Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teadus - reaalsus või müstika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asi on teadus?
Teadus - reaalsus või müstika
Mis asi on teadus? Teadus on süstemaatiline inimtegevus mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul väidetavalt teaduslikku meetodit - reeglite süsteemi, mis peab tagama teadustöö võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Kuigi teaduse piirid ei ole üheselt määratletud, uurib ta tavaliselt meid ümbritsevat maailma ja otsib selgitust argistele asjadele, nagu äikese tekkimine ja vee voolamine jõgedes. Kuna teadus tegeleb füüsikalise maailmaga , siis üheks kriteeriumiks uue nähtuse uurimisel , on see et seda nähtust oleks võimalik mõõta mõne juba leiutatud füüsikalise instrumendiga. Kui selline vahend puudub on arvatavasti tegemist müstikaga või hoopis millegi muuga . Ma arvan et teadus on pigem reaalsus kui müstika ja selle kirjutisega üritan teile seletada, miks ma nii arvan.
Kõigepealt räägin, mida reaalsus ja müstika minu arvates kujutavad. Reaalseks nimetatakse seda, mis tegelikult (päriselt) on olemas.Reaalne võib olla ka plaan, ülesanne või eesmärk, mille täitmine on tegelikult võimalik. Reaalsuseks võib nimetada kõike reaalset kokku.
Iga inimene usub millessegi, üks usub Jeesusesse Kristusesse, teine usub, et teadus seletab kõik maailmaasjad ning kolmas usub müstikasse. Igasuguseid huvitavaid ja teaduse piiridest väljas olevaid sündmusi juhtub alatasa. Neid püütakse uurida, aga tihti ei suudeta oma arutlusi tõestada ja kooskõlastada seda, nende teadmistega, mis meile juba teada on. Müstika on kõik üleloomulik ega ole seletatav teadusliku maailmakäsitusega. Müstilised nähtused on näiteks telepaatia, selgeltnägemine, prohvetlus , UFO-d, bioenergeetiline ravi, hetkeline tervenemine ja muud sellist tüüpi asjad. Müstilisi sündmusi ei saa otseselt mõõta ega uurida, nagu tavalisi loodusnähtusi. Et ikkagi kirjeldada müstilisi nähtusi, ei saa kasutada teaduslikku meetodit, vaid peab lähenema teise nurga alt. Neid saab sageli fikseerida ainult kaudsete ja subjektiivsete meetoditega.
Võrdlen nüüd siinkohal astronoomiat ning astroloogiat, et näidata teile, mille poolest erineb reaalsus ja müstika. Astronoomia ja astroloogia moodustasid kaua aega tagasi ühe teaduse, aga nüüd on nad juba tükk aega eraldunud.
Astronoomia on täheteadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist ning arengut. Kuna ta põhineb uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib teda nimetada teaduseks. See tähendab, et astronoomia on reaalsus ja seal uuritavad asjad on päriselt olemas.
Astroloogia seevastu on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Selle abil olevat võimalik määrata inimese võimeid ja tema sobilikkust ühele või teisele ametile, vastuvõtlikkust ühele või teisele haigusele ning tema võimalusi ja potentsiaalseid ohte elus.
Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Näiteks horoskoobi koostamine seisneb põhiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete põhjal. Selle tõlgendamine on seevastu subjektiivne, sest sellel puuduvad täpsed teaduslikud põhjendused. Võime öelda et astroloogia kaldub pigem müstika poole
Niisiis astronoomia on teadus ja astroloogia on parateadus
Tihti olen lugenud ajalehtedest horoskoope, teinekord on ennustus isegi täppi läinud, kuid ma pole oma elu seadnud horoskoobi järgi, sest kes teab kes neid kirjutab, võib-olla on mõni selle ise välja mõtelnud ega pole isegi päikesemärke põhjalikumalt uurinud. Kuna teadus põhineb alati objektiivsel ning kontrollitaval meetodil ning horoskoope lahata nõnda on peaaegu võimatu, siis võib öelda, et astroloogia pole teadus.Horoskoope ei tohiks ja minu meelest ei võetagi eriti tõsiselt, sest see kaldub rohkem müstika kui reaalsuse poole.
Teadus on mudel maailmast, mis areneb ja täiustub pidevalt. Ikka ja jälle saame endi või ka meid ümbritseva ühiskonna kohta rohkem teada. Võibolla saame kunagi teada, kas UFO-d ikkagi on olemas või need hirmutavad jutud UFO-de plaanist Maa vallutada on kõigest filmitegijate fantaasia , et filmiltööstusele rohkem raha kasseerida. Ega nad midagi halba pole küll sellega teinud, olen huviga selliseid filme jälginud, aga eks igaüks teeb sellest omad järeldused.
Kuigi me elame mõistatuslikus maailmas, kus asjad ei ole ainult must-valged, vaid vahepeal on palju teisi värve, siis arvan siiski, et teadus on kindlasti reaalne, sest ta põhineb kindlatel faktidel, mis on erinevate arutluste käigus tõestatud.
Teadus - reaalsus või müstika #1 Teadus - reaalsus või müstika #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor spunkygirl Õppematerjali autor
10ndas tehtud arutlus füüsika tunni jaoks

Sarnased õppematerjalid

Pseudoteadused
27
doc

Pseudoteadused

..................................... 8 1.4 PSEUDOTEADUSTE LIIGID.................................................................................................................. 9 1.4.1 PROTOTEADUS.................................................................................................................................. 9 1.4.2 RÄMPSTEADUS............................................................................................................................... 10 1.4.3 PATOLOOGILINE TEADUS................................................................................................................ 10 1.4.4 AMATÖÖRTEADUS.......................................................................................................................... 10 1.4.5 ÄÄRETEADUS.................................................................................................................................. 11 1.4.6 PILKELIBATEADUS.................................................................

Teadus tööde alused (tta)
Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused
99
doc

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vabaneda, siis ei saaks nad midagi öelda selle kohta, mis värvi maailm tegelikult on. Lk41

Filosoofia
Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused
98
pdf

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vabaneda, siis ei saaks nad midagi öelda selle kohta, mis värvi maailm tegelikult on. Lk41

Sissejuhatus filosoofiasse
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) ­ armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) ­ armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel

Üldpsühholoogia
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4

Karjäärinõustamine
KULTUURITEOORIA
32
doc

KULTUURITEOORIA

küsimus mida võiks küsida, siis mis organi jaoks helilooja komponeerib? tahaks öelda, et siiski aju jaoks. kuulmine on küll paratamatu, aga see ei tohiks meeldida meie tajuorganitele : ehk siis, 19.saj esimese poole esteetika ültes, et kui te saate naudingu kuulamisest, siis see on halb (romantismijärgselt on see arusaadav). lääne kunsti erijoon : naudingu edasilükkamine (kestab siiamaani : muusika järgi tantsimine on kindlasti madalam kui selle pingsalt kuulamine või sellest mõtlemine). praktika, mis üritab kehalisust tõrjuda ja madaldada nietzsche ei olnud sellega nõus. ta kirjeldas olulisena pigem muusikast saadavat kollektiivset ekstaasi, kehalise aspekti olulisust. nietzsche oli vägagi kiindunud kreekalikku maailmatajusse. talle meeldib, et kreeka tragöödias on alati ole3pomas ekstaatiline komponent, isegi siis, kui mängus on surm. sellele vastandub kristlik või

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun