Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energeetika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on energeetika ?
  • Millised nõuded esitatakse tööjõule?
  • Mis on primaarenergia?
  • Miks on vajalik pidurdada energiatarbimise kasvu?
  • Milliseid meetmeid selleks kasutatakse?
  • Kes või mis on Kredex?
  • Millised on Eesti energiaturu tugevused ja nõrkused?
Energeetika
sissejuhatus
 Mis on  energeetika 
Töötleva majanduse haru, mis tegeleb 
energoressursside kaevandamisega , energia 
muundamisega sobivaks energialiigiks ja 
edastamisega inimestele ja tööstustele, mis 
seda kasutavad
Vaata siit
Millised valdkonnad kuuluvad            
energeetikatööstuse alla?
Elektrienergia  tootmine 
Soojusenergia  tootmine 
Kütuste tootmine 
              .....ja müük
Energia - esmavajadus
Euroopas reguleeritakse energeetika 
valdkonda ja  energiamajandust 
vastava  seadusandlusega  

Eestis tegeleb sellealase 
regulatsiooni väljatöötamisega  
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Euroopa energiastrateegiate 
tehnoloogiline kava
 strateegia 6 prioriteetset valdkonda, millega on 
kavas kiirendatult edasi liikuda: 
•  tuuleenergia  initsiatiiv,  
• päikeseenergia initsiatiiv,  
•  bioenergia initsitatiiv,  
• CO2 püüdmise-transpordi-sekvestreerimise 
initsiatiiv, 
• Euroopa elektrivõrgu initsiatiiv ja  
• tuumaenergia initsiatiiv. 
Euroopa energiatehnoloogia...
...strateegilise kava alusel on seatud väljakutseteks 
arendada jätkusuutlikke teise põlvkonna biokütuste, CO2 
kogumise, transpordi ja ladustamise tehnoloogiaid ning 
kahekordistada  suurimate  tuuleturbi nide tootmisvõimsust, 
tutvustada suuremahulise fotogalvaanilise energia ja 
kontsentreeritud päikeseenergia lahendusi, luua ühtne ja 
arukas Euroopa elektrivõrk (taastuvate ja hajutatud 
tootmise integreerimiseks), tuua turule 
tõhusamad  seadmed  ( soojuspumbad , kütuseelemendid) ja 
säilitada konkurentsivõime tuumatehnoloogia val as, leides 
lahendused jäätmekäitlusele. 
Aga Eestis suunad?
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 
koduleheküljel on toodud : 
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018
ning arengukavade rakendusplaanid
Eesti energiamajanduse riiklik  
arengukava: 
Visioon  :
Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab 
Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut
Eesti energiamajanduse riiklik  
arengukava: 
MISSIOON  
Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis  pidev, 
tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga 
energiavarustus ning säästlik energiakasutus.  
1. Pideva energiavarustuse tagamiseks mitmekesistatakse energiaallikate kasutamist, toetades muu 
hulgas energia tootmisel omamaiseid energiaallikaid. Aastaks 2020 ei ületa ühegi energiaallika osakaal 
energiabilansis 50%. Samuti on oluline omada mitmeid tugevaid energia tarnekanaleid teistest ri kidest, 
töökindlaid võrke ning hoida mõistlikus ulatuses kütuste ja tootmisvõimsuste reserve. 
2. Säästliku energiavarustuse ja -tarbimise tagamiseks parandatakse energiatõhusust energia tootjate, 
transportijate ja tarbijate juures, suurendatakse taastuvate energiaallikate ning koostootmise osakaalu 
energiabilansis optimaalse tasemeni, mil ega ei kahjustata keskkonda. Osaletakse fossi lkütuste 
põletamise süsinikuvabade tehnoloogiate väljatöötamisel. Säästliku energiavarustuse ja -tarbimise 
arendamisel suurendatakse avalikkuse teadlikkust võimalikest lahendustest ja  innovaatilistest 
tehnoloogiatest ning aidatakse kaasa uute lahenduste rakendamisele. 
3. Põhjendatud hinnaga energiavarustuse eesmärgil arendatakse regulatsiooni, mis väldiks turumoonutusi 
ning turupositsiooni kuritarvitamist  energiaettevõtjate poolt. Samas peab energiakandjate hind suunama 
mõistlikke energiasäästu investeeringuid tegema.  Energiatoodete ja -oskusteabe ekspordile suunatud 
tegevused peavad lähtuma Eesti elanike huvidest ning tootma võimalikult suurt lisandväärtust Eesti ri gile.  
Eesti elektrienergia arengukava: 
Visioon :
Eesti elektrisüsteem on mitmekesise ja 
säästliku elektritootmisega ning väga hästi 
naaberriikidega ühendatud süsteem, mis tagab 
igal ajahetkel tarbijatele elektrivarustuse 
põhjendatud elektri hinnaga.
Missioon:  
Eesti elektrisektori missiooniks on tagada Eesti 
elanikele pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga 
elektrivarustus
Energeetika arengukava näeb ette tuumajaama aastaks 
2023   Postimees  
15.12.2008
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis ministeeriumitele 
kooskõlastamiseks energiamajanduse riikliku arengukava, mis näeb muu hulgas 
ette tuumajaama rajamist Eestisse aastaks 2023.
Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam ning teha 
selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012.
Elektrimajanduse arengukava aastani 2020 näeb veel ette Eesti elektritootmise 
ümberehitamist lähema 10-15 aasta jooksul, laiendades elektri- ja soojuse 
koostootmist 300 MW-ni, renoveerides täiendavalt kaks plokki Narva 
elektrijaamades koguvõimsusega 600 MW ja suurendades tuulikute võimsust 
kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega.
Inimesed
Arengukavas öeldakse :
Energeetika valdkonna populaarsus on aasta-aastalt suurenenud, kuid siiski 
ei ole praegune valdkonna kutse-, bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate 
arv piisav tagamaks energiasektoris vajalikku töötajate arvu. Samas ei ole ka 
riigi poolt selgelt kaardistatud koolitustellimus. Arengukavade suundade 
valguses on võimalik nüüd selgemalt sätestada ka koolitustellimust. Meetme 
tegevused planeeritakse Energiatehnoloogia programmi raames.
Energeetika valdkonna magistriõppe lõpetajate arv 2015. aastaks 2 korda 
kõrgem kui 2007. aastal (2007: 154 TTÜ  energeetikateaduskond+ TTÜ 
soojus + Eesti Maaülikool)
ENERGEETIKA TÖÖJÕU UURING 
Praxise uuring 
Energeetikasektor vajab kümne aasta jooksul üle 6000 töötaja
Eesti Elektritööstuse Liit19.08.2011
PRESSITEADEElektritööstuse Liidu tellitud energeetika tööjõu uuringu 
tulemustest selgus, et Eesti energiaettevõtetes leiab järgneva kümne aasta 
jooksul tööd üle 6000 töötaja. ...U uringu käigus analüüsiti 108 energiaettevõtte 
11 200 töötaja andmeid ehk 55% energeetikas hõivatud töötajatest.Uuringust 
selgus, et järgneva kümne aasta jooksul vajab energeetikasektor  6100  töötaja 
asendamist, mis on 30% 2010. aastal energeetikaettevõtetes hõivatuist .....  
kümne aasta perspektiivis on oodata energeetikaalase kõrgharidusega 
spetsialistide nappust ning kutseharidusega koolilõpetajate ülejääki.
Energeetikaalane kõrgharidus
Eesti Maaülikool
TTÜ energeetikateaduskond
Ülesanne :
1. Ava energiamajanduse riiklik arengukava lk. 
36 ptk. 1.10. Hinnang Eesti energiasektorile 
ja vaata, millised on Eesti energiaturu 
tugevused ja nõrkused. 
2. Ava  ENERGEETIKA TÖÖJÕU UURING ja vaata, millised 
tegevusalad seonduvad energeetikaga. Mida 
sina nende seast endale valiksid ? 
Millised nõuded esitatakse tööjõule?(lk. 56)
3. Loe, millise hinnangu annab Rahvusvahelise 
Kaitseuuringute keskuse ekspert  Merle Maigre 
Balti energiajulgeolekule ajakirjas " Diplomaatia "
Ülesanne :
1. Nimeta seadused, mil ega reguleeritakse Eesti 
energiamajandust.
2. Mis on  primaarenergia ? Sekundaarenergia?
3. Miks on vajalik  pidurdada  energiatarbimise kasvu? 
Mil iseid meetmeid sel eks kasutatakse?
4. kui suur on kodumaise kütuse osakaal primaarenergia 
ressurssides?
5. Kes või mis on  Kredex
6. Kui suur peab olema taastuvenergia osakaal aastaks 
2020 Euroopa Li dus? Eestis?
7. Kuidas hinnatakse Eesti energiasõltuvust ja 
energiajulgeolekut? EL oma?
8. Mil ised on Eesti energiaturu tugevused ja nõrkused? 
9. Mil iseid meetmeid plaanitakse, et saavutada Eesti 
energiamajanduse arengukavaga püstitatud eesmärke 
(olulisemad lühidalt)
10. Mil ised tegevusalad seonduvad energeetikaga. Mida 
sina nende seast endale valiksid ? Mil ised nõuded 
esitatakse energeetikavaldkonna tööjõule?
Kõik vastused saad siit:
 Energiamajanduse riiklikarengukava
Balti energia ja julgeolek 
 
Merle Maigre
 ENERGEETIKA TÖÖJÕU UURING
Lisalugemist
Veidi energeetika ajalugu Eestis
Energeetika statistika
Eesti statistika aastaraamat 2012

Document Outline

  • Slide 1
  •  Mis on  energeetika ? 
  • Slide 3
  • Energia - esmavajadus
  • Euroopa energiastrateegiate tehnoloogiline kava
  • Euroopa energiatehnoloogia...
  • Aga Eestis suunad?
  • Eesti energiamajanduse riiklik  arengukava: 
  • Eesti energiamajanduse riiklik  arengukava: 
  • Eesti elektrienergia arengukava: 
  • Slide 11
  • Inimesed
  • ENERGEETIKA TÖÖJÕU UURING  
  • Slide 14
  • Ülesanne :
  • Ülesanne :
  • Slide 17
  • Slide 18
Vasakule Paremale
Energeetika #1 Energeetika #2 Energeetika #3 Energeetika #4 Energeetika #5 Energeetika #6 Energeetika #7 Energeetika #8 Energeetika #9 Energeetika #10 Energeetika #11 Energeetika #12 Energeetika #13 Energeetika #14 Energeetika #15 Energeetika #16 Energeetika #17 Energeetika #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erkimees Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

Keskkonna kaitse
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 ­ 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann

Loomakasvatus
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev areng
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed

Ökoloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun