· Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe · Looduslikes veekogudes algab lämmastiku anorgaaniliste vormidega, põhiliselt nitraatioonidega vees. · Nitraatioonid omastatakse taimede poot fotosünteesi käigus, muundatakse ammoniaagiks ja aminohapeteks ning lõpuks taimseks aineks. · Taimse aine tarbimine loomade ja mikroorganismide poolt annab tulemuseks valguliste toitainete muundumise ammoniaagiks ja lämmastikuks ning lõppkokkuvõttes nitritiks ja nitraadiks, mistõttu ring saab täis. Maa veevaru · Vett on Maal u 1,45*1018 tonni. · Katab 70,% Maa pinnast. · Magevesi kogu veevarust u 2,5%, enamus jääna (poolused, kõrgmäestikus) · Kasutatav magevesi u 0,8% kogu veevarust
Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ja see liigub verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga.
fotos�htsus nteesi teel. 2. Milline on bakterite roll looduses? Bakterite roll looduses on v�htsus ga t�htsus htis.Bakterite k�htsus ige t�htsus htsam roll looduses on srunud organismide lagundamine 3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes.L�htsus mmastiku siduvad bakterid liidavad l�htsus mmastikule vesiniku,muutes selle ammoniaagiks. Liblik�htsus ieliste hulka kuuluvad taimed teevad l�htsus mmastiku paremaks omastamiseks bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes 1000 erinevat bakteriliiki,mis aitavad v�htsus idelda haigusi tekitavate bakteritega,s�htsus nteesivad vitamiine ja aitavad s�htsus sivesikuid seedida. Toiduainet�htsus �htsus stus-Baktereid on aastatuhandeid kasutatud toitude valmistamiseks.
keemilisi protsesse. Teisalt on ka hädavajalik piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. 11. Kirjelda bioloogilist murenemist. Bioloogiline murenemine algab lihtsate organismide, näiteks vetike ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Nende mõju on biokeemiline. 12. Mis on mineraliseerumine? Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine maapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks , veeks, ammoniaagiks. 13. Nimeta passiivsed mullatekketegurid. Lähtekivim,reljeef,aeg(mulla vanus). 14. Nimeta aktiivsed mullatekketegurid Kliima,organismid,inimtegevus. 15. Mida nimetatakse mullahorisontideks? Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. 16. Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Mullaomadused paranevad( niisutused, kuivendamine, maaharimine ja väetamine)
•• Toitaineteks on valgud, rasvad, süsivesikud • Need lagundatakse erinevateks aineteks mis mõjutavad organismi happe-leelis seisundit. • Süsivesikud→CO2 ja H2O (aeroobsetes tingimustes), laktaat (anaeroobsetes tingimustes) • lahustuna kehavedelikus toob kaasa ioonide tõusu ehk happelisemaks muutumise • Gaas väljutatakse kopsudega • Valgud metaboliseeritakse põhiliselt glutamaadiks , millest töödeldakse neerudes ning maksas ammoniaagiks ja uureaks. Anaeroobne rakuhingamine • Hapniku puuduses katavad lühiajaliselt koe energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs. • Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada. • Laktaadi kontsentratsiooni tõus = mitterespiratoorne atsidoos. • Kui intratsellulaarne pH langeb alla normaalse
; Seob prootoneid ja on seega alus. Vesilahustes on hüdroksiidioonid NH3 + HOH NH4+ + OH- ; Hapetega annab soolasid NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid 2NH3+ H2SO4 = (NH4)2SO4 ; Ammooniumsoolad lahustuvad hästi vees ja lagunevad leeliste, kui tugevamate aluste toimel (NH4)2SO4 + 2NaOH = Na2SO4 + 2H2O + 2NH3 !!! Ammoniaak NH3 + H3O+ H2O + NH4+ ammooniumioon !!! ; Kuumutamisel ammooniumsoolad lagunevad ; Ammoniaagiks ja happeks NH4 Cl NH3 + HCl ; Kui hape on ebapüsiv, siis laguneb ka hape NH4HCO3 NH3 + H2O + CO2 ; Kui hape on tugev oksüdeerija reageerib ta ammoniaagi, kui redutseerijaga NH4NO3 N2O + 2H2O Lämmastikhape Nõrga ebameeldiva lõhnaga vedelik, kange hape laguneb aeglaselt ja võib olla NO2 tekke tõttu pruun 4HNO3 2 H2O + 4NO2 + O2 Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja
aminohapete koostisesse. N esineb mullas org ainena, millest ta mikrobioloogiliste protsesside tulemustena vabaneb taimedele omastaval kujul-mineraalühendina. Kjeldahli järgi: *kontsentreeritud väävelhappega mingisugust lämmastikkusisaldavat org ainet kuumutades seob väävelhape org aine O ja H, mille tulemusna aine söestub * eralduv sõsinik kui tugev taandaja taandab väävelhappe ja hapendub ise CO2 * tekkinud SO2 taandab aga org aines leiduva amiidilämmastiku ammoniaagiks. *eralduv ammoniaak annab väävelhappega ammooniumbisuldaadi. *reaktsiooni tulemusena on amiidilämmastik üle viidud mamooniumlämmastikuks. Viimasest tõrjutakse ammoniaak kontsentreeritud NaOH-ga välja ja lenduv ammoniaak püütakse kinni boorhappes. Tekkinud (NH4)3BO3 hulk tehakse kindlaks happega tiitrimisel, on ekvivalentne mullas leidunud lämmastiku hulgaga Mullavee aktiivmahutavus(Wakt, OVD)- taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime
· Õpime mai kuus. · Õpime põhjalikult 9.klassi 1.veerandil. Ei lagune kuumutamisel vastavaks Laguneb iseenesest kergesti ja Lagunevad kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja oksiidiks ja veeks, va üks erand: kuumutamisel kiiremini tagasi veeks (veeauruks): Ca(OH)2 ºt CaO + H2O lähteaineteks - ammoniaagiks ja 2Al(OH)3 ºt Al2O3 + 3H2O Kustutatud lubi kustutamata lubi + veeaur veeauruks: Zn(OH)2 ºt ZnO + H2O NH3*H2O ehk NH4OH NH3+ H2O Cu(OH)2 ºt CuO + H2O jne. SÄILITATAKSE SULETULT! Vastav tähendab, et metalli OA on oksiidis ja aluses sama.
väetistena, sõjanduses ja kaevandustes lõhkeainetena, tehnikas ja olmes paljude kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Ammoniaagi saamismeetodi väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Ammoniaagi molekul on kolmnurkse püramiidi kujuline ning tugevalt polaarne. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib ammoniaakhüdraat. Selles on ammoniaagi ja vee molekulid seotud vesiniksidemetega. Ammoniaakhüdraat on ebapüsiv ja laguneb kergesti tagasi gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks. Sel põhjusel on ammoniaagi vesilahustel iseloomulik ammoniaagi terav lõhn. NH3 + H2O NH3*H2O Ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud ammoniaakhüdraat värvub aluselise keskkonna tõttu indikaatori fenoolftaleiini mõjul violetseks. Ammoniaak on nõrk alus, mis dissotseerub vähesel määral ammoonium- ja hüdroksiidioonideks: + - NH3*H2O NH4 + OH Ammooniaagi või ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad:
Mullahorisondid: O metsakõdu A huumushorisont B sisseuhtehorisont E väljauhtehorisont G gleihorisont C lähtekivim D aluskivim Orgaanilise ainega seotud protsessid Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise
SOOLDUMINE-Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel LEOTUMINE-Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks o TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine o OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine
f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erinevalt autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid). 2. Mis on denitrifikatsioon? Denitrifikatsioon on anaeroobsetes tingimustes toimuv protsess, mille käigus nitritid ja nitraadid redutseeritakse gaasilisteks lämmastikuühenditeks (nt N 2O; N2) või ammoniaagiks (NH3). Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks. Juhul, kui hapnikku pole, kantakse elektronid üle nitraadile (NO3-) või nitritile (NO2-). 3. Mis on nitrifikatsioon? on NH3 bioloogiline kahe-etapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. Nitrifikatsiooni kiirus sõltub eelkõige ammoniaagi oksüdeerumisest nitrititeni, milleks vajatakse võrreldes nitrititest nitraatideks muundumisega rohkem energiat
Nt vetikate ja samblike kinnitumine kivimi pinnale. 4) Murenemiskoorik - Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. 5) Murenemise tähtsus: · Eelduseks mulla tekkele. · Oluline lüli kivimiringes. · Kujundab pinnamoodi. · Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter. 6) Lähtekivim - murenemisest haaratud kivimiline pind, millele hakkab muld tekkima. 7) Mineraliseerumine - orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineaalaineteks, näiteks CO 2 ja H2O ning ammoniaagiks NH3 8) Humifitseerumine - mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. 9) Mullatekketegurid: · Lähtekivim - selle murenemisel tekib mulla mineraalne osa ja lähtekivim, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. · Kliima - sõltub murenemise kiirus, murenemise lõppsaadus, taimede rohkus.
lahused. *Hästi lahustuvad mineraalid on naatrium,kaalium ja kaltsiumi soolad*lahustunud soolade ärakandumist lahust kohast nim leostumiseks.selle tüüp. nt on ka eestis levinud karstumine.BIO.MUR.eriti oluline mullatek protsessis*algab lihtsate elusorganismide(vetikad,samblikud) kinnitumisega kivimi pinnale.MULLA TEKE-mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lahunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks,nt CO2, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine-on mullapinnal ja mullas toimuv org jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks,nn huumuseks.MULLA TEKE-lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keem om.(mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse)reljeef-raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali mullaosakeste ja toiteelementide ümber jaot
leostumiseks. Selle näiteks on karstumine. 3. Bioloogiline murenemine algab lihtsatest elusorganismide, nt vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Biokeemiline(ainevahetuse jäägid, juureeritised) mõju. Murenemisest haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima nim lähtekivimiks. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks nn huumuseks. Mullatekketegurid: passiivsed ja aktiivsed. Passiivsed: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse, määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimumine, õhu ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus
Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad oma elutegevuseks kasutama hakata taimed ja mikroorganismid. Kui murenemiskoorikut asustavad juba üksikud kõrgemat taime, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest. Taimede kasvuks peab mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet (C,N,S) Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks (NH3). Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Passiivsed mullateketegurid: 1) Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused
Niklit kasutatakse ka müntide valmistamisel. Inglise keeles kasutusel olev sõna nickel, mis tähendab viiesendist, tuleneb just selle niklisisaldusest. Elemendi bioloogiline roll Ni lülitati biometallide nimistusse hiljuti, kuna varem ei tuntud ühtegi Ni biofunktsiooni. Ni biofunktsioonid inimorganismis on väga piiratud. Ni kuulub mõnede ensüümide koostisse. Ni sisaldav ensüüm ureaas katalüüsib uurea lagunemist ammoniaagiks. Infarkti eel suureneb inimese kehas koheselt niklisisaldus. Nikli puudusel kehas aga tekib aneemia. Nikkel osaleb mikroorganismide metabolismis, mille tulemusena vesinikust ja CO2-st moodustub metaan. Nikkel on ülimalt toksiline, niklit sisaldav tolm tekitab kopsuvähki. Sigaretisuits sisaldab väga mürgist nikkelkarbonüüli. Nikli ühendid satuvad inimkehasse enamalt joogivee ja toidu kaudu. Nikkel võib inimkehasse sattuda ka siis, kui toitu valmistada Ni-sisaldavatest toidunõudest
Ammoniaak on mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamilihaste krampi. Kerge kerge lahusena on ta nuuskpiiritus, mis mõjub ergutavalt.Õhus leidub lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, ja ühendeid on väga raske saada. Ammoniaagi saamismeetodid väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib Ammoniaakhüdraa on ebapüsiv ja laguneb kergesti gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks.NH3 + H2O çèNH3*H2O N2O dilämmastikoksiid ehk naerugaas. Ta on värvuseta, neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, vees lahustuv narkootilise toimega gaas. Sissehingamisel väheses koguses põhjustab elevust ja lõbusat meeleolu. Suuremates kogustes kutsub esile valutunde kaotamise ja narkootilise une, sel põhjusel kasutatakse operatsioonide ja sünnitusel valuvaigistina.Dilämmastikoksiidi saadakse NH4NO3 nõrgal
Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont.
pindmisesse kihti lopsaka rohttaimestikuga aladel (rohtla) · Leostumine - Vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine mullast. Iseloomulik sademeterikastele aladele · Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega · Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks · Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Murenemine 1.Füüsikaline e. rabenemine - on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine
transamiinimise ja glutamaadi oksüdatiivse desamiinimise koostöös. Kestva valguvaese toidu puhul on aminohapete tase madal ja soodustatud nende süntees. Ammoniaagi teke ja saatus Ammoniaagi normtase vereplasmas on 0,015 ... 0,048 mmol/l. Ammoniaagi teke mehhanism koosneb järgmistest protsessidest: 1) Aminohapete katabolism 2) Puriin ja pürimidiinide katabolism 3) Karbamiidi lõhustamine 4) Gln lõhustamine glutaminaasiga glutamaadiks ja ammoniaagiks Gln ja Ala on ammoniaagi kiirelimineerimise teed ja organitevahelised transporterid, st mitmed koed saadavad ammoniaagi Gln (aju,lihased) ja Ala (lihased) vormis. Gln on ammoniaagi ohutu transportija kui ka lühiajaline varu. Gln transpordib ammoniaagi lihastest ja ajust maksa ning maksast neerudesse. Ammoniaagi kiir-detoksikatsioon närvikoes glutamiiniks toimub glutamiini süntetaasi ja ATP toimel. Milles avaldub ammoniaagi tsütotoksilisus ja kuidas inimkeha seda väldib?
(bakterite, vetikate ja seeneliikide) võime suuta siduda õhulämmastikku ja viia seda taimedele kättesaadavale kujule. Näiteks lepad ja liblikõieliste perekonda kuuluvad taimeliigid elavad sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega. Neid nimetatakse mügarbakteriteks, sest nad elavad taimede juurestikus mügaratena. Tuntumaks tööstuslikuks lämmastiku sidumimise protsessiks Haberi protsess, kus lämmastik seotakse kõrgel temperatuuril ja rõhul vesinikuga ammoniaagiks. Taimed saavad lämmastikku omastada nitraatselt kujul väetistes või ka ammoniaagina. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul mulda viidud ammooniumühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude ja teiste ühendite sünteesimiseks. Loomad saavad vajaliku lämmastikku süües taimi või teisi loomi. Kui taimed ja loomad surevad, siis nende valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muutub jälle taimedele kättesaadavaks
Takistab bakterite kasvu, on antibiootilise toimega. Ravimina nimetatakse tavaliselt meteenamiiniks. Kasutusala: Provolone-juust, mõnedes maades külmas säilitatavates toiduainets ja kalapreservides. Sellest valmistatakse ka matkajate süütetablette. Keelatud Soomes ja Venemaal. Heksametüleentertamiin võib organismi tungida naha kaudu ja mõned inimesed on selle suhtes allergilised. Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks; esimest neist peetakse kantserogeeniks (vähki tekitavaks). Kahtlustatakse ka seedekanali ja kuseteede häirete tekitamist. Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti) (toluol või methylbenzene) Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest. Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning
Karbonaatsus- kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele Ammooniumlämmastiku määramine käib lisades 10%NaOh lahust. Katseklaasi kuumutamisel eraldub hais. Lenduv ammoniaak püütakse Kjendahli destillatsiooniaparaadis kinni kindla koguse happega ja tagasitiitrimise teel määratakse lenduva ammoniaagi hulk mahtanalüütiliselt Nitraatlämmastiku määramine- enne NaOh lisamist tuleb lisada veel Dewarda segu, selle toimel tekkkiv aktiivne vesinik taandab NO 3ühendid ammoniaagiks , edasine protsess käib nagu eelmine Lämmastiku määramine ammoniaagivees- käib mahtanalüütiliselt. HCl lisamisel toimub ammoniaagivee ja happe vahel neutralisatsioonireaktsioon . ammoniaagi kadude vältimiseks tuleb määramiseks võetud NH 3 vee kogus valada kindlast koguses võetud happesse ja liig määrata tagasitiitrimise teel . Teine võimalus on määrata tiheduse kaudu siis kas areomeetriga või mõõtekolvi ja kaaludega.
Valgu vähesuse korral toidus või nende madala bioloogilise väärtuse tõttu võivad tekkida hüpovitaminoosid ka siis, kui vastavat vitamiini leidub toidus küllaldaselt. Seega tuleb tõdeda, et valkude hulk toidus on toitumise kvaliteedi mõõdupuuks ja et teiste toitainete bioloogilised funktsioonid saavad maksimaalselt ilmneda ainult valkude optimaalsel taustal. Valkudel on ka energeetiline funktsioon, sest osa valkudest lagundatakse organismis veeks, süsinikdioksiidiks ja ammoniaagiks, mille tulemusena vabaneb energia, l g valgu oksüdeerimisel organismis vabaneb 16,7 kJ (4,0kcal) energiat. Ratsionaalsel toitumisel arvestatakse valgu-kalorite arvele 11... 13 üldisest energiavajadusest. Valkude osatähtsus energiaallikana suureneb oluliselt nälgimise korral, samuti rasvade ja süsivesikute suhtelise vähesuse puhul toidus. Liiga valgurikka toidu sattumine seedetrakti võib põhjustada seal roiskumisprotsesse ning valkude
saadakse palmitüül-ACP, mis edasi hüdrolüüsitakse palmithappeks. Võimalik on ka palmitüül-ACP edasine pikendamine teisteks rasvhapeteks ning rasvhapete edasine modifitseerimine. Kloroplastides leidub ensüüme enamiku valkudes leiduvate aminohapete sünteesiks. Aminohapete sünteesis on väga oluline roll lämmastiku assimilatsioonil. Taimed seovad lämmastikku peamiselt NO3- kujul. Seejärel taandatakse nitraatioon nitritiooniks ning ammoniaagiks: NO3- + 2 e- + 2H+ → NO2- + H2O NO2- + 6 e- + 7 H+ → NH3 + 2 H2O Seejärel seotakse NH3 2-oksoglutaraadiga või glutamaadiga: 2-oksoglutaraat + NH3 + NAD(P)H + H+ → glutamaat + NAD(P) + + H2O Glutamaat + NH3 + ATP → ADP + Pi + H2O Edasises aminohapete sünteesis kasutatakse peamiselt glutamaati ning PCR tsükli produkte. Näiteks sünteesitakse 3PGA-st fosfoenoolpüruvaat (PEP), seejärel konverteeritakse PEP püruvaadiks, mille transamineerimisel glutamaadiga moodustub alaniin.
