Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on DNA ja RNA peamine ülesanne?
  • Miks peab replikatsioon algama mitmest kohast korraga?
  • Mis on promootor ?
  • Millest koosnevad valgud?
  • Mis on asendamatud aminohapped?
  • Mis on geneetiline kood?
  • Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus?
  • Millised geenid avalduvad kogu aeg millised nö õigel ajal õiges kohas?
1)Mis on DNA ja RNA peamine ülesanne?  
RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni ​realiseerimin​e. 
DNA ülesandeks organismis​ on päriliku informatsiooni edasi kandmine ning säilitamine  
 
 
2 )DNA ja RNA ehitusüksused – kirjelda DNA ja RNA molekuli ehitust,  
DNA - ​ DNA on kaheahelaline ( ​sekundaarstruktuur​ , spiraalse ehitusega) 
Molekulides  esineb  ​komplementaarsusprintsiip​,kus A=T kaksikside ja C=G 
kolmikside.  
 
RNA  -  ​Molekulides  esineb  ​komplementaarsusprintsiip​,   molekul   koosneb 
ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G 
 
millest koosnevad monomeerid , kuidas neid nimetatakse.  
  Nukleotiid , koosneb l​ämmastikalusest, riboosist ( suhkrust ) ja fosfaatrühmast. 
 
Sarnasused ja erinevused. 
Sarnasus: nukleiinhapped , fosfaatrühm , komplementaarsusprintsiip 
 
Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 
  
 
3) Replikatsioon   –  eesmärk,  -    päriliku  info  jõudmine kõikidesse rakkudesse  ja selle 
edasiandmine järglastele 
sisu, - 
DNA-ahela kopeerimine enne raku jagunemist. 
 tulemus,- 
​DNA
 
replikatsioon
 
on
 
DNA
 
süntees
 
​, mille
 
tulemusena
 
saadakse
 
igast
 
algsest
 
DNA
 
 
molekulist kaks koopiat
 
 osalevad molekulid, - 
DNA polümeraas  
osalevad nukleotiidid , - 
Praimer 
osalevad ensüümid, - 
DNA helikaas , DNA ligaas  
 toimumiskoht. - 
Replikatsioon toimub raku tuumas. 
 
 
 
4)Miks peab replikatsioon algama mitmest kohast korraga? 
  
5)Transkriptsioon – eesmärk - 
päriliku info avaldumine 
sisu, - 
kantakse geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le 
tulemus  -  
Tulemuseks  DNA  molekuli  ühe  järjestusega  komplementaarne 
RNA molekul 

 osalevad molekulid, :​ DNA, RNA 
osalevad nukleotiidid, DNA, RNA 
 osalevad ensüümid: RNA polümeraas 
 toimumiskoht. - 
rakutuumas  
 
 6)Mis on promootor ?  
ensüümi kinnitumiseks vajalik nukleotiidijärjestus 
 
7)Mõisted:  
aluspaar,  
geen,-
täielik  nukleiinhape  järjestus, mis on vajalik  funktsionaalse
 
valgu
 
 
või RNA molekuli sünteesiks 
genotüüp
kõigi organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum 
  kromatiin  - 
Kromatiin on kromosoomi  koostisaine , mis koosneb peamiselt D
  NA-st j a 
valkudest 
kromosoom
Kromosoomid  on päriliku informatsiooni kandjad 
 nukleiinhapped-
on biopolümeerid , mille monomeerideks on nukleotiidid 
 
 
8)Millest koosnevad valgud ?  
Koosnevad  peamiselt  kodeeritud  aminohapete  jääkidest,  mis  on  omavahel  seotud 
peptiidsidemetega 
 
 
9)Mis on asendamatud aminohapped
Asendamatud  aminohapped  on  aminohapped  mida  organism  peab  saama  neid 
toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida.  
 
Teada  inimesele  asendamatuid   aminohappeid   -  
​isoleutsiin,   leutsiin ,  lüsiin,   metioniin
fenüülalaniin, treoniin , trüptofaan, valiin ja histidiin .  
 
 
10)Mis on geneetiline kood?  
süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. 
 
Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? 
​on ühesugune kõigil elusorganismidel. 
 
11)Koodon ja sellele vastav antikoodon . Koodipäikese lugemine. 
 
 
 12)Valgusünteesi ( translatsioon ) kirjeldamine. 

Translatsioon(valgusüntees)  toimub  vastavalt   mRNAs   olevatele 
juhistele 
Translatsiooni  käigus  „tõlgitakse“  RNA  molekuli  nukleotiidne  järjestus  valgu 
(polüpeptiidi) aminohappeliseks

 
 järjestuseks geneetilise
 
koodi
 
kaudu.
 
Translatsiooniks
 
on
 
 
vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul.  
 
 
 13)Raku eri osade roll valgusünteesis.  
  Ribosoom ühineb mRNA 
 •Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega  
• Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega  
• Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra)  
• Uus tRNA uue aminohappega, uus side  
• Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 
 
 
14)Millised geenid avalduvad kogu aeg, millised nö õigel ajal õiges kohas? 
  
15)Geenide avaldumise kontrolli eri tasemed .  

1.kontroll  transkriptsiooni  tasemel  -  kui  sageli  ja  millal   kirjutatakse  
vastava geeni pealt 
mRNAd 
2.kontroll  mRNA  töötlemise  tasemel  -  millised  muutused  toimuvad 
mRNA-ahelas enne 
translatsiooni algust 
3.kontroll RNA transpordi  tasemel  -  millised mRNA molekulid viiakse 
tsütoplasmasse, kus ​toimub valkude süntees 
4.kontroll translatsiooni tasemel - millised mRNA molekulid kaastakse 
valgusünteesi 
5.kontroll  mRNA  ​lagundamise  tasemel  -  millised  mRNA  molekulid 
suunatakse  lagundamisse  6.translatsiooni-järgne  kontroll  -  millised 
toodetud  valkudest  aktiveeritakse/inaktiveeritakse,  millistesse  raku 
osadesse valgud transporditakse 
 
 
16)Välis- ja sisekeskkonna tegurid, mis mõjutavad geenide avaldumist
keskkonnatingimused nt välistemperatuur, õhusaastatus,  
toitained , kemikaalid 
Vasakule Paremale
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid #1 Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid #2 Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid #3 Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor padjasoepool Õppematerjali autor
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid kontrolltöö küsimused - vastused.

Sarnased õppematerjalid

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
15
docx

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped ­ DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer ­ polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid ­ nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip ­ lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom ­ terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin ­ rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake ­ rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp ­ organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar ­ kaks omavahel vesiniksidemetega seot

Bioloogia
MOLEKULAARBIOLOOGIA
6
docx

MOLEKULAARBIOLOOGIA

MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega se

Kategoriseerimata
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
6
rtf

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

nimetusest messenger RNA. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid on moodustunud lämmastikalusest, sahhariidist riboos ja fosfaatrühmast. Sarnaselt DNA molekuliga, kuulub ka RNA koostisse neli erinevat nukleotiidi ning nende ainus erinevus tuleneb neljast erinevast lämmastikalusest. RNA lämmastikalused on adeniin (A), uratsiil (U), tsütosiin (C) ja guaniin (G). Molekulaargeneetilised põhiprotsessid on DNA süntees e. replikatsioon, RNA süntees e. transkriptsioon ja valgu süntees e. translatsioon. Replikatsioon on DNA kahekordistamine, millega tagatakse, et jagunemisel moodustunud tütarrakud saaksid täpselt sama päriliku info. Pärilikkuse avaldumisega on otseselt seotud transkriptsioon ja translatsioon. Pärilik info tuleneb DNA molekuli nukleotiidsest järjestusest. Indiviidi pärilikud tunnused kujunevad paljude valkude koostoime tulemusena

Molekulaarbioloogia
Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused
3
docx

Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused

Geen ­ DNA-lõik, mis kodeerib või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Eeltuumsed(prokarüootid) ­ puudub rakutuum, pärilikusaine asub tsütoplasmas. Päristuumsed(eukarüootid) ­ rakutuum on membraaniga ümbritsetud ning pärilikus aine asub seal. Kromosooide hulk inimese rakkudes 46 ja sugurakkudes 23. DNA ja RNA süntees DNA replikatsioon ­ protsess, mille käigus kopeeritakse DNA ­ molekul Transkriptsioon ­ protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel. Ensüümid ­ valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Helikaas ­ ensüüm, mis katkestab vesiniksidemed ja kerib DNA-kaksikheeliksi lahti. DNA-polümeraas ­ ensüüm, mis viib läbi replikatsioni. RNA-polümeraas ­ ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni. Promootor ­ geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma.

Bioloogia
Molekulaarbioloogia
6
doc

Molekulaarbioloogia

A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom, geen, genoom. Vastus: Kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on

Bioloogia
Molekulaarbioloogia
3
odt

Molekulaarbioloogia

on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom - terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. (24 kromosoomiga on

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
DNA RNA
3
docx

DNA RNA

ÜMBERKIRJUTATAV üks geen MATERJAL OSALEVAD A, T, G, C - DNA A, U, G, C RNA NUKLEOTIIDID ENSÜÜM DNA- polümeraas, helikaas RNApolümeraas TULEMUS Tekib täpselt kaks ühesugust DNA ahelaga kaheahelalist DNA-molekuli komplementaarne ühe ahelaga RNA molekul Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Ensüümid- valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Teevad igast DNA molekulist enne jagunemist täpse koopia. HELIKAAS- katkestab DNA replikatsiooni alguses vesiniksidemed, et DNA kaksikheeliks saaks lahku minna. DNA-polümeraas- ensüüm, mis sünteesib, kahe vana DNA-ahela järgi uued DNA-ahelad, lähtudes taas komplementaarsusprintsiibist. Tulemuseks on 2 uut DNA-kaksikheeliksit,

Bioloogia
Geenitehnoloogia kordamisküsimused ja vastused 2018 sügis
6
docx

Geenitehnoloogia kordamisküsimused ja vastused 2018 sügis

12. Milline ensüüm teostab replikatsiooni? DNA-polümeraas 13. Kust saavad rakud energiat uute fosfodiestersidemete sünteesimiseks? Nukleotiidtrifosfaatidest, katkeb makroergiline side 14. Mida tähendab, et uute DNA ahelate süntees rakkudes on semikonservatiivne? Uues DNA kaksikheeliksis on üks ahel pärit vanast DNA molekulist ja teine on uus, sünteesitud ahel. 15. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA: A=T ; C=G RNA: A=U ; C=G 2 ahelaline molekul, kaksikspiraal 1 ahelaline molekul, erinev struktuur DNA süntees - replikatsioon RNA süntees - transkriptsioon Ensüümid helikaas ja DNA-polümeraas Ensüüm RNA-polümeraas Suhkrujääk desoksüriboos Suhkrujääk Riboos 16. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA(messenger)- kodeerivad valke(sisaldab infot ühe valgu kohta - DNAs oleva info vahendaja)

Geenitehnoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun