Etruskide kunst- 8-3 sa ekr elasid hilisema Rooma keskosas etruskid. Templid ehitati puust, kõrgel alusel asusid. Oskasid laduda kaart või võlvi, hauakambrite kaudu omasid kuppelhaudasid, kaetus maalidega. Maalid olid elurõõmsad. Ainulaadsed on Etruskide sarkofaagid, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Säilinud on kuulus ,,PRONKSSKULPTUUR", kapitooliumi ,,Emahunt", mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlase...
KLASSITSISM DS-1-P-E-tal 2009 KLASSITSISM Klassitsism on 16.-19. sajandi kirjanduse, arhitektuuri, muusika ja kunstide suund, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.
1789. aastal Suure Prantsuse revolutsiooni ajal hakkas klassitsistlik kunst seda ülistama. Napoleoni keisriks kuulutamisega hakati väljendama ka Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Kuna prantsuse kunstis olid juba eelnevalt väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid, nimetatigi 17. sajandi kunsti varaklassitsismiks. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetatakse klassitsismi stiili neoklassitsismiks. Klassitsismis jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastust eeskuju võtmiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud antiikkunsti kohta palju uusi teadmisi. Maalikunstis kujutati antiikseid kangelasi. Klassitsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi ülistama voorusi, olema õpetlik ning võitlema pahede vastu. Klassitsism jaguneb kaheks: Esiteks, varaklassitsism, mis oli kuni 1800. aastani ning teiseks kõrgklassitsism, mis tuli pärast varaklassitsismi.
september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Ta sai kõigepealt kuuslaks kahe müstifikatsiooniga Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev
Ta sündis 28. Septembril 1803. aastal Pariisis ning suri 23. Septembril 1879. aastal Pariisis Prosper Mérimée oli äärmiselt jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendus ta sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev
10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega. 11) Varaklassitsismis säilisid barokile ja rokokoole omased detailid, kuid need allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale 12) Sammas peamine klassitsismi tunnus. Fassaad meenutas Kreeka templit. 13)Palju oli sealjuures dekoori. Sisekujundused kas. Stukkdekoori. 14) Palju kasutati antiikornamenti 15) Kuppel Hoone keskosas. Sakraalehitised loodi tsentraalsetena, nende kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. 16) Muuseumides juhinduti Kreeka templitest. Lossid olid klassitsismile omaselt selged ja rahulikud. Parkides kujuned maastikuline Inglise park. 17) Erinevalt barokile, lähtuti parkides nüüd sellest et looduses esineb sirgjoont harva. Paviljonide puhul saadi inspi samuti antiigist. 18) Teatrid- ühiskonnateater avatud väljakul 19)Loosi palju triumfi ja memoriaalehitisi, võidukaared jne. ( inspi Roomast) 20) Tööstushooned ja töökojad
tagasi Rootsi võimu ajal läänistatud mõisad, mis olid olnud juba orduajal ning Poola ja Taani võimu ajal erivalduses. Reduktsiooni tulemusel kasvas riigi maaomand Eestimaal 54 protsendini, Saaremaal 75 protsendini ning Liivimaal koguni 83 protsendini. Redutseeritud mõisad anti senistele omanikele rendile. Nii kasvasid riigi sissetulekud müisnike kasumi arvel. Et mõisnikud seepeale veel rohkem talupoegi ei kurnaks, määrati rendimõisates kindlaks talupoegade koormised. 4. Võrdle antiikset orja ja varauusaegset pärisorja Sarnasused: Õigus orja müüa ja kinkida, orja võib peksta Erinevused: Õigus omada vallasvara (pärisorjadel), mõisnikul polnud õigust otsustada orja elu üle (pärisorjadel) 5. Mõisted Reduktsioon – aadlile annetatud maade taasriigistamine Balti erikord (Peeter I baltiaadlile antud eriõigused) – Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus Kodukariõigus – mõisniku õigus karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega
See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu kujutamist, sest see polnud ülev ega suurejooneline, mis aga pidi olema kunsti vältimatu tunnus. ,,Horatiuse vande" sisuks on vande andmine. Kolm poega saadetakse sõtta ning nende isa, Rooma patriis Horatius, annab neile mõõgad ning võtab vande, et nad
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise
Sissejuhatus "Keskaja" termin on suhteline, seda määrab selle kasutamine. Media aetas/ media aevum pärineb Itaaliast 14. saj, mil hakati tundma õppima antiikset ladina keelt. Keskajal oli ladina keel kasutusel, aga see muutus ja lihtsustus. Renessanssiajal hakati jäljendama ja kasutama antiikset ladina keelt. Vaheapealset perioodi peeti keeleliselt alaväärseks, hiljem laienes see suhtumine kogu vahepealse aja kultuurile. Periodiseeringuna tuli keskaeg kasutusele 17. saj saksa ajalooõpikutes, kust see levis ka mujale. "Keskaeg" kui sünge, barbaarne ja primitiivne. Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust vabrikutoodetele. Tegu on samuti liialdatud võrdkujuga
DIKTATUURI TUNNUSED · Diktaatoril on piiramatu võim · Riigi juht ei vastuta oma otsuste tagajärgede eest · Oposatsioonide maha surumiseks kasutatakse vägivalda · Piiratud sõnavabadus · Ideaoloogide pealesurumisel kasutatakse propagandat · Diktatuur on üks levinuim valitsusvorm · Absoluutne monarhia · Diktatuur võib võimule tulla nii vägivaldsel teel kui ka konstitutsioonilisel teel AUTORITAARNE DIKTATUUR · Meenutab antiikset diktatuuri · Võim ühe liidri või kitsa oligarhia käes · Eesmärk on rahvuslik ühtsus · Inimõiguste ja erasfääri sekkumine pole liiga suur · Autoritaarse diktatuuri jooni võib näha ka Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastal TOTALITAARNE DIKTATUUR · Range kontroll kodanike mõtteavalduste üle · Sagedane inimõiguste rikkumine · Võim diktaatoril · Idealoogia keskne ja kindla missiooniga · Ainuõige ühiskonnakorraldusega · Reziim on agresiivne
Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta
Minu jaoks oli etendus väga põnev, oli palju naljakaid kohti ja samas ka asju, mis pani mõtlema. Süžee oli draamal väga hea. Näitlejad mängisid oma osi väga hästi. Eriti tore oli Guido Kangur, kes nii mõnigi kord tekitas pisarad silma, sest ta oskas nii naljakalt ennast väljendada. Kuid maha ei jäänud ka teised näitlejad, sest ega ka tõsiseid osi pole lihtne mängida. Rahule jäin ka lava kujundusega. Algselt kui ma nägin, et kogu lava on täis väga antiikset ja ilusat kraami, mõtlesin, et see on pisut üle pakutud. Etenduse sisust aru saades, aga mõistsin, et tegelikult oligi just see väga tähtis komponent. Olulist osa mängis etenduses ka plaadimängija, millel mängis „Naeruplaat“. Tahaks endalegi sellist saada. Terve see aeg inimesed lihtsalt naeravad ja paratamatule hakkasin ma ka ise kaasa naerma. Mulle väga meeldisid ka näitlejate riietused. Estheril oli seljas väga isus kostüüm, mis sobis talle suurepäraselt
1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kunsti- ja kultuurielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks klassitsistlikuks ehitiseks sai Tartu ülikooli peahoone. Klassitsistlikuks kujunes kogu Tartu südalinn. Maale rajati arvukalt kauneid mõisahäärbereid - nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku. Sajandi keskel hakkas klassitsismi hoog raugema, arhitektuuris ilmnesid nn. historistlikud tendentsid, st klassitsismiga hakati segama ka teiste voolude elemente (barokseid ja renessanslikke).
sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. Kasvas üles kodus, kus teda ümbritses rohke kunst. Ta oli muinsuskaitse inspektor. Oma eluajal nägi ta kolme Prantsuse revolutsiooni. Tihti peale oli ta arvamus asjade suhtes kahepoolne. Looming 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat kirjeldav luulekogu. Topeltsaladus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo raamatu "Cromwell" eessõnas romantilise draama teooria sõnastas, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. Looming 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hiljem pärtliöö
Tänu Themistoklese seinamaalingutele Kreekas teame, et tennise antiikset vormi mängiti juba 500 a eKr. 15. sajandil arenes Prantsusmaal niinimetatud kuninglik tennis. Kuninglikku tennist mängiti algselt mungakloostrites ja entusiastid mängivad seda mõnikord praegugi . Murutennis ehk tennis tänapäeva mõistes muutus populaarseks kuninganna Victoria valitsemisajal, mil seda mängiti suursuguste kodude aedades. Tennist hakati spordialaks pidama 1870. aastatel. Esimesed tennise meistrivõistlused peeti Londonis Inglismaa kroketi ja tennise klubis
antiigi eeskujudele tuginevat kunstisuunda, mis taotleb tasakaalustatust, harmooniat ja selgust. Klassitsismi väljakujunemisele aitasid kaasa mitmad ajaloo üksikasjad. Kasvas huvi antiikarhitektuuri vastu, mida süvendasid 18. saj. alanud väljakaevamised Herculaneumis ja Pompeijs. Ajaloost hakati aga otsima ideaalse riigikorralduse eeskujusid, kus kõikide kihtide ja üksikisikute huvid oleksid allutatud ühiskonna huvidele, sedagi leiti antiikajast. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsism jaotub tavaliselt kaheks suureks perioodiks: varaklssitsism (1760 - 1800), kus arhitektuuris tuginetakse peamiselt kreeka eeskujudele ja kõrgklassitsism (1800 - 1830), mille peamiseks lähtekohaks on samuti Rooma arhitektuur. Veel rohkem kui 15. ja 16. saj. peeti antiiki 18. saj. arhitektuuri hälliks, mis kätkeb endas harmoonia ja ilu igavesi seadusi. Mõlemad ajajärgud püüdlesid oma ideaalide poole. Seda kõike leidus Antiik- Roomast
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Fr.R.Kreutzwald. Aastatel 1840-1852 ilmus Faehlmannil mitu saksakeelset kunstmuistendit (,,Loomine" ja ,,Vanemuise laul"), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta kirjutas kolm antiikset värsimõõtudes luuletust ja dialoogilise luuletuse ,,Suur on, Jumal, su ramm", kalendrites ilmunud jutud ,,Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik" ja populaarse ,,Kalendritegija kimbus". Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tõlkelised jutustused ,,Reinuwader Rebane" ja ,,Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Tema värsiloomingul (kogu ,,Viru lauliku laulud", poeem ,,Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Hiljem aga, kui kindral Napoleon Bonaparte aastal 1804 end keisriks kuulutas, hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast
· varaklassitsism 1770 1800 · kõrgklassitsism 1800 1830, Pr-maal ka ampiirstiil ('empire'- keisririik) · hilisklassitsism ehk akademism 19. saj. lõpuni valitses ainult kujutavas kunstis Klassitsistlikud traditsioonid olid prantsuse kunstis ka 17. saj väga tugevad = vanaklassitsism. Prantsusmaal ja Inglismaal nim. siinräägitavat stiili seetõttu neoklassitsismiks. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. saj. oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji ja Herkulaneumi väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Selle raamatu järgi olid klassitsismi põhinõueteks "õilis lihtsus ja vaikne suurus"
(praenomen, nt Marcus) ja perekonnanimi (noomen, nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi, mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime, naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus)
Jean Honore FRAGONARD 1732-1806 · Tuntuim teos ,,Kiik" Antoine WATTEAU 1684-1721 · Põhilne teema armastus ja teater. · Tuntuimad teosed ,,Teekond Kythra saarele" ja ,,Gilles" Thomas GAINSBOROUGH 1727-1788 · Oli maastiku maalija, aga tähtsad oli tema portreed. · Portreed on haprad ja värvigamma on huvitav: hallist helesiniseni · ,,Poiss sinises" ja ,,daam sinises" KLASSITSISM · Tekib 18. saj. Vastukaaluks barokile ja rokokoole. · Klassitsism armastab kõike klassikalist antiikset · Kasutusele tulevad uuesti kolm sammast, templi põhiplaanid jne · Klassitsism areneb põhiliselt Pariisis. Tänu arhitekt Hausmannile lammutatakse Pariisi vanalinn. · Uutele hoonetele kehtestati karmid nõuded, majadele hakati panema arhitektide nimesid. · Tähtsad ehitised: Napoleon laseb ehitada kiriku la Madeleine, sambaid 52 tk, peripteemi põhiplaaniga. · Templi ees oleks nagu teine ehitis, laes valgus avad. Portikus ehk eeskoda
oma ratsionaalse lahenduse inimese praktikas ja selle praktika mõistmises. Marx peab religiooni illusiooniks ja oopiumiks rahvale, väites, et religioosne viletsus on ühel ja samal hetkel nii tegeliku viletsuse väljendamine ja selle sama tegeliku viletsuse suhtes ka vastandumine. Saksa filosoofi tsitaatidest ilmneb, et religioon on midagi trivaalset ja aegunut, see on rõhutud olendi hingetõmme, armutu maailma südam. Marxi meelest õigustab kristlus antiikset orjandust, ülistab keskaja pärisorjust, mida ta kaitseb ning millega ekspluateerib inimkonda. Kristlikud sotsiaalsed printsiibid täheldavad klasside vajalikkuses. Edasi nõutakse õiglast karistust patustele, või siis katsetust, mida issand enda lõputus mõttetarkuses läkitab lunastust nende pattude eest. Nende sotsiaalsete printsiipide hulka kuuluvad ka arglikkuse heakskiitmine, iseenese põlastamine, vaoshoidmine, alistuvus jne. Kõik see mõjub proletariaadi
1853. aastal sai senaatoriks Sai Stendhal’iga sõpradeks Chtapfer’i juures Oli esimene kes õppis ära vene keele ja hakkas lugema Puškinit Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu "Clara Gazuli teater", jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Žakerii" 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ning kirjutas üle kahekümne jutustuse CHARLES DICKENS Charles Dickens sündis 7. veebruaril 1812 sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis John Dickensi (1785–1851) kaheksast lapsest teisena
Laemaalides kasutati perspektiivi. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid inglid, pühakud või tegelased antiikmüütidest(taevani ulatuv ruum). Borromini ehitisi domineerisid eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil, kui põhiplaanis. Äärmuslikum suund. Bermini, Maderna: Santa Susanna kiriku fassaad. Saksa: külluslik ja toretsev. Belvedere loss. Prantsusmaa: Välditi itaalialikke liialdusi Valitsevaks sai nn klassikalistlik suund. Püüti jäljendada antiikset ja renessansi kunsti. Selged sümmeetrilised ja rahulikud ehitised. Itaalia järel teine maa, mis võtab vastu baroki. Tol hetkel Euroopa võimsaim riik, barokk kujunes seal välja oma klassikalises ilus. Varabaroki ajal Lemeriere: jätkas Louvre'i ehitust. Mansart: tüüpilise prantsuse katusearhitektuuri väljaarendaja (ehitise iga osa eraldi kõrge katuse all), mansartkorrus, palju losse Louvre'i jõeorus, pani aluse hotellitüüpi majadele
Liszti tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma. Nietzsche ei olnud süsteemilooja ning temast jäi järele suur hulk märkmeid, mis ei olnud kirjastamiseks ette valmistatud. Nietzsche tõlgendamine on seetõttu probleemiks ka professionaalsetele filosoofidele.1870. aastal nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ent puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud,
sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutusele tuli mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, Pierre Mansarti- nimeliselt arhitektilt. Arhitektuur Prantsusmaal: Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis,
Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. Juba meie ajaarvamise alguses oli Rooma muutunud väga kireva rahvusliku kooseisuga hiigellinnaks. Elanike põhimassi ei huvitanud miski muu peale leiva ja tsirkusemängude. Viimaste korraldamisest sõltus keisrite populaarsus ning seetõttu tapeti amfiteatrites järjest rohkem metsloomi ja gladiaatoreid. Rooma riigim olemasolu viimaste sajandite vältel haaras kriis kogu vaimuelu, kogu antiikset kultuuri. Levisid ristiusk ja sellega seotud kunst ja antiikkunst hukkus koos orjanusliku ühiskonnaga. Kasutatud kirjanus ja alliakd Jaan Kangilaski ,, Üldine kunstiajalugu" Tiiu viirand ,, Kunstiraamat noortele" Google Audentes Kunstiajaloo Referaat Vana-Rooma Koostas: Fred Karu Klass: 10d Tallinn 2010
Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Tema vanavanaema oli pedagoog ja kirjanik Jeanne-Marie Leprince de Beaumont. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hiljem pärtliöö sündmusi käsitlev romaan "Charles IX valitsusaja kroonika". Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle
mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID [ak luii daviid] (1748-1825)
Värvid ruumides olid heledad ja kerged. Rokokoomaali iseloomustas mänglev kompositsioon, õrn koloriit, õhuline ja peen pintslitöö. Antonie Watteau ,,armastuse nauding"; Francois Boucher ,,Venus lohutamas Amorit"; Jean Honore Fragonard ,,Kiik"; William Hogarth ,,Kohus"; Canaletto (Anatonio Canale, veduutide ülitäpsete linnavaadete maalija). 19. klassitsism 1619saj. Klassistsism võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks ning 18saj saadud uued teadmised panid aluseks üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassistsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahedee vastu. Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltvualt kreeka ja rooma eeskujudest. Jacques Germain Soufflot Pariisi Pantheon; Andrejan Zahharov
Schinkel. Teda peetakse klassitsismi võrdkujuks, saksa vaimu üheks sümboliks. Schinkeli stiil on selge, range, suurejooneline. Temalt on pärit mitmeid ehitisi Berliinis (Uus Vahtkonnahoone, Vana Muuseum) ja Potsdamis. Hilisemas loomingus kasutas ta ka muid stiile, eriti gootikat. uus Vahtkonnahoone Inglismaal oli kuni XVIII sajandi lõpuni väga tugev Palladio mõju. Kuid sealgi taganes see rangema, antiikset väga oluliseks pidava klassitsismi ees. Uue suuna tuntumad esindajad olid Robert Smirke (1781-1867, ehitas Briti Muuseumi) ja sir John Soane (1753-1837, olulisim töö on ümberehitatud Inglise Panga hoone). Briti muuseum Itaalia selle aja arhitektidest oli kuulsaim Giuseppe Valadier (1762-1839). Ta restaureeris antiikehitisi (nt. Tituse võidukaar, osaliselt Colosseum) ja tegeles linnaplaneerimisega
6 Loodusravi ajaloost Arstimiskunst on tundud alati kaht esiletõstmist väärivat suunda. Haigusi on ravitud kõikvõimalike rohtudega, kuid inimese paranemine sõltub suuresti ka sellest, kuidas ostakse ergutada enese elu- ja hingevarusid. Loodus parandab, arst on vaid looduse assistent. (Hippokrates). Kuigi Euroopa nüüdismeditsiini hälliks peetakse antiikset Kreekat, ulatuvad traditsioonilise meditsiini juurde vanasse Egiptusesse. Inimkonna kujunemise lapsepõlves domineeris ühiskonna kollektiivne teadvus. Egiptuse usundit iseloomustab ürgkogukondlik animism, jumalate kultus, hinge ja keha eraldamatus. Muinasegiptuse inimene allus jumalikustatud, piiramatu võimuga vaaraole, kes sai juhised riigi valitsemiseks omakorda kõrgematelt vaimsetelt jõududelt. Teisisõnu,
"Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma kultruuri nimetakse kultuuriliseks sulamiks, kuna Rooma kultuur on kujunenud tänu teistele kultuuridele. Kõik need kultuurid kokku võetuna moodustavad kultuurilise sulami. 10) Iseloomustage roomlaste igapäevaelu linnas ja maal koos näidetega. Kirjeldage antiikset Rooma linna. Rikastel olid linnas uhked majad ja maal suured mõisad. Rooma linnas olid linnasaunad, ehk termid ja nende juures olid ka puhkeruumid, spordisaalid ja ka raamatukogud. Rikkad elasid uhketes majades, vaesed ühetoalistes üürimajades. Majad olid ehitatud peamiselt kivist. Antiik Roomas oli palju suuri ja uhkeid ehitisi, mis on ka tänaseni säilinud. Näiteks Akvedukt, Kapitoolium, Rooma akropol, Rooma Pantheon ja on ka säilinud Rooma terme.
"Corpus iuris civilis" (aastal 529). Rooma õiguse ajalooline tähtsus peegeldub ladinakeelsete õigusalaste terminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Rooma kultuuri nimetakse kultuuriliseks sulamiks, kuna Rooma kultuur on kujunenud tänu teistele kultuuridele. Kõik need kultuurid kokku võetuna moodustavad kultuurilise sulami. 10) Iseloomustage roomlaste igapäevaelu linnas ja maal koos näidetega. Kirjeldage antiikset Rooma linna. Rikastel olid linnas uhked majad ja maal suured mõisad. Rooma linnas olid linnasaunad, ehk termid ja nende juures olid ka puhkeruumid, spordisaalid ja ka raamatukogud. Rikkad elasid uhketes majades, vaesed ühetoalistes üürimajades. Majad olid ehitatud peamiselt kivist. Antiik Roomas oli palju suuri ja uhkeid ehitisi, mis on ka tänaseni säilinud. Näiteks Akvedukt, Kapitoolium, Rooma akropol, Rooma Pantheon ja on ka säilinud Rooma terme.
aristokraatide kollektsioonidega. Palee laiendamine ja kaunistamine usaldati arhitekt Fontaine'le. Carré salong ja Suur galerii said omale uue suurejoonelise trepi. Tuileries poolt Louvre'i suunas ehitati uut põhjatiiba paralleelselt Rivoli tänavaga. 1806. aastal ehitasid Percier ja Fontaine pisikese triumfikaare. 1808. aastal kujundas Denon selle kaunistuste ja kujudega tähistamaks Prantsuse sõjaväe võite. Üles paigutas Denon neli antiikset pronkshobust Püha Marki basiilikast Veneetsias. Hobused tagastati Veneetsiale 1815. aastal. 1824. aastal loodi Cour Carrée läänetiiba modernsete skulptuuride muuseum. 1826. aastal sai Jean-Francois Champollion'ist Louvre'i Egiptuse antiigi osakonna kuraator. 1827. aastal õnnistati Charles X muuseum Cour Carrée lõunatiiva esimesel korrusel. Kollektsiooni kuulusid Egiptuse antiik, antiiksed pronksesemed, Etruusia vaasid ning keskaja ja renessanssi kaunistav kunst
16) Korintose stiil noorim klassikaline vanakreeka ehitusstiil. Kujunes u 4. Saj e.m.a. Kreeka mandri lõuna- ja kaguprovintsides ning sai nime Korintose linna järgi. Korintose stiilile on iseloomulik karikjas sambakapiteel, mida ümbritsevad akantuslehed. Koritose stiilis ehitati peamiselt väikesi hooneid, tuntuim monumetaalehitus on Zeuzi tempel Ateenas (u 175 e.m.a.). Korintose stiili kasutati eriti rooma arhitektuuris ja hiljem kõigis antiikset ehituskunsti järgivais stiilides. 17) Krüselephantiintehnika - elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. 18) Akropol kõrgendikul asuv kindlus Vana- Kreeka linnades. Tunutim on Ateena akropol, mis 5.saj e.m.a. kaotas sõjalise tähtsuse ja jäi kultusekeskuseks. Pärslaste poolt 480 e.m.a. purustatud hoonete asemele ehitati Periklese algatusel Parthenon, Erechtheion ja Nike tempel,
Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. MAALIKUNSTILE samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. *Diego Velazquez (1599 1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Kasutas ka palju antiikset teemat ja mütoloogiat. Tema lahendused psühholoogilised.* grupiportree ,,Õuedaamid" Olmepiltides kujutati anonüümseid tüüpe. Velazquez'i kunst isikustatum. *"Breda alistumine ,, - linna kodanikud asuvad linna võtma üle hispaanlastele. Mõlemad pooled on kujutatud suursuguselt. Võrreldes Carravaggioga on värvikam, õhem, heledam ja maalilisem. *Francisco Zurbaran realistlik looming, temaatika usuline. Tellijateks mungaordud, kes tellisid pühakute pilte
kirjanduslikku tunnustust. Novelli traditsioon oli siiski loodud ja seda jätkasid palju autorid. Andekaim selle traditsiooni jätkaja oli Franco Sacchetti, kes esines ka lüürikuna. Üldiselt matkivad ülejäänud 14. sajandi autorid maintud suurkirjanikke. Quattrocento oli õpetatud humanismi õitsenguperioon, mille vältel Firenze püsis endiselt juhitva keskusena. 15. sajandi humanistid irdusid katoliku kirkust ning arendasid edasi antiikset filosoofiat. Humanistide halvustav suhtumine itaalia keelde kajastub ka selle sajandi kirjanduse arengus. Quattrocento esimesest poolest pälvivad mainimist ainult üksikud autorid. Nt Domenico di Giovanni, kes Burchiello nime all avaldas satiirilist luulet. Sajandi teisel poolel lisandus senistele zanritele ka draama. 16. sajandil ei suutnud Itaalia võistelda Hispaania ja Inglismaaga, siiski on Itaalia etendanud tähtsat rolli euroopa uusaegse draama kujunemises. Itaalia humanistid hakkasid
Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. Algul Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Seda jäljendati, kuna antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet
peegelklaasid, konditsioneeri kasutamine, suurenenud valgusnõuded Chrysler Building- maailma kõrgeim telliskiviehitis, kasutab detaile chrysleri autodelt, kasutatud roostevaba terast katmaks astmeliselt katust. Kasutatud art decole isel sik-sak mustrit akende disainis tipu osas. Empire State Building- Omaaja kõrgeim ehitis, metallkarkassil, fassaad kaetud hallika Indiana paekivipaneelidega, meenutab oma astmelisusega antiikset egiptuse või azteegi püramiidi 15. Minimalism arhitektuuris ja Mies van der Rohe Seagaram Building kolmanda põlve pilvelõhkujate stiil. Inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Kasutatakse lihtsaid (geomeetrilisi) vorme, avatud ruumi, tihti musta ja valget, dekoratsioone ja kaunistusi on minimaalselt. ,,Less is more" Seagram Building- eeskujuks kõigile 3nda põlvkonna pilvelõhkujatele, tuletõrje
jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumat Punasefiguuriline- kujutise tausta hakati katma musta krundiga. Figuurid jäid aga savikarva. Kujutati keerukamaid liigutusi kuna punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida 10 üksikasju. Ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Seitse antiikset maailmaimet. · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). seitsme maailmaime hulka kuulunudhauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket
Nende teene on ampiirstiili juurutamine ka sisekujunduses ja mööblikunstis. Ampiiri-ajastule oli omane ka triumfisammaste püstitamine. Austerlitzi lahingus saadud võidu auks lasi Napoleon püstitada samba Vendôme'i väljakule. Töö teostasid Jacques Gondouin (1737-1818) ja Jean Baptiste Lepère (1761-1844). Samba tipus on keiser ise (skulptor A. Chaudet). INGLISMAAL oli kuni XVIII sajandi lõpuni väga tugev Palladio mõju. Kuid sealgi taganes see rangema, antiikset väga oluliseks pidava klassitsismi ees. Uue suuna tuntumad esindajad olid Robert Smirke (1781-1867, ehitas Briti Muuseumi) ja sir John Soane (1753-1837, olulisim töö on ümberehitatud Inglise Panga hoone). ITAALIA selle aja arhitektidest oli kuulsaim Giuseppe Valadier (1762-1839). Ta restaureeris antiikehitisi (nt. Tituse võidukaar, osaliselt Colosseum) ja tegeles linnaplaneerimisega. Tema olulisim töö on Roomas asuva väljaku Piazza del Popolo kujundamine
Olümpeioni tempel. Vaasimaal: MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. PUNASEFIGUURILINE: tausta kaeti musta värviga ning kujutis ise jäi punakas savist, millele oli võimalik peene pintsliga määrida, seetõttu sai kujutada keerukamaid detaile. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi jutustusi. Nendel kujutati kreeklaste võitlust koletisega. Seitse antiikset maailmaimet: *Chepereni püramiid, Semiramise rippaiad, Artemise tepel, Zeusi kuju, Zeusi tempel, Halikarnassose tuletorn, Heliose hiigelkuju. Antiikkunsti mõju hilisemale Euroopa kunstile: tekkisid klassitsism ja renessanss. AMFITEATER: teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Orkestral paikneb koor, mille taga on skeene (sealt ilmuva näitlejad ning see on etenduse fooniks). Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale
Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (1700-1771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaazist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist. Peterburi lähedale ehitati mitmeid suveresidentse, millest tuntuim on Peterhof (praegu Petrodvorets) omapärase puskkaevude kaskaadiga. Prantsuse ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud, suursugused. Stiili kujunemises on suur roll 1667. aastal korraldatud arhitektuurikonkurss Louvre'i lossi idafassaadi ümberkujundamiseks. Kavandatu on rangelt klassitsistlik, mõneti Kreeka templeid meenutav. Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi
Kirik Vierzehnheiligenis plaan 14 KLASSITSISM Klassitsistliku arhitektuuri peamisi tunnuseid on sammas. Fassaadide ilmestamiseks kasutati sammaste rühmi, mis moodustasid fassaadi keskele kas etteulatuva sammasportikuse, meenutades sellega kreeka templi esikülge, või fassaadipinnalt taanduva sammaslodža. Klassitsistliku arhitektuuri üks meelisvorme oli hoone keskosa kohale ehitatud kuppel. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Kuplit kasutati ka paljudel ühiskondlikel hoonetel. Klassitsismiajastul loodi palju triumfi- ja memoriaalehitisi: auväravaid, võidukaari, triumfisambaid. Viimased on eriti iseloomulikud ampiirstiilile, milles võeti otseselt eeskuju Rooma keisririigiaegsest arhitektuurist. Joonis 14. W. Thornton Kapitoolium 15 ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL
revolutsiooni. Hiljem aga, kui kindral Napoleon Bonaparte aastal 1804 end keisriks kuulutas, hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Klassitsistlikud traditsioonid olid prantsuse kunstis ka enne väga tugevad, tuletame meelde 17. sajandi kunsti, nn. vanaklassitsismi. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetataksegi käesolevat stiili seetõttu 'neoklassitsismiks'. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama
itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane palazzo. Mõisahoone asub jällegi soliidselt keset parki ja pearõhk on asetatud horistontaalsetele liigendustele ning fassaadi keskmes asub kogukas risaliit, mida ilmestavad kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid. Muuga peahoonega sobivad kokku ka kaks pargirajatist väravahoone, mis meenutab antiikset triumfikaart, ning kellatorn, mis sarnaneb itaaliapärasele kampaniilile. Inju mõisahoone on Muugast hilisem, kuid samuti väga soliidne palatsolik kollakast paekivist hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad. Tähelepanuväärsed on aga ühed Eesti parimad historitsistlikud interjöörid, mida Injust leida võib: kassettlaed, kaarportaalidega ukseavad, secco-tehnikas maalingud, groteskmotiividega ornamentika.
paganlikud templid. Umbes samal ajal muudeti ka osa Olümpiast kindlustatud linnuseks ning seda kindluslinna hakatigi esimesena Olümpia linnaks nimetama, sest antiik-Olümpia oli ju vaid pühamu. Selle kindluse müürid pole säilinud. Kindluses ehitati ka mõned uued väikesed majakesed ning kuulsa kujuri Pheidiase rajatud töökoda muudeti kloostriks, sest selle asula elanikeks olid juba kristlased. Nende asukate tegevus hävitas antiikset Olümpiat isegi rohkem, kui seda olid suutnud goodid. Siiski säilis veel suur osa muistsest mälestisest tervena, kuni taevas saadetud karistus selle lõplikult purustas... Aastatel 521 ja 522 tabas Kreekat kaks suurt maavärinat, mis hävitasid palju linnu. Ka Olümpia muutus rusuhunnikuks. Varsti pärast katastroofi kadus piirkonnast inimasustus sootuks. On tõendeid, et lühikest aega peale maavärinaid sealkandis veel elati, kuid hilisemast ajast puuduvad märgid inimtegevusest.
iseseisev tähendus ja millesse parimal juhul suhtuti üleoleva heatahtlikkusega. 1838.a asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Klassitsism ja romantism (lk 156) 19.saj I poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus jälgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks ehitiseks sai Trt Ülikooli peahoone, mille projekteeris Johann Wilhelm Krause. Üldse kujunes klassitsistlikuks kogu Trt südalinn. Tln-s moodustus enam-vähem klassitsistlik hooneteansambel Lossi platsi näol Toompeale,kuid see rikuti hiljem A.Nevski katedraaliga. Maale rajati arvukalt mõisahäärbereid-nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku jpt. Saj keskel hakkas klassitsismi hoog raugema ja kindlad kaanonid murenema