Teadus 19.sajandil (0)

Teadus 19. 
sajandil
Õpilane:
 Õpetaja: 
Teemad
1.
Elekter
2.
Positivism
3.
Bioloogia
4.
Põllukeemia
5.
Evolutsiooniõpetus -  Cuvier
5.1   Jean- Baptiste  de  Lamarck
5.2   Charles  Darwin
11.
Desinfitseerimine
6.1   Steriliseerimine
6.2   Pastöriseerimine
7.     Marutõbi,  tuberkuloos , röntgen
8.      Telegraaf , telefon,  grammofon
9.     Raadio
10.   Fotograafia ja  kino
1.
Elekter
•  1782 . – itaal ane  Alessandro  Volta ehitab esimese 
patarei  
• 1820. – taanlane Hans  Christian  Orsted märkis,
 et elektrivool mõjutab kompassinõelaelekter sünnitab 
magnetismi.
• Ostred’i seosest elektri ja magnetismi vahel järeldas 
inglise  teadlane  Michael  Faraday  , et kehtib ka 
vastupidine  väide(magnet tekitab elektrit) ning  leiutas  
sel ele tuginedes elektrigeneraatori
•  1831 . – ameeriklane Joseph  Henry   konstrueerib 
elektrimootori
• 1863. – šoti teadlane James Clerk Maxwell kasutab 
oma töös mõistet  elektromagnetism
2. Positivism
•
1830. – 1840. välja arenenud 
uus  filosoofiline  suund 
•
Rajajaks prantsuse filosoof  Auguste  Comte
•
Eraldas teaduse arengus 3 astet:
I aste – teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine usu 
abil
II aste – metafüüsiline; maailma seletamine  filosoofiliselt ,  otsides  
seoseid  ja põhjuseid arutluste abil
III aste – positiivne staadium(teaduse arengu eesmärk); teadus 
tegeleb olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega 
•
Positivism sundis ajalugu, keeletadust ja 
muid humanitaarteadusi pühenduma 
senisest  rohkem uute faktide 
väljaselgitamisele
•
1850. – 1860. aitas positivism kujundada 
uut, kainemat maailmavaadet ,  andes  tõuke 
realismile kunstis ja kirjanduses.
3. Bioloogia -  Baer
•
Kuulsamaid biolooge Karl Ernst von Baer
(1792-1876) sündis Järvamaal Piibe mõisas, õppis Tartu ülikoolis  arstiteadus ,
 oli Köningsbergi ülikoolis(Kaliningradis) zooloogia ja anatoomia professor , töötas 
mõnd aega Peterburis, enne surma (alates 1867) elas Tartus  
•
1826 . – Baer avastas imetajate(s.h. Inimese) 
munaraku.
•
Uuris kaua loomariigi arengut ning rajas võrdleva 
embrüoloogia(lootelise arengu võrdlemine)
•
Baeri juhtimisel toimusid mitmed geograafilised 
uurimisreisid. Ta avastas jõgede  kallaste uhtumise 
seaduspärasuse(Põhjapoolkeral kulutavad jõed rohkem paremat 
kallast, mis tõttu on see järsem kui vasak, lõunapoolkeral vastupidi. Põhjuseks 
on maakera pöörlemisel tekkiv jõud.)
4. Põllukeemia
•
Saksa  keemik  Justus von  Liebig  tegi 
kindlaks, et taimekasv oleneb pinnase 
lämmastiku- ja fosforisisaldusest ja 
pani aluse põldude väetamisele 
kunstväetisega.
•
1848. – Inglismaal ehitati esimene 
fosforiidivabrik
5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier
•
19. sajandil olid valdav osa inimestest usklikud ning 
võtsid sõna-sõnalt Piibli jutustust sel est, kuidas Jumal lõi 
maa ning eluslooduse ning kuidas ülemaailmse 
veeuputuse ajal kõik li gid säilisid Noa  laevas .
•
Geoloogid  leidsid  aeg-ajalt mägedes  kivistisi , mil est võis 
aimata, et need on tekkinud merepõhjas. Avastati ka 
väljasurnud loomade jäänuseid.
•
Georges Leopold von Cuvier seletas surnud loomade 
jäänuseid minevikus toimunud katastroofidega,mil e 
tulemusel olevat ilmunud uued täiuslikumad li gid.
5.1 Jean-Baptiste de Lamarck
•
Jean-Baptiste de Lamarck avaldas 1809. 
a evolutsiooniõpetuse, milles väitis, et 
organismi otstarbekohase tegevuse 
mõjul tekkinud muudatused 
pärandatakse järglastele ja nii toimub 
areng
•
Tõi näiteks kaelkirjaku: pideva ülespoole(puulehtede 
järele) küünitamise tulemusel pikenes kaelkirjaku 
kael paljude põlvkondade jooksul. Lamarck aga ei 
suutnud seletada, kuidas kaelkirjak muutus 
täpiliseks, et lõvidele vähem silma torgata.
5.2 Charles Darwin
•
Charles Darwin  avaldas  1859 . a oma 
peateose 
‘’Liikide tekkimisest loodusliku valiku 
teel’’, milles väitis, et  arengu aluseks on 
looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja 
need, kes kohanevad muutuvate 
elutingimustega.
•
1871. – Darwin avaldas teose, milles 
väitis, et inimene on tekkinud loomariigist 
pikaajalise arengu – evolutsiooni teel. 
Viidates inimese ja ahvi sarnasele 
välimusele, väitis, et inimene ja ahv 
pärinevad ühest esivanemast. 
•
Loodusteadlased võtsid 
evolutsiooniteooria omaks ning see 
omandas lõpuks maailmavaatelise 
tähenduse.
6. Desinfitseerimine
•
1676. –  hollandlane  Antony van  Leeuwenhoek   
avastas  mikroskoobi  all  bakterid .
1852 . – inglise kirurg Joseph Lister pani aluse 
desinfitseerimisele(Märkas, et kinnised luumurrud 
paranevad ki remini, s.o need, mis ei  puutu  kokku 
õhuga. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis 
satub haava ning põhjustab mädanemist ja surma). 
•
1865. – Louis  Pasteur   esitas teooria, et 
haigused on seotud bakteritega. Sellest 
järeldatuna hakkas Lister  haavu  puhastama 
karboolhappega, mis osutus liiga 
tugevatoimeliseks. Puhastas haava, aga kude 
haava ümber kärbus.
6.1 Steriliseerimine
•
Kuna karboolhappega haava puhastamine 
oli liiga tugevatoimeline, hakati mõne aja 
pärast haavasidemeid steriliseerima 
kuuma auruga, haavu jooditinktuuriga.
•
Tartu ülikooli kirurgiaprofessor Werner  
Zoege von  Manteuffel  võttis koos 
kolleegidega opereerimisel kasutusele 
steriliseeritud kummikindad. 
•
1900. – tarvitusele tuli kirurgi näomask, 
mis kaitses haava arsti suus  ja hingetorus 
leiduvate bakterite eest
6.2 Pastöriseerimine
•
Saanud keemiaprofessroiks Lil e’i 
ülikoolis(Prantsusmaal) hakkas Louis Pasteur   uurima  
käärimist.
•
Huviorbiidis oli probleem, miks maailmakuulsad 
Prantsuse  veinid  hakkasid roiskuma. Selle küsimusega 
pöördus Pasteuri poole isiklikult koguni  keiser  
Napoleon  III. 
•
Pasteur uuris veinitilku mikroskoobis ja nägi peale 
pärmseente veel teisi  mikroorganisme . Ta oli 
veendunud, et need põhjustavadki veinihaigusi. 
Otsides vahendeid bakteritest vabanemiseks, avastas, 
et lahenduseks on   kuumutamine  teatud 
temperatuurini (veini puhul 55 kraadi). Seda hakati 
nim. Pastöriseerimiseks.
7. Marutõbi, tuberkuloos, 
•
Pasteur puutu r
s öntgen
 mikroskoobi all kokku ka viirustega, 
mis polnud nähtavad, kuid mille olemasolu oli 
aimatav. Üks hirmsamaid viirushaigusi oli marutõbi. 
 
•
19. sajandi levinum haigus oli tuberkuloos.  Selle 
bakteri avastas Robert Koch, mida kuju ja  avastaja  
järgi hakati kutsuma Kochi kepikeseks.
•
 Teaduse ja tehnika ühissaavutus 19. sajandil – 
röntgeniaparaat.  (pildil 19.sajandi röntgeniaparaat ja 
võrdlus 19. sajandi ja tänapäeva röntgenpildi vahel)
8. Telegraaf, telefon, grammofon
•
Ameeriklane  Samuel Finley  Morse  töötas 
välja mooduse tekstide edastamiseks 
elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele 
telegraafivõtme,millele  vajutades  võis 
katkestada vooluringi ning  edastada  sel 
moel punkte ja kriipse.
•
1876. – šotlane  Alexander   Graham  Bell 
leiutas praktiliseks kasutamiseks kõlbuliku 
telefoni, millega sai kõnelda 100m 
kauguselt .
•
1877 . – ameeriklane  Thomas  Alva Edison 
leiutas kõne salvestamise mooduse( e. 
fonograaf- hääle üles kirjutaja; lisaks 
leiutas Edison veel 
elektrihõõglambi,süsimikrofoni  ja 
raudnikkelakumulaatori.
9. Raadio
•
Saksa füüsik Heinrich Rudolf   Hertz   
leiutas  Maxwelli  elektromagnetlainete 
teooriast lähtudes mooduse lainete 
edastamiseks.
•
Raadio  leiutamise  au üle on võistelnud 
vene füüsik Aleksandr  Popov (ülevalt II pilt)  ja 
itaallane Guglielmo  Marconi (ülevalt III pilt) . 
•
1894. – mõlemad leiutasid 
elektromagnetsignaalide vastuvõtja
•
Popov leiutas antenni eelkäija, 1896. – 
traadita telegraafi
•
Marconi leiutas maaühenduse,  1896. – 
edastas morsesignaale traadita 5 km 
taha. Traadita telegraaf  raadio 
eelkäija(1909. – Marconi tööd hinnati 
Nobeli preemiaga)
10. Fotograafia, kino
•
1822. –  camera  obscura e. Pimekambri 
abil saadi esimene püsiv fotokujutis
•
1839. – prantslase Louis  Jacques  
Daguerre’i (ülevalt I pilt) leiutis ,mille abil sai 
kinnistada kujutist hõbetatud 
vaskplaadile tähistab fotograafia algust.
•
1839. – Daquerre võttis kasutusele 
läätsega fotoaparaadi (ülevalt II pilt)ja esitas 
meetodi piltide tekitamiseks 
hõbejodiidpaberile.
•
Prantslastest vennad Auguste ja Louis 
Lumiere’id (ülevalt III pilt )  ehitasid  esimese 
kasutuskõlbliku kinematograafi  - 
aparaadi, mis võimaldas näidata liikuvaid 
pilte.
•
1895 . – vennad Lumiere’id avasid 
Pariisis esimese kino.
Kasutatud materjalid
•
http://et.wikipedia.org
•
http://www.google.ee/images/
•
http://www.ablogabouthistory.co m
•
http://
www.iapp.de/krone/timeline/ English / Extra /Camera.htm
•
XI klassi ajaloo õpik ‘Inimene, ühiskond, 
kultuur’ III osa  Uusaeg (autorid: K. 
Hiiemaa, O.-M. Klaassen, H. Ja K. 
Piirimäe, T. Tannberg)
Tänan tähelepanu 
eest!

Document Outline

• Slide 1
• Teemad
• Elekter
• 2. Positivism
• 3. Bioloogia - Baer
• 4. Põllukeemia
• 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier
• 5.1 Jean-Baptiste de Lamarck
• 5.2 Charles Darwin
• 6. Desinfitseerimine
• 6.1 Steriliseerimine
• 6.2 Pastöriseerimine
• 7. Marutõbi, tuberkuloos, röntgen
• 8. Telegraaf, telefon, grammofon
• 9. Raadio
• 10. Fotograafia, kino
• Kasutatud materjalid
• Tänan tähelepanu eest!