? 118 000,- 2. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (4 punkti) · Raha 800,- ; Varud ? ; Põhivara 1 200,- ; Pangalaenud 400,- ; Maksuvõlad 500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,- · Aktsiakapital 300,- ; Põhivara 250,- ; Nõuded ostjate...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage...
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodi...
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara ...
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata a...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidami...
OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi koostamisel tuleb raamatupidamisseaduses etteantud kirjete järjekorda järgida, kuid kirjeid võib täiendavalt liigendada. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Järelikult: OMAKAPITAL = KÄIBEVARA + PÕHIVARA - KOHUSTUSED Kuna bilansi aktiva poolt nimetatakse vara pooleks ja passiva poolt vara katteallikate pooleks, siis siit saame tuletada järgmise bilansivalemi: VARA = VARA KATTEALLIKAD Vara katteallikaid nimetatakse sageli kapitaliks. Nii, et VARA = KAPITAL Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital.
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...