sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Laienduskaardid GRAAFIKAKAART on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi
plotter arvuti välisseade tindiprits-, termo- ja arvjooniste, laserplottereid diagrammide, (suleplotterite) kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Sisend-väljunseadmed modem Modem on seade, Modemid on välgule mis moduleerib eriti tundlikud ning analoogsignaali tuleks seega digitaalse võimaluse korral informatsiooni ööseks, kodeerimiseks ning nädalavahetusteks ja demoduleerib puhkuste ajaks välja analoogsignaali lülitada. digitaalsignaaliks.
Digitaalmõõteriist sisaldab mõõtemuunduri, analoog-digitaalmuunduri ADM, loogikalülituse ja näidiku (ehk numbriindikaatori) Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse. Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on analoog-numbriline muundur (analoog-digitaalne muundur), milles mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt pidev signaal) väärtus muundatakse ekvivalentseks numbriliseks koodiks. Tänapäevased muundurid on võimelised teostama tuhandeid muundamisoperatsioone sekundis. Numbriline näidik muudab selle koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust. Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse
(RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised. Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Harddisk-head.jpg Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga
KÕRVAKLAPID JUHTMETA KÕRVAKLAPID Signaal edastatakse raadiolainete vahendusel Analoogsignaali ülekandel ei küüni heli kvaliteet juhtmeühenduse tasemele Märksa parema helikvaliteedi tagab signaali ülekanne digitaalkujul Digitaalsignaali edastus võib toimuda Bluetooth-ühenduse kaudu, nt nutitelefonist Signaaliallikaga (nt AV-ressiiver, teler, mängukonsool) ühendatud raadiosaatjaga kõrvaklappide korral võib signaal levida mitmekümne meetri kaugusele MÜRA SUMMUTAVAD KÕRVAKLAPID Ümbritsevast keskkonnast kõrva jõudva
loendur (kiirgusandur), valgus(tatus)e andur / optiline andur, heliandur (mikrofon) jne. Andur Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Andurite kasutusala kuulub automaatika ja mõõtetehnika valdkonda. Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Andurite liigitus edastatava signaali järgi: analoogsignaali edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid. diskreetsignaali edastavad andurid, mis jagunevad omakorda: impulss-signaale edastavad andurid. Need on andurid, kus informatsioon kodeeritakse impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja
komposiidvideo üle, sest heleduskanal on tegelikkuses must-valge komposiitsignaal, mille värvikanaliga värv lihtsalt juurde pannakse, kuid siiski ei ole S-video häire kindel, sest sisse tulevad häired panevad video värisema. S-video edastas/edastab ainlt pilti ning maksimaalne resolutsioon on 728x576 pikslit PAL reziimis. Siiski selle standarti populaarsus on kõvasti langenud, sest seda kasutati pigem analoogsignaali ajastul, nüüd aga digitaalsel ajastul on kõvasti populaarsem HDMI, sest HDMI on täielikult digitaalne audio-video ühendus, kindlam häirete ning pildi kvaliteedi suhtes. Siiski praegu on olemas lisaks originaalsele nelja nõelaga ühendusele ka seitsme nõelaga S- Video ühendused, need kombineerivad endas lisaks veel ka komposiitvideo ühenduse ning kasutusel on nad kompaktsetel seadmetel, nagu näiteks sülearvutid. 1 maandus
E-posti ehk e-kirjade koostamise, saatmise, salvestamise ja vastuvõtmise meetodit. 3) Hiir- hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. 4) Informatsioon- Teave 5) Monitor- Monitoriks on nimetatud kuvarit, kuna see võimaldab saada tagasisidet arvuti tegevusest, seega kui kuvarit kasutatakse arvuti monitoorimiseks võib selle kohta öelda "monitor" 6) Mälu- Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid. 7) Modem- Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 8) Personaalarvuti- Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks.
vähendavad tunduvalt signaali tugevust. Parimal juhul peaks Wifi ruuteri ja arvuti vahel olema silmside. Siis on signaal maksimaalselt tugev. · Kui tegemist on majaga, siis paiguta ruuter võimalikult keskele võrku kasutavate arvutite suhtes 5. SÕNASTIK Marsruuter ehk ruuter on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid. WAN ehk laivõrk on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk
sisendahelatega. Selle süsteemi funktsioonide hulka kuulub sisendsuuruse muundamine pingeks ja vajaduse korral võimendamine, alaldamine ning mürataseme piiramine vastavate võimendite ja filtrite abil. 15. Hoidelülituse (valiku-hoidmise skeemi) tööpõhimõte ja kasutusvaldkond Kiirelt muutuvate sisendsignaalide korral võib üksikute mõõtmiste vahel olla vajalik, eriti aeglasemalt töötavate muundurite puhul, veel analoogsignaali väärtuse salvestamine nn valiku-hoidmise V/H (ingl sample-and-hold S/H) ehk hoidelülituse (ingl track-and-hold T/H) abil, mis kindlustab signaali suhtelise muutumatuse teisendamise ajaks (joonis 2.24, [26]). 10 Analoogsignaali salvestamise seadmeid valmistatakse autonoomsete mikrolülitustena või A/D-muunduri koostisosana. Hoidelülituse kasutamise võimalused sõltuvad
kujutise loomine kahends�steemi andmetest on n�udlik protsess. 3d kujutise jaoks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. siis see kujundus rasterdakse (t�idetekse j�relej��nud pikslid) seej�rel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja v�rvid. ilma videokaardita oleks vaja teostada suur hulk arvutusi millega arvuti hakkama ei saaks. EGA tuli turule siis sai kuvar l�bi toru analoogsingaali VGA tuli hiljem siis sai otse v�ljastada analoogsignaali k�ige populaarseim �hendusviis on PCI-EXPRESS �hendus. Graafikakaardi protsessor GPU on sarnane arvuti protsessoriga CPU. GPU on kavandatud tegema keerulisi protsesse mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. FSAA- FULL SCENE ANTIALIASING - KAOTAB SERVAD SAKILUSUSE ANTISTROPIC FILTERING- TEKSTUURI TERAVUS GPU teeb palju kuuma sellep�rast on gpul oma jahuti uuel graafikakaartidel mitu gpud. RAMDAC on videokaardil asuv RAM-i kiip, mis muudab digittalsignaali analoogsignaaliks.
1.Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb kogu lint algusest peale kuni vajaliku kohani läbi kerida, kettal aga saab lugemis-kirjutamispea kiiresti paigutada vajaliku raja kohale
Nagu pildil naha ,siis teenuse kvaliteet soltub OFDM modulatsiooni kasutatakse eelkoige paljudest teguritest. Alates siis signaaliallika - andmeedastus kiiruse (susteem) ja lopetades teenuse loppseadme suurendamiseks (bit rate). kvaliteediga. Signaal jaotatakse osadeks ,ning edastatakse eri Pohimotteliselt tahendab see seda ,et ei ole motet. sagedustel Digitaal-ja analoogsignaali edastus eri signaali osad ,seetottu kasvab bit-rate. Digitaalsignaali eeliseks on tema binaarsus ,ehk OFDM võimaldab tänu digitaalside võimalustele tal on kaks olekut (loogiline ,,1" ja loogiline ,,0") paigutada seega on vastuvotjal isegi suurte hairete korral kanalid üksteisele ,,selga". ,,arvata" signaali vaartus. Analoogsignaalil aga on Ortogonaalsus tahendab et sa korrutad kaks signaliseerimisel) edastatakse iga sumboliga uks
Hajusrakendus, mille täitmine toimub osaliselt serveris ja osaliselt klientarvutis. 59. Mida kujutab endast võrgus töötamine? Võrgus töötamine LANis/WANis töö tegemine. 60. Millised eelised on võrgus töötamisel? Saab nn rühmatööd teha, ise eri kohtades asudes. 61. Millised puudused on võrgus töötamisel? Võrgus võib tekkida ebastabiilsusi ja kui võrk nakatub viirusega, võib paksu jama tulla. 62. Mis on modem? Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 63. Mis on faks? Faks on seadeldis, mis saadab elektroonselt edasi dokumente ja võtab vastu paberile prindituna. 64. Mis on andmeedastuskiiruse ühikuks? Bitt ja kb/s, Mb/s. 65. Mis on tavaline modemiühendus?
kasutatud uute muusikastiilide loomiseks: alates lindimuusikast (1950. ja 1960. aastatel ühendati elektrooniliselt toodetud ja salvestatud helide salvestised ning segati need kokku, et luua lindimuusikat) kuni spinninguni (salvestatud helide otseettekandel miksimine)“ Sämplimine; „Sämplimine, diskreetimine ehk kvantimine on signaalitöötluses pidevsignaali redutseerimine diskreetsignaaliks. Sellise konversiooni tüüpiliseks näiteks on ajaliselt pideva (continuous-time) analoogsignaali, näiteks analoogse helisignaali, konverteerimine ajaliselt diskreetseks (discrete-time) sämplite seeriaks (sequence of samples) ehk digitaalsignaaliks.Sämpel tähendab sämplimisel aeg- ruumilise punkti väärtust või väärtuste hulka.“ „MIDI; MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface; ka MIDI-liides) on 1980. aastate alguses loodud ja 1982 määratletud andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel), mis
videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
Elektri- ja magnetväli on omavahel seotud. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja muutuv elektriväli magnetvälja. Selleks et tekitada elektromagnetlainet peaks võnkeringis tekitatud võnkumine piiratama võimalikult täielikult elektromagnetlaine ümbritsevasse ruumi. Analoogsignaal kasutab andmekandja mingit omadust signaali informatsiooni esitamiseks. Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Geomeetrilise optika põhiseadused: valguse sirgjoonelise levimise seadus(ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt), valguskiirte sõltumatu levimise seadus (alati ei kehti), valguse peegeldumise seadus (langenud kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis), valguse murdumisseadus (kui esimene keskkond on vaakum, siis on
Arvutiteenindus 2b Sissejuhatus Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express- siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam
Füüsikalise suuruse muutmine elektriliseks suuruseks ja selle suuruse muutumine digitaalseks. Referaat Juhendaja : Leo Nirgi Rakvere 2009 Sissejuhatus: Mitmesuguseid füüsikalisi suurusi saab muundada elektriliseks signaalideks.Andur muutab elektriliseks ja digitaalseks. Maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Digitaalsignaali saame kui analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse analoogsignaal ja väljundil saadakse digitaalsignaal, mida on võimalik arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks ja mürakindlamaks. Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele
DisplayPort on mõeldud digitaalvideoliidese(DVI, inglise keeles Digital Video Interface) ja video graafikamassiivi (graafikaadapteri) (VGA, inglise keeles Video Graphics Array) asendamiseks. SCSI Väikearvutisüsteemi liides on standardite komplekt, mis võimaldab arvutiga füüsiliselt liita väliseid seadmeid ja sooritada andmevahtetust. S-Video S-Video ehk Separate Video on pildi edastamiseks mõeldud standard. S-Video edastab analoogsignaali. Kasutatakse laua ja sülearvutites. RCA RCA pistikühendus (inglise k. ka phono connector või cinch connector) on pistikühendus, mida kasutatakse laialdaselt helitehnika ja videotehnika ühendamiseks.RCA pistikühendus on kahesoonelise koaksiaalkaabli jaoks ja koosneb pistikust ja pistikupesast.
videokaart Videokaart on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi
Tallinna Polütehnikum Modem REFERAAT Juhendaja: Õpilane: Tallinna Polütehnikum Sisukord Tallinna Polütehnikum Sissejuhatus Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. Sõna "modem" on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt "moduleerima" ja "demoduleerima". Modem kuidas toimib Modemite tuntuim näide on kõnesagedusala modem, mis muudab personaalarvuti digitaalsed andmed modelleeritud elektrilisteks signaalideks.Modelleeritud elektrilised signaalid on
kõige vaikse heli, mida inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB Ribalaius (bandwidth): on seadme poolt maksimaalselt madala sagedusega edastava signaali ja maksimaalselt kõrge sagedusega edastatava signaali vahe. Digitaalne heli Kuna heli on oma olemuselt analoogsignaal, siis tuleb see arvutisse viimisel digitaliseerida. Heli Digitaliseerimisel kasutatakse diskreetimist ehk analoogsignaali parameetreid kirjeldatakse diskreetsete suuruste kaudu. Digitaalset helikvaliteeti kirjeldab kaks väga tähtsat suurust: Diskreetimissagedus (sampling rate, sample rate) ehk mitu korda sekundis analoogsignaali võnkeamplituuti mõõdetakse, mõõdetakse Hertzides (Hz). CD heli diskreetimissagedus on 44,1 kHz ehk heli võnkeamlituuti on kirjeldatud 44 100 korda sekundi jooksul. Diskreetimissuurus on näitab mitme erineva suurusega on võimalik kirjeldada
pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi
(töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi
televiisoritel. DVI liides kasutab digitaalset protokolli, milles pikslite valgustatus edastatakse kahendkujul. Kui kuva töötab loomuliku eraldusega, siis loeb kuvar iga piksli heleduse, värvi ning seab kuvapiksli samale heledusele ning värvile. Sellisel juhul vastab igale pikslile väljundpuhvris üks piksel kuvas. Võrdlusena võivad analoogsignaaliga iga piksli valgustust ning värvust mõjutada tema lähedal olevad pikslid, lisaks ka elektriline müra ja muud tegurid, mis analoogsignaali moonutavad. DVI andmeedastusformaat põhineb PanelLink jadaühenduse formaadil, mis töötati välja pooljuhtide tootja Silicon Image korporatsiooni poolt. Digitaalvideoliides kasutab minimaalse üleminekuprotsessiga diferentsiaaset signaaliedastust(TMDS). Ühekordne DVI ühendus koosneb neljast juhtmete keerupaarist (punase, rohelise, sinise ja takti jaoks), et edastada 24 bitti piksli kohta. Signaali ajastus on peaaegu identne analoogsignaaliga. Kuva edastatakse pakkettidesse
täisdupleksühendust? Skitseeri, kuidas näeb välja sellise, modemite vahelise FSK signaali spekter. Muu, mida oskad lisada. Vastus: 1. Modem asub ISO-OSI (kihid: rakendus, esitlus, seanss, transport, võrk, kanal, füüsiline ühendus) 1. kihis ehk FÜÜSILISES 2. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 3. Modem on seade, mis moduleerib ja demoduleerib edastatud analoogsignaali üle sidekanali ehk kodeerib ja dekodeerib digitaalset sõnumit analoogi ja tagasi. 4. Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures. 5. Täisdupleks andmeedastus kahes suunas sama aegselt. 6. Joonis 8 Telefonis kuluv võimsus
lahutusvõime on 640x480 pikslit, mis on saanud arvutites videosignaali edastamisel kõige vähemnõudlikumaks lahutusvõimeks. Tutvustati esmakordselt 1987. aastal IBM PS/2 tüüpi arvutitel, kuid tänu laialdasele levikule hakati seda kasutama standardina. 2. DVI ehk Digital Visual Interface (digitaalvideoliides). See on aastal 1999 loodud videoliides edastamaks kõrge kvaliteediga pilti. DVI töötati välja asendamaks VGA analoogsignaali ning edastamaks digitaalsignaali pakkimata kujul kuvarini. DVI on osaliselt ühilduv HDMI standardiga digitaalreziimis ning tagasiühilduv VGA-ga analoogreziimis. 3. HDMI ehk inglise keeles High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeedia kasutajaliides) loodi aastal 2002 kõrge kvaliteediga pildi ning heli edastamiseks. Pilt Kuvar Projektorid Projektor on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava
Miks just elektroonikakaubad? Kaasajal areneb tehnika nii kiiresti, et tehnika, mida inimene igapäevaselt kasutab, vananeb mooralselt ja mistõttu tekib vajadus seda tihemini välja vahetada. Lisaks peavad kõik Eesti kodud 2010. aastaks minema üle digitaaltelevisiooni vastuvõtule, mis tähendab uute digitelekate ja digiboxide ostmist. Soomes oli plahvatuslik uute telekate ost, kui lõpetati analoogsignaali edastamine ja mindi üle digitaaltelevisiooni edastamisele. Eestis toimub üleminek sujuvamalt kuna teavitustööga alustati juba paari aasta eest. Lisaks koduse meelelahutuse võimalused, mis tänase tehnoloogiaga on kättesaadavad, eeldavad olemasoleva vanema generatsiooni tehnika väljavahetamist. Ettevõtte eesmärk on müüa erinevaid elektroonika tooteid, mis on kvaliteetsed ja moodsad A ja B klassi brändid
sisendmuunduri abil vajaliku amplituudiga pingesignaaliks u = f(qs). See normeeritud signaal sisestatakse ananaloog-digitaalmuundurisse, milles toimub tema teisendamine koodiks, mida esitatakse monitoril kümnendarvudena. Kõiki protsesse juhib ja sünkroniseerib juhtplokk. Sisendmuunduri funktsioonide hulka kuulub sisendsuuruse muundamine pingeks ja vajaduse korral ka selle võimendamine, alaldamine ja mürataseme piiramine. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu. Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog-digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise
· · · · · · Impulss-kood modulatsioon: · · · · Nyquisti teoreem, diskreetimissageduse valik: · Diskretiseerimise sagedus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui analoogsignaali kõige suurem sagedus · Anaoogdigitaalmuunduse täpsus, x-bitine teisendus: · Kvantimine (Quantizing) 8-bitine teisendus lubab 256 võimalikku erinevat taset 16-bitine teisendus lubab 65536 võimalikku erinevat taset 24-bitine teisendus lubab 16777216 võimalikku erinevat taset 32-bitine teisendus lubab 4294967296 võimalikku erinevat taset Mida rohkem bitte seda täpsem teisendus ·
rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator) lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; Pildimälu (frame buffer) koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile
VGA (inglise keeles Video Graphics Array) on analoogvideoliides, mille lahutusvõime on 640 x 480 pikslit, mis on saanud arvutites videosignaali edastamisel kõige vähemnõudlikumaks lahutusvõimeks. Tutvustati esmakordselt 1987. aastal IBM PS/2 tüüpi arvutitel, kuid tänu laialdasele levikule hakati seda kasutama standardina. DVI (inglise Digital Visual Interface) on digitaalvideoliides. See loodi aastal 1999, et edastada kõrge kvaliteediga pilti. DVI töötati välja VGA analoogsignaali asendamiseks digitaalsignaali pakkimata kujul kuvarini edastamiseks. DVI ühildub osaliselt HDMI standardiga digitaalreziimis ja on VGA-ga tagasiühilduv analoogreziimis. HDMI (inglise High-Definition Multimedia Interface) on kõrglahutusega multimeedia kasutajaliides, mis loodi aastal 2002 kõrge kvaliteediga pildi ja heli edastamiseks. 6. Kuvari olulisemad näitajad. Suurus väljendatakse ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 1527 tolli
Räsialgoritmiga krüpteerituna Kuidas varundada töötavate rakenduste andmed? Saab varundada kui OS ja rakendused toetavad failisüsteemi vastavat teenust, mis võimaldab salvestada jooksva failisüsteemi seisu. Juurdepääsunimekiri on ressurssidele määratud õigustest Monoliitne kernel on iseloomulik Linux OS'ile Mis on süsteemikutse fork ülesanne? Uue protsessi loomine Windows'i kernelikomponendid on mitmekihilise ülesehitusega Mis parameeter mõjutab diskreeditud analoogsignaali kvaliteeti? Diskreetimissagedus Analoogsignaali kvantimisega hinnatakse analoogsignaali väärtust ajahetkel Pakettkommutatsiooniga võrgus marsruuditakse iga pakett sõltumatult Internet on pakettkommutatsiooniga võrk Kes tegelen standardimisega Eestis? EVS IP alamvõrk on kogum võrguseadmeid, mis omavad sama võrgunime ja on ühendanud füüsilise võrguühendusega Milline väidetest on õige MAC aadressi kohta? MAC aadress on võrguseadme unikaalne identifikaator
will be quite bright because they are only tracking on land. The central beam will be reduced in brightness because it is tracking on both land and pits. However, if the optical head is off track, then the center spot gets more light (because there are fewer pits off track) and the side detectors will be misbalanced. [vaata | 28. Analoogsignaali diskreetimine. muuda] Diskreetimisperiood ja -sagedus. Diskreetsignaali spekter, selle komponentide kattumine. Nyquisti reegel. Diskreetimisaeg ? kui nelinurkne ajaaken, selle Fourier' pööre ja spekter, signaali madalate ja kõrgete sageduskomponentide diskreetimistäpsus sõltuvalt ajaakna spektrist. [vaata | 29
digitaalsignaaliks. Loomulikult mida enam bitte ja mida kõrgem töösagedus, seda kõrgem on kvaliteet. Loomulik heli signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Diskreetimissagedus peab kvaliteetse tulemuse saavutamiseks olema kvanditava analoogsignaali kõige kõrgemast sagedusest vähemalt kaks korda suurem. Bittide arv, mis kulub analoogsignaali iga kvanditud väärtuse esitamiseks, sõltub täpsusest, mida soovitakse saada. Multipleksor, demultipleksor 00 MUX 01 y 11 10 S1 S0 X0 & X1 & 1 X2 & X3 & S0 A DC 0
Need võivad küllastuda ülejuhtimise korral ja taastuvad aeglaselt. 7. Mida nimetatakse komparaatori käivituspunktiks? Komparaatori rakenduspunkt (nimetatud ka lävi. osund, jne) on sisendpinge, mille juures väljund muudab olekut (madalast kõrgeks või vastupidi). Joonistatud skeemil on käivituspunkt null. 8. Millist liiki tagasisidet vajavad komparaatorid? Väikest positiivset tagasisidet 9. Millist tagasisidet vajab riiv? Positiivne tagasiside. 10. Millised lülitused võtavad kinni analoogsignaali ja hoiavad seda teatud perioodi? Hoidelülitus (S/H), ehk hoidevõimendi (SHA). 11. Millised lülitused võivad tööpunkti viia kõrgeks või teisendada selle madalaks? See on trigerlülitus. 12. Mitu väljundit on RS trigeril? Kaks(2) 13. Miks on hüsterees vajalik Schmitti trigeril? See väldib võimaliku vale lülitamise mürade poolt. 14. Milline tagasiside on Schmitti trigeril? Positiivne tagasiside. 15. Kui siinuseline laine on Schmitti trigeri sisend, siis milline on väljundlaine?
analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Digitaal- analoogmuunduri tähtsaimad näitajad on diskreetimissagedus ja latentsus ning signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks sobiv muundur. DAM muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu füüsikaliseks suuruseks (pingeks). DAM-i keerukus on määratud sisendile tuleva bittide arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Selleks, et saada analoogsignaali, tuleb DAM-i väljundpinge lasta läbi siluva toimega filtri. Lihtsas DAM-is toimub voolude summeerimine „kaalude“ järgi. Voolude kaalud määratakse kahendkoodis. Pilet 8 1. KMOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks. 2. Elektrolüütkondensaator
Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht? Telefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktidega üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk, mis võimaldab edastada kõnet statsionaarsete lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel ning vastab telefonivõrgule kehtestatud nõuetele. kanalikommutatsiooniga avalik telefonivõrk, fikstelefonivõrk, fiksvõrk Rahvusvaheline telefonisüsteem, mis kasutab vaskjuhtmeid kõne edastamiseks elektrilise analoogsignaali kujul. Erinevalt analoogvõrkudest toimub uuemates digitaaltelefonivõrkudes kõne ja andmete edastamine digitaalsel e. numbrilisel kujul. Mitmesuguseid füüsikalisi suurusi saab muundada elektrilisteks signaalideks. Reaalses maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Näit. vanematel heliplaatidel (nn.
ühendatakse toiteallikaga). Erinevatel anduritel võivad olla erinevad väljundsignaalid – NO või NC kontaktid, või mõlemad. Seda asjaolu iseloomustab hästi alljärgnev väljavõte Tõnu Lehtla (1996) raamatust „Andurid”. Anduritelt saadava väärinformatsiooni saamise põhjuseid võib olla mitmeid. Kindlasti mängib rolli anduri asend, kus peab arvestama anduri tundlikkuse ulatusega. Kui andur väljastab analoogsignaali, võib olla vea põhjus hoopis analoogväärtuse arvu-tustes juhtprogrammis. Vastav lõik tarkvarakeskkonnast on esitatud järgmisel lehe-küljel. 5 1.1. Induktiivandur Esimene andur millega katseid sooritati, on induktiivandur. Esmalt on kirjeldatud induktiivse lähedusanduri tööpõhimõtet. Induktiivse lähedusanduri tajur põhineb kõrgsagedusgeneraatoril ehk ostsillaatoril, mille töö sõltub tuvastatava objekti kaugusest. Generaatori mähised moodustavad ta-juri tundliku osa,
lahutusvõime on 640x480 pikselit, mis on saanud arvutites videosignaali edastamisel kõige vähemnõudlikumaks lahutusvõimeks. Tutvustati esmakordselt 1987. aastal IBM PS/2 tüüpi arvutitel, kuid tänu laialdasele levikule hakati seda kasutama standardina. DVI ehk Digital Visual Interface (digitaalvideoliides). See on aastal 1999 loodud videoliides edastamaks kõrge kvaliteediga pilti. DVI töötati välja asendamaks VGA analoogsignaali ning edastamaks digitaalsignaali pakkimata kujul kuvarini. DVI on osaliselt ühilduv HDMI standardiga digitaalrežiimis ning tagasiühilduv VGA-ga analoogrežiimis. HDMI ehk inglise keeles High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeedia kasutajaliides) loodi aastal 2002 kõrge kvaliteediga pildi ning heli edastamiseks. 14 8
täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB · ribalaius (bandwidth): on seadme poolt maksimaalselt madala sagedusega edastava signaali ja maksimaalselt kõrge sagedusega edastatava signaali vahe. Digitaalne heli Kuna heli on oma olemuselt analoogsignaal, siis tuleb see arvutisse viimisel digitaliseerida. Heli Digitaliseerimisel kasutatakse diskreetimist ehk analoogsignaali parameetreid kirjeldatakse diskreetsete suuruste kaudu. Digitaalset helikvaliteeti kirjeldab kaks väga tähtsat suurust: · Diskreetimissagedus (sampling rate, sample rate) ehk mitu korda sekundis analoogsignaali võnkeamplituuti mõõdetakse, mõõdetakse Hertzides (Hz). CD heli diskreetimissagedus on 44,1 kHz ehk heli võnkeamlituuti on kirjeldatud 44 100 korda sekundi jooksul.
Lisaks on loodusnähtused nagu helid, valgus, elektromag- netism ning elektrivool oma iseloomu poolest analooglained. Digitaalinfo- Info kandja võib omada vaid kindlalt fikseeritud väärtuseid. Samuti, digitaalinfo puhul vaadeldakse info kandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st. diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu ei ole tähtis vaadelda ka siirdeprotsesse e. üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. .Tuues näide matemaatika vallast: a). Analoogsignaali iseloomustab reaalarvude hulk R (pidev ning lõpmatu). b). Digitaalsignaali iseloomustab aga piiratud naturaalarvude hulk N (fikseeritud võimalikud väärtused, piiratud). Analoog vs digitaalinfo: *Digitaal-analoog muundur(DAC) Digitaal-analoog muundurit võib realiseerida väga mitmel erinval viisil. Levinuim neist põhineb pingete summeerimisel. Skeemi vasakul osas on register, kus hoitakse muundatavat kahendkoodi. Peamisteks komponentideks on siin
Seega on arvutitel vaja Digitaal-analoogliidest ja analoog-digitaalliidest. ADC -> Analoogväärtusi on lõpmatu hulk. Need tuleb vastavusse seada kahendkoodiga. Tuleb otsustada, kui suur täpsus on vajalik. Küsimused: 1. Kui mitut väärtust suudame kirjeldada? 2. Kui suur on diskreetimissagedus? Nquisti-Shannoni teoreemi järgi saab digitaalesituse rekonstrueerida ilma olulise moonutusteta analoogsignaalis, kui diskreetimissagedus on olnud digitaliseerimisel vähemal 2 korda suurem analoogsignaali suurimast sagedusest. DAC muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks, laenguks surveks vms. Tuleb genereerida analoogväärtus, mis oleks proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada terviklik väärtus. Magnetmäluseadmed Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus. Kui tekitada magnetväli vooluga juhtmega, siis m-materjali sees orienteeruvad m-doomenid ühes kindlas suunas. Kui vool katkestatakse, säilitab osa doomeneid oma orientatsiooni
tahes võimsaid saatjaid: eetris signaal ha- jub päris kiiresti. aeg [ms] 1 = 01 Tänapäeval üks kasutatavamaid meeto- deid müra mõju kaotamiseks on signaa- li digitaliseerimine (vt. joonis 5). Digi- 0 = 00 taliseerimine tähendab, et teatud kindla ajavahemiku tagant mõõdetakse signaa- li väärtust ning kodeeritakse see kahend- Joonis 5. Analoogsignaali digitaliseerimine. süsteemis arvuks. Kahendsüsteemi arvu- Mõõtmisel on 4 eri jaotist (mõõtetäpsus on des on ainult numbrid 1 ja 0. Nüüd saa- 2 bitti). Analoogsignaali väärtuste mõõtmisel me digitaalsignaali (vt. joonis 6), mis on saame arvud 2, 0, 1, 2, 2, 2, 3 ehk kahendsüs- mürale palju vähem vastuvõtlik. See tä- teemis 10, 00, 01, 10, 10, 10, 11 hendab, signaal moondub küll, aga selle, kas konkreetsel hetkel on 0 või 1, saab ikka välja lugeda (vt. joonis 7)
organiseeritud 64 bitti x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali. Teisendusega tegeleva seadme nimi on RAMDAC (Random Access Memory Digital to Analog Converter), mis iga natukese aja järel loeb pildimälu sisu, teisendab selle analoogkujule ja saadab kuvarile. Suurus, mida mõned tootjad oma RAMDAC-i kohta avaldavad, on pikselisagedus (pixel rate või dot clock) megahertsides (MHz). Sisuliselt näitab ta pikslite arvu, mille RAMDAC suudab sekundis analoogkujule viia ja kuvarile saata. Mida suurem see väärtus on, seda parem ja mõju avaldab ta
41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel
41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel
9 Maskeerimisefekt – Tugev noot maskeerib nõrga noodi ära. Seega võib tugeva noodi kõrvalt nõrga noodi välja visata. Diferentsiaalne kodeerimine (erinevuste kodeerimine) – Signaalid muutuvad ajas üsna sujuvalt. Ehk siis pannakse kirja ainult erinevused. (x1 ja x2 vaheline erinevus on väiksem kui x1 või x2 ise). Sigma-delta modulatsioon on meetod analoogsignaali moduleerimiseks digitaalsignaaliks. Samuti ka kõrgresulutsiooniliste digitaalsignaalide muundamiseks madalresulutsioonilisteks digitaalsignaalideks (osana analoogsignaali digitaalsignaaliks moduleerimisest). In a conventional ADC, an analog signal is integrated, or sampled, with a sampling frequency and subsequently quantized in a multi-level quantizer into a digital signal. This process introduces quantization error noise. The first step in a delta-sigma