50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aljasteb
Õppematerjali autor
konstrueeritud elektrimootorile. Sotimaal Aberdeeni ülikoolis töötanud professor James Clerk Maxwell esitas 1863. aastal avaldatud töös väite, et elekter ja magnetism levivad lainetena samamoodi nagu vesi ja sinna sisse visatud kivi. Elekter ja magnetism mitte ainult ei põhjusta teineteist, vaid on ka lahutamatult seotud, mistõttu on õige rääkida elektromagnetismist. 19. sajandi teise poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju 19 sajandil välja töötatud uus filosoofiline suund. Seda hakati kutsuma positivismiks ja selle rajas prantsuse filosoof Auguste Comte. Comte eraldas inimmõistuse ja vastavalt sellele ka teaduse arenguloos kolme astet. Esimene neist oli teoloogiline ehk usuline, mis tähistas maailma mõistmist ja seletamist usu abil. Teist astet nimetas ta metafüüsiliseks. Sellel etapil püüti maailma seletada filosoofiliselt, otsides nähtuste seoseid ja põhjusi arutluste abil. Teaduse
1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820. pani taanlane Hans Christian Orsted tähele, et elektrivool mõjutab kompassinõela järelikult sünnitab elekter magnetismi. Inglise teadlane Michael Faraday tuli 1863. aastal esitas James Clerk mõttele, et kui elektri Maxwell, et elekter ja magnetism ja magnetismi vahel levivad lainetena sama moodi, on selline seos, peaks nagu vesi sinna visatud kivi kehtima ka toimel. vastupidine väide: Elekter ja magnetism on ka magnet tekitab lahutamatult seotud, mis tõttu on elektrit. õige rääkida elektromagnetismist.
.................. 6 Alaline armee........................................................................................................................................ 6 Sõjandus 19. sajandil .............................................................................................................................. 9 Tähtsamad muutused............................................................................................................................ 9 19. sajandi teadus....................................................................................................................................... 11 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13
...................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee...........................................................................9. 4. Sõjaväe eliit..............................................................................9. 5. Massiarmee loomine ja tehnika areng.....................................11. 6. 17.-19.saj Teadus...................................................................13. 7. Astronoomia ja füüsika..........................................................13. 8. Keemia ja arstiteadus.............................................................14. 9. Evolutsioon............................................................................15. 10. Elektri avastamine................................................................16. 11. Kokkuvõte......................................................
Ajalugu on muutnud ja muudavad edaspidigi esmapilgul vähemärgatavad isikud ja sündmused, mille kohta ajaloolased oskavad alles aastakümneid hiljem sõltumatuid hinnanguid anda. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914-1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani, kuid uusaja algust pole kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uu
suunajaks pidas ta riigivõimu.Leibniz arvas, et just riigi abiga saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Rahva valgustamiseks kavandas suur filosoof kollektiivseid söömaaegu, mille käigus inimesed vestlevad kunstist ja kirjandusest, naudivad sõprust ja armastust.Leibniz pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist.Lõppeesmärgiks pidi aga olema maailma rahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras Leibniz teadusele. Tema meelst pidi teadus tooma praktilist kasu ning sellepärast püüdis Leibniz konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles 6 mäendusega. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses
Millised protsessid arstiteaduses iseloomustavad Renessanssi esilekerkimist Katkuga seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine ning linnastumine- ühiskonna sekulariseerumine. Inimkeha uurimine muutus aktuaalseks- humanism. Varem oli keha olnud kui hinge varjupaik, nüüd kippus see saama asjaks iseeneses. Teadmised inimkehast, anatoomiast füsioloogiast- saades tuge filosoofilistest õpetustest, hakati eitama skolastilist teaduslikku meetodit. Teadus põhines nüüd kogemustel. Pelaetungivad haigused andsid hoogu haiglate, meditsiinikutse ja arstiõppe arengule. Reaktsioon rahvameditsiini vastu- arstkond lõi süsteemi, et iseravijaid turult välja tõrjuda. Ülikoolide areng- meditsiiniülikoolidest juhtivad Padova ja Leyden. Meditsiinis humoraalpatoloogia tasa asendumine iatrokeemiaga (nägi haiguse taga eeskätt keemilisi protsesse). Kehamahlad asenduvad keemiliste elementidega.
Inimesed hakkasid üksteist ja üksteise võimeid rohkem tähtsustama, kirik kaotas üha enam võimu inimeste üle. Humanism tähendab inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne. Sel ajastul hakkati maailma avastama ning tulemusteks olid suured maadeavastused. Hüppeliselt arenes ka teadus. Humanismiajastul hakkati inimest nägema kui loojat ning tänu sellele hakkati tähtsustama kunstnike ja poeete. Dante Alighieri ,, Jumalik komöödia" ; Giovanni Boccacio ,,Dekameron" Erasmus Roterdamist: Ta on omaaja silmapaistvam mõtleja. Pidas naeruväärseteks palju ameteid kui ka inimtüüpe. Kritiseeris vaimulikke ja kirikut, kuid ei eitanud katoliku kiriku vajadust. Tuntuim teos on ,,Narruse kiitus" Kunstist võeti samuti eeskujuks antiikaegne kreeka ja rooma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid