I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng), I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga). Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja arengukonverents. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas. Rachel Carson.
1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus Looduskaitse - Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks
II: Täida lüngad! 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on ..................... . 2. Ökosüsteem koosneb ..................... ja ...................... . 3. Iga toiduahel algab .................... ehk .................... . 4. Laia areaaliga liigid on näiteks .................... ja .................... . 5. .................... ehk eluslooduse mitmekesisus on kui loodusrikkus, mida tuleb säilitada. 6. Biodiversiteedi kaitseks ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents toimus ....................... . 7. .................... on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud. 8. Lämmastiku- ja fosforiühendite reostus Eesti veekogudes .................... . 9. Osoonikiht kaitseb meid liigse .................... eest. 10. Eestis kasvab metsa osakaal .................... kinnikasvamise arvelt. III: Otsusta, kas antud väide on õige või väär. Paranda eitust kasutamata! 1. Bioom on eritüübiliste ökosüsteemide kogum. 2
AGENDA 21 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste
Sissejuhatus Mis on säästev areng? 1983. aastal pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda.(5) 1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid. Mitteametlikult nimetatakse seda sündmust ka "maailma tippkohtumiseks". Konverentsil võeti vastu viis olulist dokumenti: · Bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon · Kliimamuutuste konvektsioon · Metsadeklaratsioon · Keskkonna ja arengu deklaratsioon · Agenda 21 (5) Mõistele ,,säästev areng" pole antud ühtset definitsiooni. Selle mõiste asemel
2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allkirjastati järgmised rahvusvahelised konventsioonid: - Bioloogilise mitmakesisuse kaitse konventsioon; - Osoonikihi kaitse konventsioon; - Mereõiguse konventsioon; - Kliimamuutuste raamkonventsioon. - 4. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil võeti vastu järgmised dokumendid: - ÜRO Milleeniumi Deklaratsioon; - Agenda 21 (The Rio Declaration on Environment and Development); - Kyoto protokoll;
kohaselt kuulub kõrgem võim meie riigis rahvale. Rahval on võimalus võtta kaudselt osa riigijuhtimisest valimiste teel. Riigist veel suurem üksus on meie koduplaneet. Aeg näitab, et inimtegevuse tagajärel on planeet Maa hakanud väsima. Kuna otsene maailmavalitseja meil puudub, vajame me intensiivset tööd ning ühtmeelt, et päästa veel seda, mis võimalik. Läbirääkimisteks, kuidas seda teha kutsutakse kokku aga kõik maailmariikide esindajad. Ühinenud Rahvaste Keskkonna ja Arengukonverents Rio de Janeiros, mis toimus 1992. aasta suvel, on olnud ajaloo suurim konverents osavõtjate arvult ning presidentide ja peaministrite esindatuse poolest. Ka Eesti delegatsioon Arnold Rüütli juhtimisel oli võrdlemiselt suur. Sel konverentsil demonstreerisid maailmajuhid oma koostöötahet keskkonna parandamiseks ning mitmed neist ehk taipasid ühiskonna erinevate sfääride seotust ning omavahel põimumist. Võib öelda, et juhtida saab tõesti erinevatel viisidel isegi enese teadmata
· Kõrbestumine - kuivad piirkonnad kuivavad endisest veel enam · Sademete hulga suurenemine veetulvade teke, taimehaiguste levimine · Äärmuslikud ilmastikunähtused tugevnevad · Troopiliste haiguste esinemispiirkonnad laienevad · Mandrijää sulamine merepinna tõus rannikualade elamiskõlbmatus · Toidu ja vee kättesaadavuse halvenemine Kliimamuutusega kohanemiseks tehtav arengukoostöö · Esimene suuremõõtmeline ÜRO keskkonna- ja arengukonverents 1992. aastal Rio de Janeiros · Kyoto protokoll aastal 2005. Lepingu eesmärgiks on stabiliseerida kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris tasemele, mis inimkonna ohtliku mõju kliimale tõkestab. (kehtib aastani 2012) Kliimamuutusega kohanemiseks tehtav arengukoostöö · Seni on Euroopa Liit ainus riikide rühm, millel juba on seadustega siduv lepe emissioonide vähendamiseks - aastaks 2020 peab euroliit vähendama õhureostust 20% 1990. aasta tasemest.
põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikkus on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Maailma jätkusuutlikkuse programm Maailma jätkusuutlikkuse programmiks on Agenda 21. 1992. aasta juunis peeti Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, milleks valmistuti kolm aastat kõige kõrgemal ÜRO tasemel. Rohkem kui 170 riigi osalusel koostati 21.sajandi keskkonnastrateegia, mis pealkirjastati eelnevalt toodud nimetusega (Agenda 21). Konverentsi ajal kirjutasidki riigipead alla Rio de Janeiro deklaratsioonile, mis seab kohustused keskkonda säästval teel vastavalt strateegiadokumendis sätestatule. Nimelt Agenda 21 määrab keskkonnastrateegia ja riikide tegevuse põhisuunad keskkonna kaitsmisel
Kindlasti üheks suureks abiks globaalselt on koostöö. Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ning nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Neid on konverentse on juba pikka aega korraldatud. See tuleb ka ainult kasuks, kahjulikku poolt raske leida kui üldse. Üks esimesi märkimisväärseid konverentse toimus 1972. aastal ÜRO Keskkonnakonverents meie naaberriigi pealinnas Stockholmis. Seda sündmust peetakse keskkonnajastu alguseks. Järgmiseks peeti arengukonverents Rio De Janeiros, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste konventsioonid ning keskkonna ja selle arengu deklaratsioon. Aga kõige tähtsamaks võeti seal vastu Agenda 21. See on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Eks sellest teemast saaks pikalt ja laialt rääkida aga jääme ikkagi põhiteema juurde. Ühe sõnaga konverentse aina toimub ning maailm muutub looduse
1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt soda inimese enda vastu.» 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros _Kliimamuutuste konventsioon _Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon _Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis RAMSARI KONVENTSIOON _Kõige vanem rahvusvaheline lepe _Iraan, Ramsar'i linn _Allkirjastati 1971 _Lepe jõustus 1975 _Eesti ratifitseeris 1993, lepe jõustus 1994 _2. Veebruar rahvusvaheline märgalade päev _1996 rahvusvaheline märgalade kaitse asta _2009 "Upstream, Downstream: Wetlands onnect us all "
Ühendriikides on suurkorporatsioonide lobi väga võimas ning sageli katastroofiliste tagajärgedega. Samasuguse näite võib tuua ka energiasektorist, mille survel on mitmed globaalse soojenemise vastased plaanid edasi lükkunud. Neljandaks peavad rikkad riigid tagama, et vahendid jätkusuutliku arengu tagamiseks jõuaks ka vaesemate riikideni. (Sepp, 2010) Tagamaks rahvusvahelist koostööd on loodud mitmeid organisatsioone, sõlmitud kokkuleppeid, peetud konverentse. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3. 14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad
1925 Hiiumaa juhapuud 1927 Linnulaht 1930 Abruka mets rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega? Maismaa 18% ehk 1/5, veealast Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis 2007 Eesti keskkonnastateegia aastani 2030 2007 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson “Silent Spring” 1972 ÜRO esimene Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis!! (väga oluline) 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO teine Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus:
1911 hüljeste küttimine ja kaitse 1931 vaalade küttimist puudutav konventsioon Hiljem lisandusid ka muud teemad: 1954 naftasaaste vähendamine meredes 1956 rahvusvaheline aatomienergia agentuur 1967 kosmose uurimist ja kasutamist puudutavad kokkulepped Suurem osa olulistest konventsioonidest on vastuvõetud alates 1960ndatest. Rahvusvahelise koostöö olulisemad sündmused: Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm 1992 Keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro 2002 Säästva arengu konverents, Johannesburg Kokkulepped (näited): 1979 Genfi piiriülese õhusaaste konvensioon ning selle protokollid. Viini konventsioon 1985 ja Montreali protokoll 1987 osoonikihi kaitsest Baseli konventsioon 1989 (ohtlikud jäätmed) New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 ja Kyoto protokoll 1997 Stockholmi konverents 1972: Esimene suur ÜRO keskkonnateemadele keskkenduv konverents muurang
kuhjuma. Õhu vähene segunemine on iseloomulik kõrgrõhkkonnale- kõige ohtlikum talvel. Maapinna lähedal toimub jahtumine, kuid ülalpool on temperatuur mõnevõrra kõrgem. sellist nähtust nim inversiooniks. Inversiooni tõttu ei saa õhk kõrgemale tõusta ja selline olukord soodustab saasteainete kontsentratsiooni tõusu. Rahvusvahelised lepingud atmosfääri ja kliima kaitseks 1992. a Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengukonverents. Määratleb riikide kohustused kliima edasise muutmise vältimiseks ja konkreetsed suunised eesmärkide saavutamiseks. 1998. a Kyoto protokoll. Jõustub, kui 55 riiki selle ratifitseerivad. Määratakse vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks ja vastavad meetmed selle saavutamiseks. USA negatiivselt meelestatud, sellega on pidurdunud rahvusvaheline koostöö nimetatud valdkonnas, mis on esile kutsunud terava kriitika USA suhtes. 1985
nende elukvaliteeti, peab see toimuma sellisel viisil, et loodusliku keskkonna ressurssidest jätkuks nii praeguste kui ka tulevikus esinevate vajaduste täitmiseks. Säästva arengu kontseptsiooni on siiski eri kontekstides eri viisidel tõlgendatud ja mõistetud . Kakskümmend aastat pärast Stocholmi konverentsi juhtis ÜRO jälle tähelepanu keskkonnateemadele, seekord juba ülemaailmses mastaabis ning keskendudes 21. sajandile. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata . 2. JÄTKUSUUTLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab
stratosfääri (Tambora 1816, Krakatau 1889). 37) Inversioon - olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp. kõrgem kui madalamas õhukihis. See takistab õhu edasise tõusmise. Rahvusvahelised lepingud atmosfääri ja kliima kaitseks: Rio de Janeiro ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (1992), Kyoto protokoll (1998). Globaalse õhuringluse skeem
1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm 1976 – Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks; ENSV maavarade koodeks 1978 – ENSV metsakoodeks 1979 – I Eesti Punane Raamat 1980 – looduskaitse kuu 1985-1987 – „Fosforiidisõda“ 1988 – I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala 1991 – Eestimaa Looduse Fond (ELF)
selleks kontrollimatu kaubitsemise käigus saada. Siia kuulub umbes 32 500 liiki. Eestis kuuluvad siia näiteks hunt, must-toonekurg, sookurg, apteegikaan ja orhideed. III kategooria: siia kuuluvate liikide kauplemise kvoodid sätestab konkreetne riik ise. Siia kuulub umbes 170 liiki. Eestis pole sellesse kategooriasse kantud ühtki liiki. Neljandaks Rio de Janeiro (1992) - ÜRO 1992. aasta keskkonna- ja arengukonverents, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, kujutas endast bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja looduskaitses suurt edasiminekut. (Euroopa Parlament 2016) Viiendaks Bonni konventsiooniga seotud lepped- Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes liiguvad ühest riigist teise.
keskkonnaprobleemiks. Leevendust on püütud leida koguni veekogude lupjamisest. Eestis ei ole happesademed siiski kõige põletavam keskkonnaprobleem, meie metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim. Probleemi on täheldatud Lõuna-Eestis. Oluline õhukvaliteediga seonduv probleem on lubatust kõrgem tolmusisaldus linnades, mis on seotud üha kasvava transpordiga. 4. Agenda 21 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste
tolmendajate puudumine, võõrliikide mõju. Millenium Goals 2001: · Äärmise vaesuse ja nälja väljajuurimine · Universaalne algharidus · Sugudevaheline võrdsus ja naiste õiguste suurendamine · Laste suremuse vähendamine · Emade tervise parandamine · Võitlus haigustega, HIV, maalaaria jne · KK jätkusuutlikuse hindamine · Ülemaailmne partnerlus arengu nimel Johannesburgis toimus 2002 aastal ÜRO säästva arengu Rio+10 arengukonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. 1985 aastal võeti vastu Viini konvensioon ehk osoonikihi kaitsmise konvensioon. Montreali protokoll 1987 a. On rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib ainete kauplemist riikide vahel
Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Ja Eestiski tegutsev Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI-Tallinn) on oma nime saanud just selle konverentsi toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. Eestis. Loogilise jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid. Brasiiliasse sõitis ka Eesti delegatsioon Arnold Rüütli juhtimisel. Rios võeti vastu viis maailma keskkonnapoliitika seisukohalt väga olulist dokumenti: · Agenda 21 - ülemaailmne tegevusprogramm järgmiseks sajandiks; · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - riikidevaheline kokkulepe taime- ja loomaliikide mitmekesisuse kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks;
«Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine. 2007- liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN) Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas: ressursside kaitse, keskkonnakvaliteedi väärtustamine Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus:
Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Ja Eestiski tegutsev Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI-Tallinn) on oma nime saanud just selle konverentsi toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. Eestis. Loogilise jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid. Brasiiliasse sõitis ka Eesti delegatsioon Arnold Rüütli juhtimisel. Rios võeti vastu viis maailma keskkonnapoliitika seisukohalt väga olulist dokumenti: Agenda 21 - ülemaailmne tegevusprogramm järgmiseks sajandiks; Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - riikidevaheline kokkulepe taime- ja loomaliikide mitmekesisuse kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks;
nimi alates 1994, liikmed 182 tolliadministratsiooni, peakorter Brüsselis. Kaupade kirjeldamine ja kodeerimine. Tolliprotseduuride lihtsustamine ja harmoniseerimine jne d. Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC WBO) – Asutatud 1919. Töötab välja rahvusvahelise kaubanduse norme ja ühtlustab tavasid (tarnetingimused, tüüplepingud). Üle 7000 ettevõtte rohkem kui 120-s riigis, rahvuslikke organisatsioone 96 (sh Eesti, vt icc- estonia.ee) e. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD) - ÜRO allorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa arengumaade integreerimisele maailmamajandusse, sh suurendada arengumaade kaubavahetust. Alates 1964. Aastast Genfis. 194 liikmesriiki. f. Maailmapank - Arengupank, mis asutati 1944 Bretton Woodsis samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Maailmapanga Grupp, sh – Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD)
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus. 1840ndatel Loomakaitse Seltsid. 1875 Saksa Linnukaitse Ühing. Saksa Linnukaitseseadus. Ernst Rudorff (1840-1916): "Moodsa elu suhetest loodusega.” 1888.a võttis esimesena kasutusele termini "looduskaitse". Wilhelm Wetekamp: 1898.a. aastal - riigiparkide asutamine (Ameerika rahvusparkide eeskujul). Hugo
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju
Võõrliikide sissetoomine Kliima muutumine Geneetiline saastumine GMO Peamiselt on seotud nüüd siiski inimtegevusega Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara, tema kaitsmine on oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt. Kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitusi Hoida geneetilist mitmekesisust Tagada liikide ja ökosüsteemide säästev kasutus Rio de Janeiro 1992 ÜRO keskkonna ja arengukonverents Kirjutati alla biodiversiteedi lepingule, kus püütakse leida lahendusi looduse mitmekesisuse kaitse ja kasutamise küsimustele. Eluslooduse varude säästlik tarbimine Uued rahastamisviisid Vahendite ümberpaigutamine Majanduslikud ja õiguslikud eeltingimused Tehnoloogiate tagamine arengumaades Loodusliku mitmekesisuse kaitse Uurimis, selgitus ja seiretööde laiendamine. GMOd kasutatakse kõige enam põllumajanduses nt sojauba, mais, puuvill, raps
Rikkad muutuvad üha rikkamaks ning vaesed Üha vaesemaks. Suures osas lõunapoolkeral või troopikas paiknevad arenguriigid, kus elab enam kui 5 miljardit inimest, kes kasutavad vaid 15 % toodetest ja teenustest, 12 % looduslikest ressurssidest ning 27 % energiast (Living Enviroment). Rooma klubi seisukohad säästvast arengust, raamat ,,Kasvu piirid". Säästva arengu mõiste. Säästva arengu printsiibid. ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 1992.a., vastuvõetud konventsioonid ja dokumendid. Rooma Klubi seisukohad globaalprobleemidest ja säästvast arengust Rooma Klubi on sõltumatu rahvusvaheline kompetentsete spetsialistide rühm, kes kogunes 1968 aastal ning saavutas ülemaailmse tähelepanu juba 4 aastat hiljem uurimusega ``Kasvu piirid'' The Limits to Growth, mis avaldati esmakordselt märtsis 1972 Smithsoni Instituudeis Washingtonis. Viimase aluseks
1990) Arusa deklaratsioon tolli terviklikkusest (Declaration of the customs cooperation council Concerning integrity in customs, 1993) d. Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC WBO) · Asutatud 1919 · Töötab välja rahvusvahelise kaubanduse norme ja ühtlustab tavasid (tarnetingimused, tüüplepingud) · Üle 7000 ettevõtte rohkem kui 120-s riigis, rahvuslikke organisatsioone 96 (sh Eesti, vt icc-estonia.ee) e. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD) · ÜRO allorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa arengumaade integreerimisele maailmamajandusse, sh suurendada arengumaade kaubavahetust · Alates 1964. aastast Genfis · 194 liikmesriiki f. Maailmapank · Arengupank, mis asutati 1944 Bretton Woodsis samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) · Maailmapanga Grupp, sh Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD)
Tuumaenergia u. 6 % energiast. Taastuvad energiaallikad 7% - Päike, tuul, vesi, biomass ja biokütused, geotermiline energia. Energiakulu seotud GDP-ga. USA tarbib 25% maailma energiast aastas. Hiina energiakulu kiiresti tõusmas. Ökoloogiline jalajälg - Maa võime toetada rahvastikku. Kui palju maad kulutatakse inimese "elatamiseks". Rahvusvaheline koostöö, säästev areng. Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm, 1992 ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro, 2002 ÜRO Säästva arengu konverents, Johannesburg. Kokkulepped : 1979 Genfi piiriülese õhusaaste konventsioon ning selle protokollid, Viini konventsioon 1985 ja Montreali protokoll 1987 osoonikihi kaitsest, Baseli konventsioon 1989 (ohtlikud jäätmed), New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 ja Kyoto protokoll 1997. Rio de Janeiro konverents 1992 : Stockholmi konverentsi järel suurenev koostöö, 1987
(WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents 2 2002 – ÜRO III kk konverents 2012 – ÜRO IV kk konverents 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; Rahvusparkide loomine 1971 – Lahemaa 1993 – Soomaa, Karula, Vilsandi 2004 - Matsalu, 2004 – Jõustus esimene LKS 1997 - I Eesti keskkonnastrateegia 2004 - ühinemine Euroopa Liiduga, 2007 - liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN-ga)
· Mitteühinemisliikumine (NAM) (külaline) · Tuumaenergiaagentuur (NEA) · Tuumatarneriikide grupp (NSG) · Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon (OIF) · Julgeoleku-ja Koostööorganisatsioon (OSCE) · Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) · Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS) (vaatleja) · Alaline Vahekohus (PCA) · Kagu-Euroopa koostööalgatus (SECI) · Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) · ÜRO kaubandus-ja arengukonverents (UNCTAD) · Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) · ÜRO pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) · ÜRO Tööstusliku Arengu Organisatsioon (UNIDO) · ÜRO ajutiste relvajõududega Liibanonis (UNIFIL) · ÜRO Lääne-Sahara referendumi missioon (MINURSO) · ÜRO missioon Sudaanis (UNMIS) · ÜRO vaatlusmissioon Gruusias (UNOMIG) · Ülemaailmne Postiliit (UPU) · Lääne-Euroopa Liit (WEU)
2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros • Kliimamuutuste konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon • Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS]
tõstmine, töötades välja uusi tehnoloogilisi lahendusi, dokumentatsiooni ja standardeid FIATA asutatud 31.05.1926 Viinis 16 rahvusliku ekspedeerijate assotsiatsiooni poolt Maailma suurim mitteriiklik organisatsioon transpordi alal rohkem kui ... eksfirma ca ... milj töötajaga FIATAl on konsultatiivstaatus ÜRO organisatsioonides: ECOSOC:ÜRO majandus ja sotsiaalkomitee (Economic and Social Council) UNCTAD: ÜRO Kaubandus ja arengukonverents (United Nations Conference on Trade and Development) FIATA Üldkogu 4 liiget igast liikmesorganisatsioonist Koguneb üks kord aastas Üldkogu pädevus: määrata tegevussuunad ja võtta vastu otsused kõigis FIATAt puudutavates küsimustes valida president, tulevane president, peasekretär, varahoidja ja asepresidendid otsustada sisseastumis ja liikmemaksu üle kinnitada uued liikmed (rahvuslikud liidud)
peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhtimisel (nn. Brundtlandi komisjon) Komisjoni töö tulemusena ilmus 1987. aastal raport raamatuna "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"), kus esimese katsena püüti formuleerida säästva arengu kontseptsiooni ja sõnastati põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt 1992. aastal, tõi ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents (UNCED) Rio de Janeirosse kokku 180 (179) riigijuhti. Sellega tõmmati maailma tähelepanu säästlikkuse ja loodusressursside olulisele temaatikale ning koostati tegevuskava tulevaseks ülemaailmseks ühistööks konkreetsete eesmärkide saavutamisel. Konverentsil kirjutati alla: Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust Seisukohavõtt säästliku metsamajanduse printsiipidest Agenda 21 (Rio lepete ellurakendamise plaan)
registreerimise eest. 58. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsid, Looduskaitse seadus (2004). Seaduse eesmärk. Looduskaitse põhimõtted. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid) Konverentsid: 1. Kliimakonverentsid- „Üleilmsed hääled kliimamuutustest“ (Global Voices on Climat Change) 2. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (mitteametliku nimega Rio konverents (Rio Converence) või Maa Tippkohtumine (the Earth Summit)) oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3.–14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. 3. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (United Nations Conference on Trade and
annaabi.ee 
