Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus #1 Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus #2 Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus #3 Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus #4 Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus #5 Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus #6 Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus #7
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kapa kohila Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

GPS tekst

GPS 1) GPS ­ on satelliitnavigatsioon, mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU ­ GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS- i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistat

Füüsika
thumbnail
38
docx

KUVARID

on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vt CRT–katoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/või OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad peale piisavat täiustumist suunatud televiisorite tootmisse. 2 Terminoloogia Funktsionaalselt saab kuvarit nimetada mitmeti, kui loeme seda arvuti tegevuse jälgimise (monitooring) ja tagasiside seadmeks, siis saab seda nimetada monitoriks. Kui vaadelda seda arvuti videosignaali (kuva, pilt) lõpp-punktina (terminal), mis tekitab pildi, siis saab seda nimetada kuvaterminaliks ehk videoterminaliks. Kui käsitleda kuvarit pildi (kuva) tekkimise

Arvutite lisaseadmed
thumbnail
8
docx

Tehnoloogia tänapäeval ja tulevikus.

(KOOLI NIMI) (ERIALA NIMI) (Eesnimi) (Perekonnanimi) TEHNOLOOGIAD TÄNAPÄEVAL JA TULEVIKUS Referaat Juhendaja: (Eesnimi) (Perekonnanimi) (Tegemise koht ja aeg) Sissejuhatus See uurimustöö toob välja mõningate liideste, GPS süsteemide, printerite, audioseadmete ja mp3 mängijate olemuse ning ka arutleb selle üle, mis võiks saada neist tulevikus. Kas neil on veel võimalik muutuda paremaks ja areneda täiuslikemaks? Või kas hoopis miski võiks neid tulevikus asendama hakata?

Arvutite lisaseadmed
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

vastava elektroonikalülituse abil fikseeritakse selle punkti koordinaadid ekraanil, mis seejärel antakse edasiarvuti protsessorile. Valguspliiatsit kasutatakse peamiselt jooniste ja graafikute loomiseks otse elektronkiirekuvari ekraanile spetsiaalsetes graafikakuvarites. Puuteekraan - selle sisestusmeetodi puhul asendab hiire või valguspliiatsi taolist osutusseadist kasutaja sõrm, millega puudutatakse spetsiaalset puutetundlikku ekraani. Tänapäeval kasutatakse poodides ostu hinna saamisel kauba kaalumise teel ja ka panga rahaautomaatides. Meetodi puuduseks on see, et sõrm on suhteliselt suur objekt ja võimatu on täpselt osutada ekraani väiksematele piirkondadele. 2.3 Väljundseadmed Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või muul arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Väljundseadmed võib liigitada kolmeks: 1. kuvarid 2

Infotehnoloogia
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Miks on soovitav osta kaamera, mis kasutab standardseid akusid/patareisid ja mälu- kaarte? Kirjelda, kuidas töötab tindiprinter. Võrdle teda omaduste ja eeliste-puuduste osas la- serprinteriga. Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit, jaoturit ja kommutaatorit? Kirjelda, milleks neid seadmeid kasutatakse ja mille poolest nad erinevad. Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL-modem ja kaabelmo- dem? Millised seadmed on tänapäeval ADSL-modemiga tihtipeale kokku ehitatud? Millise pesa abil ühendatakse sülearvutiga laienduskaarte (võrgukaart, traadita võrgu kaart jmt.)? Kirjelda ka, kas ühendamine on võimalik, kui kaart on uuem, pesa vanem või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse?

Informaatika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun