küsimusi. v Kuigi Rootsi kuningad mõistsid korduvalt hukka siinset pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta. SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL v MandriEestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning kuningavõim tugevam. v 2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa mõisamaade võtmine riigi käsutusse. v Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mida omakorda juhtisid valitsejad. v Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel. v Kohut mõistis vakusekohus, kuhu asehalduri ja kirjutaja kõrval kuulus ka talupoegade esindajana õiguseleidja. v Võrreldes MandriEestiga olid Saaremaa talupoegade elutingimused paremad ja õigused suuremad. Aitäh kuulamast
Kirikukihelkond: igasse kihelkonda ehitati kirik, kuhu seati ametisse preestrid(jumalateenistused, sakramentide jagamine, rahva kristlikus vaimus õpetamine ja juhatamine). Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted: saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus(13nda sajandi alguses jäid Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata). Sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni isegi. Vahekohtunikuks paavst. Välissuhted: ordu otsis tuge Roomast, piiskopid teistelt Euroopa valitsejatelt, ka L välisvaenlastelt
17. saj maakonnaks, 7 linnuselääni) Liivimaa kubermang, jagunes keskpaik b) Poola võim Lõuna-Eestis maakondadeks); Rootsi-Taani sõjad (jagunes presidentkondadeks, 1598. 1643-1645, Brömsebro rahuga 1645 aastast vojevoodkondadeks) Saaremaa Rootsile c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg 16. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Põhjasõda 1700-1721, Uusikaupunki saj lõpp-18. saj jagunesid maakondadeks: Eestimaa rahuga 1721 Eesti ala Vene keisririigi algus kubermangus Lääne-, Harju-, koosseisu Järva-, Virumaa; Liivimaa kubermangus Saare-, Pärnu- ja Tartumaa Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal 18
automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänistamata maad jagati maaisandate poolt suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitut kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks. 2.Liivi sõja põhjused ja osavõtvad jõud Maa puudus: Moskva suurvürstiriik oli pidevalt kasvanud ja sõjaväe suurenedes polnud enam teenistuse eest maad jagada. Liivimaa oli, aga nõrk naaber kellelt oli lihtne talupoegade hõivatud maid vallutada. Väljapääs Läänemerele Liivimaa nõrkus: 1556-1557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et
* 1600 kehtestati riigi mõisate talupoegadele ühtsed maksud. Eramõisates jäi kehtima aadlike omavoli * säilis maapäev * ei õnnestunud kaotada täielikult pärisorjust TAANI AEG SAAREMAAL: * Saaremaa sai sõjast kõige vähem kannatada * aadlike privileegid säilsid. Samas viis taani kuningas läbi reduktsiooni ja võttis mõisnikelt osa maid riigile. * aadlikelt nõuti rohkem ratsateenistust * 1563 sai Kuressaare linnaõiguse, kuningat asendas asehaldur, maa jagati ametkondadeks. POOLA-ROOTSI JÄTKUSÕDA: * Poola kuningaks sai Sigmund III. Pärast isa surma sai ta ka Rootsi kuningaks. See tekitas ääretut protesti Rootsis, sest ta oli katoliiklik (rootsi oli luterlik). * rootsis toimus riigipööre, kuningaks sai Karl IX (1604) * vastukaaluks kuulutas Poola Eestimaa Poola halduseks. Tekkis terav konflikt Rootsi ja Poola vahel ning algas sõda, mis kestis kuni 1629 Altmargi vaherahu kogu eesti mandriosa ja Põhja-Läti läksid Rootsile
Ilmaliku valitseja kohustused piiskopil ja maaisandatel (paavst määras ametisse) Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus Koosnes viiest iseseisvast riigist
Rootsi võim Eestimaal Eestimaa hertsogkond 7 linnuselääni > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj 1583 Pljussa rahu Eestlaste olukord Rootsis pärisorjust polnud, meie alal Rootsi võim seda ei kaotanud Maa andmine mõisnikile > talupoegade koormised suurenesid Taanlaste võima Saaremaal ¾ maast jäi riigile, veerand jagati mõisatele Kroonumaa jagati ametkondadeks ja vakusteks Tekkis eraldi rüütelkond 6-liikmelise nõukogu ja rüütelkonna peamehega Rootsiaeg 1550 elas siin umbes 250k-300k inimest, siis Liivi sõda 1620 – 120k-140k 1695 – pärast Rootsi aega 400k 1696 Suur näljahäda (70k-75k hukkunut) 1700 Põhjasõja algus 1710 rahvaarv 170k Eesti minek Rootsi võimu alla 1629 Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel
ulatuslik rahvastiku sisseränne. Uued kombed ja esemed võisid siia jõuda väikeste inimrühmade poolt. 2) Vana-Liivimaa riigid ja valitsemine 13. sajandil Maakaitse: kes läks sõjaväkke, sai maaläänistuse, kuid Liivimaa ordu ei tahtnud alguses läänistada, sest linnus mehitati ordurüütlitega. Maa haldamine: vasall haldas läänistatud ala, läänistamata ordualad jagati ametkondadeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid Riigi tulu: tuli talupoegade tööst, läänivaldustes mõisad, kus töötasid talupojad Riigikohtupidamine: läänistatud aladel pidasid kohut vasallid, ordumaadel komtuurid ja foogtid. PILET 3 1) Muutused ühiskonnas varasel metalliajal Varanduslik ebavõrdsus Kindlustatud asulad ( => eraomad), siiski elas suurem osa avaasulates Maapealsed kalmed (kivikirstkalmed)
põhimõte *ka kohtuõigused (mis varem olid ainult maaisandal) kandusid 14. sajandil üle vasallidele *nimetus "vasallid" kadus, sest vasalli-senjööri läänisuhe kujunes pelgalt formaalsuseks; hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisusest *maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks (keskuseks ametimõis) ja vakusteks 3. Saksa ordu ja piiskoppide vahel toimus keskaegsel Liivimaal võimuvõitlus, sest 13. sajandi alguses jäi Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi vahekord täpsemalt määratlemata. 4.1397.a kutsuti kokku Danzigi kongress, et lõpetada Saksa ordu ja Tartu piiskopkonna vahel 5.a)tugevaim relvastatud jõud Liivi ordu b)kõrgeim vaimuliku võimu kandja Riia peapiiskop 6. Ametkond läänistamata maa, mis võis hõlmata mitu kihelkonda ja mille
Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tuli uuendada. Allood ehk pärusvaldus, aadliku eraomand. Eestis keskajal alloode ei tekkinud, rakendati üksnes vasall-lääniõigust. * 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust. * Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele. Ordus samuti feodaalsed suhted. Kõrgmeister (Saksa Ordu pealik), ordumeister (Liivi Ordu pealik) ja sõjalise juhina maamarssal (valitud eluaegselt ametisse).
8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.(asehaldur, ametkonnad ja vakused, 1563.a. Kuressaarest linn) Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, ametkonnad aga vakusteks. Eksisteeris vakuse kohus. Talupoegadel olid suuremad õigused kui mandril olevatel talupoegadel. Olid mõisakoormised ja teokohustused. 8.Määratle Rootsi aeg Eesti aladel ja milline oli halduskorraldus? *1629- 1710(1721) * Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa). * Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Saaremaa, Põhja-Läti). * Kõrgem valitsusametnik- kindralkuberner. Allus kuningale, elasid Tallinnas ja Riias. 9
Saare- Lääne piiskopkond Läänemaa ja Saaremaa. Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks ( 4-6 küla). Korraldati maapäevi. Jüriöö ülestõus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343. Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud Eestimaa hertsogkonnas, Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Eestlased rüüstasid Padise kloostri ja
- Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal: - Taani valduseid Saaremaal võib jagada kaheks: aadlile kuuluv eramaa ja riigimaad. - Kohaliku aadli omavalitsuse - Saaremaa Rüütelkonna mõju vähendati, kuna Saaremaal viidi läbi reduktsioon ( ehk eramõisate osaline riigistamine ) ja eramõisate osakaal vähenes 1/3-ni. - 2/3 Saaremaast kuulus peale reduktsiooni Taani riigile. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. - Riigimaad olid jagatud ametkondadeks ( millede eesotsas seisid valitsejad), ja ametkonnad omakorda vakusteks. - Alade selline jaotus kehtis kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Brömsebro rahuga 1645.a. - Lugege haldusjaotusest Taani aladel ka õpik lk.103-104. C) Rootsi valdused Põhja-Eestis: - Põhja-Eestit nimetati jätkuvalt Eestimaa hertsogkonnaks. - Ala jagunes nagu Taani aladelgi eramaadeks (mis kuulus aadlikele) ja riigimaadeks. - Riigimaad jagunesid seitsmeks linnuselääniks ( Tallinn, Paide, Rakvere,
1622 valmis väike ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" läti,poola ja lõunaeesti murde keeles. Rootsi. Eestimaa hertsogkond - Põhja Eesti. Kõrgeima kohapealse esindajana oli kuberber. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks : Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid foogtid. Taani. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. 2/3 maast kuulus riigile, aadlile 1/3. Riigi maid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks, valitsejateks kupjad ja kiltrid ehk talupoegadest valitud vanemad. 1563 sai Kuressaarest hertsog Magnuse antud õigustega linn. MAADE JAGAMINE KUNINGRIIKIDE VAHEL. 1601-1602 näljahäda. 1611 Rootsil uus kunn Gustav II Adolf, poolaga vaherahu. Adolf hõivas 1621 Riia ja 1625 Tartu. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu,poola loovutas väina jõest põhja poolsed alad rootsile. 1643-1645 peeti taani ja rootsi vahel järjekordne sõda. Sõja kaotaja loovutas
1 1. Taani kuningas - "Eestimaa Hertsog" 2. Tartu piiskop 3. Saare-Lääne piiskop 4. Ordumeister LIIVI ORDU Liivi ordu oli Saksa ehk Deutoni ordu üks alam ordusid. Kõige tugevam eesti väikeriikidest. Pindala, umbes 16'000 km, jagunes foogtkondadeks ja kontuurkondadeks. Nende eesotsas olid vastavalt foogtid ja kontuurid. Keskusteks olid linnused. Need haldusüksused jagunesid omakorda väiksemateks ametkondadeks, millede keskused olid mõisad. Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis'es. Ordu linnad olid eestis: Viljandi, Paide, Karksi, Uus-Pänu, Kursi, Lihula, Põltsamaa. TARTU PIISKOPKOND Keskus Tartu. Eesotsas piiskop, keda toetasid 12 kanoonikust ehk toomhärrast koosnev kapiitel. Tartu piiskop allus Riia peapiiskopile. Piiskopi tähtsaim abiline oli foogt. Tartu vaimuliku võimu alla kuulusid ka ordu alald eestis. Poliitiliselt oli Tartu piiskopkond
Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula linuseläänid. Säilib 4 maakonda e kreisi Harju, Viru, Järva, Lääne maakond. Taani võim Saaremaal (1559 1645) 1559 Taani kuningas Frederik II ostab Saare-Lääne piiskopkonna ja annab selle hertsog Magnusele valitseda. TVTG Küllike Kaplinski 2 1560 Magnus saabub Kuressaarde. Saaremaad haldab kuninglik asehaldur. maa jagatakse ametkondadeks, need vakusteks. 1563 Magnus annab Kuressaarele linnaõiguse. 1643 1645 Taani- Rootsi sõda. 1645 Brömsebro rahu Rootsi ja Taani vahel, Saare- ja Muhumaa saavad Rootsile. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel, Ruhnu saar saab Rootsile PÕHJASÕDA Põhjused Poola, Taani ja Venemaa pole rahul Liivi sõja tulemuste ja Rootsi ekspansiooniga Läänemere maades.
Rootsi kuningad üritasid vastu astuda talurahva kaitseks, kuid need leidsid aadli poolt vastuseisu. Kuna riigil oli rahapuudus, siis andis riik aadlile järele ja läänistas järjest rohkem mõisaid. Taani · Poliitika Taanile kuulus Saaremaa. Aadlile kinnitati endised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, kuid tema mõju oli väiksem. Riik teostas reduktsiooni (võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi). Riigimaid haldas asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mis omakorda jagunesid vakusteks. · Talupoegade olukord Olid vakusekohtud, kuhu kuulusid ka maarahva esindajad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril. Rootsi aeg 1561 algas PõhjaEestis Rootsi võim. 1583 Pljussa vaherahu, millega tunnistas Venemaa Rootsi võimu Eestis. 1629 Altmargi vaherahu, millega läks mandri Eesti Rootsile 1645 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile ·Halduskorraldus PõhjaEestis oli neli maakonda
1622.a. AGENDA PARVA, kus osa tekstist eesti keeles Hinnang tegevusele: 1) positiivne roll hariduse edendamisel, raamatute tõlkimisel ja trükkimisel 2) hariduse andmise traditsiooni algatajad Tartus Saaremaa Taani võimu all Kinnitati aadli senised õigused Moodustati Saaremaa rüütelkond kohaliku aadli esindusorgan Taani riik viis läbi reduktsiooni osa eramõisate riigistamise Maa jagati ametkondadeks, mida juhtisid valitsejad Ametkond jagati vakusteks Vakusekohus kohtu mõistmiseks talupoegade üle, sinna kuulusid asehaldur ja maakirjutaja, aga ka maarahva esindajad Saaremaa talupoegade olukorda on hinnatud paremaks kui mandril, kuid mõiskoormisi tuli neilgi kanda 1563.a. anti linnaõigus hertsog Magnuse poolt Kuressaarele
enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus. Vana-Liivima valitsemine Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik kord jäi täpsemalt määratlemata. Piiskopid väitsid, et ordumeister on küll maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma või olema neist läänisõltuvuses. Ordu ei soovinud sellest midagi kuulda
Läänivaldused vasallidele sõjateenistuse eest pakutud maa, läänisid hallati 13.saj lõpust eramõisatest ,,Taani hindamisraamat" Läänid alates 1315.a pärandatavad, ordu alal mittepärandatavad. Pärandatavus vähendas maaisanda võimutähtsust. Maaisandale kuulunud õigused (nt. kohtuvõim) läksid samuti üle vasallidele. Maaisanda tähtsus vähenes formaalsuseni. Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks, 46 küla. Sisepoliitika Sisepoliitiline telg Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, kuna nende vahekord jäi täpselt määratlemata. Riia peapiiskop väitis, et ordu peab piiskoppidele alluma või olema lausa läänisõltuvuses. Ordut see ei huvitanud, sest nemad allusid otse paavstile. Tülide vahekohtunik paavst > manipuleeris. 15
kuberner, kes sõdades täitis pealiku kohustusi. Makse kogusid ja kohut mõistsid mõisate foogtid. Anti korraldus maksude ühtlustamiseks, et foogtid nõrka järelevalvet ei kuritarvitaks. Rootsi aja algul kasvas talurahva teopäevade arv. Saaremaal kinnitati aadli senised õigused ning aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Taanlased panid oma võimu aga kindlalt maksma. Teostati reduktsioon, mis tekitas aadlikes pahameelt. Maid haldas asehaldur. Maa oli jagatud aga ametkondadeks. ROOTSI AEG Poola-Rootsi sõjad 1600 - 1645 Aastal 1600 puhkes sõda uuesti. Lühikese ajaga haarasid rootslased kogu Eesti ja Põhja-Läti kuni Riiani, kust nad küll varsti tagasi tõrjuti. 1629 a. sõlmisid Poola ja Rootsi Altmargi vaherahu, millega kõik Väina jõest põhja pool läks Rootsile. Saaremaa jäi siis veel Taani koosseisu, kuid 1643-1645 peeti taanlaste ja rootslaste vahel järjekordne sõda. Aastal 1645 Brömsebro rahuga läks
Kuid kuningad vajasid mõisnike toetust, mistõttu tehti järelandmisi ja riik läänistas aadlile järjest rohkem mõisaid. Saaremaa Taani riigi osana: Taani võimud kinnitasid aadli seinised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Rüütelkonna mõju oli Saaremaal väiksem kui Eestimaal, aadlilt nõudev ratsateenistus suurem ning maadest kuulus riigile 2/3. Riik teostas redukstiooni- võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Talupoegade üle mõistis kohut vakusekohus, kuhu asehalduri ja maakirjutaja kõrval kuulusid maarahva liikmetest õiguseleidjad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril. 1562. aastal hertsog Magnuse õigeusega sai Kuressaarest linn. Kuningriigid jätkavad maade jagamist: 1600 algas sõda Rootsi ja Poola vahel. 1601-1602. aastal lisandus näljahäda. 1611 sai Rootsi uueks kuningaks Gustav II Adolf ning sõlmiti vaherahu Poolaga, mida hiljem pikendati
Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid. Rüütelkonna kõrgemask asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik valdajad, maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e. kreisiks: Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaaks. Saaremaa rüütelkond see oli aadlike liit, kes elasid Saaremaal. Riik teostas reduktsiooni (e. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi). Riigimaid haldas kuninglik asehaldur; maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 20. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal. 1629. Altmargi vaherahuga Poola ja Rootsi vahel loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. 1645. Brömsebro rahuga Taani ja Rootsi vahel, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Põhja-Eestis 4 maakonda (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõna-Eestist ja
· Karl IX püüdlused võrdsustada rootslasi ja eestlasi ebaõnnestus · Alad müüdi kiiresti eravaldusesse · Rüütelkonna ja sakslaste monopoolne võim · Võim püsis Põhjasõjani Taani võim: · Saaremaa valitseja aastani 1645 · Saared kannatasid sõjas jällegi kõige vähem · Võim jäi endiselt kohaliku aadli kätte · Riik üritas reduktsiooniga kärpida · Tulemuseks terav võimuvõitlus ja opositsioon · Kuningat esindas asehaldur · Maa jagunes ametkondadeks ja vakusteks · Talurahva olukord paljuski kergem · Äraelamine oli etem · Koormised sarnaselt mandrile aga rasked · Olulisim muudatud Kuressaare saamine linnaks 1563 FAKTID: Poola-Rootsi: http://et.wikipedia.org/wiki/Poola-Rootsi_s%C3%B5da_%281600%E2%80%931611%29 1588. aastal valiti Rootsi prints Sigismund Zygmunt III Waza nime all Poola kuningaks. Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid (kogusid makse ja mõistsid kohut). 1600-Et kuritarvitamisele lihtsamini jälile saada, andis kuningas Karl IX korralduse maksude ühtlustamiseks. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu. Kohalik võim läks nüüd täielikult aadli kätte, kes koondus Eestimaa rüütelkonda.[Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur ja maa oli jaotatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks ja talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Talupoegade õigused olid Saaremaal suuremad kui mandril. 1563- hertsog Magnus andis Kuressaarele linnaõiguse.[1600- algas taas sõda Liivimaa pärast. 1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ikaldus ja näljahäda. 1611-uus kuningas Gustav II Adolf sõlmis Poolaga vaherahu. 70-aastsane sõdade ajajärk oli lõppenud Mandri-Eesti ühendamisega Rootsi kuningriigi külge.1643-1645 Taani ja Rootsi vaheline
Jungingeni armukirja alusel muudeti Harju-Virus läänid päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulusastmetes kuni 5.põlveni-seega läänid võõrandamatuks omandiks pm > vähendas maaisanda võimutäiust. Ordu alal kehtis keskaja lõpuni lääni mittepärandamise pm. 14.saj kohtuvõim talup üle vasallidele, ennem maaisandal. Vasalli-senjööri suhe muutus fomaalseks>"rüütlid" ja ,,junkrud" kui omaette seisus> läänistamine maj kaalutlustel mitte sõj. Läänistamata maad jaotatud ametkondadeks, need vakusteks(4-6 küla). Sks ordu ja p-de võimvõitlus, algab 13.saj, mil Mõõga ordu ja Riia p õiguslik vahekord jäi tõpselt määratlemata-Liivim p-d eesotsas Riia pp väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab p-dele alluma v olema neist lauaa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei soovinud sellest mdgi kuulda sest erinevalt mõõkadest, allusid nemad otse paavstile. Linnaõigusest Lübecki linnaõigus: Narva, Rakvere, Tallinn(1248) Riia linnaõigus: Tartu(1262
ägedat vastasseisu, kuningal oli aga vaja aadli toetust. Rahapuudusel ja muudel põhjustel läänistas riik aadlile järjest rohkem mõisaid ja tegi muid järelandmisi. aastaks 1620 oli eravalduses koguni 4/5 Rootsi kuningriigile kuuluvast Eestimaast. SAAREMAA TAANI RIIGI OSANA Aadel moodustas saaremaa rüütelkonna.Riigile kuulus maadest 2/3 ja aaslile 1/3. Riik teostas reduktsiooni- võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abistajateks olid talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus.Saaremaal olid talupoegade õigused suuremad, kui mandril. 1563 aastal hertsog Magnuse antud õigusega sai Kuressaarest linn! KUNINGIIGID JÄTKAVAD MAADE JAGAMIST. 1600 a algas sõda Liivimaa pärast uuesti.1601-1602 ränk ikaldus ja näljahäda.
Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Saaremaa rüütelkond- Aadel moodustas, sest Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Altmargi vaherahu 1629- Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahu 1645- Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Oliva rahu 1660- Rootsi riigi alla läks seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine:
Sadamalinnana kerkis esile Pärnu. Arengut piirasid pidevad tülid magistraatide ja staarostite vahel. Talurahva olukord paranes kuni Poola-Rootsi sõjani, mil asi läks veelgi halvemaks. 1584 loodi Tartusse Jesuiitide kolleegium, mille eesmärk oli levitada katoliiklust ja harida kohalikku rahvast, õpe ladina keeles. Taani: Keskvalitsuse roll oli väga nõrk. Siiski viid läbi reduktsioon. Kohalik aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riigimaid haldas asehaldur. Maa jagati ametkondadeks, mis omakorda vakusteks. Kuna Saaremaal oli talurahva olukord parem kui mandril, voolas sinna põgenikke. POOLA-ROOTSI SÕJAD (1600-1629) Põhjus: kumbki polnud rahul oma valdustega. 1611 Gustav II Adolf sõlmib Poolaga vaherahu, et ühineda sõjategevuseks Venemaa vastu. 1621 Rootsi hõivab Riia 1625 Rootsi hõivab Tartu 1629 Altmargi vaherahu. Poola loovutab kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. ROOTSI AEG Rootsi aja kujunemine:
Seda juba sellepärast, et sõjas kannatati teistest vähem. Ka Taani võimud kehtestasid aadli senised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, mille mõju oli väiksem kui Eestimaal. Aadlilt nõutav ratsateenistus oli aga tunduvalt suurem ja aadli käes oli ka vähem maad kui riigi käes, umbes kolmandik. Riik teostas reduktsiooni ehk võttis osadelt mõisnikelt mõisa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad. Ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Talupoegade õigused Saaremaal olid suuremad kui mandril. Seda tõestavad rikkalik hoonestik ja elamu avarus. Siiski olid kõige rõhuvamad ka nende jaoks mõisakoormised. Liivi sõja ajal põgenes saarele ka mõjukaid inimesi, kaupmehi ja käsitöölisi. Alevik kasvas jaa 1563. aastal sai hertsog Magnuse antud õigustega
Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Saaremaa rüütelkond- Aadel moodustas, sest Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Altmargi vaherahu 1629- Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahu 1645- Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Oliva rahu 1660- Rootsi riigi alla läks seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine:
Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes. Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur. Kroonumaad jagunesid ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Ka Saaremaal omaette rüütelkond. Rootsi aeg (1645-1710) Uus halduskorraldus. P-Eestis 4 maakonda, Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Kõrgemaiks valitsusametnikeks kindralkubernerid. Rüütelkonnad kaitsesid aadlikke õiguseid ja lahend kohalikke küs-i. Kokkusaamised maapäevadel. Selle vahepeal ajasid asju 12 maanõunikku
Rootsi. Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks. Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner. 7 linnuselääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisasi valitsesid kohapeal foogtid. Maksude ühtlustamine, kindel viljamaks. Karl IX. Taani. Saaremaa sõjas vähem kannatanud. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni st et võttis mõisnikelt maad tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Need omakorda jagunesid vakustekst(vakusekohus). 1611. Rootsi uueks kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf, seejärel sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. 1625ndal aastal vallutasid rootslased Tartu. 1629. aastal Altmargi vaherahu - Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel. 1645. Brömsebro rahuga Saaremaa ka Rootsile. Rootsi aeg Halduskorraldus. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa moodustasid Eestimaa kubermangu
ruutkilomeetrit) Liivimaa Ordule; Revala, Harju- ja Virumaa (umbes 12 000 ruutkilomeetrit Taanile) Revala ja Harjumaa sulasid Taani võimu ajal üheks Harju maakonnaks; Ugandist, Jogentaganast, Soopoolistest ja osa Vaijast moodustati aastal 1224 Tartu piiskopkond; Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest Saare-Lääne piiskopkond(1228. a.); Põhja-Eesti kuulus Tallinna piiskopi alla, kes ei olnud maaisand. Piiskopkonnad jagunesid ametkondadeks, komtuurkonnaks ning foogtkondadeks need olid läänistamata alad. Osa maid anti läänideks vasallidele, eriti ulatuslik oli läänistamine Taani valdusalal. Esialgu pääses feodaalide hulka ka eestlasi, kuid 14. sajandi jooksul eesti feodaalid kas saksastusid või muutusid talupoegadeks. Toetudes feodaalsele maaomandusele, nõudsid feodaalid talupoegadelt loonusrenti (väljamaks, karjakümnis jm) ja sundisid neid töötama linnuste ja kirikute ehitamisel
Linnuseläänid - on üks seitsmest maaosast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula). Maakonnad - Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Saaremaa rüütelkond - aadlite liit, kes elasid Saaremaal. Reduktsioon - mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. Asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja. Ametkond - maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Vakus - ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut Vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Brömbsebro rahu 1645 - Taani ja Rootsi vahel oli
peapiiskopkond-keskus: . · Maa valitsemine: Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Peagi said vasallid õiguse lääni pärandada isalt pojale ning hiljem ka tütardele. 14.sajandil läksid läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle. Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mille keskuseks oli ametimõis. · Seisuste esindus: 14. sajandil hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14.sajandi keskpaigast hakati Liivimaal korraldama iga-aastaseid linnadepäevi. 1420.aastatel hakati korraldama maapäevi, mis toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäevadel arutati tähtsamaid sise-ja välispoliitilisi küsimusi ning
*linnuseläänid- on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula) *maakonnad- Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. *Saaremaa rüütelkond- oli aadlite liit, kes elasid Saaremaal. *reduktsioon- mõisnikelt maa tagasi võtmine riigi poolt. *asehaldur- kuninglik riigimaade haldaja *ametkond- maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. *vakus-ametkonnad jagunesid vakusteks Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Lk.104-108 (Altmargi vaherahu 1629, Brömsebro rahu 1645, Oliva rahu 1660, Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine, kindralkuberner, rüütelkonnad, maapäevad, maanõunik, adra-
Riiklik võimuaparaat. Esialgu mingisuguseid arenguid ei toimunud. Tegemist oli dualistliku valitsemiskorraldusega, kus seisusliku omavalituse kõrval oli riiklik võimuaparaat üksnes kubermangu tasandil (Saaremaal provintsi). Piirid riigivõimu ja seisusliku võimuaparaadi vahel polnud selged, üks isik võis olla mõlemas süsteemis. Aja jooksul riiklik võimuaparaat joonistus selgemalt välja, eristus seisuslikust omavalitsusest. Kubermangu valitsus ja kuberner – olulisimateks ametkondadeks riiklikus aparatuuris. Kuberner v kindralkuberner – praktilist erinevust polnud. Rüütelkondade omavalitsus Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadlikorporatsioon. Funktsioonideks omavalitsus ja kohtupidamine. Üldreeglina piirdus rüütelkondade võim maapiirkonnas, linnas teostas võimu magistraat. Rüütelkonda kuulumise eelduseks oli rüütlimõisa omanikuks olemine. Rüütlimõis on mõis, mis kuulus aadlikule
aadlikud moodustasid eesti rüütel konna mille kõrgeim organ oli maapäev. Saaremaa taani võimu all Kannatas sõjas kõige vähem. Aadel moodustas saaremaa rüütelkonna ja säilitas oma eesõigused. Riigile kuulus rohkem maid kui aadlile. Ja aadlilt nõuti rohkem ratsa teenistust. Kui rootsi ja poola alal. Riik teostas reduktsiooni- võttis osadelt mõisnikelt mõisad ja maad riigile. Riiki esindas kohapeal kuninga asehaldur. Maa jagati ametkondadeks mis jagunesid vakusteks. 1563 sai kuresaare linna õigused. Talupoega õigused olid suuremad kui mandril. Poola rootsi jätku sõda. Poola ja rootsi olid sõlminud venega rahu aga omavahel olid veel tülis. 1587 sai poola troonile sigismund 3mas. Rootsi kuninga õepoeg. Pärast isa surma sai temast ka temast kunn. Kunn oli tugevalt katoliiklane mis lutherlikus rootsis tekitas protesti. Kuninga onu kasutas olukorda ära ja haaras rootsis võimu. 1604 krooniti ta karl 9 nimeall rootsi kunniks
17. saj. Rootsi-Taani sõjad 1643-45, Brömsebro rahuga keskpaik b) Poola võim Lõuna- Saaremaa (+ Muhumaa) Rootsile Eestis (jagunes 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola-Leedu vahel: presidentkondadeks, Ruhnu läks Rootsile. 1598.aastast vojevoodkondadeks) c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg Eestimaa (Lääne, Harju, Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline 16. saj. lõpp, Järva, Viru) ja Liivimaa liitmine) (Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks 1
kogu provints oli jagatud 4 maakonnaks e kreisiks: Lääne, Harju, Viru ja Järva kohtuvõim: ülemmaakohtuna tegutses maanõunike kolleegium, millele allusid mees ja mõisakohtud kõige alamad kohtunikud olid haagikohtunikud Saaremaa Taani valduses Taani kuningas kinnitas aadli senised privileegid riigi maid (2/3) oli rohkem kui mujal Saaremaast sai Taani provints, kus kuningat asendas asehaldur provints jagunes ametkondadeks e mõisaaladeks, mis omakorda jagunesid vakusteks aadli omavalitsus loodi Saaremaa rüütelkond kõrgem kohtuvõim oli maakohus, alamkohus (talurahva kohus) vakusekohus 1559. a piiskop müüs oma maad 1561. a saabus asehaldur Taanist, likvideeriti SaareLääne piiskopkond 1645. a Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsile III Rootsi aeg 3.1 Rootsi kuninga poliitika Liivimaal kehtestati esimest korda siin ühtse keskvalitsusega riigivõim võim kehtestati etapiviisiliselt (vt tv lk 42)
Kord aastas käis koos Maapäev, mis arutas kõige tähtsamaid küsimusi. Kuigi Rootsi kuningad mõistsid korduvalt hukka siinset pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta. SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL Mandri-Eestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning kuningavõim tugevam. 2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa mõisamaade võtmine riigi käsutusse. Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mida omakorda juhtisid valitsejad. Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel. Kohut mõistis vakusekohus, kuhu asehalduri ja kirjutaja kõrval kuulus ka talupoegade esindajana õiguseleidja. Võrreldes Mandri-Eestiga olid Saaremaa talupoegade elutingimused paremad ja õigused suuremad. SÕJAD EESTI ALADEL 17. SAJANDI ALGUL 1600. aastal puhkes Liivimaa pärast taas sõda Poola ja Rootsi vahel. Esialgu olid edukamad rootslased,
annaabi.ee 
