Kodanikeühenduste ülevaade Eestis Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmas sektor on viimase aja arengute põhjal jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing , sihtasutus ja seltsing kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mitte...
Keskaegne filosoofia Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik.
,,Hirveküti" Zanri tunnused Raamat ,,Hirvekütt" on romaan. Romaani iseloomustavad keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg- eeskohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus-, isiku ja olustikukirjeldustega. Selles raamatus ei ole mõnda romaani tunnust nagu näiteks arvukas tegelaskond. Raamatus on vaid mõned üksikud, kuni kümme tegelast välja toodud. Minu arust ei ole seal ka väga pikk tegevusaeg. Tegevus toimub kõige rohkem ühe nädala jooksul. Mõned romaani tunnused teoses ikkagi olid. Raamatus on üpris keerukas sündmustik ja see on ka väga probleemiderohke. Niikui üks probleem lahendatud sai tuli kohe uus.
Esindajad:Walter Scott-"Ivanhoe" James Cooper-"Hirvekütt" Aleksandr Puskin-"Tuisk" Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" Victor Hugo-"Hüljatud" Edgar Allan Poe-"Keeris" ROMAAN:jutustava proosa suurvorm,iseloomustavad avar elukujutus,keeruline sündmustik,palju tegelasi,pikk tegevusaeg,esikohal jutustamine,mis põhineb arutluste ja dialoogidele. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" JUTUSTUS:romaanist lühem,üks teema ja süzee tavaliselt,teosed saab jagada seiklus armastus kriminaal noorsoo ajaloolisteks-romaanideks,jutustusteks ja juttudeks. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" ARMASTUS ROMAAN:kujutab armastustundeid,vaadeltakse hingeelulist poolt,neid puudutavad eriti noorsoo,arengu ja perekonnaromaan. Aleksandr Puskin-"Tuisk" AJALOOLINE ROMAAN:aluseks ajaloolised sündmused ja ajaloolised isikud,ajaloolise ainestikuga
Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. Filosoofia kui esimese teoreetilise maailmamõistmise sünnist saab ilmselt kõnelda seal ja siis , kui maailmamõistmises astuvad jumalate ja kangelaste kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest -- kujunesid esimesed maailma kui
matemaatika haru, astronoomia ehk täheteadus ja muusika,mis hõlmas ka kirjandust moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamarutes kirjapandut, vahel lihtsalt luges raamatut ette. Oma kõrge hinna ja käsitsi kirjutatud koopiate vähesuse tõttu ei tarvitsetud raamatuid olla üliõpilastele kättesaadavad. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel, see tähendab kas usuteaduskonnas, mis oli õpetus jumalast; õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisis ning tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda olid esindatud. Stuudium kursus, ülikooli õpingud
Antonüümid vastandsõnad Ballaad lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, kangelaslik või ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend
3. dialektika- arutluskunst Neli järgmist aga ülemastme: 4. aritmeeika- arvutamisõpetus 5. geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru 6. astronoomia- täheteadus 7. muusika- hõlmas ka kirjandust Õppetöö ülikoolis Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirja pandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamist kõrgemal tasemel, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Tänan kuulamast!
j?gi paika pandud ja erandid praktiliselt puuduvad. Samas aga olen kindel, et enamus nendest t?edest on kindla lahenduse puudumisel kokku lepitud ja aja jooksul veel t?uslikemaks kujunenud. N?teks, kui iga v?egi haritud inimene teab, et ks pluss ks on kaks, siis mina v?ksena olin t?esti veendunud, et ks pluss ks on ksteist, sest see tundus loogiline. See on kindlasti t?stuseks sellele, et ammustel aegadel j?ti t?ap?val kasutusel olevate matemaatika maailma t?edeni samasuguste arutluste ja loogika teel. Seega ei saa ka matemaatika absoluutsuses t?esti kindel olla. Selle arutluse tulemusena v?n ?lda, et isiklikult usun, et k?k t?d on suhtelised, kuna k?k inimesed tunnetavad maailma oma silme l?i ja oma kogemuste p?jal erinevalt. Ka saksa füsik Albert Einstein on ?lnud, et t?e on see, mis peab vastu kogemuse proovile. Loomulikult ei t?enda see seda, et 100% inimestest m?levad t?esti erinevalt -alati on olemas kattuvaid arusaamu. Kui aga kogu hiskond m
keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. Klassikaline loogika puhul võib eristada kahte formaalset keelt – lausearvutust ja predikaatarvutust. Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest.Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Predikaatarvutus on lausearvutuse laiendus, milles kasutatakse täiendavalt redikaadi, inviidi ja kvantori mõisteid. Lausearvutus Lausemuutujad: A, B, C, ... Loogikatehted: &, V, , , Kirjavahemärgid: () Loogikatehted Konjunktsioon - &, AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Disjunktsioon – V, OR
ruumili kujundeid käsitlev matemaatika haru 3)Astronoomia- tähetadus 4)muusika hõlmas ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette. Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid. Dispuutidel õpiti loengutes omandatud loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus.
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne.
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne.
Teadus reaalsus või müstika Mis asi on teadus? Teadus on süstemaatiline inimtegevus mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul väidetavalt teaduslikku meetodit reeglite süsteemi, mis peab tagama teadustöö võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse. Kuigi teaduse piirid ei ole üheselt määratletud, uurib ta tavaliselt meid ümbritsevat maailma ja otsib selgitust argistele asjadele, nagu äikese tekkimine ja vee voolamine jõgedes. Kuna teadus tegeleb füüsikalise maailmaga, siis üheks kriteeriumiks uue nähtuse uurimisel, on see et seda nähtust oleks võimalik mõõta mõne juba leiutatud füüsikalise instrumendiga. Kui selline vahend puudub on arvatavasti tegemist müstikaga või hoopis millegi muuga. Ma arvan et teadus on pigem reaalsus kui müstika ja selle kirjutisega üritan teile seletada, miks ma nii arvan. Kõigepealt räägin, mida reaalsus ja müstika mi...
otsustada, milline keel peaks saama ühiseks keeleks. Kui võtaks aluseks, et juba niigi palju räägitakse maailmas inglise keelt ja see võikski saada ühiseks, siis ma julgen arvata, et näiteks kasvõi hiinlased ei oleks sellega kunagi nõus, sest nad on maailma kõige arvukam rahvas ja seetõttu võib-olla peaks just hiina keel olema kõige sobilikum ühise keelena kui juba nii suur hulk inimesi ühiskonnast seda räägib. Taoline arutluste ja vaidluste jada jääkski kestma. Niisuguse valiku tegemine oleks keeruline ja sünnitaks hoopis asjatuid vastuolusid, sest kõik rahvad peaksid just oma riigikeelt kõige sobivamaks, mistõttu ei saaks mitte kunagi terve maailm rääkida ühte ja sama keelt, kuigi kommunikatsiooni seisukohalt oleks see väga mugav. Jääme ikka omaenda emakeele juurde, teisi keeli võib ja tulebki juurde õppida.
Jüri on täna õnnelik Lauseid.... Elu on elu Tööpäev kestab reedel kella poole viieni Jüri on ja ei ole mees Lausearvutus Boole algebra Jagamine lauseteks ja osalauseteks Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest. Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Konjunktsioon &, , AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Jüri õpib ja Mari õpib Jüri ja Mari õpivad Nii Jüri kui ka Mari õpivad ... Eitus ¬, NOT, ~ Tõese lause eitus on väär ja vastupidi. Jüri ei õpi täna Ma ei saa mitte midagi aru Disjunktsioon V, OR Disjunktsioon kahe lause vahel on väär täpselt siis, kui mõlemad tema
Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Dramaatika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel
hulga liikmed SAAVAD olla korraga tõesed. Muidu on hulk mittekooskõlaline. Väiteid ei saa korraga jaatada. NT: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega.- kui siit üks pool ära jätta, tekib kooskõlalisus. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. 5. Arutluste deduktiivne kehtivus ja korrektsus. Too näiteid. Arutluse deduktiivsus kehtib siis, kui ei ole võimalik, et tema eelduste tõesuse korral järeldus on väär. NT: Iga kurt on muusikaliselt andekas.Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indiaanlane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Arutlus on deduktiivselt korrektne siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed.
sekkunud. See oli Pontius Pilatuse omaenda viga, et ta ei tundnud ära oma lunastajat, ta ei kuulanud piisavalt oma südant, kuigi tegelikult aimas, kes Jesua on. Jah, see oli tema viga, samas kogu inimkonna õnnistus. Tekib huvitav filosoofiline küsimus sellest, milline oleks olnud Jesua tähendus ristiusus ilma suremata ja mis oleks kristlus ilma ristil hukatud Jeesuseta ning et kas ristisurm oli inimkonna jaoks ,,hea" või ,,halb". Pilatuse või koguni Juudase enese roll muutuks arutluste kohaselt selles kontekstis. Võimalikke loogilisi arutluskäike on mitmeid, mõni parem, mõni halvem. Kahjuks ei leia me kindlaid pidepunkte ka romaanist. Pigem tekitab romaan hoopis lisaküsimusi. Tegelikult ei olnud Pilatuse süü suur, kuna enamus inimestest teeb ja saab ka tulevikus tegema samasuguseid vigu lugematuid kordi. Keegi ei karista neid selle eest 2000 aasta pikkuse vangipõlvega üksinduses. Pigem tundub, et Pilatuse
Kordamisküsimused §18-27 1. Muutused Euroopas kõrgkeskajal: põllumajanduse areng ja linnade taasteke, tsentraliseeritud riikide kujunemine (Prantsusmaa, Inglismaa). Põllumajanduse areng-Kasutusele võeti raske ratsaader, millega kündides saadi paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmaj...
inglise teadlane Michael Faraday , et kehtib ka vastupidine väide(magnet tekitab elektrit) ning leiutas 2. Positivism · 1830. 1840. välja arenenud uus filosoofiline suund · Rajajaks prantsuse filosoof Auguste Comte · Eraldas teaduse arengus 3 astet: I aste teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine usu abil II aste metafüüsiline; maailma seletamine filosoofiliselt, otsides seoseid ja põhjuseid arutluste abil 3. Bioloogia - Baer · Kuulsamaid biolooge Karl Ernst von Baer (1792-1876) sündis Järvamaal Piibe mõisas, õppis Tartu ülikoolis arstiteadus, oli Köningsbergi ülikoolis(Kaliningradis) zooloogia ja anatoomia professor, töötas mõnd aega Peterburis, enne surma (alates 1867) elas Tartus · 1826. Baer avastas imetajate(s.h. Inimese) munaraku. · Uuris kaua loomariigi arengut ning rajas võrdleva
otstarbeks ära. Üks oluline erinevus on nende vahel see, et riigi rahatasku on väga palju kordi suurem. Kuna riigi kukrusse läheb raha elanike ja ettevõtete käest erinevate maksudena ja see läheb suures osas uuesti ministeeriumite kaudu meile kõigile teatud hüvede pakkumiseks, võib teda tõesti pidada meie kõigi suureks ühiseks rahakotiks. Sellele, kuidas saada sinna rohkem raha ning kuidas seda otstarbekamalt kulutada, püüangi suunata oma arutluste põhitähelepanu. Kuidas ja kust kohast jõuab raha riigi kukrusse? Peamiselt on nendeks allikateks maksud, mida me kõik mitmel moel maksma peame. Osasid neist maksame me teadlikult, osad on aga erinevate hüvede hindadesse ära peidetud. Samuti on riigi sissetuleku allikateks erinevad riigilõivud, trahvid ja kasum mitmetest riigile kuuluvatest ettevõtetest. Peamiseks küsimuseks paljudele on: "Kuidas saada rohkem raha
on asendatud kunstjäsemega. Augustus ja Hazel saavad kohe sõpradeks, sest poiss keskendub tüdruku haiguse asemel talle enesele tema iseloomule, huvidele, perekonnale. Kuigi Hazel on poisist lummatud, otsustab ta mitte armuda, et poisile mitte rohkem kannatusi põhjustada. Noorte ühiseks kiindumusobjektiks saab Peter Van Houteni raamat ,,Ilmotsatu kannatus", mis pajatab samuti toimetulekust lapse vähiga. Teose avatud lõpust saab Hazeli ja Augustuse jaoks lõputute arutluste allikas. Suur soov kohtuda lemmikraamatu autoriga viib noored Amsterdami, kus kirjanik elab. Reis kujuneb aga hoopis teistsuguseks, kui nad oleksid osanud ette arvata ning reisi lõppedes avastab Hazel, et Augustuse vähk on naasnud. Indianas alustatakse järjekordset Augustuse rasket vähiravi, mis kahjuks ei kanna vilja, sest kasvaja on vallutanud terve Augustuse keha. Probleemid: lõpetama teos, mis pakub noortele lõputut mõtlemist, hazeli vähk ning sellega kaasnev
rühmade vahel, rühmad paigu-tatakse vastavalt seostele nende vahel. Enamseotud rühmad paigutatakse lähestikku. Siin leitakse reeglina palju uusi sõltuvusi, erisusi ja vastuolusid. Probleem selgineb ja avaneb üha enam. Seosed kujutatakse joonte ja nooltega. 4 Skeemi selgitus Eesmärgiks on probleemi täpne ja selge formuleerimine. Esialgu suuliselt pärast vormistatakse formuleering kirjalikult. Kirjalik esitus annab viimase lihvi. Meetodi eelised: Arutluste käigus, probleemi lõplikul selgitamisel ja formuleerimisel selguvad juba ka paljud probleemi lahendusvõimalused. Põhjalikult lahtiharutatud, pisiasjadeni selgitatud, üksikasjalikult analüüsi-tud probleem on juba pooleldi lahendatud.
sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu tähtsust. Aquino thomas- keskajal üks tuntuim teoloog- ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu--usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Kasutas aristotelese loogikat. Arendas katoliku õpetust. Õpetuse põhiseisukohad:filosoofial ja religioonil on selge vahe, aristotelese loogika, jumal on esmane põhjus, mis selgitab kõik looduses toimuva. SKOLASTIKA:kristlike arusaamade põhjendamine loogiliste arutluste abil Ketserid- inimesed kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega Inkvisitsioon- katoliku kiriku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Kirikukogu(-kontsiil)- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusuõpetust puudutavaid küsimusi Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte:
Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu. Kuna ei tahetud, et hing lähex põrgusse annetasid rikkad kaupmehed oma hinge päästmisex varanduse vaestele. HARIDUS: kloostrikoolid, toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid, ülikoolid: Alamaste-grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste-aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgeim aste- kunstiteaduskond, arsti, õigus, usu. Loengus seletas õpetaja raamatutes kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise. Paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele
tõlgendada niihästi arengu- kui sotsiaalpsühholooiga teooriat, biheiviorismi kui psühhoanalüüsi mõistetes. 20. Psühholoogia ei ole reaalteadus, mille seaduspärasusi saaks fikseerida säärase täpsusega nagu keemnias võifüüsikas. 21. Naiivpsühholoogia on samal ajaul arukas ja tobe. Püshholoogi apõhiprobleemidele jääb tinglikkus. 22. Ranget teooriat ehulk on psühholoogia üsna piiratud, tuleb teha vahet käsitluskontseptsioonide ja teooriate vahel. Spekulatiivsete arutluste arv on lõputu. 23. Algajala kõvaks pähkliks erinevate psühholoogiavoolide, klaasikute ja teause põhisuunade spetsiifika lahtimõtestamine. Ühe v teise koolkonna v autoriteedi erinevused teistest psühholoogia suundadest ja esindajatest võiks kokku võtta järgnevalt: a)rõhuasetamises mingile konkreetsele psüühika valdkonnale (psühhoanalüütikud uurivad motivatsiooni, biheivioristid"välist" käitumist, kognitiivne
Sellest kõigest hoolimata püüan nüüd kuidagi raamatu lühidalt kokku võtta, tuues välja enda jaoks meeldejäävamad seisukohad. Juba raamatu alguses defineeritakse ära teaduse mõiste, kasutades J.J.Davies'i raamatut ,,Teaduslikust meetodist". Niisiis ,,Teadus on faktidele püstitatud struktuur". Alan Chalmers nimetab teda aga naiivseks (induktivistiks). Autor annab selgelt mõista enda arvamusest ja hinnangust selle (naiivinduktivismi) kohta väites, et selliste arutluste tõesust saab kinnitada või ümber lükata iga üks. Induktsiooniprintsiibi võib kirja panna järgmiselt: Kui suurt hulka A-sid vaadeldakse väga mitmesugustes tingimustes ning kui eranditult kõigil vaatlusalustel A-del leitakse omadus B, siis on kõikidel A-del omadus B. Järgmisena tutvustab A.Chalmers loogilist deduktsiooni. See oli minu jaoks väga meeldiv ja tuttav, kuna just sellist asja õppisime hiljuti loogika tundides. See on loogiline ja kergesti mõistetav.
Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga hakati nimetama Epikurose aiaks, selle väravakirjaks oli lause ,,Rändaja, siin on sul hea: siin ülimaks hüveks on nauding", ning Epikurose järgijaid kutsuti epikuurlasteks, kusjuures koolis toimuvast õppetööst ja seltskondlikest lõbustustest võisid osa võtta ka naised. Säilinud on suur hulk sellest koolist pärinevaid anekdoote, mis pilavad väljaspool epikuurlaste ringkondi
inimeste vahel. Täiesti uutel alustel sündinud sõpruskonnad on rahvusvahelised, mitmetes küsimustes vahel professionaalsed. Need seltskonnad saavad hästi läbi, kuid neil on raskem suhelda inimestega, kes pole kunagi uue virtuaalsusega kokku puutunud. Seega, virtualiseerumise vastased ja pooldajad teevad tõenäoliselt mõlemad ühe ja sama vea. Nad vastandavad virtuaalse ja reaalse. See on küll ahvatlev tee, kuid viib meid lõputute jaburate arutluste rägastikku. Üks võimalus on käsitleda virtuaalset hoopis reaalsuse laiendusena, mitte selle aseainena. XXI sajandil on raske elada ilma arvutita, seega peaksid kõik tundma ka virtuaalse suhtlemise kultuuri, aga enamasti on meilisuhtluse etikett kaine mõistusega tuletatav. Teate ju, kuidas tuleb suhelda klientidega silmast silma kohtudes või telefoni teel vesteldes. 3
määral arusaamiseks. · Kohtupsühholoogia eksperdi ülesandeks on temale esitatud materjalide alusel anda vastused temale esitatud küsimustele. Psühholoogia kompetentsi ei kuulu · Selgeltnägemine · Tõe väljaselgitamine · Valetaja paljastamine · Käitumise motiivide selgitamine · Protsessi osalistega manipuleerimine · Teoreetiliste arutluste esitamine · Hüpoteeside püstitamine · Moraalse hinnangu andmine Kohtupsühholoogi kompetentsi kuuluvad · Intellektuaalse võimekusega seotud probleemid · Kesknärvisüsteemi orgaanilise kahjustusega seotud probleemid · Alkoholi ja muude psüühikat mõjutavate ainete kasutamisega seotud probleemid · Isiksuse omadustega seotud probleemid · Emotsionaalsete seisunditega seotud probleemid
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta
formaadis ning arpillis teatati, et ka Toshiba hakkab looma sinisel laseril põhinevaid andmekandjaid. Augustist kuulutasid Toshiba ja NEC välja uue standardi, mis sai hiljem nimeks HD DVD. Võistlevad standardid olid omavahel väga erinevad ning see tegi nad omavahel mittesobivateks. Et ära hoida formaadi sõda, alustasid BDA (Blu-ray Disc Association) ja DVD Forum 2005. aasta algul läbirääkimisi kompromissi leidmiseks. Üks arutluste probleem seisnes selles, et Blu-ray toetajad soovisid Java-põhist platvormi interaktiivsuseks, kuid DVDF soosis Microsofti iHD-d. Veel suurem probleem seisnes selles, et BDA liikmesfirmad ei tahtnud kaotada miljardeid dollareid nagu juhtus standard DVD-ga. Kompromissi saavutamine oli lähedal, kuid läbirääkimised venisid. Läbirääkimised katkesid 2005 aasta juunis, mil BDA-l õnnestus tõsiselt ärritada Microsofti bossi Bill Gates'i.
Hermeneutika Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile.
Tema jaoks on see maailm ammendumatu imetluse ja imestuse allikas. Ta uskus, et just imestamisvõime on esmane tõukejõud, mis on pannud inimesed filosofeerima, ja et just seda maailma tahavad nad tegelikult tundma õppida. Ta arvas, et mis iganes on väljaspool meie kogemisvõimet, on eimiski. Meil pole mingit usaldusväärset vahendit, mille abil sellest rääkida, ja seetõttu ei saa see tõsiseltvõetaval moel olla meie arutluste teemaks. Ta ei uskunud Platoni Vormidesse ning heitis need oma filosoofiast kõrvale. Ta oli esimene, kes kaardistas paljud teadusvaldkonnad ning andis neile oma töödega nimed, mida kasutatakse tänini.Ta lõi neil aladel ka terminoloogia, mis on samuti tänapäevani kasutusel. Tema esimene tähtis otsus oli, et asjad pole ainult mateeria, millest aineliselt koosnevad, vaid tähtis on asjade juures ka nende vorm. Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast
seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. Eepika Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa:
saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haigust, aitas see ja see, samamoodi ka teisi üksikisikuid, on kogemus. Määratlus, et see aitas nii- ja niisuguseid üht laadi inimesi, kes põdesid seda ja seda haigust, on kunsti asi.
2. Tal on mida uurida (vaadelda, lahti võtta ja kokku panna, kuulata võrrelda, korrastada ja ümberkorrastada) 3. Tal on aega oma tegevusse süveneda ja selle juures rahulikult mõtiskleda. Teda ei sunnita liiga sagely tegevust katksetama, pooleli jätma, ennatlikult lõpetama. Tema tegevust ei tunnistata tühiseks, niisama ajaviitmiseks, rämpsu tegemiseks, teiste kiusamiseks. 4. Leidub alati keegi, kes tunneb huvi tema tegevuse ja arutluste vastu. On, kellele esitada küsimusi, kellegaga koos arutleda ja kellelt saada tuge ja suunamist uuteks uuimisteks. 5. Talle ei tehta liigselt etteheiteid selle eest, et tema tegevuse juures juhtub riiete määrdumist ja rebenemisigi või tekib siia-sinna kriimustusi. 6. Lapsele loetakse ette ja temaga koos vaadatakse raamatuid. (Kraav, 2000) On lapsi, kellel pole olnud kõikide külgede arenguks soodsaid tingimusi. Pedagoogid lasteaias
Lisaks sellele võib osutada, et Zenoni dialektika sisaldab implikatsiooni, et teemat avav vestlus peaks toimuma just nimelt mõistliku arutluse vahendusel, ilma asjakohatuid argumente kaasamata: "Ja kord jällegi oma õpetajaga, kes ütleb oleva olevat liikumatu, nõustudes, tõendas viie arutlusega, et olev on liikumatu; milledele küünik Antisthenes, suutmata vastu kosta, püsti tõusnud hakkas edasi-tagasi käima, arvates, et teo läbi saavutatud tõestus on tugevam igast arutluste läbi saavutatud kummutusest." 3.3.2 Olemine Mõtlemise irdumine meelelistest tajudest, mis esines Parmenidese filosoofias, avaldub Zenonil veel teravamal kujul. Meelte andmete ebatõelisust üritab ta tõestada järgnevalt: kui me viskame maha ühe viljatera, siis me ei kuule selle langemise häält, kui aga maha kukub terve kotitäis teri, siis kuuleme müra. Mõistus ütleb, et ka üks tera tekitab müra või ei tekita seda isegi kotitäis teri
10-10 m. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivsetest prootonitest ja laenguta neutronidest. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis keemilise elemendiga tegemist on. Aatomi tuuma läbimõõt on umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna. [8, 9] 4 Ajalugu Kõik algas juba antiikajast (u 800 500 eKr), kui vanakreeklastel oli 4 põhielementi, millest arvati kõike koosnevat. Hiljem juba püüti aine ehitust arutluste teel kindlaks teha, näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputult jagatavaks. Paljud teised aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu, seetõttu oletati, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida hakati nimetama aatomiteks. Sõna aatom tuleb kreeka keele sõnast atomos, mis tähendab jagamatust. Tegelikult tuli mõte elektrist varem kui aatomitest. Umbes 600 eKr avastas Thales, et kui tükk
· objektiivsed teadmised, mis on gruppide avatud teadmised; · kollektiivsed teadmised, mis on gruppide kaudselt avatud teadmised. (Ibid) Kuigi varjatud teadmised on nii töötajatele kui ka organisatsioonile väga olulised, on nad sageli teadvustamata, mistõttu ei saa neid ka sageli organisatsiooni tegevuses rakendada. Neid on võimalik sihipäraselt kasutada üksnes siis kui need muudetakse nähtavateks, sõnastatuks ja arutluste objektiks. Seetõttu on tänapäeval probleemiks see, kuidas saaks töötajatelt kätte nende varjatud teadmised. (Ibid) 2. TEADMISJUHTIMISE LÜHIAJALUGU Kõikehõlmav teoreetiline lähenemine teadmisjuhtimisele on üles kerkinud alles hiljuti. Põhjus võib olla selles, et teadmiste juhtimise praktika on seotud paljude erinevate distsipliinide ja domeenidega. Kuid terve hulk juhtimise valdkonna teoreetikuid on kaasa aidanud teadmisjuhtimise kui valdkonna arendamisele
Kunstiliigid ja rakendusvõimalused ·Kunstiliigi määravad materjalid ja töövahendid ·Sisuks peaks olema praktiline tegevus, vaatlemine, arutluste käigus küsimuste esitamine, töövahendite käsitlemise oskuste omandamine ning tutvumine mitmesuguste materjalide ja töövahenditega Kunstivahendid ja meeled ·Kunstivahendeid käsitsedes areneb lapse ruumiline mõtlemine, koha-, vormi-, materjali- ja värvitaju ·Meelte arendamine nägemist, kuulmist, kompimist, lõhnataju ·Töövahendite valimise põhimõte: mida väiksem laps seda suuremad tööpinnad ja vahendid ·Töövahendi käesoid: nt linnuke 5 Kunstitegevuse ohutusnõuded
esineb; · järeldused peavad tulenema otseselt kogutud materjalist ja selle analüüsist; · järeldusi ei tohi meelevaldselt kohandada autoriteetide arvamuste ja seisukohtadega. Tõestatavus · mistahes väide peab olema küllaldaselt tõestatud; · järeldused tuleb formuleerida nii, et samu arutulus ja argumenteerimiskäike korrates jõutaks samadele järeldustele; · teoreetilistes uurimustes on tähtsaimaks ülesandeks arutluste loogilise struktuuri kontrollimine. Kontrollitavus · Arvutus ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest. Täpsus · Kvalitatiivne täpsusterminoloogia täpsus. Tõlkides materjale võõrkeelest ei tohiks kasutada sõna
TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED: Kontrollitavus Arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest Täpsus Termonoloogiline täpsus. Ia kasjutatava termini sisu tuleb korrektselt ja täpselt määratleda. Arutluste loogiline, selge ja ühetähenduslik esitlus. Andmete ja arvutuste täpsus. Selgus Töö selgelt ülesehitatud (struktuur) ja sisu üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted on välja kirjutatud ja kasutada sama tähendust Hoiduda uute terminite väljamõtlemisest, kus on olemas Ülesehitus otstarbekas Kriitilisus Seisukohad tuleb vaadata kriitiliselt üle Tõestamata ja puudulikud väited Enda suhtes ka!!! Selektiivsus Nõue valid · Teemaga seotud kirjandus · Andmete
Ta näeb maailmakõiksuses neidsamu omadusi, mis on tal endal. Leides maailmas iseenda jätku, avastab ta samal ajal universumi endas. Inimese keha on maast, veri veest, hingamine õhust, soojus tulest. Loodus on Jumala looming ning personifitseeritud Natura on Jumala teener. XII saj. filosoofid räägivad juba vajadusest loodust uurida, sest loodust tunnetades leiab inimene iseenda koha selles ja läheneb selle tunnetuse kaudu jumaliku korra ja Jumala enda mõistmisele. Nende arutluste aluseks oli usk maailma ühtsusesse ning see, et Jumala poolt loodud maailmas kuulub keskne koht inimesele. Kui inimeses võib leida kõiki maailmakõiksuse põhijooni, võib ka loodust käsitada inimesekujulisena. XII saj. poeet Lille Alanus kujutab loodust sodiaagitähtede diadeemi kandva naisena, kelle riietel on kujutatud linde, taimi, loomi ja teisi olendeid, vastavalt nende loomise järjekorrale Jumala poolt.
IV. Eraldi seisvate tunnetuslike protsesside eripärad. 1. Tunnetuslike psüühiliste protsesside (mälu, tähelepanu, taju, mõtlemine) arengutaseme vastavus vanusele. 2. Lapse kõne arengutase. Milline kõne tal domineerib (dialoogiline: selle arengutase, selliste elementide olemasolu nagu osutamine, hinnang, kooskõlastus, tegevuse nimetus; monoloogiline: selle arengutase, sõnumi ülesehitus, arutluste olemasolu tegevuste täitmise viiside kohta). Foneetilise kõne arengutase (kas ütleb välja kõiki foneeme, kui ei, siis millised puuduvad; kas oskab foneeme sõnas esile tuua). Sõnavara (suur, keskmine, minimaalne) vastavus vanusele. V. Koolieelse lapse huvid. Lapse huvid: muusika, joonistamine, konstrueerimine, vestlemine/suhtlemine teiste laste ja täiskasvanutega jne. VI. Käitumise üldine iseloomustus. 1
mõtteviis (Carl Sagan) 3 3.11.2009 Teadusliku käsitluse spetsiifika Teadusliku mõtlemisviisiga inimeste tunnuseks on, et nad kasutavad oma mõtete väljendamiseks sõnu, mille tähendus on eelnevalt kokku lepitud. (selge, täpne, kõigile arutluses osalejatele põhimõtteliselt arusaadav) arutluste objekt fikseeritakse probleemina. Selleks sõnastatakse lähtekoht ning siht või eesmärk täpsustatakse põhimõtted või reeglid, mida tuleks järgida andmete ja tulemuste usaldatavuse tagamiseks, hinnangud ja järeldused tulenevad usaldatavate andmete alusel. Teadusliku käsitluse spetsiifika Teaduslik teooria peab olema nii ennustamis- kui kirjeldamisvõimeline (verifitseeritav) ning selles peab sisalduma ka nende piiride, olude ja tingimuste
annaabi.ee 
