augustil 1991.a. ENSV Taluseaduse alusel.Esialgu oli talul kasutada 24 ha haritavat maad, juurde osteti 1 lüpsilehm ja 2 tiinet tõumullikat. Tol ajal oli plaanis kasvatada talus kõiki põllumajandusloomi: veiseid, sigu, lambaid, küülikuid ja kanu. Talu töödega pidi hakkama saama talupere oma jõududega. Masinatest osteti T-25 koos haakeriistadega. 1991.a. sügisel alustati ka uue lauda ehitusega. Uus laut valmis 1992.a. jaanuariks, see mahutas 16 lüpsilehma, 20 siga ja ca 20 lammast. Selleks, et uus ehitus tühjana ei seisaks, osteti Väimelast 13 lõpptiinet tõumullikat. Aasta pärast osutus uus laut väikeseks ning otsustati üle minna ainult piima tootmisele ja seakasvatusele. Lambakasvatus lõpetati ja tehti juurdeehitus lüpsikarjalaudale. Lautade rekonstrueerimise tulemusena olid olemas 24-kohaline lüpsikarjafarm ja 20-kohaline sigala. Nelja aastase töökogemuse jooksul saadi aru, et nii edasi minna enam ei ole võimalik
toodete müügiks. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Makrokeskkonna analüüsis on poliitilist keskkonda analüüsides tähtsamateks mõjutajateks Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress Oü Korstnaabi Sööt,söödalisandid, Saku vald, 55694711 [email protected] sisseseade 75517 Harjumaa Prelvex AS Freesturvas Türi linn 3847489 [email protected] allapanuks Tehnika 3 Järvamaa OÜ Äntu Mõis Noorkanade Äntu küla, 3271256, sisseost 46202 3270206
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4
Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Tuha Talu OÜ seisundiaruandesse. Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga: D Bioloogilised varad (veistekari) K Kasum bioloogilistelt varadelt D Kahjum bioloogilistelt varadelt 21 K Bioloogilised varad (veistekari)
[1] Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Ettevõtte seisundiaruandesse. Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise 17 inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga: D Bioloogilised varad (veistekari) K Kasum bioloogilistelt varadelt D Kahjum bioloogilistelt varadelt K Bioloogilised varad (veistekari)
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel
Hinnakujunduse strateegiat mõjutavad tegurid jagunevad kolme suurde gruppi: · ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud hulk, tööjõud, seadmete võimsus, tooraine kättesaadavus, turg jne. Finantsoperatsioone mõjutab see, kas tarnitakse vahetult kliendile või toodetakse lattu; · turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime); · väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on madal, on ostja üldjuhul nõus rohkem ostma. 3. Hinnameetodi valimine Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3%
neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. EPK mullikatel vähemalt 350 kg ning EHF mullikatel 380...400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööp.iiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada. . Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 10. VEISTE IND EHK ÖSTRUS Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isasl. lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emasl. käitumises. Lehm muutub rahutuks ja hüppab selga teistele lehmadele või vastupidi. Indleva lehma tunnus - laseb end teistel endale selga hüpata
......................................................................7 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................8 7.1 Turg...................................................................................................................................8 7.2 Kliendid.............................................................................................................................8 8. Konkurents..............................................................................................................................8 9. Turundustegevus.....................................................................................................................9 9.1 Hinnakujunduse alused ja müügihind...............................................................................9 9.2 Turundus.................................................................................................
loomadel. Kogu ulukite kehaehitus on suunatud sellele, et kindlustada vastupidavus looduslikule valikule - olla vähemärgatav vaenlastele, vastupidavam keskkonna mõjudele, head kiiruslikud omadused, jne. Koduloomadel seevastu on väljaarenenud eeskätt need organid või organsüsteemid, mis kindlustavad kõrge jõudluse inimeste vajaduste rahuldamiseks, näiteks piimanäärmete areng. Lihastik on neil nõrgalt arenenud ja tagab üksnes loomade liikuvuse ja võime koguda sööta. Seevastu lihaveistel on piimasekretsioon arvestatud ainult järglaste toitmiseks. Neil on väga mahukas lihaskude ja hästiarenenud rasvkude. Märgatavad muutused on toimunud sigimises. Koduloomadel on Näiteks sigadel ja kodulindudel on järglasi oluliselt rohkem kui nende ulukeellastel. Olulisi erinevusi on ka sigimistsüklis. Ulukitel on enamasti sesoonne (sigivad teatud kindlal aastaajal) sigimistsükkel. Koduloomadest on see säilinud lammastel, hobustel ja karusloomadel
kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima. · Veiseliha kogutoodang maailmas 2010 aastal oli 21,2 %. · Lõuna-Ameerikas 24,1% kogu maailma veiseliha toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 9,2 kg veiseliha. (vanad andmed) Maailmas on üle miljardi veise
Igale äriplaanile on kohustuslikud järgmised komponendid: · tiitelleht · sisukord · kokkuvõte · ettevõtte lühiülevaade · äriidee iseloomustus · projekti kirjeldus - tooted või teenused 5 Äriplaan - tootmine, - keskkond · turustamine - turu iseloomustus - konkurendid ja konkurents - müük ja turustamine · ettevõtte juhtimine ja personal · projekti maksumus ja rahastamine · projekti riskifaktorid Tiitellehe ja sisukorra vormistamine Tiitellehel peab olema firma nimi (soovitavalt ka logo), koostaja nimi, kuupäev ja vajaduse korral märkige ka "Konfidentsiaalne"(vt äriplaani näidis). Sisukord koostage kõige viimasena, kasutades selleks arvutitarkvara võimalusi. ÜLESANNE Vormista oma äriplaanile tiitelleht
Igale äriplaanile on kohustuslikud järgmised komponendid: tiitelleht sisukord kokkuvõte ettevõtte lühiülevaade 5 Äriplaan äriidee iseloomustus projekti kirjeldus - tooted või teenused - tootmine, - keskkond turustamine - turu iseloomustus - konkurendid ja konkurents - müük ja turustamine ettevõtte juhtimine ja personal projekti maksumus ja rahastamine projekti riskifaktorid Tiitellehe ja sisukorra vormistamine Tiitellehel peab olema firma nimi (soovitavalt ka logo), koostaja nimi, kuupäev ja vajaduse korral märkige ka "Konfidentsiaalne"(vt äriplaani näidis). Sisukord koostage kõige viimasena, kasutades selleks arvutitarkvara võimalusi. 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN 3.1 KOKKUVÕTE
on lihtne turule siseneda ja sealt lahkuda või on see loomulike või kunstlike barjääridega takistatud), turul osalejate konkurentsi vormid (kas on tegemist üksnes hinnakonkurentsiga või lisandub ka hinnaväline konkurents). Konkurentsist lähtuvalt võib eristada järgmisi turutüüpe: 1) täieliku konkurentsi turg 2) mittetäieliku konkurentsi turg a) monopol b) monopolistlik konkurents c) oligopol d) monopson e) oligopson 1.10 Nõudlusseadus ja nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Kauba hinna ja nõutava koguse vaheline seos on omandanud majandusseaduse staatuse. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See
meetod (q), mis võrdleb vara turuväärtust tema asendamiskuluga q= vara turuväärtus/ vara asenduskulu Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 11 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10. Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis? 11. Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud? 12
Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha: 1. Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud. 2. Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne? 3. Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased? 9 4. Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid? 5. Milline on konkurents? 6. Milline on ettevõtte maine klientide silmis? 7. Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse? 8. Millised on ruumide renditingimused? 9. Kas praegune personal sobib ka edaspidi? 10. Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis? 11. Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud? 12. Millised on võimalused tegevuse parandamiseks, kasumi tõstmiseks? 13
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
aastaaegadel; Kesksuvel on emasloomade indlemine kõige aktiivsem; Kesksuvel on emasloomade tiinestumise tõenäosus kõige suurem; Poegimine toimub märtsis...aprillis; Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel 15 kuuselt Loodusrütmide seose plussid Emasloomad poegivad igal aastal samal ajal võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul; Lehmade piimakus karjamaal imetamise ajal suurem; Kuna vasikad sünnivad varakevadel on nende karjamaa kasutamine maksimaalne ja nad kasvavad intensiivsemalt; Lehmade poegimis- ja paaritusperiood on suhteliselt lühike, mistõttu nende jälgimise korraldamine on kergemini teostatav; Vasikate samaaegne võõrutamine tähendab väiksemat tööjõukulu; Loomade grupeerimine on kergem kuna samaealisi palju; Lihaks realiseeritavatel loomadel on üks talveperiood ja kaks suveperioodi seega nende söötmine ökonoomsem; Lihaveisekasvatuse rentaablus on suurem
suvel võetakse praktikante, mõeldakse palju tulevikule, ollakse paindlikud, iga kliendiga tegeldakse eraldi. Halvasti firmal puudub peaaegu igasugune korrektne dokumentide jms kirjavahetuse registreerimine ja kogu sellega kaasnev. Ettevõtte juhid on väga hõivatud igapäevaste tööde ja tegemistega, see võib aga põhjustada killustatuse, mille tõttu jäävad mõned olulised tööd tegemata. Mis ohud varitsevad saematerjali tootvaid firmasid on väga palju ja konkurents tihe, mistõttu on hinnad väga madalal. Muuta kontoritehnika, interjöör vajaks uuendamist. Ettevõtte töötajatele võiks luua mõne tööd motiveerivama sütsteemi jne. 20 Kasutatud kirjandus Erisisu OÜ 2000.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2001.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2002.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ põhivara tabel 2002.a. Erisisu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 2000.a. Erisisu OÜ äriplaan 1999.a.
suvel võetakse praktikante, mõeldakse palju tulevikule, ollakse paindlikud, iga kliendiga tegeldakse eraldi. Halvasti firmal puudub peaaegu igasugune korrektne dokumentide jms kirjavahetuse registreerimine ja kogu sellega kaasnev. Ettevõtte juhid on väga hõivatud igapäevaste tööde ja tegemistega, see võib aga põhjustada killustatuse, mille tõttu jäävad mõned olulised tööd tegemata. Mis ohud varitsevad saematerjali tootvaid firmasid on väga palju ja konkurents tihe, mistõttu on hinnad väga madalal. Muuta kontoritehnika, interjöör vajaks uuendamist. Ettevõtte töötajatele võiks luua mõne tööd motiveerivama sütsteemi jne. 20 Kasutatud kirjandus Erisisu OÜ 2000.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2001.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ 2002.a majandusaasta aruanne. Erisisu OÜ põhivara tabel 2002.a. Erisisu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 2000.a. Erisisu OÜ äriplaan 1999.a.
) 22) 23) Tööjõuressursside vajadust mõjutavad tegurid 24) Personali vajaduse tegurid: · erialase diferentseerituse kasv · uute erialade teke ning osade erialade tehnoloogiline vananemine · suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele samas esineva tööpuuduse taustal · elatustaseme tõusust tingitud palkade tõus · kõrge kvalifikatsiooniga tööliste kõrgem sotsiaal-poliitiline aktiivsus · suurenenud sotsiaalne vastutus ühiskonna kõigi liikmete heaolu eest · kasvav konkurents rahvusvahelisel ja siseriiklikul tööjõuturul 25) Personaliga seotud uuringud 26) Makrotasandil (riigi tasandil): · tootmisvõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine · tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes · personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades · erialase väljaõppe korraldamine 27) Ettevõtte tasandil: · tööjõu jaotumine ja tootlikkus · tööjõu liikumise (voolavuse) prognoosimine
.................................................................. 9 4 VÄLISKESKKONNA PESTLE ANALÜÜS JA MÕJU HANSO TURISMISTALULE.................................................................................................................. .......................................................................................................................................... 10 5 KONKURENTS JA TURG ........................................................................................... 12 5.1 Haaslava valla piirkonna kirjeldus ............................................................................ 12 5.2 Turule sisenemine ja konkurents ............................................................................... 14 5.3 Toote/turu maatriks.................................................................................................... 15
5. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. a. Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt kalajahust, millele lisatakse kalaõli, taimseid jahusid (soja, nisu) ja lisandeid mineraalaineid ja vitamiine sisalda-vaid premikseid, gluteeni, punaseid pigmente, immunostimulantide segusid (Biofocus, Ergosan) ja haiguste raviks mõeldud erisöötadesse ka ravimeid, näiteks antibiootikume. Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Põhja-Euroopas, sh Eestis, nõuavad tarbijad, et suurte lõhelaste liha peab olema erepunane. Seepärast on tähtsad söödalisandid karotinoidid e punased pigmendid. Karotinoidid, mida kasutatakse lõhelaste söötades, on astaksantiin ja kantaksantiin. Üldiselt jaguneb sööt vastsete söömaõpetamiseks ja noorkala söötmiseks kasutatavaks puruks ja graanuliteks (pellets)
............................................................. 8 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10 5. TURG .................................................................................................................................................. 11 6. KONKURENTS..................................................................................................................................... 12 7. KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................
hobuste kasutamisel pool-looduslike koosluste hooldamisel. Hobused söövad kulu ja kõrge rohu seest välja kivid, mahalangenud tüved, oksad, mis võimaldab maapinda hiljemaks niitmiseks ette valmistada. Ka on selle järgselt inimesel võimalik paremini tihnikutest läbi näha ning harvendamisele tulevaid põõsaid ja puid välja valida ja raiuda. Suurem osa hobuste talvesöödast varuti varem samuti puisniitudelt, luhaheinamaadelt ja teistelt niidetavatelt rohumaadelt. Eesti hobuse peamine sööt on hein. Pool-looduslike koosluste, eriti puisniitude ning loopealsete rohustu on erakordselt liigi- ja sellest tulenevalt ka toit- ja raviaineterikas.Vahetult mere mõju piirkonnas asuv rannaniidu taimestik on läbi aegade olnud koduloomadele ravi- ja mineraalainete allikaks. Nii nagu on sarnased Eestis pool-looduslike koosluste kogupindala ja hobuste arvu kahanemise suundumused, on valdavalt samad ka nende kadumise põhjused. Kui
Sisse veeti värvilisi metalle, naftat, kautsukit ja palju muud. Agraarkriisi (19. sajandi lõpul) mõju Suurbritannia majandusele Suurbritannia majanduslikku olukorda halvendas Euroopat tabanud pikaajaline agraarkriis 19. sajandi lõpul. Maailmaturul langesid viljahinnad. Suurbritannia põllumajandussaadused olid aga kõrge omahinnaga ega suutnud konkureerida välismaa omadega(eelkõige usas ja Austraalia omadega). Väikefarmereid laostus hulgaliselt. Vähenes ka lammaste arv, kuid samal ajal suurenes suurte kariloomade hulk. Hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi. Agraarkriisi tulemusena vähenesid farmerite sissetulekud. Eriti kannatada said väike-ja keskmised farmerid, kelle majapidamised sageli laostusid. Suurfarmerid rakendasid uut agrotehnikat, mehhaniseerisid põllumajandust ning seeläbi tõstsid saagikust ja elasid kriisi üle. Vähenes ka põllumajanduses tegutsev rahvastik. Laostunud farmerid siirdusid linnadesse.
tegevust on vaja muuta sõltuvalt toote elustaadiumist, tuleb turundajal hästi tunda elutsükli kõiki faase, selleks on vaja koguda ja analüüsida infot. Iga toode läbib elutsükli talle omase kiirusega. Elutsükli pikkus oleneb tarbijate vajadustest, soovidest, hoiakutest ja käitumisest, tehnika ja tehnoloogia arengust ning uuenduste kasvutempost, konkurentsist ja firma enda turundusest. Tehnika ja tehnoloogia arengust tingituna on toote elutsükkel üldiselt lühenenud. Mida aktiivsem on konkurents, seda lühem on toote elutsükkel. Turutõkked, patendid või piiratud juurdepääs toormeallikatele aeglustavad konkureerivate toodete evitamist ja seetõttu võib elutsükkel olla märksa pikem sellest, mis kujuneb kergesti ligipääsetaval turul. Arendusfaas. Selles faasis uut toodet veel ei müüda, kuigi kulutusi tootele juba tehakse. Toote arendus- ehk ettevalmistusfaasis töötab firma uue toote ideega. Toode, millega saaks
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
rihmadega. Kalapüügil kasutati võrku. Liigeldi paadiga. Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Oletuse aluseks on Pulli asulast leitud mustast tulekivist leid: taolist tulekivi Eestis looduslikult ei esine, kuid sellise tulekivi leiukohad asuvad ka Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Asustuste kujunemine Eestis Keskaegse Eesti asulad Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt. hakkasid Eestimaal kujunema juba X - XIII sajandil. Selleks ajaks oli asustatud praktiliselt kogu Eesti territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
