HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga.
Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine 4. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas?
Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes 4. Mida mõistetakse koehingamise all? gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine 5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele?
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada
harkelund e. tüümus thymus maksavärat porta hepatica sapipõis vesica fellea / vesica bilaris ninaõõs cavum nasi ussripik appendix vermiformis kõri larynx neerud renes (ren) hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline
harkelund e. tüümus thymus salivales kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica kopsukelme pleura sapipõis vesica fellea / keskseinand mediastinum vesica bilaris
ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda - paremat bronhi ületab vena azygos - vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter - diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 Kopsuvärat – hilum pulmonis - mediaalpinna keskosas
V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus. Suured seedenäärmed ja mida toodavad: maks – sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool; kõhunääre – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi; suured süljenäärmed – amülaasi. Seedekanali osad: suuõõs(cavum oris), neel(pharynx), söögitoru(oesophagus), magu(gaster), peensool(intestinum tenue), jämesool(intestinum crassum), pärak. Hingamiselundid: ninaõõs(cavum nasi), kõri(larynx), hingetoru(trachea), peabronhid(bronchi), kopsud(pulmones). Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised hingamisteed – ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga; alumised hingamisteed – hingetoru ja teised õhku juhtivad elundid. Peensoole FN: Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Kopsud: Parem kops koosneb 3 sagarast, vasak – 2 sagarast. Asend: rindkereõõnes pleurakottides. FN: gaasivahetus. Kõhunääre(PANCREAS): eritab kõhunäärmenõret ja hormoone, toodab soolkanali limaskest soolenõret.
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus:
m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet 2. Hingamiselundid Ninaõõs CAVUM NASI Kõri LARYNX Hingetoru TRACHEA Peabronhid BRONCI PRINCIPALES Kopsud PULMONES 3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri 4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel 5. Hingamiselundite talitlused Gaasi vahetus õhu ja vere vahel, õhu juhtimine 6. Hingamiselundid kliinilised praktikas Ülemised ja alumised hingamisteed 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasuses võrreldes teiste elundkondadega Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati
FEMORALIS Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe Vereloomeelundid: 1) Punane luuüdi 2) Lümfisõlmed 3) Põrn - SPLEN, LIEN 4) Harkelund (tüümus) - THYMUS HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM (respiratoorne süsteem) Hingamiselundite süsteemi elundid: 1) Ninaõõs - CAVUM NASI 2) Kõri - LARYNX 3) Hingetoru - TRACHEA 4) Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES 5) Kopsud - PULMONES Hingamiselundid jaotuvad vastavalt talitlusele: 1) Päris-hingamiselundid - kopsude alveoolid - gaasivahetus õhu ja vere vahel 2) Hingamisteed - ninaõõs, kõri, hingetoru, peabronhid, kopsud - sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine Hingamiselundid jaotatakse kliinilises praktikas: 1) Ülemised higamisteed - ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga 2) Alumised hingamisteed - hingetoru, peabronhid, kopsud
/p/ se opone a /b/ Neutralización – cuando en ciertas posiciones dos fonemas pierden su función distintiva se neutralizan. Archifonema – cuando dos fonemas quedan neutralizados, se pueden sustituir por un fonema que tenga como caraterística principal el rasgo común a ambos; este fonema resultante es el archifonema. Producción del sonido articulado El tracto vocal 1) Cavidades infraglóticas o aparato respiratorio Respiratoorne kompleks e hingamisaparaat Pulmones (Kopsud ) Bronquios (Bronhid ) Tráquea (Trahhea e hingetoru ) Inspiración y espiración (Sissehingamine ja väljahingamine) 2)Cavidad laríngea (glótica) o aparato fonador Fonatoorne kompleks Laringe (Kõri ) Cuerdas vocales (Häälepaelad e häälekurrud ) Glotis (Häälepilu) 3)Cavidades supraglóticas - o cavidades resonantes (No podríamos percibir los sonidos sin las cavidades resonantes que amplifican los sonidos. Las cavidades
Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamisel on kaks faasi, sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio) + (hingamispaus). Hingamise liigid: 1) jõudehingamine (hingamisfaasid üsna ühepikkused, u 15 korda minutis) 2) kõnehingamine (hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine). 9
Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? · Hingamiselundid ülesandeks on varustada kopsud hapnikuga. · Fonotatsioonielundid ülesandeks on hääle tekitamine. · Artikulatsioonielundid kõris tekitatud hääl kandub suuõõnde, kus hääl muutub resonantsi tagajärjel häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? · Ninaõõs (cavum nasi) · Hingetoru (trachea) · Kopsutorud (bronchi) · Kopsud (pulmones) 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: · Sissehingamine (inspiratio) aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale). · Väljahingamine (expiratio) passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk
helilisus] või [+helilisus]. Olulisemad kõneorganid on kopsud, kõri, pehme suulagi, keel ja huuled. Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame: - Hingamiselundid (ülesandeks hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine) - Fonotatsioonielundid (ülesandeks hääle tekitamine) - Artikulatsioonielundid (ülesandeks hääle kujundamine häälikuteks). Hingamiselundid: - ninaõõs (cavum nasi) - hingetoru (trachea) - kopsutorud (bronchi) - kopsud (pulmones). Hingamise faasid: - sissehingamine (aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale) - hingamispaus - väljahingamine (passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena). Hingamise liigid:
ELUNDKONDADEST?- SEINTE TUGEV LUUSTIK VÕI KÕHREST SKELETT, MIS EI LASE NEIL KOKKU LANGEDA JA ON ALATI TÄIDETUD ÕHUGA 4. MILLISED ON JA KUS ASUVAD NINAKÕRVALURKED/KOOPAD (SIINUSED)?- ON→ ÜLALÕUALUU-, OTSMIKULUU – JA PÕHILUU-URGE, SÕELLUURAKUD. ASUVAD→ ÜLALÕUALUU- JA OTSMIKULUU-URGE NING EESMISED JA KESKMISED SÕELLUURAKUD AVANEVAD ÜLEMISSE NINAKÄIKU. 5. KOPS ld.k.- PULMO KOPSUD ld.ke- PULMONES 17 PAREM KOPS KOOSNEB (mitmest?) 3 SAGARAST, VASAK KOPS KOOSNEB (mitmest?) 2 SAGARAST, MIS OMAKORDA JAGUNEVAD (millistest osadeks?) SEGMENTIDEKS. 6. SELGITAGE MÕISTED: KOPSUALVEOOL – KOPSU KÕIGE VÄIKSEMAKS ANATOOMILIS.- FUNKTSIONAALSEKS ÜHIKUKS ON KOPSUALVEOOLID ehk SOMBUD, MIS
- Musculus thyroarytenoideus - sagarikubronhid bronchi lobulares A: eelmises lateraalsemal ja K: pilkkõhre anterolateraalpinnale - bronhioolid bronchioli F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja - lõppbronhioolid bronchioli terminales KOPSUD PULMONES - esimesed bronhioolid tekivad pärast peabronhi VI-XII kordset Jäljendid jagunemist, ülasagaras varem, kui alasagaras - südame ALVEOLAARPUU
mitmekihiline lameepiteel. Strooma Sidekoeline, palju Tugevad sidekoelised Sidekoeline. rasvkude. septid. 40. Alveooli ehitus Alveoolid väljuvad bronhiooli ühest seinast, mis asetseb bronhiooli saatva veresoone vastas. Respiratoorsed bronhioolid hargnevad edasi alveolaarjuhadeks (ductus alveolares), mille seintes kahele poole väljuvad kopsualveoolid (alveoli pulmones). Alveolaarjuhadel intaktne sein puudub; sein esineb ainult kitsaste aladena alveoolide väljumiskohtade vahel. Alveolaarjuhad lähevad hargnedes üle alveolaarkotikesteks (sacculi alveolares), millel iseseisev sein puudub, neid ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest. - Kaelaosa- koosneb lima tootvatest mukotsütidest (lima apikaalses osas, rakutuum basaalse
Esperó con paciencia que alguien acudiera. Comenzó a mover lentamente la cabeza de un lado a otro, como si estuviera contemplando alguna escena. Su voz había vuelto a ser grave y potente. --Me dicen que hay muchos dioses, pues Dios está en cada uno de nosotros. Reconocí la voz de los estados intermedios, tanto por su tono grave como por la decidida espiritualidad del mensaje. Lo que dijo a continuación me dejó sin aliento, sin aire en los pulmones. --Tu padre está aquí, y también tu hijo, que es muy pequeño. Dice tu padre que lo reconocerás, porque se llama Avrom y has dado su nombre a tu hija. Además, su muerte se debió al corazón. El corazón de tu hijo también era importante, pues estaba hacia atrás, como el de un pollo. Hizo un gran sacrificio por ti, por amor. Su alma está muy avanzada... Su muerte satisfizo las deudas de sus padres. También quería 28
antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak)
annaabi.ee 
