Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lämmastik, lämmastikuühendid (0)

1 Hindamata
Punktid
Lämmastik-lämmastikuühendid- #1 Lämmastik-lämmastikuühendid- #2 Lämmastik-lämmastikuühendid- #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katri Palatu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pptx

Lämmastik ja lämmastikuühendid

Lämmastik looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa Lämmastikku leidub mineraalides Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsioonisaste -3 kuni +5 Ammoniaak - mürgine gaas Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik Nitraadid - lämmastikhappe soolad ja estrid Nitriidid - lämmastik+keemiline element Nitritid - lämmastikushappe soolad Lämmastikhape - NHO3 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/li sa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mm astik https://www.taskutark.ee/m/lammastik/ Malle Solnson-TTÜ õppejõud

Keemia
thumbnail
16
pdf

Lämmastik ja lämmastikuühendid

Lämmastik ja lämmastikuühendid Kendra Kari Helena Vikk Lämmastik ● Keemiline element järjenumbriga 7. ● Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas ● Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Füüsikalised omadused ● Värvusetu ● Lõhnatu ● Maitsetu ● Vees vähe lahustuv ● Õhust kergem ● Sulamistemperatuur -210°C ● Keemistemperatuur -196°C Keemilised omadused ● Väga püsiv (Molekulis aatomite vahel tugev kolmikside) ● Keemiliselt väheaktiivne ● Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste elementidega. ● Ei põle ega soodusta põlemist. ● Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) ● Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik hapniku, vesiniku ja metallidega. Lämmastikuühendid ● Ammoniaak - mürgine gaas ● Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik ● Nitraadid-lämmastikhappe soolad ja estrid ● Nitriidid - lämmastik+keemiline

Elementide keemia
thumbnail
17
pptx

Lämmastik ja tema ühendid

Lämmastik ja tema ühendid Lämmastik Ladina keeles nitrogenium Tähis N Keemiline element järjenumbriga 7 Kaks stabiilset isotoopi Lämmastik on mittemetall Moodustab püsivaid kaheaatomilisi lihtaine molekule Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste ­3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril ­196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat l

Keemia
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �

Keemia
thumbnail
5
doc

Lämmastik

Saagikoristamise ajal viiakse just lämmastikku kõige rohkem pinnasest välja, mistõttu on lämmastikväetised üks suurima tootmismahuga kemikaale üldse. Vaatamata vaba lämmastiku tohututele varudele looduses on ta organismidele raskesti kättesaadav ja seetõttu ei saa loomad ja taimed seda ka otseselt omastada. Põhjuseks on lämmastiku keemiline stabiilsus gaasina, mis ei ühine kergesti teiste keemiliste ainetega. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikuühendid põhiliselt kahel viisil. Äikese ajal kõrge temperatuuri toimel ühineb lämmastik hapnikuga tekitades lämmastik(II)oksiidi, mis kergesti oksüdeerub lämmastik(IV)oksiidiks. Niiskuse toimel muutub viimane lämmastikhappeks ning vihmana mulda sattudes moodustab ta seal nitraate. Teiseks looduslikuks õhulämmastiku sidujaks mõnede väheste organismide (bakterite, vetikate ja seeneliikide) võime suuta siduda õhulämmastikku ja viia seda taimedele kättesaadavale kujule. lepad ja

Keemia
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale

Keemia alused
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega m

Keemia
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid KOH + (CH3NH3)Cl = CH3 NH2 + H2O + KCl metüülammooniumkloriid Ca(OH)2 + (NH4)2SO4 = 2NH3 + 2H2O + CaCl2 ammooniumsulfaat 2NaOH + (C2H5NH3)2SO4= 2C2H5NH2 + 2H2O + Na2SO4 etüülammooniumsulfaat Lihtsamad amiinid on pisut tugevamad alused, kui ammoniaak Alkaloidid (al`quhali - alus) taimsed aluselise reaktsiooniga lämmastikuühendid. Nende hulgas on palju tugevatoimelisi mürkaineid (strühniin, kuraare, nikotiin); psühhotroopseid aineid (oopium, morfiin, heroiin, psilotsübiin, meskaliin, ... ka 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 11 sünteetilised amfetamiinid, poolsünteetiline LSD), ravimid Vitamiinid ( elu amiinid) Sisuliselt ekslik termin, sest kõik vitamiinid pole tegelikult amiinid , aga esimeses, mida uuriti olid

Keemia



Lisainfo

Lämmastik

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun