Vana Rooma kunst ja 7 antiikset maailmaime. (0)

Etruskide kunst - 8-3 sa ekr elasid hilisema Rooma keskosas etruskid . Templid ehitati puust, kõrgel alusel asusid. Oskasid laduda kaart või võlvi, hauakambrite kaudu omasid kuppelhaudasid, kaetus maalidega. Maalid olid elurõõmsad. Ainulaadsed on Etruskide sarkofaagid , millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Säilinud on kuulus „PRONKSSKULPTUUR”, kapitooliumi „Emahunt”, mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne-Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. „FORUM ROMANUM” Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar . BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone.
Rooma skulptuur
Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlased kahel viisil : portreeplastikas ja ajaloolised reljeefikunstis. Roomlased ei loonud jumalakujusid, nad eelistasid kujutada keisreid, kõrgeid riigimehi, suuri väejuhte. Kujutamisel oli eesmärgiks tõepära-, iskikupära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist ega välist ebatäiuslikkust. Roomlaste elumaja kujunes lihtsast aatriumiga etruskide elamust( 4korruselised, ilma akendeta, aatrium siseruum ) Pompeji on 70a Vesnuvi vulkaanipurske tagajärjel tuha alla mattunud roomlaste suvituslinnu, mida on 18 sajst hakatud välja kaevama .
Arhitektuur
Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt, st hakati rohkesti kasutama põletatud tellist. Kaarter ja kuplite valmistamiseks. Ehitati palju ilmalikke hooneid . „COLOSSEUM”. Kasutati rohkesti sambaid, kuid nende eesmärk polnud enam toetada lage, vaid kaunistada. Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv, kõigile jumalatele ehitatud „PANTEON”. Templil on kuppel , mille läbimõõt on 43,4m. Vee juhtimiseks linna ehitati akvedukte e veejuhtmeid. Veejuhtmed tõid puhast vett antiikaja kämblusasutustesse – termidesse.
Maalikunst
Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana- Rooma maalikunstist. Vanas-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikana mosaiiki, vahamaali ja frescot. – Märjale kohvripinnale maalitud pilt. Maaliti seinakrohvile, puidule . Seinamaalide teemad on sageli valitud antiikmütoloogiast ja olustikkust, veel luuakse portreid, maastike ja isegi natüürmorte.

• Cheopsi püramiid – ainuke säilinud maailmaime. Egiptus , Giisa väljal. 2551-2471 ekr.
  
• Babüloni rippaiad. Mesopotaamia .
  
• Zeusi kuju Olümpias. Vana Kreekas Olümpias. 432 ekr. Kuju oli 12m, kullast valmist.
  
• Artemise tempel Ephesoses asub tänapäeva Türgi Izmiri linnast u. 50 km lõunast. Suur Kreeka tempel.
  
• Halikarnassose mausoleum hauakamber türgis. Suur hauarajatis.
  
• Rhodose koloss- kreekas Rhodose saarel. Koloss- üle elusuurune kuju.
  
• Pharose tuletorn . Egiptuses. Maailma kõrgemaist tuletornist peegeldas valgust meeletult kaugele.