Taimede kasvuks pea mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis sisaldab selliseid elutähtsaid elemente nagu süsinik, lämmastik ja väävel ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Orgaanilise aine kogunemine paralleelselt toimuva protsessiga: mineraliseerumise ja humifitseerumisega. Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn kuumuseks. Mullatekketegurid Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu
LÄMMASTIKURINGE Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N 2 (vaba lämmastik) muudetakse lämmastikuühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2 N2 (ÕHUS) N-ühendid VALKAINED N2 (ÕHKU) 1. õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. bakter N2 NH3, NH4+ Vetikas 2. mullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetga. NITRIFIKATSIOON: NH3 NO3 või NH4 NO3, HNO3
molübdeenilt nitraatioonile nitriti tekkega. Elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotentsiaaliga ühenditelt positiivsema redokspotentsiaaliga ühendite suunas ja meenutab mitokondriaalset elektronide transpordi ahelat. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO3- + NAD(P)H + H+ --> NO2- + NAD(P)+ + H2O Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitriti reduktaas viib läbi nitriti redutseerimist ammoniaagiks. See toimub kloroplastis või muudes plastiidides, sest nt kloroplastis on redutseerimiseks vajalikud elektronid. NO2 + 6e- + 8H+ --> NH4+ + 2H2O Nimetage peamised lämmastiku transportvormid (ühendid) juurtest pealmaaosadesse Ammoniaak, glutamiin, glutamaat Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi. Millisel kujul saavad taimed lämmastikku putukatest? Huulheinad, võipätakas, vesihernes Saavad aminohapete kujul. Nimetage 5 väävlit sisaldavat ühendit taimedes
orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. BHT- biokeemiline hapnikutarve- hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks kokkulepitud ajavahemiku kestel kindlates katseoludes. KHT- kogu orgaanilise aine hulga leidmine. Keemiline hapnikutarve- hapniku hulk, mis kulub reovees sisalduva orgaanilise aine oksüdeerimiseks tugeva oksüdandi toimel süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Üldlämmastik- kõigi lämmastikuühendite, ammooniumi, soolade, nitritite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku kogusisaldus vees. Üldfosfor- on anorgaaniliste fosfaatide ja polüfosfaatide ning orgaaniliste fosforiühendite kogusisaldus reovees. Taimetoitaineteks ehk toitesooladeks nimetatakse neid elemente, mida taimede kasvuks vaja läheb. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust. 1 l silomahla reostab rohkem kui 100l olmereovett.
Saamine 1. Ammooniumhüdraadi lagunemisel eraldub ammoniaak ja vesi, reaktsioon on pöörduv. NH3*H2O NH3 + H2O 2. See on nõrk alus ja dissotseerub vähesel määral ja andes lahuselle ammoonium ja hüdreksiidioone: NH3*H2O HN4+ + OH 3. ammoniaakhüdraadi reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad: NH3*H2O + 2 H2SO4 (NH4)2SO4 + 2 H2O 4. kuumutamisel lagunevad kergesti ammoniaagiks ja happeks (ammooniumkloriid) NH4Cl NH3 + HCl 5. leelised tõrjuvad ammooniumsooladest välja ammooniumhüdraadi, abiks ammooniumioonide tõestamisel lahuses: NH4Cl + NaOH NH3 *H2O + NaCl 6. see laguneb soojendamisel kergesti: NH4Cl + NaOH NH3 + H2O + NaCl · Samal reaktsioonil põhineb ka ammoniaagi laborataarne saamine Kasutamine · Nuurkpiirituse koostises vähestes kogustes mõjub ergastavalt
säilitusaine Bronhide kookutõmbeid, puuviljad, kartulikrõpsud, veinid, limaskesta põletikke siidrid Ägestab astmat E239 Tekitab seedekanali ja juust, kalakonsevid Heksametüleentetramiin kuseteede häireid(juust, kalakonsevid,) Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks. Need on vähkkasvajat ja allergiat põhjustavad ained E242Dimetüülkarbonaat Nõgeslööve, soolestiku vorsti ja lihatooted, teeb liha probleemid, peavalu punaseks, mis muidu oleks hallikas E251Naatriumnitraat Imikutel on keelatud, sest Koguneb tekitab hapnikupuudust põllumajandussaadustesse.
biosünteesiks. Inimorganismis toimub efektiivselt vaid glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine (tekib -ketoglutaraat, ensüümiks on glutamaadi dehüdrogenaas). Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine on aminohapete metabolismi üks võtmereakstioone ja glutamaadi dehüdrogenaasi reguleeritakse allosteeriliselt (ATP ja GTP inhibiitorid ja ADP, GDP aktivaatorid). Energia vähenedes suureneb aminohapete oksüdatsioon. Seriini ja treoniini -aminorühmad konverteeritakse otse ammoniaagiks, kuna nende aminohapete -süsiniku küljes pn hüdroksüülrühm. Oksüdatiivses desamiinimises tekkinud ammoniaak on toksiline ja tuleb kiiresti väljutada, mistõttu konverteeritakse ammoniaak maksas karbamiidiks (uureaks) ja väljutatakse neerude kaudu. 10. Kirjeldage nii üksikasjalikult, kui suudate uureatsüklit. Uurea tsükkel ehk karbamiidi biosüntees on maksas toimuv rada. Toksiline ammoniaak muudetakse neutraalseks vesilahustuvaks karbamiidiks
reovesi 1000-5000 mg/l, sealäga 10000-12000 mg/l, silomahl 49000-90000 mg/l, täispiim 100000-120000 mg/l, veri 150000mg/l. Biokeemiliselt laguneb ainult osa vees leiduvast orgaanilisest ainest (BHT). Kogu orgaanilise aine hulga leidmiseks määratakse keemiline hapnikutarve (KHT). Keemiline hapnikutarve KHT hapniku hulk, mis kulub reovees sisalduva orgaanilise aine oksüdeerimiseks tugeva oksüdandi toimel süsihappegaasiks, veeks ja ammoniaagiks. BHT on sama vedeliku korral alati väiksem kui KHT! Tavaliselt on BHT suhe KHT'sse 1:2. BHT määramine võtab aega 5 või 7 päeva, KHT tulemuse saab aga kohe teada. Nendega uuritakse orgaanilise aine sisaldust vedelikus, mitte konkreetseid aineid! Üldlämmastik (Nüld) kõigi lämmastikuühendite; soolade, ammooniumi, nitrititite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku; kogusisaldust vees. Kjeldahli lämmastik; orgaanilise ja ammooniumlämmastiku sisalduse summa
rasvhapeteks (LRH). Ei lagunda dekstriine. · Laktolüütilised bakterid, muudavad piimhappe propioonhappeks. · Lipolüütilised bakterid, lagundavad triglütseriidid glütserooliks ja rasvhapeteks. · Metanogeensed bakterid, toodavad süsihapegaasist ja vesinikust metaani (CH4). · Proteolüütilised ja desamiinivad bakterid, hüdrolüüsivad proteiini aminohapeteks ning desaminivad need ammoniaagiks ja süsinikskeletiks. · Karbamiidi ja biureeti ammoniaagiks ja süsihappegaasiks lagundaad bakterid. Vatsa mikroorganismid ja ökosüsteem · Seened ja tsellololüütilised bakterid kinnituvad struktuursete rakukestaainete külge ja hüdrolüüsivad neid. · Amololüütilised ja sahharolüütilised bakterid kinnituvad lahustuvate söödaosakeste külge ja hüdrolüüsivad neid. · Protozoad seedivad baktereid ja väikesi söödaosakesi. · Bakterid hüdrolüüsivad omakorda surnud protozoasid.
N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter,aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul(nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena(valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadi uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna happestumine?Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks. 70) Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio"faasi? 71) Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb.
N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 57)Mis on keskkonna happestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks. 58)Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio" faasi? 59)Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb.
fossilsete kütuste põletamise, taimede elustiku hävitamisega häirub fotosünteesi voog. Kuivendamise ja taimede õhustamisega eraldub CO2. 18. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N 2 (vaba lämmastik) muudetakse lämmastiku - ühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2 . 1) Õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. N2 (bakter, vetikas) -> NH3, NH4 2) Mullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetega. (NO2 tekib veel ->välk õhus + vihmavesi, satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.) 3) Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimseid valke söövad ja omastavad loomad.
Valgu vähesuse korral toidus või nende madala bioloogilise väärtuse tõttu võivad tekkida hüpovitaminoosid ka siis, kui vastavat vitamiini leidub toidus küllaldaselt. Seega tuleb tõdeda, et valkude hulk toidus on toitumise kvaliteedi mõõdupuuks ja et teiste toitainete bioloogilised funktsioonid saavad maksimaalselt ilmneda ainult valkude optimaalsel taustal. Valkudel on ka energeetiline funktsioon, sest osa valkudest lagundatakse organismis veeks, süsinikdioksiidiks ja ammoniaagiks, mille tulemusena vabaneb energia, l g valgu oksüdeerimisel organismis vabaneb 16,7 kJ (4,0 kcal) energiat. Ratsionaalsel toitumisel arvestatakse valgu-kalorite arvele 11... 13 üldisest energiavajadusest. Valkude osatähtsus energiaallikana suureneb oluliselt nälgimise korral, samuti rasvade ja süsivesikute suhtelise vähesuse puhul toidus. Liiga valgurikka toidu sattumine seedetrakti võib põhjustada seal roiskumisprotsesse ning valkude mürgiste
3. võivad täita barjääri, tõkke osa liigi levikul Kõrge rõhu ja 500-600o C juures muudetakse atmosfääri N ja vesinik Selle peal diktüoneemaargilliit (mustjaspruun, põlev, kõvastunud 4. siin võib esineda uuelaadseid suhteid erinevate liikide vahel. (saadakse tavaliselt maagaasist või naftast, metaanist) ammoniaagiks savi) kuni 20% orgaanilist ainet ja metalle (Mo, V, Cu, Pb, Sr, Re jt) Ökoloogilised koridorid (NH3). Mere sügavnedes lubjakivid. Kitsad paigased, mis seovad suhteliselt ühesuguseid paigaseid aga on 7CH4 + 10H2O + 8N2 + 2O2 = 16NH3 + 7CO2 Silur 443-416 milj. a.t. ise neist erinevad
5 lihasteglükogeenist, hommikuks on glükogeeni varud otsas, seepärast tulebki hommikul süüa.) DETOKSIKATSIOONI FUNKTSIOON mürkainete kahjutuks tegemine (nii loomulikult ainevahetuse käigus tekkinud mürkainete (ammoniaak nt) kui ka mittetahtlikult söödud ainete kahjutuks tegemine, nt. ravimid, alkohol). VALKUDE DESAMINEERIMINE - reaktsioon, mille käigus valkude molekulist eraldatakse aminorühm ja see muutub ammoniaagiks VALKUDE TRANSAMINEERIMINE selle käigus maks suudab ühtedest aminohapetest teisi valmistada ja niimoodi ta siis asendamatutest suudab ise valmistada asendatavaid aineid (kasutab nendes kudedes kus vaja). SISESEKRETOORNE FUNKTSIOON seisneb somatomediinide sünteesis. Somatomediinid tekivad maksas kasvuhormooni(GH) mõjul uued hormoonid somatomediinid, mis mõjutavad luudes kõhrerakkude teket. Seega kasvuhormoon ise otse kasvu ei mõjuta
ainult pingereas vesinikust eespool olevate metallidega; oksüdeerija on H+, eraldub H2. Konts.-tud v. võib reageerida kõikide metallidega, kuid paljudel juhtudel reakts. lakkab. Konts.-tud v. ja metalli reageerimisel tekivad väävliühendid (SO2, S, H2S).Võtab ära org. ainetelt vee koostiselemendid. Lämmastikhape: tugev ühealuseline hape, suitsev värvuseta vedelik. Kontsentr.-tud on 65 %-ne. Väga tugev oksüdeerija, reageerides redutseerub läm.oksiidideks, vabaks lämmastikuks või ammoniaagiks. Vähesed metallid ei reageeri l.-ga; mittemet. Oksüdeerivad tema toimel vastavateks hapeteks. Paljud org. ained võivad l.-ga kokkupuutes süttida. Redoksreaktsioonid: Ca2++H2SO42-àCa2+SO42-+H20h 3Ni0+8HNO3=3Ni2+(NO3)2-+2NO3+6H2O Ca0- 2eàCa2+ Ni0 2eàNi2+2H+2eà2H0àH2h N5++3eàN2+Hapete peamise sarnased ja erinevad omadused: mõlemad on tugevad oksüdeerijad, reageerivad hüdroksiididega, moodustavad soolasid... 40
Lämmastiku globaalne aineringe - võib toimuda atmosfääris välgulahenduse käigus, fossiilkütuste põletamisel, väetisetootmisel või bioloogilisel teel. Bioloogiline lämmastiku fikseerimine on 20 mikroobne protsess, mida viivad läbi ainult prokarüoodid: mõningad bakterid (sh sinivetikad) ja arhead (ürgbakterid). Bakterid omavad ensüümi nitrogenaas, mis muudab anaeroobses keskkonnas lämmastiku ammoniaagiks. Viimane dissotseerub kiiresti ammooniumiks. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Tänapäeval domineerivad globaalses lämmastikufikseerimises inimtegevuse protsessid, põhiliselt lämmastikväetiste tootmine. Inimkond on tänaseks rohkem kui kahekordistanud bioloogiliselt aktiivsete lämmastikuvormide tekkimist aastas. Seda
valk (nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin) 8. Varu- ehk toitainefunktsioon - valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (ovoalbumiin, piima kaseiin jt.). Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikas. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism käsutab nälgides. 9. Energeetiline funktsioon - l g valgu täielikul oksüdatsioonil - lagunemisel süsihappeks CO2, veeks H2O ja ammoniaagiks NH3 - eraldub energia (4,3 kcal = 17,5 kJ). Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga Biokeemia Toiduvalgud annavad 10-15% päevasest koguenergiast. NB! Organism käsutab valkusid energiaallikana ainult siis, kui energia põhisubstantsid (süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud. 10
Enamik AH desamineeritakse, tekivad VFA ja ammoonium – bakter kasutab neid oma valkude sünteesiks. Hargnemata AH saab atsetaati, propionaati ja butüraati, hargnenud AH aga hargnenud ahelaga VFA. Just neid viimaseid bakterid kasutavad enda jaoks. Ammooniumi kasutatakse enda N jaoks (lisaks vajatakse ka uureat). Mitte proteiini lämmastik – amiidid, amiinid, peptiidid, vabad AH, nukleiinhapped, uurea, nitraadid ja ammooniumioonid. NPN konverdivad ammoniaagiks ja sealt edasi AH ja proteiinid – bakterid. NPNid on vajalikud bakeritele. Veised saavad oma proteiini: mikroobidelt ja vatsas lagunemata proteiinidest (ei lahustu vatsavedelikus, nt maisiproteiin). Bakter saab oma lämmastiku: NPN söödas, sööda lagundatud proteiin, N surnud vatsa bakteritelt, uurea (süljest, difundeerub läbi vatsa epiteeli). Maksas tehakse ammooniumist uurea, uurea läheb verre ja verest kas sülge, vatsa või neerudesse. 28. Lipiidide lõhustamine vatsas.
28. Miks on vaja lisada mikroobide kasvukeskkonda puhversüsteeme? Kui tahetakse uurida mikroobide elumust mingi faktori suhtes, siis tuleb teha nii, et nad ise oma keskkonda ei kujundaks (muudavad metabolismiproduktidega keskkonna pH-d). Puhverkomponendid leevendavad seda. 29. Mis lubab Heliobacter pylori’l ellu jääda inimese maos? Ta on mikroaerofiil, ei vaja palju hapnikku. Metabolismiproduktiks on tal elutegevuse käigus uureas, mis lagundab uurea ammoniaagiks – tõstab nii pH-d. Moodustab biokilet. 30. Kuidas surmab UV-kiirgus mikroobiraku? UV-kiirgus on kas energiarikkam või vähemenergiarikkam, olenevalt lainepikkusest. Kõige bakteritsiidsem on 265 nm lainepikkus, mis kahjustab DNA-d otse. Tekivad tümidiini dimeerid, mis takistavad DNA replikatsiooni. 31. Miks UV-kiirgus surmab vegetatiivse mikroobiraku, kuid ei surma endospoori? UV-kiirgus ioniseerib vee... Endospoori veesisaldus on väga madal, seega on ta UV-kiirgusele resistentsem. 32
Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Suurem osa sööda proteiinist (60-80, isegi 90%, mittevalgulistest lämmastikuühenditest 100%) lõhustub vatsas mikrofloora ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi (desaminaaside mõjul) ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks (CO2). Proteiini hüdrolüüsi käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu s.t baktervalgu sünteesiks. Soodsates tingimustes kasutavad mikroorganismid vabanenud ained kiiresti ära. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on proteiini lagunemise lõpp-produkti, ammoniaagi, kontsentratsiooni tõus vatsas
49. Valkude muundumine seedetraktis, eripära mäletsejatel, roiskumine Nende seedimine algab maos, mitte suuõõnes, soolhappe ja pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, lõhustatakse imenduvateks aminohapeteks. Mäletsejad: Proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas mikrofloora ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja CO2ks. Proteiini hüdrolüüsi käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu s.t baktervalgu sünteesiks. Soodsates tingimustes kasutavad mikroorganismid vabanenud ained kiiresti ära. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on proteiini lagunemise lõpp-produkti, ammoniaagi, kontsentratsiooni tõus vatsas. Osa vabanenud
Inimtegevus mõjutab süsinikuringet peamiselt fossiilsete kütuste põletamise teel, mille käigus tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Samuti mõjutab muldade kuivendamine ja õhustamine. LÄMMASTIKURINGE – lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe käigus muudetakse N2 (vaba lämmastik) lämmastiku ühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N 2. Õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. Taimed sünteesivad lämmastiku ühenditest valke, taimseid valke söövad ja omastavad loomad. Seda nimetatakse denitrifikatsiooniks. Surnud taimede ja loomorganismide lagunemisel toimub ammonifikatsioon. Selle käigus eraldub surnud organismi valkudest ammoniaak. Lämmastikuringe on üks peamisi looduse aineringeid, mida inimene oma huvides mõjutab. Lämmastik on taimede tähtis toitaine. Põllumajanduses kasutatakse
Pt katalüsaator 4NH3+5O2-----------------6H2O+4NO Hapetega moodustab ammoniaak ammooniumsoolasid: NH3+HNO3=NH4NO3 (ammooniumnitraat) NH3+HCl=NH4Cl (ammooniumkloriid) 2NH3+H2SO4=(NH4)2SO4 (ammooniumsulfaat) Ammooniumsoolad sisaldavad katiooni NH4- (ammooniumioon), mis eraldub elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees: NH4ClNH4++Cl- Kuumutamisel lagunevad ammooniumsoolad tavaliselt ammoniaagiks ja happeks. Seda protsessi nimetatakse termiliseks dissotsiatsiooniks: NH4Cl=NH3+HCl Ammooiumiooni kindlakstegemiseks ammoniumsoolades lisatakse viimse lahusele leelise (NaOH, KOH) lahust ning soojendatakse: NH4Cl+NaOH=NaCl+H2O+NH3 Eralduvat ammoniaaki võib ära tinda iseloomuliku lõhna järgi või märjastatud punase lakmuspaberiga, mille värus muutub NH3 sisaldavates aurudes siniseks. 5. Lämmastiku oksiidid. Lämmastik moodustab hapnikuga 9 oksiidi, neist tähtsamad on
annaabi.ee 
