) - Kõiki aminohappeid (valgud toidust) - tRNA molekule (ristikulehelaadne sekundaarstruktuur) - Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp) - Selle koodoni (AUG) juurde liigub komplementaarse antikoodoniga tRNA koos aminohappega - Teise koodoni juurde (UCA) liigub teine tRNA koos aminohappega - Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside - Protsess (3.-5.) kordub, kuni ribosoom jõuab nn stoppkoodonini (mustvalgel - joonisel märgistus üks must täpp, õpikus punane täpp) - Stoppkoodonile ei vasta ükski tRNA ega aminohape ja valgusüntees lõpeb - Näide: DNA: TAC GTC CGA ↓ mRNA: AUG CAG GCU ↓ Valk: Met, Glu (glutamiin), Ala (alaniin)
) - Kõiki aminohappeid (valgud toidust) - tRNA molekule (ristikulehelaadne sekundaarstruktuur) - Translatsiooni käik (õp. lk. 24) - Kuidas toimub: - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes - kolmnurk, muidu roheline täpp) - Selle koodoni (AUG) juurde liigub komplementaarse antikoodoniga tRNA koos aminohappega - Teise koodoni juurde (UCA) liigub teine tRNA koos aminohappega - Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside - Protsess (3.-5.) kordub, kuni ribosoom jõuab nn stoppkoodonini (mustvalgel - joonisel märgistus üks must täpp, õpikus punane täpp) - Stoppkoodonile ei vasta ükski tRNA ega aminohape ja valgusüntees lõpeb - Näide: DNA: TAC GTC CGA ↓ mRNA: AUG CAG GCU ↓ Valk: Met, Glu (glutamiin), Ala (alaniin)
Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. 13)Raku eri osade roll valgusünteesis. Ribosoom ühineb mRNA •Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega • Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega • Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) • Uus tRNA uue aminohappega, uus side • Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 14)Millised geenid avalduvad kogu aeg, millised nö õigel ajal õiges kohas? 15)Geenide avaldumise kontrolli eri tasemed. 1.kontroll transkriptsiooni tasemel - kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd 2.kontroll mRNA töötlemise tasemel - millised muutused toimuvad
mis on translatsioon? Valgusüntees 11. mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks onlisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiallkikana ATP-d ja GTP-d. 12. kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga.Iga tRNA mlokeul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminiohappe. 15. Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis.
DNA, kuna sugurakkudest hakkab arenema uus organism, siis kõik mRNA ja valkude sünteesid toimuvad samasuguselt DNAlt, mis on saadud vanematelt VALGU SÜNTEESI KÄIK 1)mRNA süntees DNA pealt ühe geeni ulatuses 2)mRNA töötlemine tuumakestes 3)mRNA väljub tuumast tsütoplasmasse 4)mRNAga seondub ribosoom 5)ribosoomi tuleb I initsiaator tRNA metioniiniga, tRNA antikoodon lukustub mRNA vastava koodoniga 6)tuleb järgmine tRNA aminohappega, lukustub mRNA külge 7)seotakse kaks aminohappejääki peptiitsidemega 8)I tRNA lahkub ribosoomist 9)ribosoom nihkub edasi ühe koodoni võrra 10) tuleb järgmine tRNA, lukustub, seot aminohappped 11)... kuni stoppkoodonini MIS ON KOODON, ISELOOM 3 järjestikust nukleotiidi RNA ahelas, mis määrab 1 aminohappe a) sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit b) ühetähenduslikkus ühele koodonile
3.Translatsioon-valkude tootmine RNA-Valk Valk annab organismile tunnused. Kõik need protsessid on matriitsünteesid, sest uued molekulid toodetakse olemas olevate molekulide järgi. Toimub:ribosoomides Vaja:energiat,mRna,tRNA,nRna, aminohapped Kuidas:1)mRNA ühineb ribosoomiga, ribosoom hakkab mõõda seda liikuma 2)ribosoom jõuab koodonini AUG, algab valgutootmine 3)selle koodoni juurde liigub komplementaarse anti koodoniga tRNA koos AH-ga 4)teise koodoni juurde liigub teine tRNA koos aminohappega GUA 5)kahe AH vahele sünteesitakse peptiidside 6)esimene tRna lahkub ribosoomist, ribosoom liigub edasi UCU 7)vaba koodoni juurde liigub uus tRNA koos AH-ga ja kõik kordub 8)valgu tootmine kestab, kuni ribosoom jõuab üks Stopp koodonitest UAA 9)valgu molekul ja mRNA eralduvad ribosoomist Geenide avaldumine-avaldub kui tema järgi toodetakse RNA molekule, korraga u.10% geenidest.Erinevate geenide avaldumine,
· Geenid, mis ei avaldu 10. Mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulile vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid ,ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. 11. Kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvelt, initsiaatorkodoomiga AUG paadub rRNA antikodoon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. 12. . 13. Viiruste ehitus ja jaotus Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakkust rakku rändavad parasiitgeenid. Ehitus- Viiruste osakesed - virionid omavad mõningast ehituslikku sarnasust
korraga 4. universaalne-kehtib kõikidel elusorganismidel Initsiaatorkoodon määrab lugemisraami.Info lugemise lõpetab stoppkoodon. Translatsiooni käik: - mRNA siseneb ribosoomi kahe osa vahele ning mRNA liigub ribosoomis nii kaugele kuni ribosoomi vahele jääb initsiaatorkoodon - ribosoomi vahele mahub korraga 2 koodonit. - Järgnevalt liigub ribosoomi suurde osasse trnaspordi mRNA koos kantava aminohappega. - Transpordi RNA päises paiknev koodon on antikoodon ning see peab olema komplementaarne koodoniga. - Kui esimene transpordi RNA on seostunud saab ribosoomi siseneda teine. Kui toimub teise antikoodoni ja koodoni seostumine, siis ühinevad nende transpordi RNA ja aminohape omavahel. - Järgnevalt toimub mRNA ja ribosoomi nihkumine 1 koodoni võrra. Tühjale kohale siseneb uus transpordi RNA ja kogu protsess kordub. Kogu protsess toimub
* rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib molekulaarbioloogia (biomolekulid) 2) Raku tase tsütoloogia 3) Organismi tase füsiloogia 4) Populatsiooni tase ökoloogia
tRNA molekul, millega on ühi- antikoodon UAC. Seejärel siseneb ribosoomi nenud aminohape metioniin(Met), seostub teine tRNA molekul, mille küljes on järgmisele mRNA initsiaatorkoodoniga. Erinevaid tRNA koodonile vastav aminohape. Edasi sünteesi- molekule on sama palju kui aminohapetele takse ensüümide kaasabil tRNA molekulide vastavaid koodoneid. Iga tRNA molekul otste küljes olevate aminohapete vahele seostub vaid kindla aminohappega. Initsiaator- peptiidside. Ribosoom ,,liugleb" mRNA pinnal koodoniga ühinevat tRNA molekuli nime- ning samas liitub tekkiva ahelaga üha uusi tatakse initsiaator-tRNA-ks. tRNA seostub aminohappeid, kuni jõutakse stoppkoodonini. mRNA molekuliga ainult komplementaarsus- Sellele ei vasta ükski tRNA antikoodon. printsiibi alusel. tRNA molekuli koodonit, mis Sellega lõpeb aminohappeahela sünteesimine ja
Ensüümid(biokatalüsaator) Paljud Sünteesi koht ribosoom Vahendajad t,r RNA Valgusünteesi protsess-Valgusüntees toimib raku tsüoplasmas asuvates ribosoomides. Trantslatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendadtud aminohape metioniin(Met). Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. tRNA saab seostudu mRNA molekulidega üksnes komplementaarsusprintsiibi alusel, Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC. Seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endega kaasa järgmisele koodinle vastava aminohappe jne. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. MÕISTED Promootor-DNA nukleodiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviim ensüüm(RNA-
Iseloomulik trans-konformatsioon 2.1 Kuidas määratakse eksperimentaalselt valgu primaarstruktuuri? Valgu primaarstruktuuri määratakse Edmani meetodi abil, mis seisneb selles, et N-terminusest eraldatakse 1 aminohappe ja identsifitseeritakse, sellele järgneb järgmise aminohappe eraldamine ja identsifitseerimine. Selle meetodi keemia: Lisatakse valgule fenüültsüanaati, mis reageerib N- terminuses oleva aminohappega, moodustades sidet süsiniku ja aminohape aminorühma vahel. Järgmisena lisatakse trifluoroäädikhapet, mis eraldab fenültsüanaati koos esimese aminohappega ülejäänud peptiidist. 1 M HCl abil toimub struktuuri korrastamine. Eraldatud kompleksi fenüültsüanaadiga analüüsitakse HPLC abil. 2.2 Kirjeldage valkude kõrgemaid struktuuritasemeid.
64. Ribosoomide ehitus prokarüootses ja eukarüootses rakus. Prokarüootides 3-5 subühikust ja üle 50 erinevast ribosoomivalgust. Prokarüootides suurest ja väiksest subühikust, kokku 70S. 30S(21 valku ja 16SrRNA)+50S (31 valku ja ...) erinevat valku) (sedimentatsiooni koefitsent) Eukarüoodis - 80S = 60S (49 valku ja 3 rRNAd 5, 5,8 ja 28rRNA) + 40S (33 valku ja 18S RNA). 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Aminohape aktiveeritakse aminoatsüül-tRNA süntetaasiga, (20tk) kasutades ATPd. Järgmiseks seotakse aminohappe t-RNAle, eraldub AMP. Õige aminohappe lülitumine translatsioonil on tagatud tRNA spetsiifilisuse ja koodon-antikoodoni intraktsiooni poolt, mitte aminohappe poolt. Koodon- antikoodon paardumine. tRNA saab valgusünteesil seondada 3 kohta A-, P ja E-sait asuvad suures subühikus
Kõigi valkude süntees algab metioniinkoodonist. Stoppkoodonid- UGA,UAA, UAG- tähistavad valgusünteesi lõppu, neile ei vasta ükski aminohape Valgusüntees- toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on vaja mRNA molekule, tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme, energiaallikatena ATP, GTP translatsioon algab mRNA ühinemisega ribosoomid. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimesena tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin. Iga tRNA seostun kindla aminohappega (tRNA mis seostub Met-ga on initsiaator TRNA). Ühineda saab komplementaarsusprintsiibi alusel antikoodon- tRNA on komplinaarne mRNA-ga translatsioon on unuversaalne.toimub päris ja eeltuumsesorganismis. Viirused- koosnevad nukleiinhappest ja valkudest ( moodustamie on seotud peremeesrakkudega) Sisaldavad pärilikku infot(DNA,RNA) DNA viirus(1molekul) RNA viirus kapsiil- väljaspool peremeest, ümbritseb viirusosakese genoome ümbris-valkud, lipiidid
Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Valgusüntees e. translatsioon toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. Algab mRNA ühinemisega ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega ja seostub siis komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA molekuliga, alustades initsiaator- tRNAst. Antikoodoniks nimetatakse tRNA pealingu kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekuli otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside, mis jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. mRNA koos tRNA-ga nihkub ribosoomi suhtes edasi, millega luuakse võimalus uue tRNA pääsemiseks ribosoomi
erinevast polüpeptiidist. Suur subühik (50S) sisaldab kahte RNA molekuli (5S rRNA ja 23S rRNA) ning 31 erinevat polüpeptiidi. Eukarüootsed ribosoomid koosnevad 40S väikesest subühikust, milles on 18S RNA ja 33 erinevat ribosoomivalku ning 60S suurest subühikust, milles on kolm rRNA molekuli (5S rRNA, 5,8S rRNA, 28S rRNA) ja 49 polüpeptiidi. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. Vastavat protsessi nimetatakse tRNA aktiveerimiseks e. aminohappega laadimiseks ning see toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül- tRNA süntetaasis aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMP-ga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat
kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) · aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid) 4. Aminohapete saamine: Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil. VALGUD 5. Valkude ehitus. Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud
(A. Zaitsevi reegel) 3. Molekulidevaheline dehüdraatumine Alkoholi liia kuumutamisel väävelhappega või alkoholiaurude juhtimisel 200 oC juures üle pulbrilise veevaba alumiiniumsulfaadi moodustuvad eteenirea süsivesinike kõrval eetrid: · C5H11OH + CH3OH C5H11 O CH3 + H2O 4. Hüdroksüülrühma asendumine aminorühmaga. Karmides tingimustes võib alkohoolne hüdroksüülrühm asenduda aminohappega: · C5H11OH + NH3 C5H11 NH2 + H2O Reaktsioon on komplitseeritud, kuna primaarsete amiinide kõrval võivad tekkida ka sekundaarsed ja tertsiaarsed amiinid. Oksüdeerumisreaktsioonid: 1. Dehüdrogeenimine (vesiniku eraldumine) Alkoholiaurude juhtimisel 200 300 oC juures üle peeneteralise vasepulbri moodustuvad primaarsetest alkoholidest aldehüüdid. Lõhmub kaks vesinikuaatomit: · C4H9 CH2 OH C4H9 CHO + H2
2. RNA polümeraas lisab komplementaarseid nukleotiide märklaud DNA segmendile 5’ - 3’ direction. 3. Uratsiil on adeniinile komplementaarne. 4. Terminatsioonil, RNA polümeraas tunneb ära signaali ja transkript vabaneb. 5. 100-1200 nukleotiidi pikk. 4. Translatsioon Ribosoomid seonduvad mRNA transkripti 5’ otsa Ribosoomid skanneerivad mRNAd kuni start-koodonini (tavaliselt AUG) tRNA molekuli komplementaarse antikodooni ning metioniini aminohappega siseneb ribosoomi P-alasse ning seondub mRNAle. 5. Geneetiline kood ja antikodoon Geneetiline kood Geneetilise koodi määravad mRNA kodoonid ja neile vastavad aminohapped Kood on universalne Kuna ühte aminohapet määrab mitu koodonit, ei ole proteiini struktuuri pealt võimalik mRNA täpseid koodoneid tuletada Antikoodon tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga
3)avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil(loode) 4)ei avaldu mitte kunagi Valgusüntees-raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Lisaks mRNA mol vaja erinevaid tRNA mol, aminohappeid, ensüüme, energiaallikana ATP-d ja GTP-d. Valgusünteesi kulgemine translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molukul millega on ühendatud aminohape metioniin (Met) Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. See toimub ribosoomis olevate ensüümide kaasabil
erinevat polüpeptiidi. Eukarüootsed ribosoomid koosnevad 40S väikesest subühikust, milles on 18S RNA ja 33 erinevat ribosoomivalku ning 60S suurest subühikust, milles on kolm rRNA molekuli (5S rRNA, 5,8S rRNA, 28S rRNA) ja 49 polüpeptiidi. Eukarüootides sünteesitakse rRNA tuumakeses RNA polümeraasi I poolt. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleerimiseks ribosoomidesse. 65)tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis:tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA aktiveerimiseks e. aminohappega laadimiseks nimetatakse protsessi kus Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. See toimub kahe- etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid (kõigile 20-le erinevale aminohappele on rakus vähemalt üks spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas) aminohapped,
6 See toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja rRNA, mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. mRNA seostub ribosoomiga. Ribosoom liigub piki mRNA ahelat ja kopeerib koodonite kaupa informatsiooni. Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega. 25. Informatsiooni RNA (mRNA) ja transpordi RNA (TRNA) ülesanne valgusünteesil? Ribosoom liigub piki mRNA ahelat ja kopeerib koodonite kaupa infot. Et sünteesida palju valgumolekule, seostub üks mRNA paljude ribosoomidega. tRNA on komplementaarse antikoodoniga ja toob esimese aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi.
Eukarüootsed ribosoomid koosnevad 40S väikesest subühikust, milles on 18S RNA ja 33 erinevat ribosoomivalku ning 60S suurest subühikust, milles on kolm rRNA molekuli (5S rRNA, 5,8S rRNA, 28S rRNA) ja 49 polüpeptiidi. Eukarüootides sünteesitakse rRNA tuumakeses RNA polümeraasi I poolt. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleerimiseks ribosoomidesse. 64. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Aminohape seotakse tRNA molekuli 3' hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu tRNA aktiveerimine e aminohappega laadimine. 2-etapiline protsess: Aminoatsüül-tRNA süntetaasid (igale aminohappele erinev) aktiveerivad aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMPga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Aminohape seotakse tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA ja eraldub AMP
Eukarüootsed ribosoomid koosnevad 40S väiksest subühikust, milles on 18S RNA ja 33 erinevat ribosoomivalku ning 60S suurest subühikust, milles on kolm rRNA molekuli (5S rRNA, 5.8S rRNA, 28S rRNA) ja 49 polüpeptiidi. Eukarüootides sünteesitakse rRNA tuumakeses RNA polümeraasi I poolt. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleemrimiseks ribosoomidesse. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA aktiveerimiseks ehk aminohappega laadimiseks nimetatakse protsessi, kus aminohape seotakse tRNA molekuli 3’-OH külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. See toimub kaheetapiliselt: 1) aminoatsüül- tRNA süntetaasid aktiveerivad aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMPga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. 2) aminohape seotakse tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA ja eraldub AMP
ulatused, süntees kuni terminaatorpiirkonnani, vastavalt komplementaarsus printsiibile RNA polümeraas vabaneb Valgu süntees e translatsioon Toimub: ribosoomides (algab interfaasist) Vaja: mRNA, tRNA, aminohappeid, ensüüme, energiat Kuidas: algab mRNA ühinemisest ribosoomiga, mRNA initsaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega ühendatud aminohape Met. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega (energia arvelt, ensüümi abil), siseneb järgmine tRNA molekul , tuues kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe, tRNA otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside, dipeptiid vabaneb initsiaator tarnast ja jääb viimasena sisenenud RNA külge, kestab kuni jõuab stoppkoodonini, sellega seostub terminatsiooni ensüüm, mis vabastab kõik reaktsiooni osapooled (valguahela, tRNA, mRNA, ribosoomid)
aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga ja lõppeb siis kui järg jõuab stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis? Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli? Valgul on mitu struktuurset tasandit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne). Translatsiooni käigus sünteesitakse valgu primaarne struktuur, mille järjestuse määrab mRNA nukleotiidne järjestus. 6. Mis ülesanded on tRNA molekulidel?
aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp? Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga ja lõppeb siis kui järg jõuab stoppkoodonini - stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. 4. Kuidas määratakse monomeeride järjestus sünteesitava valgu molekulis? Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvel. 5. Kuidas tagatakse translatsiooni käigus õige aminohappe lülitumine valgu molekuli? Valgul on mitu struktuurset tasandit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne). Translatsiooni käigus sünteesitakse valgu primaarne struktuur, mille järjestuse määrab mRNA nukleotiidne järjestus. 6. Mis ülesanded on tRNA molekulidel?
Eukarüootsed ribosoomid koosnevad 40S väikesest subühikust, milles on 18S RNA ja 33 erinevat ribosoomivalku ning 60S suurest subühikust, milles on kolm rRNA molekuli (5S rRNA, 5,8S rRNA, 28S rRNA) ja 49 polüpeptiidi. Eukarüootides sünteesitakse rRNA tuumakeses RNA polümeraasi I poolt. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleerimiseks ribosoomidesse. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA aktiveerimiseks e. aminohappega laadimiseks nimetatakse protsessi kus aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. See toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid (kõigile 20-le erinevale aminohappele on rakus vähemalt üks spetsiifiline aminoatsüültRNA süntetaas) aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMP-ga
Kõigil retseptorvalkudel on tertsiaarstruktuuris piirkonnad nukleoporiinide ja Raniga seostumiseks. Erinevat tüüpi NLS ja NES (Nuclear export signal) jaoks on erinevad retseptorid. Need valgud, mis pendeldavad tuuma ja tsütoplasma vahel, sisaldavad nii NLS kui NES (eksportiin, importiin, Ran jt) Kuidas toimub valkude ja RNA eksport tuumast? Eksporditavad valgud sisaldavad NES-i (nuclear export signal), sisaldab hüdrofoobseid aminohappeid (Leu, Ile), mis on üksteisest eraldatud 2-3 teise aminohappega. (11-33 lk 431) · eksporditav valk seostub NES vahendusel tuuma ekspordi retseptoriga (eksportiin); · tekib kolmest molekulist koosnev kompleks valk + eksportiin + Ran valk. Ran esineb kahes konformatsioonis seotuna GTPga ja GDPga. · kompleks liigub läbi NPC(tuuma poori kompleks), assotsieerudes NPC valkudega, mehhanism tundmatu; · tsütoplasmas kompleks laguneb komponentideks pärast GTP hüdrolüüsi (Ran'i poolt
Reaktsioon järgmine AH karboksüülrühmaga, mis on aminokaitstud (võimalik vaid selline reaktsioon). Tulemus: dipeptiid. Tsüklit korratakse sobiva pikkusega peptiidi saamiseni. “Sega ja jaga” meetod. Eesmärk: sünteesida kõik võimalikud tripeptiidid kolmest AH-st. I. siduda iga AH kandjale II. segada kõik kandjad kokku ja kagada kolmeks võrdseks osaks III. iga osa reaktsioon erineva aminohappega (dipeptiidi saamine) IV. segada kõik ühendid ja jagada võrdselt kolme ossa V. iga osa reaktsioon erineva aminohappega 14 27 ühendit sünteesiti kolme etapiga. Võimalus kolossaalsete kogumite sünteesiks, nt heksapeptiidide sünteesipank, milles on 34 miljonit ühendit erinevates kogumites, millest ühes on ligi 2 miljonit ühendit. Suunatud kogumid - moditakse kindlat juhtühendit
(eksonukleaasse aktiivsuse) ja modifikatsioonide eest; reguleerib mRNA eluiga ja translatsiooni initsiatsiooni. pre-mRNAst välja lõigatud intronite lagundamine intron vabaneb lariaatstruktuurina, mis lagundatakse kiiresti tuumas olemasolevate RNaaside poolt. 2. Kirjelda eukarüootse mRNA molekuliga toimuvaid muutusi pärast transkriptsiooni lõppu ja translatsiooni algust 5'cap struktuur eemaldatakse, mRNA seostub ribosoomiga, lisandub startkoodoniga (AUG) komplementaarne tRNA aminohappega, ribosoom liigub mööda mRNAd ning seostuvad järjest uued tRNAd aminohapetega, kuni ribosoom jõuab stopp-koodonini, kompleks laguneb, mRNA lagundatakse. 3. pre-mRNA järeltöötluse regulatsioon. Alternatiivne splaising on mRNA protsessingu peamiseks regulatsioonimehhanismiks. Erinevate eksonite alternatiivne splaising on enimlevinud mehhanism ühelt transkriptsiooniühikult erinevate valkude sünteesiks. Toimib vaid juhul, kui geenis on intronite arv vähemalt üks
Nende vahele jääv transleeritav piirk määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. 31. Translatsioon. Valgu süntees, toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on vaja lisaks mRNAle veel tRNAd, aminohappeid, ensüüme ja energiat. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub 1. tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Edasi seostub iga tRNA molekul tsütoplasmas kindla aminohappega(vastava ensüümi kaasabil ja ATP energia arvel) ja toob selle ribosoomi. Koodon-antikoodon paardumisega mõtestat lahti geneetiline kood. Protsess kestab seni kuni järg jõuab mRNA stoppkoodonini, sellega ei seostu ühegi tRNA antikoodon, seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanaevd tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. 32. Translatsiooni terminatsioon. Protsess, mille käigus lõpuni sünteesitud polüpeptiid ribosoomist vabaneb
transkribeeritud informatsiooni-RNA (mRNA, inglise messenger RNA) järjestusest.[1] Seda protsessi nimetatakse translatsiooniks. Samalt valku kodeerivalt DNA järjestuselt võidakse mRNAd sünteesida korduvalt. Eukarüootides toimub seejärel mRNA töötlemine, mille käigus eemaldatakse intronid. Saadud lõpp-produktidele kinnituvad ribosoomid. Nad kasutavad RNA järjestust matriitsina, millele vastavalt seatakse õige koodon vastavusse õige aminohappega. Aminohappeid toovad kohale transport-RNA (tRNA) molekulid, mis sisenevad ribosoomi ja mille antikoodonid paarduvad mRNA järjestusele komplementaarsuse alusel. Ribosoomid on ribosüümid[2], sest peptiidsideme moodustamine toimub just rRNA abil, millel on peptidüüli transferaasi katalüütiline aktiivsus. Pärast peptiidahela moodustumist pakitakse see funktsionaalseks struktuuriks. Ribosoom koosneb kahest alaühikust, millest väiksem seondub
Toimub kinooniringi taandamine ensümaatiliselt hüdrokinooniks, misjärel metanool lahkub ning 3-liikmeline asiridiiniring avaneb. Järgneb alküleerimine. DNA ahelat lõikavad agendid Bleomütsiin A2, B2- arvatakse et tõmbab DNA molekulis H-aatomeid. Moodustunud radikaalid reageerivad hapnikuga, andes peroksüradikale, mis seejärel fragmenteeruvad. RNA struktuur ja tüübid tRNA transport-RNA. tRNA on adaptor, mis ühendab nukleiinhappe tripletset koodi vastava aminohappega. tRNA molekulil on kaks sidumisregiooni. Üks seob transporditava aminohappe kovalentselt terminaalse adenosüüljäägiga, teise otsa kolm nukleotiidi (antikoodon) seostuvad komplementaarselt mRNA tripletiga. 7 mRNA maatrits-RNA. Vahendab valku kodeerivat informatsiooni genoomselt DNA-lt valgu sünteesisaiti. DNA kaksikspiraal hargneb,
Neid aminohappeid kasutatakse traumade ja mõningate raskete haiguste ravis. Raviefekti on saadud ka neerupuudulikkuse ja maksahaiguste puhul. Sellealased uuringud jätkuvad. Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA-ga seostuvate histoonvalkude koostises. Viimased osalevad DNA kokkupakkimises, kaitsevad DNA-d nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni. Nüüd tutvume põgusalt veel ühe aminohappega, mis ei kuulu põhiaminohapete hulka, kuid mille vastu on viimasel ajal ilmutatud elavat huvi. Tauriin oli vähe tuntud, sest valkudes teda ei leidu. Nüüdisajal on ta meditsiini jaoks "taasavastatud" väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. See aminohape on oluline imikute toitesegude komponent. Toitesegu koostise lähendamiseks rinnapiimale lisatakse alates 1984. aastast kvaliteetsetele kuivsegudele tauriini. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem
· Orgaanilised mineraalid (kelaadid) võime jagada kolme põlvkonda. I-põlvkond - Mineraalelemendid seotakse ensümaatili-selt lõhustatud valkude koostisesse. - Mineraalelement on "kaetud" krõbeda ja karameliseerunud ümbrisega. - Ühendis on suhteliselt väike mineraal- elementide ning suur aminohapete ja peptiidide osatähtsus. - On erineva kontsentratsiooni ja stabiilsusega. II põlvkond -Mineraalelemendid on seotud väikese arvu, sageli kahe aminohappega. - Kontsentreeritum ja stabiilsem. III põlvkond (Glütsinaadid ja metionaadid) Vitamiinid · Vitamiinid on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. Nad ei ole loomadele energia allikaks nagu teised sööda orgaanilised toitained ega ka plastiliseks materjaliks. Vitamiinid
40S väike subühik 18S rRNA molekul ja 33 erinevat polüpeptiidi. 60S suur subühik 5S, 5,8S ja 28S rRNA molekulid ning 49 erinevat polüpeptiidi · Prokarüoodis on 60S ribosoomid 30S väike subühik 16S rRNA molekul ja 21 erinevat polüpeptiidi 50S suur subühik 5S rRNA ja 23S rRNA ning 31 erinevat polüpeptiidi 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. · tRNA aktiveerimine aminohappega aminohape seotakse tRNA 3'-OH rühma külge AH karboksüülrühma kaudu (2-etapiline protsess) AH aktiveerimine aminoatsüül-tRNA süntetaasi kaudu ATP energia arvelt saadakse AMP-ga seondunud AH ja eraldub pürofosfaat. AH seotakse tRNA molekuliga tekib aminoatsüül-tRNA ja eraldub AMP.
kõiki nelja koodoniperekonna liiget st. olenemata koodoni kolmandast tähest nn. "neljane wobble". Koodilugemise reeglid on täpsemalt kirjeldatud peatüki lõpus antud viites (Osawa, et al., 1992). Sarnased aminohapped paiknevad kooditabelis lähestikku. See tähendab, et juhuslikud vead koodi lugemisel (valgusünteesil) ei muuda sünteesitava valgu omadusi eriti suures ulatuses kuna aminohape asendub lähedaste omadutega aminohappega. Teiste sõnadega, geneetiline kood on müra suhtes vähetundlik. Seda fakti, et universaalne geneetiline kood on vigade summutamise suhtes optimaalne, on kasutatud argumendina geneetilise koodi evolutsioneerumise tõestuseks. Teine seisukoht on, et kood on "külmunud õnnetus", mis tähendab, et kui kood kord tekkis, siis ei saanud ta enam muutuda kuna iga muutus koodis tooks kaasa asenduse kõigis kodeeritud valkudes, see aga oleks organismile väljakannatamatu
2. indutseeritud - mutageenide poolt esile kutsustud V 1. kasulikud - esineb suhteliselt harva, võime nendena käsitleda organismide vastupidavust mürkkemikaalidele 2. kahjulikud - eluvõime langus, kasvajate teke jne, neid on oluliselt rohkem VI 1. mõtestatud - DNA tasandil toimunud muutus peegeldub valgulises koostises 2. mõtestamata - DNAs muutus toimub, aga valku see ei jõua, asendumine toimub sama aminohappega. VII Fenotüübilise efekti alusel 1. kasulikud - neid kõige vähem 2. neutraalsed 3. kahjulikud - neid kõige rohkem 4. surmavad VIII Mõju alusel tunnusele 1. tunnus kaob 2. tunnus nõrgeneb 3. tunnus tugevneb 4. tekib uus tunnus Kromosoommutatsioonid Need on muutused kromosoomide struktuuris, haaravad korraga paljusid geene. 1. muutub geneetilise materjali hulk a) deletsioon - lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse. Probleemid: materjali
Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja kõhunäärmenõres(trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesisaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Rasvade seedimine. Lipaasideks on lipaas ja fosfolipaas. Kõhunäärmenõre lipaas lõhustab triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks, fosfolipaas lõhustab fosfolipiide. Talletamine. Süsivesikud ja valgud ladestuvad pöörduvalt ainult vähesel määral. Lühiajaliselt kasutuses olevad valgu reservid moodustavad vaid 45g,
Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja kõhunäärmenõres(trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesisaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Rasvade seedimine. Lipaasideks on lipaas ja fosfolipaas. Kõhunäärmenõre lipaas lõhustab triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks, fosfolipaas lõhustab fosfolipiide. Talletamine. Süsivesikud ja valgud ladestuvad pöörduvalt ainult vähesel määral. Lühiajaliselt kasutuses olevad valgu reservid moodustavad vaid 45g,
Kõigi valkude süntees algab metioniinkoodonist. Stoppkoodonid- UGA,UAA, UAG- tähistavad valgusünteesi lõppu, neile ei vasta ükski aminohape Valgusüntees- toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on vaja mRNA molekule, tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme, energiaallikatena ATP, GTP translatsioon algab mRNA ühinemisega ribosoomid. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimesena tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin. Iga tRNA seostun kindla aminohappega (tRNA mis seostub Met-ga on initsiaator TRNA). Ühineda saab komplementaarsusprintsiibi alusel antikoodon- tRNA on komplinaarne mRNA-ga translatsioon on unuversaalne.toimub päris ja eeltuumsesorganismis. Viirused- koosnevad nukleiinhappest ja valkudest ( moodustamie on seotud peremeesrakkudega) Sisaldavad pärilikku infot(DNA,RNA) DNA viirus(1molekul) RNA viirus kapsiil- väljaspool peremeest, ümbritseb viirusosakese genoome ümbris-valkud, lipiidid
Igas koodonis on kolm nukleotiidi (vähemaga ei saa vajalikku erinevat 20 aminohapet moodustada ja rohkemaga pole otstarbekas). Erinevaid nukleotiidide kombinatsioone koodonites saab olla 64. Mis tähendab, et mitmed erinevad koodoni kodeerivad ühtesid ja samu aminohappeid. (kolm koodonit aminohappeid ei kodeeri). Uute nukleiinhappete süntees toimus komplementaarsusprintsiibi alusel. Geneetilisel koodil pole mingisugust teaduslikku seletust. Koodon ei puutu kunagi füüsiliselt kokku selle aminohappega mis parasjagu sinna valgu molekuli lülitatakse. Kõik organismid Maal kasutavad ühte ja seda sama geneetilist koodi, mis viitab sellele, et elu Maal on tekkinud üks kord juhuslikult ja kõigil organismidel on ühine eellane. See võimaldab ka geenimanipulatsioone, teades, et iga organism saab sellest geenist alati ühte moodi aru. tRNA transpordib aminohappejääke ribosoomidesse. tRNA 3' otsa võidakse liita üks aminohape st tekib seos nukleiinhappe ja aminohappe
antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. • Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. • Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega 32, Ribosüümid ja RNA maailm
PROKARÜOOTNE RAKK Bakterirakus asuvad ribosoomid on suurusega 70S väike subühik (30S): 16S rRNA molekul + 21-st erinevat polüpeptiidi. Suur subühik (50S): 2 RNA molekuli + 31 erinevat polüpeptiidi. EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootide tsütoplasmas asuvad ribosoomid on suurusega 80S. väikesest subühik (40S): 18S RNA + 33 erinevat polüpeptiidi suurest subühik (60S): 3 rRNA + 49 polüpeptiidi. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA laadimine aminohappega = tRNA aktiveerimine. Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´- OH rühma külge aminohappe COOH rühma kaudu. See toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid aminohapped, kasutades selleks ATP energiat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule.
pole nii palju erinevaid tRNA-sid vaja. Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid (ARL või ARS või ka Ala- RS, Phe-RS).tRNA identsuse elemendid- tRNA struktuuri elemendid, mis määravad ära millise aminohappega tRNA aminoatsüleeritakse. Igat aminohapet kodeerib 1-6 koodonit- mitu erinevat tRNA molekuli (isoaktseptoorset tRNA-d)- sünonüümsed koodonid. Geneetiline kood on degenerantne Igas rakus on 20 erinevat süntetaasi ja üks süntetaas peab ära tundma ja
antikoodoni abil ära mRNA vastava koodoni. tRNA molekul on aminohappespetsiifiline, st igat aminohapet transpordib kindel tRNA. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside. Kasutatakse ATP ja GTP energiat. 30. Valgusünteesi regulatsioon. Aminohape liidetakse kasvavasse polüpeptiidahelasse tRNA abil. Aminohape seotakse otse tRNA molekuliga ning moodustub aminoatsüül-tRNA. Vastavat protsessi nimetatakse tRNA aktiveerimiseks e. aminohappega laadimiseks ning seda viivad läbi ensüümid, mida nimetatakse aminoatsüül-tRNA süntetaasideks (näit. alaniiniga aktiveeritud tRNA on alanüül-tRNA Ala). Kõigile 20-le erinevale aminohappele on rakus vähemalt üks spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas. Samuti iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule, st. et iga aminoatsüül-tRNA süntetaas seob omavahel kokku ühe aminohappe ja sellele vastava tRNA
Ribosoomid koosnevad suurest ja väikesest subühikust, milles sisalduvad rRNA ja valgud. Prol: 39s subühik 16s rRNA + 21 ribosomaalset valku /// 50s subühik 31 ribosomaalset valku + 5s rRNA + 23s rRNA = 70s ribosoom Eukal: 40s subühik 18s rRNA + 33 ribosomaalset valku /// 60s subühik 49 ribosomaalset valku + 5s rRNA + 5,8s rRNA + 28s rRNA = 80s ribosoom. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Translatsioonil paarduvad tRNA molekulid mRNA molekulis asuvate koodonitega antikoodonite vahendusel. Laadimine aminohapetega AH seotakse tRNA molekuli 3' otsa OH külge AH karboksüülrühma kaudu. Eelnevalt aktiveeritakse AHd ATP energiaga- AMPiga seondunud AH: AH seotakse tRNA molekuliga moodustub aminoaatsüül-tRNA ja eraldub AMP. Iga spets aminoatsüül-tRNA-sünteaas tunneb ära teatud AHle vastavaid
Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 28. Valgusünteesi regulatsioon · Toimub ribosoomis. · Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. · mRNA seostub ribosoomiga. · Translatsioon algab alguskoodoniga AUG. · Komplementaarse antikoodoniga tRNA toob esimese (kindla) aminohappe ribosoomi. Teine tRNA mahub ka koos oma aminohappega ribosoomi. · Kahe aminohappe vahele tekib tugev peptiidside Translatsioon lõpeb stoppkoodonitega http://et.wikipedia.org/wiki/Valgus%C3%BCntees 29. Ribosüümid ja RNA maailm Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga ei koosne polüpeptiididest, nagu enamik ensüüme, vaid polünukleotiididest.Ribosüüm- ensüüm, mis ei ole valguline, aga koosneb RNA ahelatest. Seda peetakse ensüümiks, sest ribosoomi koosseisu kuuluv
ligaasid. Aminoatsüül-tRNA süntetaas aktiveerib aminohapped ja liidab need tRNAle.Iga aminohappe jaoks on oma, spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas. Need jagatakse kahte klassi. Aminohappe liitmine on kaheastmeline: 1. Liituvad süntetaasiga AH ja ATP- moodustub aminoatsüül adenülaat 2. Estersideme süntees COOH ja riboosi 2' või 3' C vahel. Aminoatsüleerimise suur täpsus tagatakse editeerimisaktiivsusega - hüdrolüütilist aktiivsust, mille abil välditakse vale aminohappega laetudtRNA vabanemist. · Ülekande-eelne editeerimine: kontrollitakse aminoatsüleerimisreakatsiooni esimest etappi, st välditakse vale aminoatsüüladenülaadi moodustumist (vale aminoatsüül-adenülaat lagundatakse enne selle ülekannet tRNA külge. · Ülekande-järgne editeerimine: kontrollitakse aminoatsüüladenülaadi ülekandmist tRNA-le. (hüdrolüüsitakse esterside aminoatsüül-adenülaadi ja vale tRNA vahel).
annaabi.ee 
