ideed. X Riigikogu tegevuse alguses arutleti elavalt nn tulevikukomisjoni moodustamise üle, eeskujuks samasugune Soome parlamendi komisjon. Paraku realiseerus tulevikukomisjoni idee Euroopa Liidu asjade komisjonina, mis tänu oma erilisele staatusele alaliste komisjonide hulgas on kindlasti samm õiges suunas. Ometi on meil lisaks diskussioonile Eesti positsioonide üle Euroopa Liidu asjus vaja ka pidevat diskussiooni Eesti tuleviku asjus, sealhulgas regulaarseid analüüse eri arengukavade ja strateegiate koostamise vajalikkuse ja nende arengukavade täitmise kohta. X Riigikogu tegevuse üks oluline tulemus oli Eesti Arengufondi seaduse vastuvõtmine. Eelkõige on rõhutatud arengufondi tähtsust riskikapitali fondina kõrge riskiastmega innovatiivsete ja atraktiivsete arendusprojektide rahastamiseks. Peale selle peaks fond korraldama Eesti jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks ja eelnimetatud investeerimisotsuste tegemiseks vajalikku arenguseiret
Kuna Euroopa Komisjon suhtub taastuvenergia probleemidesse ja eesmärkidesse väga suure tõsidusega, siis on ka Eesti Euroopa liidu liikmesriigina kohustatud probleemi tõsidusega suhtuma. Siiamaani on Eesti taastuvenergia valdkondi käsitlenud detailsemalt ,,Energiamajanduse arengukavas aastani 2020", Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018" ning ,,Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavas aastaks 2013"( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006) Nimetatud arengukavade peamised eesmärgid on säästlik energiavarustuse ja- tarbimise tagamine ja keskendumine biomassi kui kütuse tootmisele mis seab eesmärgiks luua kodumaise biomassi ja bioenergiatootmiseks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust importivatest kütustest, fossiilsetest kütustest, vähendada survet looduskekkonnale ja kasutada maaressursse efektiivsemalt ja jätkusuutlikult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades ( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006).
energiavoogudes. (4) Säästva arengu rahvusliku strateegia alused tulenevad 1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti säästva arengu seadusest , mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302, (Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord) tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest. Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21"
· loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu · saastumise vähendamine · loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Keskkonnavaldkonna eesmärke täidetakse Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 alusel. [5] Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlikestrateegiate ja arengukavade. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302 " Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord " tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest.Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev
Põllumajandusministeerium Helir-Valdor Seeder Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit Ministeeriumi tutvustus Ministeeriumi põhiülesanded on: välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist Struktuur Allasutused Eesti Aiandusliit Eesti Erametsaliit Eesti Maaparandajate Selts
ja Teadusministeerium. Oma kindel roll haridussüsteemi juhtimises on maakonnal, kohalikul omavalitsusel, haridusasutusel. Haridussüsteem ise on ühtne (1 õppekava, kutsehariduse väike osakaal, riigieksamid). Haridussüsteemi korraldus ja põhimõtted sätestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduses. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhiülesanded on riiklike arengukavade väljatöötamine, õigusaktide süsteemi loomine, riiklike õppekavade ja standardite arendamine, riiklik järelevalve ja kvaliteedihindamise süsteemi kujundamine, rahastamise ja riigivara kasutamise planeerimine ja korraldamine, riikliku koolitustellimuse kavandamine, pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi arendamine, avalikkuse teavitamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast ning rahvusvaheline koostöö.
arukas Euroopa elektrivõrk (taastuvate ja hajutatud tootmise integreerimiseks), tuua turule tõhusamad seadmed (soojuspumbad, kütuseelemendid) ja säilitada konkurentsivõime tuumatehnoloogia vallas, leides lahendused jäätmekäitlusele. Aga Eestis suunad? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel on toodud : Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning arengukavade rakendusplaanid Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon : Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: MISSIOON Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. 1. Pideva energiavarustuse tagamiseks mitmekesistatakse energiaallikate kasutamist, toetades muu
olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise ning toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse nõuete väljatöötamise ja rakendamise korraldamise kaudu. MINISTEERIUMI PÕHIÜLESANDED Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine. Osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega. Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded. Korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist. OSAKONNAD Avalike suhete osakond
osakond) tööd; 2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala valdkondade arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse, korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd arengukavade väljatöötamisel ning tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste arengukavadega; 4) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab
kliimaprobleemidega tegelemisel. 2. Millisena käsitletakse selles dokumendis mõistet heaolu? Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd keskkonnastrateegia on pikaajaline (25 aastat), siis on võimalik teiste valdkondade arengukavade täiendamisel arvestada keskkonnastrateegias toodud põhjus-tagajärg seoseid ning töörühmade poolt pakutud eelistatud meetmeid (tegevussuundi). 3. Kuidas heaolu komponendid (alleesmärgid) on seotud (võivad mõjutada) Eesti turismi arengut? Põhjusel, et Eesti on väikeriik, mis ujub arenenud riikide poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete põhimõtete ja arengueesmärkide peavoolus, sealjuures muidugi ära andmata oma kultuuri ja rahvuslikku identiteeti, on
organisatsiooni vajadustele ning aitaks kaasa eesmärkide saavutamisele. Organisatsioonisiseselt tuleks kokku leppida, milliseid dokumente luuakse ning seda, et nad oleksid koostatud ühtseid vorminõudeid meeles pidades. Dokumentide loomise juures on minu arvates oluline, et need oleksid hästi jälgitavad, keeleliselt korrektsed ning täidaksid oma eesmärki. Eriti oluline on see näiteks tegevus- ja arengukavade puhul, selleks, et lugemine oleks ladus ning ei tekiks vääritimõistmist. Dokumentide haldamise suurim kasutegur on minu meelest see, et säilitamist vajav informatsioon jääb organisatsiooni alles ning seeläbi säilib organisatsiooniline teadmus. Samuti on erinevad dokumendid (e-mailid, otsused, määrused, lepingud jms.) tõendid organisatsiooni tegevusest, tahtest ning seosest teiste organisatsioonidega/isikutega. Hästi
planeerinud nende arendamiseks ressursi. Kokkuvõtlikult Eesti sõjalise kaitse arengukava 20092018 arendab meie kaitsevõimet läbi kolme olulise võtmevaldkonna eelhoiatus, iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja koostöö võimelisus liitlastega. Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel. Sõjalise kaitse tegevuskava kehtestab kaitseminister neljaks aastaks ja see vaadatakse üle igal aastal. Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt Sõjalise kaitse strateegilises kavas püstitatud eesmärkidele. Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab kaitseväe juhataja kooskõlastatult kaitseministriga üheks aastaks.
mille elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega. Eesti jätkusuutlikust arengust Kuna riigi konkurentsivõime tõstmiseks koostatud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005-2007 elluviimise koordineerimisega tegeles Riigikantselei, otsustas valitsus 2006. aasta mais teha säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade elluviimise koordineerimise samuti Riigikantselei ülesandeks. Säästva arengu strateegia koostamise ja elluviimise koordineerimisega tegeleb Riigikantseleis strateegiadirektor. Lisaks on strateegiadirektor nimetatud riiklikuks kontaktisikuks/koordinaatoriks säästva arengu küsimustes. Praegu töötab strateegiadirektorina Keit Kasemets. Strateegiadirektori tegevust toetab strateegiabüroo. Strateegiabüroo koordineerimisel koostati ,,Eesti aruanne" Euroopa Liidu säästva arengu
riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega Vabariigi Valitsusele antud täiendavate volituste alusel. Lisaeelarve esitavade põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide koostamise ja esitamise tingimused kehtestab rahandusminister vastava määrusega.
kaitsealuste liikide elupaigad, mille kohta andmeid ei avalikustata) [1, 2]. Keskkonnaregistris sisalduvate andmete osas esineb siiski veel mitmeid puudusi. Näiteks on registrisse koondatud andmestik veel omavahel seostamata nii ajas kui ka ruumis, mistõttu ei saa neid täies mahus kasutada keskkonnaseisundi hindamisel ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel. Selline olukord võib põhjustada andmestiku erinevat või väära tõlgendamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka arengukavade ja planeeringute koostamisel. Keskkonnaregistri andmete paremaks haldamiseks, töötlemiseks ja esitamiseks on kavas moodustada ühtne kartograafilisel alusel põhinev andmebaas (hetkel toimub veel registriandmete uuendamine ja täiendamine). Seiretulemustest parema ruumilise ettekujutuse saamiseks kantakse andmed maakaardile, võimaldades neid geoinfosüsteemis seostada ka muudest allikatest pärit andmestikuga
kehtestatavad järjest suuremad saastemaksud. Pole veel selge, kas peame ehitama oma tuumajaama või saame koopereeruda Leedu või Soomega, kuid üha reaalsemaks muutub oma tuumajaama vajadus. ,,Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018" ja ,,Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020" määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, muuta Eesti energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks ning tagada tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustus. Arengukavade järgi peab Eestis tulevikus olema mitmekesisem energiavarustus ning tänasega võrreldes tuleb kasutada rohkem erinevaid energiaallikaid. Kui praegu toodetakse Eestis 60% energiast põlevkivist, siis 15 aasta pärast peaks põlevkivi osakaal jääma alla 30%
· riikliku järelevalve teostamine tarbijakaitse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni rakendamine; · osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine; · osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Tarbijakaitseamet koosneb turujärelevalveosakonnast, tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonnast, tarbijakaebuste osakonnast, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus-osakonnast ja haldusosakonnast ning maakonnatalitustest. Turujärelevalve osakonna tegevusvaldkonnad:
soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud) Eesmärk kliimamuutuste osas 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi (reaalsus 3 kraadi) KESKKONNASEIRE Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999). Seire ehk plaanipärane, pidev keskkonnaseisundi jälgimine. Korduv tegevus. Keskkonnasseire seadus 1) sätestab keskkonnaseire korralduse. 2) andmete töötlemise. Eesmärk Prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukord 2)bioloogilise mitmekesisuse hindamine 3) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine 4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne.
Vali üks Sulle huvipakkuv organisatsioon, teema ja selgita, kuidas saab poliitika kujundamist mõjutada? Organisatsiooni Eesti Roheline Liikumine võimalused • Demonstratsioonid poliitilise • Keskkonnaõnnetuse ära kasutamine päevakorra Teavitustöö kujunemist mõjutada. Võimalused • Kaasamine seadusloomes poliitika • Uuringute tegemine sõnastamist • Arengukavade koostamine mõjutada. Konkreetsed ettepanekud Võimalused • Olemasoleva poliitika kritiseerimine poliitika Paranduste väljapakkumine ümberkujundami st, parandamist mõjutada. 6. Too üks konkreetne näide poliitikast, kus on eri osapooltel vastandlikud väärtused, huvid. Näide LGBT õigused Kellel on LGBT ühing vs SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastandlikud huvid?
Meie poliitiline aktiivsus on olnud tagasihoidlik, seda ei seostata kohustusega riigi asjades kaasa rääkida. Pigem pass/ID-kaart taskus poliitika. Mul on see õigus. Samas oleme me väga altid muutustele.Väärtustatakse aktiivset tegutsemist ja väljakutseid, alalhoidlikkusel ja konservatismil ei ole eriti kõlapinda. Kahjuks annab see tunda ka meie perspektiivitundes- ootame kiireid tulemusi ja materiaalseid hüvesid, huvi pikemaajaliste arengukavade vastu on leige. Meie demokraatia värskus on nii selle nõrkus kui tugevus. Me ei ole veel päris välja arenenud, meie sotsiaalne pool on hooletuses, me nõuame palju (seadusega ei saa tagada üksteisele naeratamist, ehkki see on meeldiv), meie ametiühingud on nõrgad ja rahast viisakad inimesed lihtsalt ei räägi. Aga meil on võimalus õppida teiste õnnestumistest ja vigadest, me oleme avatumad ja mitmekülgsemad, kui nii mõnigi heaoluriik (nt Soomes välditakse
omakorda aga nihutab juhtimise keskme planeerimisele, organiseerimisele ja koordineerimisele. juht Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. arendusjuht Arendusjuht on inimene, kelle töö sisu on organisatsiooni tegevuse edendamine ja inimeste otstarbekam rakendamine organisatsiooni põhitegevusse. Samuti on organisatsioonijuhi vastutusalas ümberkorralduste planeerimine, arengukavade loomine ning elluviimise koordineerimine. Lõpetuseks... Kas on küsimusi ?! Lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp Ongi siis tänaseks kõik. J
olevatele elanikkonnarühmadele. Eesti hindab iga humanitaarabi vajadust eraldi ning osutab abi viisil, mis on asjakohases olukorras kõige vajalikum ja kooskõlas ülejäänud abi osutajate tegevusega. Siin kajastub säästva arengu põhimõte - tasakaalustatud arengu printsitiipe arvestates a'priori strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas, integreerides keskkonna, majanduse ja sotsiaalse aspekti kõikide strateegiate arengukavade, plaanide ja projektide väljatöötamise5. Kokkuvõtteks võib öelda, et säästva arengu idee on paljude maade teadlaste ja majandusinimeste mõtetes liikunud juba mitmeid aastaid ning põhineb inimeste soovil panna kokku kõlama ühiskonna kaks peamist ja üsna vastandlikuna näivat eesmärki saavutada majanduslik kasv, mis tagaks kõrge elustandardi, ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond endale ja tulevastele põlvedele
Laine Jänes kultuuriminister Valitsemisalas on riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamisel ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Muinsuskaitseamet. Juhan Parts majandus ja kommunikatsiooniminister Valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas;
puhul kuum vesi, termilis-kineetilise energia korral veeaur, mis käitab elektrijaamade turbiine. Utmise energeetilised produktid on õli ja gaas. Maavarade säästva kasutamise poliitika kujundamist ja elluviimist juhib ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi maapõue osakond Selle töö hulka kuulub: maapõue käsitlevate õigusaktide koostamine ning kehtivate täiustamine;maapõuega setud informatsiooni kogumine ja avalikkuse teavitamine; teiste maapõuega seotud valdkondade arengukavade koostamises osalemine; maapõuega tegelevate töötajate nõustamine ja täiendõppe ning selleks vajalike teabe- ja õppematerjalide koostamise, trükkimise ja levitamise korraldamine;üleriigilise tähtsusega maardlate geoloogiliste uuringute, maavara kaevandamise ning allmaa-ehitise rajamiseks tehtavate uuringute lubade läbivaatamine ning vormistamine; kui üldgeoloogilise uuringu ala asub kahe või enama maakonna piirides või uurimistöö on seotud
Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi 3. sisserändab suur hulk muulasi
Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi 3
riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" kiideti Riigikogu poolt heaks 2005. aasta septembris. Rahvusliku strateegia aluseda tulevad 1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti säästva arengu seadusest, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. 3 EESMÄRK Eesti säästva arengu strateegia eesmärk Strateegia seab pikaajalised eesmärgid ning ei hõlma konkreetseid tegevusi. Seda viiakse ellu valdkondlike arengukavade ja nendes sisalduvate meetmete ja tegevuste kaudu. Strateegia eesmärgiks on tagada Eesti ühiskonna edukas ja tasakaalustatud toimimine pikemas vaates, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. Arengus ühendada globaalset konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse
võimalikult efektiivselt kasutada. Enamik Eesti maakondadest on vähem arenenud kui tänase Euroopa Liidu regioonid. Seetõttu on õigustatud Euroopa Liidu regionaalpoliitilise toetuste suunamine üle kogu Eesti, mitte ainult teatud probleempiirkondadesse. Euroopa Liidu tõukefondidest saadav raha on suunatud kohalike ja regionaalsete arendusprojektide teotamisele kogu Eesti territooriumil. Kohaliku algatusvõime ja oskuste tugevdamiseks, kohalike ja regionaalsete arengukavade ning strateegiate tähtsuse kasvatamiseks ning olulist regionaalset mõju omavate harupoliitikate tugevamaks koordineerimiseks on Eestil võimalus Euroopa Liidu raha kasutada. Osad piirkonnad Eestis vajavad seda väga. Euroopa tulevik sõltub nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus tehtud (tehtavatest) otsustest. Eesti jaoks oli üks tähtis otsus Liitumine ELiga. Referendum toimus 14. septembril 2003. Minu nägemuse kohaselt on Euroopa Liidust viiekümne aasta pärast saanud
Eesti seniste kasvutegurite ammendumine on kahtlemata saamas aktuaalseks probleemiks. Madalast palgatasemest tingitud kulueelis on juba täna haihtumas ja ekspordi arendamiseks on hädavajalik uute suundade kasutuselevõtmine. Edasine konkurentsivõime tõstmine saab pikemas perspektiivis võimalik olla vaid läbi tootlikkuse tõstmise ning kvaliteetsemate toodete ja teenuste pakkumises. See eeldab riigi poolt tõsisemat arengukavade väljatöötamist ning ettevõtjate jätkuvat motiveerimist omapoolse toetusega. Majandusraskuste halva külje puhul on alati heaks küljeks see, et kitsad olud sunnivad uute suundadega otsustavamalt tegelema ning sageli on just majanduse jahtumine see, mis sunnib ettevõtted kõrgema efektiivsuse saavutama. Loodetavasti on ka seekord nii,nagu üheksa aasta eest, mil üks kriisiaasta lõi aluse edasisteks soodsateks arenguteks.
tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. · Keskkonnaseire Eesmärk Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks. · Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. · Ökomärgiste eesmärk Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (energia tarbimine on väiksem...) Loodusvarade tõhusam kasutamine Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine Mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas
6. Milline on strateegilise planeerimise süsteem tänases Eestis ja mis seda reguleerib? Kirjeldage osalisi ja õiguslikku raamistikku. • Riiklike arengudokumentide koostamise kohustus on Eestis sätestatud kokku 19 seaduses. • Riigi arengudokumentidega seonduvaid aspekte reguleerivad peamiselt ◦ riigieelarve seadus ◦ Vabariigi Valitsuse seadus ◦ 2005. aasta detsembris kehtestatud VV määrus nr 302 “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” ◦ iga-aastane rahandusministri määrus ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise tingimuste ja esitamise tähtaja ning investeeringute kava koostamise korra ja tegevuskava vormide kohta • Valdkonna arengukavad koostavad ministeeriumid ja Riigikantselei ning need kajastavad ühe
Saastetasu välisõhu saastamise eest süsinikdioksiidiga ei tule maksta neil saasteallikate valdajatel, kelle põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW, samuti biokütuste, turba ja jäätmete põletamisel. Pakendiaktsiisiga ei maksustata pakendit, millest vähemalt 60% taaskasutatakse. Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll (seire)- Järjepidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida seisundit ning koguda lähteandmeid plaanide ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnakaitse kontrolli organisatsioon Eestis ja rahvusvahelised konventsioonid- Keskkonnajärelvalvega tegeleb keskkonnainspektsioon eestis. Kiirgusohutuse nõuete täitmist jälgib kiirguskeskus. Eesti keskkonnastrateegia: Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21”
minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Meetmed (tegevussuunad): · Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine (arengukavade aluseks on ressursi optimaalse kasutamise skeemid, mis soodustavad ressursi kasutamist vastavalt riigi vajadustele teaduslikel alustel). · Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine keskkonnasäästlikkusele regulatsioonide ja toetuste süsteemi rakendamise kaudu. Mets Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; 7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. [ RT I 2005, 29, 214 jõust. 05.06.2005] Keskkonnaseire eesmärgid [2] Keskkonnaseire seaduses määratletakse ka keskkonnaseire eesmärgid . Need on: 1. keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2
· Õppetasude suuruse kinnitamine Jõhvi valla huvialakoolides · Jõhvi vallaeelarvest kultuuriühingute tegevustoetuse ja kultuuriprogrammide ning -ürituste toetuse eraldamise kord · Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise kord · Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise korra muutmine 22.12.2009 · Jõhvi Muusikakooli pedagoogide kvalifikatsiooninõuded · Jõhvi valla gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord · Jõhvi Keskraamatukogu kasutamise eeskiri · Jõhvi Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine · Jõhvi Vene Gümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine · Jõhvi Spordikooli põhimääruse kinnitamine Vaatamisväärsused 1Mihkli kirik 2.Jõhvi kontserdimaja 3.Jõhvi Vabadussammas Haridusasutused Lasteaiad: 1.Lasteaed Kalevipoeg 2.Lasteaed Pillerkaar 3.Sipsik Koolid: 1.Jõhvi Gümnaasium 2.Jõhvi Vene Gümnaasium
Tellitavad auditid on kasutusel Venamaal ja Hiinas. Eestis Riigikontrolli auditeid tellida ei saa. Riigikontrolli roll – tõene pilt , tähelepanu, info, tasakaalustamine. Tulemus finants- ja KOV auditid, ministeeriumide aruanded. Auditiraportid ja ülevaated, mis sisaldavad salajast infot, pole avalikkusele kättesaadavad. 1 Tulemus – säästlikkus, tõhusus, mõjusus, arengukavade ja lubaduste täitmine, tõkked, ülevaade riigivarade kasutamisest ja säilimisest. Koostöö riigikogu eelarvekomisjon, valdkondlikud komisjonid. Auditi teemad valitakse seire- ja riskipõhiselt 3 aastat ettevaatavalt. Kõik valdkonnad, mis hõlmavad suurt hulka raha või inimesi. Sõelumisel ca 150 teemat, tegeletakse 30 kuni 35 teemaga. Aasta lõpul avaldataskse raport, kas riik on valmis võtma vastu pagulasi, see teema tuli erakorralisena auditeerimisele
o Personali kujundamine ja töösoorituse kindlaksmääramine o Tagasiside andmine hinnatavale o Organisatsiooni ja töötajate töötulemuste parandamine o Personali töötasustamine o Täiendõppe vajaduse määramine aj töötajate motiveerimine o Eesmärkide ja tööülesannete täpsustamine o Ideede genereerimine o Töötajatevaheliste suhete parandamine o Organisatsiooni või allüksuse arengukavade ja eesmärkide tutvustamine o Töökirjelduse ja töölepingu täpsustamine o Vastastikuse tagasiside andmine ja teineteise mõistmine 14. Hüvitamise olemus ja selle eesmärk. Rahaline- ja mitterahaline hüvitamine Hüvitamine on tööhüvitamise ehk kompenseerimise protsess, mille käigus tööandja määrab kindlaks tehtud töö väärtuse ja tasub selle eest. Mitterahaline hüvitamine koosneb:
takistada ei või. Riigimaa ja riigimets Eesti kuulub Euroopa metsarikkamate riikide hulka. XX sajandil metsamaa pindala kahekordistus, puidutagavara aga mitmekordistus. Kõige levinumad puuliigid on mänd, kuusk ja kask. Ilmastiku soojenemise tagajärjel täheldatakse ka Eestis puude kasvu kiirenemist. Metsaga on kaetud ligemale pool maismaast 2,2 miljonit hektarit. 38% sellest kuulub riigile. Riigimetsa majandamise arengukavade koostamisl lähtutakse Euroopas üldtunnustatud säästliku metsanduse põhimõtetest. Puhkamiseks ja matkamiseks sobivaid metsi on Eestis 200 000 hektari ringis ligikaudu 10% tervest metsamaast kokku. Populaarseks on muutnud veekogude äärsed puhkemetsad: mereääres, suurtemate jõgede ja järvede kallastele kasvavad metsad. Samuti on rajatud looduse õpperadu, ehitatud puhkemaju, vaatetorne ka soid ja rabasid läbivaid laudteid. Riigimets on avatud kõigile
tööaasta suvest, kui oleme suutnud klientidega piisavalt tutvuda ja probleemidesse süveneda, selleks, et pakkuda parimat ja sobivamat lahendust ja ravi. Lõpparve sooritamine oleneb kliendi murede raskusastmest ja suhtumisest. Rahulolu garanteeritud! 3.3.KESKKOND Põhilised edutegurid selles majandusharus, kus ettevõte tegutseb on innovatiivsus, paindlikus ja modernsuse pakkumine klientidele. Seetõttu saab eriti oluliseks vastavate arengukavade ja sihtprogrammide väljatöötamise ja elluviimise koordineerimine. Nõustamine, kui majandusharu täidab jätkuvalt tähtsat rolli Eesti rahva üldises arengus. 6 Inimeste heaolu toob suurt edu ka teistest valdkondades ja tagab tööliste parema motiveerituse. Nõustamise turismi arengut mõjutab kõige rohkem majanduse olukord, mille suhtes on prognoosid positiivsed
Allikakirje: Riigi infosüsteemi teejuht: Eesti infopoliitika. Kasutatud 05.11.2015 https://www.ria.ee/teejuht/elu-infouhiskonnas/eesti-infopoliitika - Pealkiri: Eesti infopoliitika - Autor: - - Teema ja märksõnad: Infopoliitika; Eesti; tähtsus; infoühiskond - Kirjeldus: Räägib infopoliitikast üldiselt ja toob välja selle tähtsuse ning alguse. Infopoliitika on seotud pea kõikide ühiskonnaelu valdkondadega, riigi arengukavade ja strateegiatega. - Väljaandja: Riigi Infosüsteemi Amet - Kaasautor: - - Daatum: - - Vorming: Seletus veebis - Inforessursi identifikaator: https://www.ria.ee/teejuht/elu-infouhiskonnas/eesti- infopoliitika - Keel: Eesti - Õigused: -
ning nende esitamine ministrile kinnitamiseks; 3) ministrile ettepanekute esitamine ministeeriumi osakondade ja talituste juhatajate ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta. 19) Millised on Riigikantselei põhiülesanded? V: 1) Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamine, sealhulgas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade koostamise ja elluviimise koordineerimine; 2) Vabariigi Valitsuse istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine; 3) Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse tagamine; 4) Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamise ja elluviimise koordineerimine, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitee tööks
Hindamise -ja arenguvestluse eesmärgid: Personali kujundamine Töösoorituse kindlaksmääramine Tagasiside hinnatavale Organisatsiooni ja töötajate töötulemuste parandamine Personali töötasustamine Täiendõppe vajaduse määramine Töötajate motiveerimine Eesmärkide ja tööülesannete täpsustamine Ideede genereerimine Töötajatevaheliste suhete parandamine Organisatsiooni või allüksuse arengukavade ja eesmärkide tutvustamine ja täpsustamine Töökirjelduse ja töölepingu täpsustamine Vastastikuse tagasiside andmine ja teineteise mõistmine 15. Hüvitamise olemus ja selle eesmärk. Rahaline- ja mitterahaline hüvitamine Hüvitamine on tööhüvitamise ehk kompenseerimise protsess, mille käigus tööandja määrab kindlaks tehtud töö väärtuse ja tasub selle eest. Mitterahaline hüvitamine koosneb:
elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju, Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike, Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud, Saastada loodust. 77. Milles seisneb keskkonnaseire eesmärk - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. 78. Millised on keskkonnaseire ülessanded - põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. 79. Mis on keskkonnamaksude eesmärgid? - eesmärk: mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket, tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga
kaasamiseks on vaja seda teha erinevate kommunikatsioonivahendite kaudu: raadios, lehtedes ja internetis et see oleks kättesaadav kõigile. Arvan, et kindlasti leidub ka elanikke, kelleni omavalitsuste teavitustöö ja sõnumid piisavalt hästi ei jõudnud valitud olid kas valed kanalid, kommunikatsioonimeetodid, keeruline keel, ajastus vms. See on tegelikult problemaatiline, kuna informeerimine on elementaarne ja esmane kaasamise viis, mis tuleb tagada kõigi strateegiliste arengukavade puhul, et adekvaatne info jõuaks õigel ajal kõigile osapooltele. Põhiline kaasamise meetodiks sel puhul on suuline arutelu, samuti ka elektroonne tagasiside e-posti vahendusel. Piisav informeerimine on vältimatuks eeltingimuseks ka teistele, põhjalikumatele kaasamise viisidele nagu -konsulteerimine ja osalemine (Kaasamise ..., 2011). Hästi valitud kaasamise meetod võib oluliselt aidata saavutada kaasamise eesmärke. Mida
kasutada. Enamik Eesti maakondadest on vähem arenenud kui tänase Euroopa Liidu regioonid. Seetõttu on õigustatud Euroopa Liidu regionaalpoliitiliste toetuste suunamine üle kogu Eesti, mitte ainult teatud probleempiirkondadesse. Euroopa Liidu tõukefondidest saadav raha on suunatud kohalike ja regionaalsete arendusprojektide toetamisele kogu Eesti territooriumil. Kohaliku algatusvõime ja oskuste tugevdamiseks, kohalike ja regionaalsete arengukavade ning strateegiate tähtsuse kasvatamiseks ning olulist regionaalset mõju omavate harupoliitikate tugevamaks koordineerimiseks on Eestil võimalus Euroopa Liidu raha kasutada. Osad piirkonnad Eestis vajavad seda väga. Eestluse püsimine Euroopa Liidus Eestluse püsimine on olnud ajalooliselt habras ja riigi seisukohast nii tähenduslik, et seda on eriliselt rõhutatud ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulis: "...peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade"
noorte-, ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Haridus- ja Teadusministeeriumi peamised ülessaned: 1. Hariduse-, teaduse-, noorte- ja keelepoliitikate planeerimine, korraldamine ja arendamine 2. Välja töötamine riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ning tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega; arengukavade rahastamise, elluviimise ja tulemuste korraldamine; 3. Üle kasvatustegevuse ja haridusasutuste õppe- riiklik järelevalvet teostamine 4. Riiklike õppekavasid ja muid haridusstandardeid arendamine ja planeerimine ning nende koostamise ja akrediteerimise korraldamine 3 Haridus- ja Teadusministeeriumil kehtivad arengukavad ja streteegiad:
institutsioonide ja Riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab augusti alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigieelarve seadusest ja rahandusministri riigieelarve koostamise alasest määrusest, esitavad põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid rahandusministeeriumile järgneva aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide esitamise järgselt analüüsitakse neid rahandusministeeriumis. Rahandusministeeriumis hinnatakse lisaks aastate majanduskasvu, inflatsiooni, maksude laekumiset ja olukorda ekspordis-impordis. See annab riigieelarvele lõplikud piirid. Seejärel esitatkse esialgne variant valitsusele. Valitsus võib teha vajalikke muudatusi ning seejärel esitatakse eelarve Riigikogule. Riigikogu menetleb riigieelarve
Referaadi teema uurimisel püstitati eesmärgiks selgitada välja Eesti energiaalaseid valikuid mõjutavad tegurid ning mõista kas Eesti on püstitanud energeetika alased strateegilised eesmärgid ja mil määral on neid täidetud. Referaadi otseseks ülesandeks on lähtuvalt püstitatud eesmärgist pakkuda leitud tulemuste põhjal võimalikult huvitav ja asjalik ülevaade Eesti energiastrateegiast ja -poliitikast. Referaadi valmimisele eelnes põhjalik Eesti energeetika alasete arengukavade, Euroopa Liidus vastu võetus strateegiliste plaanide, valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja ministeeriumide kodulehekülede ning erialase kirjanduse uurimine. Töö koosneb kolmest põhilisest osast. Esimene annab ülevaate energiastrateegia ja politiika põhimõistetest, selle olemusest ning Eesti energeetilisest olukorrast. Teises peatükis pakutakse valikuline ülevaade teguritest, mis Eesti energiastrateegiat mõjutavad
· Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel strateegilised eesmärgid ja poliitilised prioriteedid ning rahalised võimalused. Riigi eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks (2013-2016), 2014-2017, käesoleval aastal 2015-2018. · Aluseks on Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määrus nr 302 "Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord". · Riigi eelarvestrateegia koostab teiste ministeeriumidega koostöös rahandusministeerium ning strateegia viiakse ellu läbi riigieelarve ning ministeeriumite valitsemisalade arengu- ja tegevuskavade. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse
hulgaliselt erinevaid lahendusi. Korrastada ja kaasajastada rahvatervise seadus. Seda selleks, et see määratleks ära erinevate tasandite vastutused, kohustused, õigused, struktuurid ja ressursid. Oluline oleks kaasata sotsiaalselt haavatavaid gruppe nende tervise positiivseks arenguks. Korrastada tuleks õigusruumi, parandada tööhõivet ja soodustama regionaalarengut ja valmistama ette vajalikke erialaoskustega spetsialiste. Arengukavade koostamisel tuleks esile tuua planeeritavate tegevuste mõju tervisele ning toetada nende elluviimist nii professionaalsete inimressursside kui sihtotstarbeliste finantsressurssidega. Väga oluline valdkond on lapsed ja noorukid, kellele tuleks tagada tervislik ja turvaline areng. Neil peaks olema võrdseid võimalusi pakkuvad eeldused ja tingimused arenguks. Mida soodsamad on arengu- ja elutingimused peres lapseeas, seda tervem ja produktiivsem on inimene täiskasvanuna
annaabi.ee 
