Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad...................................................
orgudes ja lammidel. Valitsevaks puuliigiks on sanglepp. Märja kasvupinnasega alustaimestikule on iseloomulikud varsakabjad, soovõhad, mitmed tarnaliigid, konnaosi ja angervaks. 11 July 22, 2012 Footer text here 12 July 22, 2012 Footer text here Niidud Need erikooslused on tekkinud antropoloogilise teguri toimel. Seda liigitatakse vastavalt mullastikule ja niiskusreziimile erinevatesse tüüpidesse. Suhteliselt liigirikkad on endiste salumetsade asemele kujunenud aruniidud. Traditsioonilise põllumajanduse taandumisega on haruldasteks jäänud looniidud. Huumusrikastel lammimuldadel levivad luhaniidud, rannaniidud ning
liiga pealetükkiv, intiimne, kalk, ükskõikne või lihtsalt ebaviisakas. Enamasti pole põhjuseks suhtleja ülalmainitud isiksuseomadused, vaid lihtsalt teistsugused käitumisnormid tema ühiskonnas. Kultuuridevahelised võrdlused aitavad uurijal ka sageli näha omaenda keeleühiskonnas ilmnevaid konventsionaalseid mustreid, mida ainuüksi keeleühiskonna seest vaadates võib nii endastmõistetavaks pidada, et oleme nende suhtes pimedad. 5. Viimase paari aastakümne antropoloogilise lingvistika suhtlusega tegeleva osa - kõneetnograafia - teoreetilised huvid pöörlevad kolme mõiste ümber, mis kõik on seotud inimese kõnetegevusega. Need on esitus (performance), indeksikaalsus (indexicality) ja osalus (participation). Esitus on Chomskyst lähtuv termin, mida tänapäeval kasutatakse tunduvalt laiemas tähenduses. 1965. aastal ilmunud teoses "Aspects of the Theory of Syntax" tegi Chomsky oma kuulsa eristuse keelepädevuse
Antropoloogia ·1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. · Ajalool ja antropoloogial (kitsamalt kultuuriajalool ja kultuuriantropoloogial) on suur ühisosa: mõlemad uurivad "kultuurilist teist" esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure. · Mõlema distsipliini eesmärk on mõista ja eritleda inimeste ja ühiskondade käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. · Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis viimasel ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogiad kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Ajalugu vs antropoloogia: tavapärased eristused · Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ...
29 Issue 2, 134-149 2)Keshet, Yael; Simchai, Dalit. 2014. The `gender puzzle' of alternative medicine and holistic spirituality: A literature review. Social Science & Medicine 113 (2014), 77-86. Keshet ja Simchai võtavad oma artiklis vaatluse alla komplementaarse ja alternatiivse meditsiini (CAM) ja holistilise spirituaalsuse kasutajad nii tarbijad, nii praktikute kui klientide/patsientide/kasutajate tasandil ning tõstatavad selleteemalisi sotsioloogilisi ja antropoloogilise artikleid lähilugedes küsimused sellest, miks just naised selliseid alternatiivseid meditsiinipraktikaid rohkem kasutavad ning kas nende kasutamine võiks naisi jõustada ja esitada väljakutse traditsioonilisele soohierarhiale ning soolistele võimusuhetele. Metodoloogia: esmalt otsisid autorid andmebaasidest välja artiklid, mis keskendusid naiste kõrgemale CAM-i kasutusele ja/või domineerimisele holistilise spirituaalsuse ja uue vaimsuse miljöös.
.............................................. 10 10. Kokkuvõte ................................................................................................................. 12 Summary ......................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 14 Lisa - antropoloogilise materjali analüüsi tulemused tabeli kujul .................................. 15 2 1. SISSEJUHATUS 1.1. Kalme asukoht. Kaubi külakalme paikneb Viljandi maakonnas, Halliste vallas, Kulli külas. Endisaegse territoriaalse jaotuse järgi aga Halliste kihelkonnas, Kaubi külas. Kalme jääb Raudsepa karjääri alale, Abja-Paluoja-Sultsi teest umbes 120 m lõuna poole. 1.2. Kalme asukoha avastamine.
Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. 2 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks.
lähtudes, mille kohaselt iga inimene on kauni kandja ning kaunis on ka tema loodu. Esteetilisust peeti võimalikuks vaid Antiik-Kreekas vastandina Roomale, kus filosoofide arvates esteetilisus ei ole võimalik, kuna ühiskonnas valitses rikutud meelelaad, liiderdamine ja hingeline vaesus. Esteetika kategooriate muutumine toimub 18. sajandi lõpul, kui tekib Kanti esteetika, kus esteetika kategooriad saavutavad suurima antropoloogilise iseloomu. Kant lisab juurde aktiivsuse iseloomu, kuna igasugune tunnetus (sh esteetiline) on seotud tegevusega ja eesmärgistamisega. Kanti kohaselt on eesmärgid omased vaid arukale olendile ja see on ka üldine kultuuri tunnus. Kantil esteetika kategooria aluseks on esteetiline arutlus, mis on seotud üldise arutlusega ja temas sisalduva kujutlusvõimega. Esteetiliseks arutluseks on oluline kategooria kaunis. Kanti kohaselt on iluideaaliks inimene ning täiuslikkuse ideaaliks inimühiskond
On selge, et kategooria ise on semantiline ja kultuuriline, kuna see on asetatud otse spetsiifilisse kultuurilisse konteksti. Selles tähenduses loodus ei ole mitte „loodus”, vaid on pigem vaadeldud antud kultuuris kuuluvana looduse juurde, vastandiks sellele, mis on tajutud kui kultuur. Teisisõnu — „kultuurne loodus”. Teisest küljest peab kategooriat loodus/kultuur vaatlema kui metalingvistilist kontseptuaalset kategooriat, mis kuulub antropoloogilise teooria juurde (ja mis vajab hindamist tervikuna). Nii on sellel kategoorial operatsionaalne* väärtus, mis lubab antud kultuuri mõistmiseks kasutusele võtta esmased jaotused. 4. Selles viimases tähenduses võtame omaks Levi-Sraussi dihhotoomia. Me vaatleme, a priori, vastandust loodus/kultuur kui esimest elementaarset investeeringut sotsiaalse semantika universumisse — samal viisil nagu kategooria elu/surm iseloomustab individuaalset semantilist universumi
varustust ja filme arhiivi kokku koguma (seal ei olnud ainult etnoloogid, olid ka loodusteaduste esindajaid). Pandi alus arhiivile Entsüklopeediline cinematographica, seal olid erinevad sektsioonid. Arhiivid olid viies riigis ja osades riikides olid väiksemad arhiivid (ambitsioonikas projekt), kogunes tuhandeid filme ja eesmärk oli dokumenteerida liikuvat maailma. Palju oli antropoloogilise sisuga filme. Instituudis (töötas kuni 90ndate keskpaigani, ressurssid puudusid, tuli internetiajastu) töötati välja reeglid, kuidas tuleb filme luua: objektiivsus, autentsus, tuleb pidada päevikut jms stuff. Ja muidugi tänapäeval neid filme väga ei saa näha, tuleb see autoriõiguse küsimus ja üldse probleemne, praegu need filmid asuvad vist kuskil saksa rahvuslikus ja tehnoloogia raamatukogus.
ilmunud ka omaette teosena: "Inimkeelte ehituse erinevusest ja selle mõjust inimsoo vaimsele arengule" Keeleteaduslik kontseptsioon - keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon - keele sisevormi õpetus - keel ja maailmapilt, Weltanschaung; "vahemaailm"; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Üldkeeleteaduse rajaja. Uuris Jaava saare kaavi keelt. - Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht. - Keskmes keele sünkrooniline uurimine. - Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust tüpoloogilise lähenemise lähtekoht. 4 Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on
· ,,Cartero de relacion" ülevaatekirjad kuningale oma vallutuskäigust · kirjutanud ka Ameerikast · Euroopa tehnikaareng halvas indiaanlased, valged olid hobused endale allutanud, see tekitas viha ja segadust pärismaalastes Gonzalo Fernandez de Oviedo · Kroonik, eeskätt Ameerika ühiskonna, kultuuri ja kommete kohta · ,,Natural historia de las Indias" (Las Indias pikka aega Ameerika sümbol, sest Columbus arvas, et jõudis Indiasse), suure antropoloogilise väärtusega teos · Hakkasid ka tulema protestihääled vallutuste kohta Bartolomé de Las Casas (1470-1566) · Dominiiklasest vaimulik · võitles indiaanlaste eest, orjastamise vastu · jõudis ka Eestisse, Koidula kirjutas ,,Beruamea viimane inka" Bernardino de Salagún (1499-1590) · 1958 läks Mehhikosse, huvitus indiaani kultuurist · 1829 mahukas raamat ,,Indiaani kultuuri entsüklopeedia", milles ta kajastas indiaani uskumusi ja pärimusi
Tema tööst sai alguse neovitalistlik suund bioloogias, mille peamiseks esindajaks kujunes Hans Driesch, ning millel oli märgatav mõju teoreetilises bioloogias kuni 1930. aastateni. Martin Heinrich Rathke. Kirjutas põhjapanevaid uurimusi loomaembrüoloogia ja võrdleva anatoomia alalt; avastas lindudel ja imetajatel lõpusepilud. 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) Teodor Lippmaa. Uuris Eesti taimekoosluste ökoloogiat ja struktuuri ning geobotaanikat. Juhan Aul. Antropoloogilise uurimissuuna rajaja Eestis ja mongoloidsuse teooria ümberlükkaja. Harald Habermann. Rajas Eestis entomoloogiakoolkonna ning putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise. Heinrich Riikoja. Koostas Eesti järvede nimestiku ja ülevaate kaladest, eestikeelse zooloogia sõnavara looja. Hugo Kaho. Taimefüüsika laboratooriumi rajaja, uuris raku elusosa protoplasma kolloidstruktuuri.
Kallis tehnoloogia. Uusi võimalusi andsid 16 mm kaamerad (tuli turule 1923. aastal). Oligi mõeldud eelkõige rännumeestele, amatööridele, reisikogemuste filmimiseks. Olid odavamad, kergemad ja väiksemad. Filmirull oli kaks korda õhem, sisuliselt kaks korda odavam. Muutis antropoloogile filmi tegemise lihtsamaks. Mõlemaid kasutatakse ka tänapäeval. Kultuur ja isiksus (Culture and Personality) Olid toimumas muutused antropoloogilise mõtte arengus. Kuni 60ndateni valitses Suurbritannias funktsionalistlik suund oli pildivaenulik (filmi, fotode). Ameerikas arenes alates 20ndatest suund, mis ühelt poolt rõhutas kultuuri relativismi (mille järgi on inimene sündides puhas leht ja alles üles kasvades mingis kultuuris, ühiskonnas omandab sellele ühiskonnale omased käitumis- ja mõttemisviisid; mõtlemine, käitumine ei tulene bioloogiast). Boas rõhutas välitööde tähtsust, uurida, milline rahavas seesmiselt on
Kuid oli ka muid, nii koolkondade kui ka üksikfilosoofide vahelisi teoreetilist laadi vastuolusid. Vaieldi 5 olemise ja tekkimise (Parmenides ja Herakleit tõefatalismi ja vabaduse (stoa ja Epikuros), põhjuslikkuse ja teleoloogia (Epikuros ja stoa), naudingu, vooruse ja asketismi vahekorra üle (kürenaikud ja küünikud); arutati natuurfilosoofia ja antropoloogilise filosoofia suhteid (nn. füüsikud, sofistid ja Sokrates) ning küsimust, kas vorm eksisteerib väljaspool mateeriat või selle sees (Platon ja Aristoteles). Mitte alati ei olnud vastuolud otseses seoses filosoofia põhiküsimusega. Nende lahendamise kallal töötati visalt; vahel toimus vihaseid kokkupõrkeid, mis kokku võttes olid kasuks filosoofia arengnemiselese. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga see oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus
See on ainus asi, milles inimene täielikult endast sõltub. Stoikute teooria, et inimene on täielikus kooskõlas loodusega ja moraalselt sõltumatu loodusest, osutus üheks tugevamaks antiikkultuuri kujundanud jõuks. Kristlikus teoorias on aga vastupidi inimese absoluutne sõltumatus tema pahe ja eksitus. Inimene ei tohi ennast usaldada ega iseenda häält kuulda võtta. Ta peab kuulama Jumala häält. Nende kahe vastandliku arusaama võitlus kestis aastasadu. Antropoloogilise filosoofia üks iseloomulikumaid jooni ongi, et tema ajalugu on tulvil inimlikke kirgi ja emotsioone. Siin ei tegeleta mingi üheainsa teoreetilise probleemiga, vaid siin on kaalul inimese saatus. Näitena võib siinkohal tuua Augustinuse, kes elas 4.saj., kasvas üles kreeka filosoofide vaimus, tema filosoofiale jättis jälje neoplatonistlik süsteem. Teisest küljest rajas ta teed keskaegsele mõtlemisele, pannes aluse keskaegsele filosoofiale ja kristlikule dogmaatikale.
Ilu ja kunst sellel ajal jäävad veel väljapoolseks ja materjaalseks. Pythagoras tuli arvamusele, et kõik maailmas on määratud numbritega. Ta oli oma teooria kosmose ja tema ühissuhted muusikaga. Herakleitos õppis hierarhia ilu. Jumalate ilu, inimese ilu ja loomade ilu olid kindlad ilu etappid, ei ole suhtelised üksteise üleminekule. Demokritos oli varaste teoreetiliste traktaatide autor, mis rääkisid kunstist. Esteetika keskmise klassika perioodis. See periood on loonud oma antropoloogilise esteetikat - Sophisti. Ei ole midagi loomulikumat ja tõsist nii looduses kui kakunstis. Loomulikus siin ja seal on juhuslik, mille eest keegi ei ole kohustatud kandma vastutust. Ilu ei ole ainult suhteline, mitte ainult meeli väljendatav, kuid alati lööb ka inimese isikupära. Socrates õpetas, et täiuslik on see, mis on mõistlik ja omab mõtet. Uus esteetiline õpetus, esimest korda esineb Sokratesel, - on õpetus, et ilu ja headus on asjakohane. Inetu võib olla ka asjakohane.
See väide on: A.) Tõene, sest mujal on verepilastusena käsitletavad suhted sageli lubatud B.) Väär, sest verepilastusena käsitletavad suhted on tabu enamikes ühiskondades 1p. Usk impersonaalsesse üleloomulikku jõudu iseloomustab religiooni, usk isikustatud üleloomulikku jõudu maagiat. A.) Tõene B.) Väär 1p. Evolutsionistlikul käsitlusel kultuuride arengust lihtsamat keerulisemale mööda ühtset arenguredelit on tänapäeva antropoloogilise kultuurikäsitluses domineeriv seisukoht. A.) Väär, sest kultuurid ei muutu sarnase arengumudeli järgi 1p. Milline käsitlus domineerib briti antropoloogias 1940-1950? A.) Struktuurfunktsionalistlik teooria 1p. Kes peaks kellega abielluma leviraadi tava järgi? A.) Mees oma surnud venna naisega B.) Naine talle enim meeldiva mehega teises sugulusgrupis C.) Naine oma surnud mehe onupojaga D.) Mehe surma järel naine oma armukesega E
Ilu ja kunst sellel ajal jäävad veel väljapoolseks ja materjaalseks. Pythagoras tuli arvamusele, et kõik maailmas on määratud numbritega. Ta oli oma teooria kosmose ja tema ühissuhted muusikaga. Herakleitos õppis hierarhia ilu. Jumalate ilu, inimese ilu ja loomade ilu olid kindlad ilu etappid, ei ole suhtelised üksteise üleminekule. Demokritos oli varaste teoreetiliste traktaatide autor, mis rääkisid kunstist. Esteetika keskmise klassika perioodis. See periood on loonud oma antropoloogilise esteetikat - Sophisti. Ei ole midagi loomulikumat ja tõsist nii looduses kui kakunstis. Loomulikus siin ja seal on juhuslik, mille eest keegi ei ole kohustatud kandma vastutust. Ilu ei ole ainult suhteline, mitte ainult meeli väljendatav, kuid alati lööb ka inimese isikupära. Socrates õpetas, et täiuslik on see, mis on mõistlik ja omab mõtet. Uus esteetiline õpetus, esimest korda esineb Sokratesel, - on õpetus, et ilu ja headus on asjakohane. Inetu võib olla ka asjakohane.
Esimene tõeline antropoloogiline välitöö (kuigi mehed ei olnud antropoloogid). Tulemusena liiguti üleilmselt kohalikule (nt religioonilised paralleelid vs kindla kogukonna uurimine) Tekkis uus faktide seostumise alus kohalikud assosatsioonid ning kontekst Uued metodoloogilised jooned nt geneaoloogiline meetod Antropoloog hankis info kohalikelt otse, mitte sekundaarselt Süstemaatilise välitööga tegelevad antropoloogid astusid teadusesse Antropoloogilise uurimuse objektiks said pigem konkreetsed kohalikud kultuurid Tulemusena astusid Seligman ja Rivers antropoloogiasse Difusionism Trend sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahel Lingvistiliste ja antopoloogiliste huvide seos oli olemas ka varasemalt Keeltevaheliste seoste uurimine on oluline difusionistlike ideede arengus Sir William Jones avastas sarnasused kreeka, ladina ja sanskriti keelte vahel
On võimalik, et Kirde-Eestis kõneldi soome-ugri keelt juba enam kui 6000 aastat tagasi. Lõplikult jäi soome-ugri keel Eestis peale nn. tüüpilise kammkeraamika perioodil, mis algas meil nähatavasti IV aastatuhande lõpul või III aastatuhande algul e.Kr. Sel ajal tuli Eestisse ida poolt uusi elanikke. Europiidse Kunda kultuuri rahvastiku ning protolaponiididest tulnukate segunemisel mesoliitikumi lõpul ja neoliitikumi varasel jalgul algas soomeugrilaste ühe osa antropoloogilise tüübi muutumine europiidsuse suunas, mis jätkus hilisneoliitikumis uute europiididest siirdlaste jõudmisega Eestisse. Viimased olid nn. venekirveste kultuuri kandjad, kes ilmusid Eestisse III aastatuhande viimasel veerandil. Venekirveste kultuuri asukate keel kuulus indoeuroopa keelte hulka ning need hõimud etendasid olulist osa eelkõige balti rahvaste kujunemisel. Alutaguse tähtsamateks venekirveste kultuuri leiukohtadeks on Sope kalmistu ning Jõuga asulakoht
Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte terviklikuks. Leslie White (1900-1975) – hakkas 1930.aastatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus, sest Tylori mõtteid tõrjuti, kuna need on liiga lihtsakoelised. White püüdis parandada Tylori definitsiooni ja pakkuda rohkem välja midagi kultuuri olemuse kohta
sissejuhatus, ilmunud ka omaette teosena: "Inimkeelte ehituse erinevusest ja selle mõjust inimsoo vaimsele arengule" Keeleteaduslik kontseptsioon - keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon - keele sisevormi õpetus - keel ja maailmapilt, Weltanschaung; "vahemaailm"; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Üldkeeleteaduse rajaja. Uuris Jaava saare kaavi keelt. - Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht. - Keskmes keele sünkrooniline uurimine. - Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust tüpoloogilise lähenemise lähtekoht. c) August Schleicher (1821-1868): (arendaja) - Idee keelkondadest. (Taustal Darwini liikide evolutsiooni teooria) Naturalism, keelepuu, tüpoloogia. Keel on elav organism, mis ei sõltu inimesest. Keele arenemistee tingivad üldbioloogilised evolutsiooniseadused: keel sünnib, elab
1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat tüüpi keeli sanskrit baski kaavi (Jaava saarel seks ajaks välja surnud kultuurkeel). Keeleteaduslik kontseptsioon keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon. Keele sisevormi õpetus. Keel ja maailmapilt, Weltanschaung; "vahemaailm"; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht. Keskmes keele sünkrooniline uurimine. Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust tüpoloogilise lähenemise lähtekoht. Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel 2
semioloogia elemente." (Barthes, 1965, lk.11). Selle meetodi kasutamine põhineb eeldusel, et iga ühiskonnanähtus omab tähendust ning on "artikuleeritav nagu keel" (Kristeva, 1973). Iga kõneakt sisaldab sõnumi edastamist zhestide, hoiaku, riietuse, aktsendi, konteksti jms. keele abil. Strukturalistriku meetodi kohaselt ei uurita üksikelemente eraldiseisvatena, vaid teatava üldise tähistava süsteemi koostisosana. Roland Barthes'i kasutatud strukturaal- antropoloogilise analüüsi meetodile sarnast meetodit kasutab ka Mati Unt oma argimüüte lahates, tuues esile küll üksiku denotatsiooni märgi (kirves, kahvel, köha vms.), kuid vaadates selle eri tähendusi konnotatsiooni tasandil (teise astme märgina), püüdes haarata konkreetse märgi haaret universaalse semioloogilise süsteemi sees. Unt kirjeldab märkide jadasid, tähistaja (ehk "tühjendatud" esimese astme märgi) liitumist järjest uute tähistatavatega ning lõpmatute uute märkide teket
maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse Keeleteaduslik kontseptsioon - keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon - keele sisevormi õpetus - keel ja maailmapilt, Weltanschaung; “vahemaailm”; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Üldkeeleteaduse rajaja. Uuris Jaava saare kaavi keelt. Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos→ etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht. Keskmes keele sünkrooniline uurimine. Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust→ tüpoloogilise lähenemise lähtekoht. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend
"Keiser Dessalines") Philippe Thoby-Marcelin (1904) Pierre Marcelin (1908; eelmise vend; kirjutasid ühiselt; talupojaromaanid Le Crayon de Dieu, Canapé-vert, La Bête de Musseau) Jacques Roumain (19071944; talupojaromaan "Kaste peremehed") Georges Sylvain (18661925; kreooli lood Cric-Crac) Jean Price-Mars (18761970; ajaloolane, etnoloog ja poliitik, kirjutas esimese antropoloogilise uurimuse Haitist Ainsi parla l'oncle: "Nõnda kõneles onu", 1928) 29 KOKKUVÕTEKS Valisin selle riigi, sellepärast, et tahtsin saada rohkem teada sellest riigist, traditsioonidest ja kommetest. Kuna teadsin ennem, et tegelikult on sellest riigist palju kirjutada, siis osutus ka see mõjutavaks teguriks riigi valimisel. Sain teada palju uut informatsiooni selle riigi kohta.
ajaloolaste ajalugu). • Vaatamata paljudele üleskutsetele on tegelik institutsionaalne koostöö ajaloolaste ja antropoloogide vahel endiselt väga nõrk; peamine suhtlus toimub tekstide vahendusel, mitte vahetult. Ainult mõned erandid (Saksamaal, Ameerikas, Prantsusmaal). • Allikate probleem: erinevalt antropoloogidest ei uuri ajaloolased ühiskondi vahetult, vaid ainult läbi tekstide; seega on problemaatiline antropoloogilise lähenemise rakendamine ajaloolase töös Jacques Le Goff (1924–2014) • keskaja Euroopa ajalooline antropoloogia peamised uurimisteemad: ◦ keskaja ajakäsitus ◦ keskaja ruumikäsitus ◦ keskaja kehakäsitus ◦ keskaja töökäsitus ◦ keskaja teispoolsuskäsitus ◦ keskaja imedekäsitus ◦ keskaja unenäokultuur ◦ keskaja rituaalid jpm Emmanuel Le Roy Ladurie (sünd. 1929) • “Montaillou” (1975)
õigustatud. Seetõttu on loomulik küsida, kuidas sai Sokrates lihtsalt eitada nii ilmset fakti? Sokrates näib aga olevat lähtunud antud juhul seisukohast, et inimene püüdleb või valib asju, mida ta faktiliselt püüdleb või valib, üksnes selle tõttu, et ta on arvamusel, et need asjad on tema jaoks head. Ta paistab olnud veendunud, et keegi ei püüdle teadlikult ja vabatahtlikult enda jaoks halba. Vastasel korral saaks see inimene õnnetuks, kuid algse antropoloogilise eelduse kohaselt püüdlevad kõik inimesed loomupäraselt selle poole, et olla õnnelikud. Seda arusaama näib väljendavat Sokratese lausumine, mis esineb paljudes Platoni dialoogides ja kõlab järgmiselt: “Keegi ei toimi vastupidiselt sellele, mida ta teab olevat parima.” (Protagoras 345 d-e). Inimene võib seetõttu faktiliselt halba püüelda üksnes juhul, kui ta peab sellist halba ekslikult enda jaoks heaks (doxa)
KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Antropoloogid uurivad erinevaid kultuure ning võrdlevad neid nedega, mida juba tunnevad. Inimeste käitumis on võimalik vaadelda ja uurida ideede uurimisega läheb raskemaks, kuna nedest
Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskumusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonnaliikmena.
Ajaloolaste antropoloogia pole sama, mis antropoloogide antropoloogia (nagu pole antropoloogide ajalugu sama, mis ajaloolaste ajalugu). *Vaatamata paljudele üleskutsetele on tegelik institutsionaalne koostöö ajaloolaste ja antropoloogide vahel endiselt väga nõrk; peamine suhtlus toimub tekstide vahendusel, mitte vahetult. Ainult mõned erandid. *Allikate probleem: erinevalt antropoloogidest ei uuri ajaloolased ühiskondi vahetult, vaid ainult läbi tekstide; seega on problemaatiline antropoloogilise lähenemise rakendamine ajaloolase töös. Jaques Le Gof (1924 2014) Keskendus keskajale. (keskaja Euroopa ajalooline antropoloogia) "Ajaloolise antropoloogia puhul ei ole tegu lihtsalt omadussõna "ajalooline" lisamisega "antropoloogiale", vaid tegelikult on see omadussõna nimisõnast tähtsamgi, ent kuna on võimatu öelda "antropoloogiline ajalugu", siis kasutasime nimetust "ajalooline antropoloogia". (...)Kui paarkümmend aastat tagasi oli tegu võitlusliku
vaid riigist lahkumise hinnaga. Sellegi ideega läks R. liiga kaugele: pidas vajalikuks poliitiliste parteide keelustamist, kuna need hägustavad üldise tahte äratundmist ("enamuse diktatuur"; hilisem revolutsiooniline diktatuur kasutas neid ideid oma huvides ära). Kuid nende ideede taustal tuleb pidada silmas, et R. pidas inimest loomult heaks ning pidas võimalikuks õige kasvatusega inimese headust säilitada ja suurendada. [22]R. avab antropoloogilise ja võrdleva lähenemise, mis arvestab eri ühiskondade erinevate tingimustega ning sellest tulenevate erinevate vajadustega juriidilise, poliitilise ja sotsiaalse korralduse järele. See tähendas lahtiütlemist klassikalise humanismi eeldusest inimloomu ühetaolisusest. Vaatamata õiguspositivistlikele joontele (suverääni absoluutne võim), esines R. käsitluses loomuõiguslik piirang: kõikide võrdsuse nõue, mis on seatud piirama
Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu. Kultuur kui enese-määratlemise alus: see on meie kultuur, meie harjumused. See eristab meid kõikidest teistest. Kõrg, rahva, olme-kultuur, enesemääratluse alus, eristavad märgid (kultuuri sokk). Kas kultuur on jagatud: kas see on ühine ja omane mingile inimgrupile? Kas kultuuri puhul on oluline grupiline tegevus, või on oluline kuidas mina üksikisikuna läbi kultuuri ühiskonda mõistan. Võtame omaks Clifford Geertzi ühe antropoloogilise: ,,Sotsiaalteadused tegelevad inimeste vaheliste suhetega, kuid kultuuri uurimised on rõhuasetus tähenduse uurimisel. Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule. Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked, kuid tähendus, mis võimule antakse on erinev.
Mõisnikud realiseerivad oma mõisa viinaköökides tehtud alkoholi eri kõrtsides, mille klientuur ongi talupojad. See on silmakirjalik suhtumine – ühelt poolt tahab, et talupoeg oleks tööjõuline, aga samas peab kõrtsist palju viina ostma, sest mõisamajandusele on see suur sissetulekuallikas. Tekstides on need aspektid omavahel põimunud. Näiteks Kreutzwaldi „Viinakatk“ käsitleb kõiki 3 aspekti. Nimekirja saab põhimõtteliselt lisada ka antropoloogilise paradigma. Äkki tuleks arvestada ka seda, milline on põliskultuuri suhe alkoholiga ja kuidas ning millised on selle kultuuri joomistavad. Isegi kui põliselanikud on kokku puutunud alkoholiga, on nad seda teistmoodi tarvitanud kindlasti kui eurooplased. Tuleb arvestada kliimaga ning tavade-kommetega. Näiteks kasutatakse alkoholi ohverdamisel vm rituaalide puhul. 19.saj lõpus Brüsselis kogunesid Euroopa suurvõimude esindajad. Kokkusaamise eesmärk oli
Antropoloogiline kultuuri tähendus mitte elitislik, vaid ,,omibuss": sisaldab kõike inimese tehtavat. Sellest tuleneb kultuuri mõistmine, mis sai alguse nii prantsuse teooriaga kui ka tekkis vastukaaluks Frankfurti koolkonnale: kultuur kui tekst. Kultuuri saab lugeda ning kultuuri elemendid suhtuvad teineteisse nagu teksti elemendid. Kultuuriuuringute kasv 70ndatel. Mingis mõttes tähendab postmodernistlik keeleline ja kultuuriline pööre tagasipöördumist antropoloogilise kultuurinägemuse poole. Esteetika ja märgi nägemine kõikjal - ilmselt ka ajalooline protsess, kus tõesti märke tuli juurde. Postmodernism, mis tegeleb tähenduse kadumisega. Võib paralleeli tõmmata Nietszche ,,kõik on tõlgendus"-ga Spektakulaarne ühiskond Jean Baudrillard (1970) Consumer Culture Alustas marksistina kuid sai hiljem suureks marksismi vastaseks. 10 Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema
“antropologiseerudes” ilmnes vajadus kirjeldada ja põhjendada stiilipiiride muutusi laiema kultuurikoosluse raames. Bruno Nettl väidab, viidates siin ka Klaus P. Wachsmanni ja Alan P. Merriami töödele, et akulturatsioonialased uurimused, mis on naaberkultuuride vahelise lähema kontakti tulemus, on alguse saanud just muusika uurimustest (Nettl 1964: 4). Nagu viitab Pekka Jalkanen, ilmnesid antropoloogia probleemid teoorialoome alal; nii on etno- musikoloogia teooria olnud kaua antropoloogilise teooria muusikauurimuste alale sobitaja rollis. Selle järgi on muusika muutumine määratletud kahe kultuuri iseenesliku leviku ja akulturatsiooni ilminguks, arenguetapiks, millele paneb aluse kultuuri seest- või väljastpoolt tulnud innovaatiline alge (innovation) (Jalkanen 1989: 9). Akulturatsioonist lähtuv käsitlus on osutunud otstarbekaks juhul, kui on uuritud kahe eri kultuuri kokkupuutest johtunud kultuurimuutusi. Selle käsitluse kohaselt on akulturatsioon
annaabi.ee 
