Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaargeneetika põhiprotsessid (0)

1 Hindamata
Punktid




Molekulaargeneetika põhiprotsessid    Kõiki neid protsesse nimetatakse  ​matriitsünteesideks​. See tähendab, et uued molekulid  toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 
  1. Replikatsioon  ​- DNA tootmine DNA järgi  2. Transkriptsioon  ​- RNA tootmine DNA järgi  3. Translatsioon  ​- Valgu molekuli tootmine mRNA järgi   
DNA replikatsioon  - Toimub rakutuumas enne jagunemist  - Vaja on:  - Ensüüme (DNA polümeraas)  - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit)  - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.)  - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G ​≡​C, A=T)  - Vaata pilti õpik lk. 17    → AATTGGCC  → AATTGGCC  Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA  → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli  → TTAACCGG   
Transkriptsioon (DNA →  RNA)  - Toimub tuumas interfaasi ajal  - Toimub  ​geeni​ järgi (DNA lõik on umbes 10 000 geeni), geeni osad (õp. lk. 18):  1. Promootor (oma kindel alguosa) 
2. RNA sünteesi piirkond/ala 
3. Terminaator (lõpuosa)  - Vaja on:  - Vastavat ensüümi - RNA polümeraas  - Vabasid RNA nukleotiide  - Energiat  - Toodetakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA (sest RNA on haploidne)  - Kõikide geenide järgi korraga RNA molekuli ei toodeta  - Kui mingi geeni järgi toodetakse RNA-d, siis see geen avaldub (korraga avaldub 
~10% geenidest)  - DNA on kõikides rakkudes ühesugune, aga kasutatakse erinevaid lõike (geene)  - Geenide avaldumise erinevustest on põhjustatud rakkude ehituse ja talituse 
erinevused   


Valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon  … määrab tunnused ja mis reaktsioonid toimuvad/ei toimu    Geneetiline kood ​ on vastavus mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ja ühe aminohappe  vahel (valgussünteesi võti), näiteks: AUG.UUU…    ↓      ↓ 
 Met   Phe  Geneetiline kood koosneb koodonitest 
Koodon  ​- kolm järjestikust mRNA nukleotiidi  “Koodipäike” ​ - süsteem, mis aitab lahti mõtestada geneetilist koodu (õp. lk. 23)     - Valgussüntees  ​toimub ​ribosoomides (karedapinnalises tsütoplasmavõrgustikus,  ER-il  - Vaja on:  - Ensüüme  - Energiat (ATP, UTP jne.)  - Kõiki aminohappeid (valgud toidust)  - tRNA molekule (ristikulehelaadne sekundaarstruktuur)  - Translatsiooni käik (õp. lk. 24)  - Kuidas toimub:  - Ribosoom ühineb mRNA-ga ja hakkab mööda seda liikuma  - Protsessi alustab initsiaatorkoodon - AUG (tähis mustvalgetes koospäikestes  - kolmnurk, muidu roheline täpp)  - Selle koodoni (AUG) juurde liigub komplementaarse antikoodoniga tRNA 
koos aminohappega  - Teise koodoni juurde (UCA) liigub teine tRNA koos aminohappega 


- Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside  - Protsess (3.-5.) kordub, kuni ribosoom jõuab nn stoppkoodonini (mustvalgel  - joonisel märgistus üks must täpp, õpikus punane täpp)  - Stoppkoodonile ei vasta ükski tRNA ega aminohape ja valgusüntees lõpeb  - Näide: DNA: TAC GTC CGA 
               ↓            ​mRNA: AUG CAG GCU     ↓              Valk: Met, Glu (glutamiin), Ala (alaniin) 
Molekulaargeneetika põhiprotsessid #1 Molekulaargeneetika põhiprotsessid #2 Molekulaargeneetika põhiprotsessid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aaaaaaaokei Õppematerjali autor
12. klassi esimene bioloogia teema - Molekulaargeneetika põhiprotsessid, DNA replikatsioon, transkriptsioon, valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon

Sarnased õppematerjalid

Molekulaargeneetika põhiprotsessid
3
pdf

Molekulaargeneetika põhiprotsessid

Molekulaargeneetika põhiprotsessid Kõiki neid protsesse nimetatakse ​matriitsünteesideks​. See tähendab, et uued molekulid toodetakse olemasolevate molekulide järgi. 1. Replikatsioon ​- DNA tootmine DNA järgi 2. Transkriptsioon ​- RNA tootmine DNA järgi 3. Translatsioon -​ Valgu molekuli tootmine mRNA järgi DNA replikatsioon - Toimub rakutuumas enne jagunemist - Vaja on: - Ensüüme (DNA polümeraas) - Vabasid DNA nukleotiide (6 miljardit) - Energiarikkaid ühendeid (ATP jt.) - Toimub vastavalt komplementaarsusele (G​≡​C, A=T) - Vaata pilti õpik lk. 17 → AATTGGCC → AATTGGCC Algne → TTAACCGG → Kaks identset DNA → TTAACCGG → AATTGGCC molekuli → TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub ​gee

Molekulaarbioloogia
Pärilikkus
1
doc

Pärilikkus

Pärilikkus on organismide omadus saada endaga sarnaseid järglasi. Pärilik e. Geneetiline info ­ DNA nukleotiidi järjestuses sisalduv keemiline info, mis koos keskkonnateguritega määrab ära organismi tunnused<-asub rakutuumas kromosoomides. Keskkonna tegurid ei pärandu edasi. Genoom-ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline info Geneetika-teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen-on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli tootmise.koosneb:1.promootor2.RNAsünteesipiirkond3.terminaator Geneetiline kood-on vastavus mRNA nukleotiidide ja valgumolekuli AH-jääkide vahel Molekulaargeneetika-uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaartasemel 3 protsessi: 1.Replikatsioon-DNA kahekordistumine DNA->DNA Toimub:rakutuumas, enne jagunemist Vaja:ensüüme, energiat, dna nukleotiide ­ A, T, G, C Kuidas:1.ensüüm kinnitub biheeliksi algusesse 2.ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialgse ahela kõrvale

Bioloogia
Pärilikkus ja DNA
2
odt

Pärilikkus ja DNA

Pärilikus: Omadus või seadus pärasus mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt oma vanematele. Pärilikust uurib geneetika. Geen: Määrab ära ühe või mitu inimese tunnust. 1 geen määrab ära ühe valgu ehituse. Valkude abil avalduvad kõik meie keha tunnused. Genoom: Ühe liigi sees kogu geenide hulk. Igal inimesel on temale omane genotüüp. Igal inimesel on temale omane fenotüüp ehk kirjeldatav välimus. Replikatsioon- raku DNA kahekordistumine(toimub mitoosi interfaasis; toimub raku tuumas) Transkriptsioon- DNA 1 geeni materjali mahakirjutamine RNA molekuli peale(toimub raku tuumas) Transkriptsioon- RNA pealt loetakse maha, kuidas valmistada 1 valk(toimub tsütoplasma ribosoomides) mRNA- infoRNA tRNA- transpordiRNA rRNA- ribosoomiRNA DNA kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist (kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist) Matriitsünt

Bioloogia
Molekulaargeneetika alused ja viirused
7
docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Koodipäike- Selle abil s

Bioloogia
REPLIKATSIOON-TRANSKRIPTSIOON-TRANSLATSIOON
26
ppt

REPLIKATSIOON, TRANSKRIPTSIOON, TRANSLATSIOON

DNA replikatsioon Mis on DNA? DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A ­ adeniin G - guaniin T ­ tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T

Bioloogia
Pärilikkus
3
doc

Pärilikkus

PÄRILIKkUS-organismi omdus sarnaneda oma vanematega *pärilikus aine on DNA *DNA sisaldab geene, mis määravad organismi tunnused *Geenide erinevaid vorme nim alleelideks: Dominantne ja retsessiivne *Isendi kõik geenid moodustavad genotüübi *Isendi trunnused kujunevad geenide paasil ja keskkonna tegurite toimel Genotüüp(määrab fen.)-->fenotüüp(isendi om. Tunnused)<--keskkonna tegurid *Dominantsed tunnused määravad dominantsed alleelid *Retsessiivsed tunnused määravad retsesiivsed alleelid Dominatsed tunnused Retsesiivsed tunnused tumedad silmad Heledad silmad Tömp pöial Terav pöial tedretähnid Kõrvanibud kinni Tumedad juuksed Heledad juuksed A ja B veregrupp Rh negatiivne ja 0 veregrupp Rh(reesus) postiivne veregrupp Märgit

Bioloogia
Molekulaargeneetilised alused
3
docx

Molekulaargeneetilised alused

Molekulaargeneetilised alused Geneetika- teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt sarnanevad järglased oma ehituselt ja talitluselt vanematele Muutlikkus- liigisisene organismide erinemine üksteisest Pärilikkuse kandjad- kromosoomid Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi(ühe valgu aminohappe järjekorra) Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal(antakse alati arvuliselt) (Inimese genoom on 24 kromosoomi- sugukromosoomid X ja Y loetakse eraldi) Genotüüp- ühe isendi kromosoomistikus olev geenide ja nende eri vormide kogum Fenotüüp- ühe isendii vaadeldavate/avalduvate tunnuste kogum Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused: · Molekulaargeneetikas saame rääkida kolmest põhiprotsessist: replikatsioon,transkriptsioon, translatsioon · Need on universaalsed protsessid · Kõik on matriits?

Molekulaarbioloogia
PÄRILIKKUS
2
doc

PÄRILIKKUS

Kordamisküsimused 11. klassile ­ VI 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid DNA süntees e. Replikatsioon RNA süntees e transkriptsioon valgu süntees e translatsioon 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist ­ see leiab aset nii mitoosi ­ kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun