Tarbekaitse ameti eesmärk on aidata tarbijat (0)

Sarnased õppematerjalid

37

docx

TARBIJAÕIGUS

Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast era- ja avalike huvide sümbioosi, kus eraõiguslikke suhteid kaitstakse avalikust huvist lähtuvate põhimõtete alusel. Tarbijaõiguse allikad 1. Põhiseaduses ei ole reguleeritud ­ ei saa lugeda põhiõiguseks, kuna meie põhiseaduses ei ole seda õiguste kataloogis. Samas kui keegi sooviks seda põhiõiguseks lugeda, siis on selleks vajalikud tingimused täidetud. Kaudselt võib lugeda mõned sätted tarbijat kaitsvaks. 2. Tarbijakaitseseadus ­ kohaldamissfääri kuuluvad teenused, asjad, õigused ja muud hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus ­ üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib

Õigus

13

docx

Tarbijakaitse I KT

poolt kasutatav teenus. ( gaas,eleketer,vesi) Tarbijat eksitav reklaam ­ ebatõeste admete esitamine mis eksitab ostjat. 2.Tarbijakaitse korraldus Eestis Tarbijakaitset korraldavad: Riiklikul tasemel teostab Eestis tarbija huvide ja õiguste kaitset igapäevaselt Tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseamet kuulub riigivalitsemisasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Põhiülesanded on sätestatud ameti põhimääruse §-s 13. Põhimäärusest lähtuvalt teostab Tarbijakaitseamet nii nõustamis-, esindus-, teavitus- kui ka järelevalvefunktsiooni. Põhimääruse § 14 p 10 annab ametile õiguse oma pädevuse piires välja anda haldusakte ja soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks. Üheks Tarbijakaitseameti põhifunktsiooniks on tarbija kaebuste lahendamine. Kohaliku omavalitsuse tasandil. Omavalitsuse ülesandeks on korraldada oma

Teenindus

20

doc

Tehnilise Järelevalve Amet

.................................... TEHNILISE JÄRELVALVE AMET Referaat Juhendaja: ............................................ Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................3 1 TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ..........................................................................4 2 TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI STRUKTUUR..................................................7 3 TÖÖSTUSOHUTUSE TEENISTUS..........................................................................11 4 TEHNILISE JÄRELVALVE AMETI KOOSTÖÖPARTNERID ................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................18 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................19

Ühiskond

20

docx

Transport ja ekspedeerimine II KT

ning sealt äraviimine;  ii. kauba, L-L seadmestiku, transpordivahendite lastiruumide ettevalmistamine laadimiseks-lossimiseks. g. L-L protsessi tulemusena tekkib sadamatoodang, mille näitajaks on laevale laaditud või laevalt lossitud kauba mass tonnides. h. L-L protsessid a. Otsevariant (transiit) b. Laovariant c. Segavariant 12. Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevade agenteerimise tegevuslubade väljaandmine a. Ameti tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine. b. Ameti põhiülesanded on: a. riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest

Transport ja ekspedeerimine

54

docx

Euroopa Liidu õigus

Kirjeldati susidiaarsuse printsiip-mis on Euroopa ühenduste pädevuses ja mis .. ja Euroopa kodakondsus.Toodi sisse uued otsustusvaldkonnad:kultuur, rahva tervis, arengukoostöö ja tehti olulisi muudatusi varasemates valdkondades. Acquis communautaire abil pidid liikmesriikides tekkima ühtsed standardid, aga nn cherry pickina tõi õiguse fragmenteerumise. Progress tekitas palju erandeid.  1997 Amsterdami leping Eesmärk oli EU volituste konsolideerimine ja mitte uute volituste teke. Kõige olulisem oli küsimus:EU laienemine itta? Otsused tehti selles osas Nizzas. Inimeste vaba liikumisega seotud valdkonnad viidi üle esimesse astmesse:viisa, asüül, immigratsioon, ja õiguslane koostöötsiviilasjades. Nõukogu peasekretäriks ja ühise julgeolekupoliitika juhiks nimetati Javier Solana.  2001 Nizza leping

Euroopa liidu õigus

30

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Alalised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolu uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemikomisjon). Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamenditühmade tegevuse eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele. Delegatsioonid on parlamendiliikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. Ühendustesse kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduselikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. Riigikogu klantselei koosneb ametnikest, kelle peamine ülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide

Avalik haldus

22

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine. ­ Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715) ­ SM valitsemialas, täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet, kohaldab riiklikku sundi. ­ Ameti tegevusvaldkond on politsei juhtimine ja arendamine, riiklikku järelevalve teostamine ja sunni kohaldamine ning politseile pandud ülesannete üleriigiline täitmine. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 (TPPS) (http://www.siseministeerium.ee/31926) ­ Rõhutatud on viite turvalisuspoliitika põhimõtet: igaühe vastutus, kaasamine, koostöö, ennetus ja pikaajaline planeerimine.

31

doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

TÜ (tulundusühing) III Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskond olemus (mittetulundussektor)- kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Iseorganiseerumisvõime! 1 Kodanikuühiskonna funktsioon: Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas. Eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet Kodanikuühiskonna institutsioonid on: 1) usuorganisatsioonid; 2) kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; 3) isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsid); 4) mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses: A/S- rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine.

Avalik haldus

Kommentaarid (0)