Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis.
6. c; alternatiivkulu nimetataksegi loobumiskuluks e selleks et aru saada kui palju valitu on väärt, tuleb mõõta mida me piiratud ressursside tingimustes tehtava valikuga kaotasime (järelikult tulebki hinnata järgmise parima alternatiivi väärtust millest jäime ilma); 7. d; alternatiivkuluks võib olla ükskõik mis, millest tuli loobuda, et osta jäätist (kui rahasumma on piiratud ja tuleb valida, kas osta seda või teist või hoopiski kolmandat hüvist); 8. d; kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab koordinaatide alguspunkti e origoni suhtes nõgus (NB!), konstantsete alternatiivkulude seadust aga sirgjoon; 9. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6; 10. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6; 11. b; suhteline eelis tähendab, et tööjaotuse aluseks on võimalikult väikesed alternatiivkulud e teisisõnu põhimõte et tegevusest (valikust) tulev kaotus oleks võimalikult väike; Vt ka ülesanne 12 ja 13; 12. c; 13. 1
5. tootmiskulud on konstantsed iga võimaliku tootmismahu juures; 6. ainukeseks arvesse võetavaks tootmisteguriks on töö. Ricardo mudeli universaalsus Ometi on Ricardo mudel, vaatamata lihtsustamisele, parim lähtepunkt rahvusvahelise kaubanduse tundmaõppimise alustamiseks. Ricardo algmudelit on hiljem märkimisväärselt laiendatud ja paremustatud, kuid see on aluseks, millele kaasaegsed teooriad on üles ehitatud. 4. SUHTELISE EELISE SEADUS (PÜSIVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). PÜSIVATE ALTERNATIIVKULUDE OLEMUS JA SIIT TULENEV SPETSIALISEERUMISE ULATUS. AUTARKIA. G. Haberler viis 1936. aastal suhtelise eelise teooria alternatiivkulu alusele. Teatud kauba tootmisel omab suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem. Seetõttu osundatakse suhtelise eelise seadusele vahel ka kui suhtelise kulu seadusele . Püsivate alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma
5. tootmiskulud on konstantsed iga võimaliku tootmismahu juures; 6. ainukeseks arvesse võetavaks tootmisteguriks on töö. Ricardo mudeli universaalsus Ometi on Ricardo mudel, vaatamata lihtsustamisele, parim lähtepunkt rahvusvahelise kaubanduse tundmaõppimise alustamiseks. Ricardo algmudelit on hiljem märkimisväärselt laiendatud ja paremustatud, kuid see on aluseks, millele kaasaegsed teooriad on üles ehitatud. 4. SUHTELISE EELISE SEADUS (PÜSIVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). PÜSIVATE ALTERNATIIVKULUDE OLEMUS JA SIIT TULENEV SPETSIALISEERUMISE ULATUS. AUTARKIA. G. Haberler viis 1936. aastal suhtelise eelise teooria alternatiivkulu alusele. Teatud kauba tootmisel omab suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem. Seetõttu osundatakse suhtelise eelise seadusele vahel ka kui suhtelise kulu seadusele . Püsivate alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma
millest loobutakse valiku tegemisel. Majandusteaduse üks alusmõisteid. Igasuguse majandusliku otsuse juures tehakse kompromiss ressursi kasutamise alternatiivsete võimaluste vahel. Näide: olgu nädalas 5 tundi, et õppida kaht ainet: mikro- ja makroökonoomikat ja ehitusmaterjale. Kumma õppimisele kulutada lisatund? Kasutegur? Muud mõjutavad asjaolud? Ressursid on harva samaväärselt kohandatavad alternatiivsetele kasutusviisidele seda illustreerib kasvavate alternatiivkulude seadus. 4 3.02.2014 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone mingi fikseeritud ressursside koguse ja antud tehnoloogia korral. Näide: riik toodab kahesuguseid tooteid: põllumajandussaadusi; tööstustooteid. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER
3 Hüvised C Seaduspärasus, mille korral TVK puhul ühe toote tootmise suurendamine toob kaasa järjest suurema loobumiskulu 4 Investeerimine D Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 5 Kapital E Kõik muud tingimused jäävad samaks 6 Kasvavate F Kapitali suurendamine eesmärgiga u saada tulu, teenida kasumit alternatiivkulude seadus 7 Kompositsiooniviga G Igasugune majandussündmuste mõistmiseks kasutatav lihtsustatud kujutis, diagramm või valem Tootmine H Teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi
ilmnemiseks sellele, mis hästi spetsialiseerumist olema spetsiali- välja tuleb seerumine? Palun, ühendage tabelis erinevate tunnuste kaupa kokkukuuluvad teooriad (nt 1. tunnus: merkantilism erineb kõigist teistest; jne) 1) Kõik teooriad peale merkantilismi proovivad oma teesi kinnitada matemaatiliselt 2) Absoluutse eelise teooria, Ricardo tööväärtusteooria ja püsivate alternatiivkulude teooria puhul on tähtis täielik spetsialiseerumine
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4
nõudlusele; 6) puudub kaubandustingimuste ehk ekspordi ja impordi hindade kujunemise kirjeldus. Lihtsalt eeldatakse, et kehtib selline hind. 7) transpordikulud riikide vahel puuduvad; 8) ignoreeritakse kaubavahetuse mõju tulu (sissetulekute) jaotumisele; 9) suhteline eelis määrab ära kaubavahetuse, mille aluseks on erinevad suhtelised töökulud, kuid puudub selgitus, miks töökulud erinevad. 6. Milline on tootmise konstantsete alternatiivkulude korral riigi tootmivõimaluste piir (i.k. production possibilities frontier)? Konstantse alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma suhtelise eelise kauba tootmisele ja loobuvad üldse tootmast teist kaupa. · Näidake joonisel (vt näiteks joonis 3.4 konspektis failis Vkaub03.doc) D. Ricardo suhtelise teooria järgi kasu kaubavahetusest kui riik spetsialiseerub selle toote tootmisele, milles tal on suhteline eelis
b. 3 c. 35 d. 300 e. 50 Tagasiside Õige vastus on: 350 . Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit: Vali üks: a. ettevõtlus b. kapital c. töö d. maa e. raha Tagasiside Õige vastus on: ettevõtlus. Turunõudlus on tihedalt seotud: Vali üks: a. nappuse piiratud ressursside aspektiga b. töö inimkapitali aspektiga c. alternatiivkulude etteotsustatud aspektiga d. tootmisvõimaluste kõverast tuleneva kasvavate alternatiivkulude seadusega e. nappuse piiramatute vajaduste ja soovide aspektiga Tagasiside Õige vastus on: nappuse piiratud ressursside aspektiga. Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine b. Mõlemad on ühikelastsed c. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega d. Nõudlus on täielikult elastne e
kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10. Turumajandus - majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit
puhul ühesuurune. Küsimus 23 Täielikult mitteelastne pakkumiskõver: Vali üks: a. On järsu negatiivse langusega b. On laugja, positiivse tõusuga c. On vertikaalne d. On horisontaalne e. On järsu , positiivse tõusuga Tagasiside Õige vastus on: On vertikaalne. Küsimus 24 Turunõudlus on tihedalt seotud: Vali üks: a. nappuse piiratud ressursside aspektiga b. nappuse piiramatute vajaduste ja soovide aspektiga c. alternatiivkulude etteotsustatud aspektiga d. tootmisvõimaluste kõverast tuleneva kasvavate alternatiivkulude seadusega e. töö inimkapitali aspektiga Tagasiside Õige vastus on: nappuse piiratud ressursside aspektiga. Küsimus 25 Pakkumishind on hind Vali üks: a. pakkumiskõveral b. pakkumiskõverast kõrgemal c. allpool pakkumiskõverat d. pakkumiskõveral või sellest allpool e. pakkumiskõveral või sellest kõrgemal Tagasiside Õige vastus on: pakkumiskõveral. Küsimus 26
Harri ... oma võimaliku tootmise piiril: a. Liigub piki b. Toodab väljaspool c. Toodab d. Toodab seespool 3. Majanduskasv tuleneb: a. Sellest, et inimesed soovivad suurendada oma oskusi, mille tulemusena tagatakse majanduse kasv b. Kapitali akkumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist c. Rohkemast toodete tootmisest võrreldakse sellega mida inimesed tahavad tarbida d. Kapitali akkumulatsioonist ja alternatiivkulude vältimisest 4. Vicki toodab momendil punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on: a. Kasvab b. Sama c. On null d. Väheneb 5. Kui tootmine on efektiive, siis: a. Me tahame osta tooteid kui alternatiivkulud on madalad b. Me seisame kompromissi ees ja kaasnevad alternatiivkulud c. Me võime rahuldada oma soove, kuid sellega kaasnevad alternatiivkulud (opportunity cost)
Ressursid on limiteeritud 6. Harri võib teha 2 kummi ja 4 tavapaadisõitu. Harri võib teha rohkem kummipaadisõite ilma, et teeks vähem paadisõite. Harri ... oma võimaliku tootmise piiril: a. Liigub piki b. Toodab seespool c. Toodab väljaspool d. Toodab 7. Majanduskasv tuleneb: a. Sellest, et inimesed soovivad suurendada oma oskusi, mille tulemusena tagatakse majanduse kasv b. Kapitali akkumulatsioonist ja alternatiivkulude vältimisest c. Kapitali akkumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist d. Rohkemast toodete tootmisest võrreldakse sellega mida inimesed tahavad tarbida 8. Vicki toodab momendil punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on: a. Kasvab b. Väheneb c. Sama d. On null 9. Kui tootmine on efektiive, siis: a
Jaotuse efektiivsus ja tootmise efektiivsus on majandusliku efektiivsuse 2 põhilist aspekti. 1.2 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale. Tootmisvõimaluste raja sellist kuju tingib ressursside piiratus. Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud. Kasvavate alternatiivkulude seadus kasvavate alternatiivkuludega on tegemist vaid siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt nappust, valikut ja alternatiivkulu. 1.3 Turg ja majandus Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted. Kodumajapidamine inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist
Küsimus 16 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kindel tollimaks imporditavalt kaubalt on kehtestatud: Vali üks: a. Kindla protsendina imporditava kauba hinnast b. Kindla rahasummana imporditava kauba ühikult c. Kindla proportsioonina importkauba kohaliku ja maailmaturu hinna vahel d. Kindla kogusena aastas e. Mitte ühegi toodud reegli järgi Küsimus 17 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Suhtelise eelise printsiibi alternatiivkulude kontseptsiooni formuleeris 1936.aastal: Vali üks: a. A.Smith b. T.R.Malthus c. D.Ricardo d. G.Haberler e. J.M.Keynes
ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD · Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. · Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. · Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse.
Arvestustest 1.2 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.2 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/20,00 Hinne 8,00, maksimaalne: 10,00 (80%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kapital on: Valmis 19 20 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Kuva korraga üks aken Märgista a. Pika eluega hüvis Lõpeta ...
jäänud teise parima valiku maksumus. • Alternatiivkulu (e. loobumiskulu) – kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest loobuti otsustamisel • Alternatiivkulu kasutatakse teise võimaluse ja valikute meenutamiseks ja mõistmiseks Majandusteooria alusidee: Tootmisvõimaluste kõver • Tootmisvõimaluste piir – tootmine on piiratud olemasolevate ressurssidega • Tootmisvõimaluste kõvera kasutamine: poolt ja vastu – Poolt – võimaluste ja alternatiivkulude kergem analüüs – Vastu – Toodete paljusus Piirprintsiip: Mida see tähendab? • Kuna otsustame nappuse tingimustes, siis abiks on meetod, mis on seotud “piiriga” • “Piir” on seotud otsuste kaasnevate lisakuludega ja –tuludega toote ühe lisaühiku tarbimisega • Kompromissotsuses piirprintsiibist lähtuvalt tuginetakse piirtulude ja piirkulude ristumispunktile • Ristumispunktis meie heaolu suureneb Ettevõtete dilemmad
d. Mõlemad saavad kasu kui Lobster pakub kala ja Sool pakub lobstereid Küsimus 19 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasv tuleneb: Vali üks: a. kapitali akkumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist b. sellest, et inimesed soovivad suurendada oma oskusi, mille tulemusena tagatakse majanduse kasv c. rohkemast toodete tootmisest võrreldes sellega mida inimesed tahavad tarbida d. kapitali akkumulatsioonist ja alternatiivkulude vältimisest Küsimus 20 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat. ......................... eelis pitsade valmistamisel Vali üks: a. Chrisil on suhteline b. Andil on suhteline c. Andil on absoluutne d. Chrisil on absoluutne
9 4.02.2014 PAKKUMISSEADUS hind o kasvav funktsioon kogus PAKKUMISSEADUS Hinna mõju: Mida kõrgem on hind, seda kõrgem on tootja motivatsioon kauba toodetavate koguste suurendamiseks ettevõtted püüavad kasumit maksimeerida. Kõrgem hind meelitab turule ka uusi ettevõtteid. Kasvavate alternatiivkulude seadus iga järgneva toodanguühiku tootmine muutub eelmisest kallimaks. 10 4.02.2014 PAKKUMISSEADUS Individuaalne vs turupakkumine; turupakkumine individuaalsete pakkumiste summa. Pakkumist mõjutavad mitmed faktorid (pakkumise mõjurid). Hinna mõju uurimisel loetakse teised muutujad konstantseks ceteris paribus printsiip.
ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad jooksul loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta (c.p.). Pakkumine on suhe Netoprodukt (puhasprodukt) on amortisatsiooni võrra vähendatud kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad brutoprodukt
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nu...
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulu...
Logistika kordamisküsimused 1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) log...
Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC=p) Kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab TVK, mis on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus. Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule põhjustab tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup. Kauba K nõudluse muutust ei põhjusta kauba K hinna muutus. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab.
eelis) ja importima kaupa, mille osas absoluutne 15. mahajäämus on suurem. Absoluutses eelisseisundis olev , riik (mõlema kauba tootmine efektiivsem) spetsia- 16. liseerub aga selle kauba tootmisele, kus tema eelisseisund on suurem (siin on tema suhteline eelis) 13. Suhteline eelis alternatiivkulude (AK) põhjal: Soome ja Eesti toodavad ühest resursiühikust vastavad kogused juustu ja leiba: Altern.kulud Riik Juust Leib Juust Leib Soome 40 üh.. 60 1,5 0,7 Eesti 10 . 5 0,5 2 Soomel on väiksemad AK leiva tootmisel (0,7) ja Eestil juustu tootmisel (0,5) , seega S. Toodaks leiba ja E.juustu 14. Konkurentsieelis, competitive advantageseletatakse erinevusega ettevõtete vahel
o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond loobuma aina suuremast ja suuremast teise hübise kogusest. Majanduskasvuga on tegemist siis kui suudetakse tehnoloogia täiustamise korral toota punktideni mis asuvad väljaspool tootmisvõimaluste kõverat Traditsiooniline majandus- majandustegevust juhivad kombed ja tavad Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu
soovivad ja suudavad antud perioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus- on kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Pakkumisseadus -sätestab, et hüvise pakutav kogus muutub hüvise hinnaga samas suunas (ceteris paribus). Pakkumiskõver - on positiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. kõrgema hinna korral on tootjad huvitatud suurema koguse pakkumisest; 2. kõrgema hinna korral suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Kasvavate alternatiivkulude seadus - sätestab, et täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine (S) - kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5
Vajaduste rahuldamiseks on 3 peamist majandussüsteemi: Traditsiooniline majandus (juhivad kombed ja tavad), Käsumajandus (Riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine), Turumajandus (eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda). 6 Maa ja kapitali kui ressurside iseärasused Maa kui ressurss on looduse poolt antud piiratud ressurss, kapital aga luuakse varasema majadustegevuse (investeerimise) käigus. 7 Alternatiivkulud ja tootmisvõimalused. Alternatiivkulude mõiste ja näited Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind (ressursi hulk mida oleks saanud teise hüvise tootmiseks kasutada). 8 Majandussüsteemide liigid ja nende iseloomustus Traditsiooniline majadnus juhivad kombed ja tavad Käsumajandus riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine. Turumajadnus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 9 Turumajanduse iseloomustus. Turutüübid ja nende iseloomustus
Töö – inimese kehalised ja vaimsed võimed, midakasutatakse tootmisprotsessis Alternatiivkulu - näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Tootmisvõimaluse kõver – graafik, mis näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida on võimalik toota olemasolevate tootmisfaktorite ja -tehnoloogia abil Kasvavate alternatiivkulude seadus – toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond igakord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest Majanduskasv - on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Seda kajastab tootmisvõimaluste kõvera nihe väljaspoole (paremale)
9-7,9 = 1,1 1/2,3 = 0,435 C 2 7,9 1,1 0,556 7,9-6,1= 1,8 1/1,8 = 0,556 D 3 6,1 1,8 0,435 E 4 3,8 2,3 0,263 F 5 0 3,8 KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE SEADUS: mida rohkem üht hüvist toodetakse, seda suurem on alternatiivkulu iga lisandunud tooteühiku kohta. Kasvavad (TVK origoni suhtes nõgus) või konstantsed alternatiivkulud. ABSOLUUTNE EELIS erinevad totjad võivad valmistada tooteid ja teenuseid erineva efektiivsusega, kuna neil on loomulik või omandatud eelis. SUHTELINE EELIS riik peab eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelis (st. Mille tootmise absoluutne
Leia pika perioodi keskmised kulud järgmiste koguste korral: Q 10 20 30 40 50 60 70 80 90 ATC 1 0,90 0,80 0,76 0,79 0,83 0,80 0,95 1,05 NÄITEÜLESANDEID Näide 2: Joonisel on toodud firma keskmiste kulude kõverad erinevate tootmivariantide puhul: AC 1. Nende kõverate paiknemine üksteise suhtes väljendab a) kasvavate alternatiivkulude seadust; b) kasvavat ja kahanevat mastaabisäästu; c) püsikulude mõju keskmistele kuludele, kui toodangukogus kasvab; d) kahanevate tulude seadust. 23 17.02.2014 NÄITEÜLESANDEID Näide 2: Joonisel on toodud firma keskmiste kulude kõverad erinevate tootmivariantide puhul: AC 2
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid
Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid)
kasutamisel (kulutamisel). Mõõdetakse (saamata jäänud) tuluga, millest jäädakse ilma ressursi mõnest muust (alternatiivsest) kasutusviisist loobumise tõttu. Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on diagrammijoon (graafik), mis kujutab kahe erineva hüvise valmistamise erinevaid kombinatsioone, eeldusel, et rakendatakse kõiki olemasolevaid (kättesaadavaid) tootlikke ressursse ja kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Kasvavate alternatiivkulude seadus sätestab, et alternatiivkulud suurenevad sedamööda, kuidas kasvab valmistatava toote ühikute arv. Konstantsed alternatiivkulud Mida, kuidas, kellele toota majanduse põhiküsimused Majandussüsteem on suhete süsteem, milles toimub ühiskonna majanduslik tegevus, kusjuures tavaliselt eristatakse nelja peamist 6
kõver U-kujuline; U-kujuline; c) miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis; d) mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud. 0 qx q 30. Vt. joonist. Nende kõverate asupaik üksteise suhtes väljendab: a) kasvavate alternatiivkulude seadust, kasvavat b) ja ja kasvavat kahanevat mastaabisäästu; kahanevat mastaabisäästu; c) püsikulude mõju ATC-le, kui toodangukogus kasvab; d) kahanevate tulude seadust. II.Pikal perioodil peaks firma koguse qx tootmiseks kasutama: a) ATC4 b) ATC3 c) ATC22 d) ATC1 31. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: onon a) tegemist kasvava tegemist mastaabisäästuga;
TULUDE HINDAMINE hõlmab majanduslikku hinnangut poliitika muutmise tulemusel toimuvale keskkonnaseisundi paranemisele; selle majanduslik väärtus on võrdne rahasummaga, mida inimesed peavad võrdseks keskkonnaseisundi paranemisest saadava kasuga (võrdub nende maksevalmidusega): tulud võrduvad nõudluskõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni) KOGUKULUD on võrdsed piirkulu kõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni); kulusid tuleb hinnata alternatiivkulude alusel (kui napp ressurss kasutatakse mingiks otstarbeks, siis selle valiku alternatiivkulu on võrdne parima alternatiivi väärtusega, millest loobuti). NETOTULU (NETOKASU)-piirkond nõudluskõvera ja piirkulukõvera vahel (kuni vastava koguseni) ehk kogukasu miinus kogukulud; realiseerida tuleks projektid, mille netotulu nüüdisväärtus on positiivne. OPTIMAALNE POLIITIKA-maksimeerib netotulu suuruse; seega on ressursside
15. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)? Kaotatud müük, klienditeeninduse tase, mitteturustatud tooted, IT ekspluatatsioon / soetused, pakkematerjalid, pakkimine, sisseseade ja rajatiste kapitalikulu, juhtimiskulud, jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsioonide ja garantiidega seotud kulud. 16. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemine. Hoiukulud. Kapitalikulu. Varude teeninduskulu (kindlustus/maksud), varude riskikulu (vananemine, riknemine, kahjustumine, vargus, ümberpaigutamine) 17. Mis on strateegilise kasumi mudel (strategic profit model)? Dupont mudel võimaldab saada ülevaadet, mis on ja millest sõltub äriettevõtte varade tootlus ja kuidas seda mõjutavad muutused firma tegevuses
jaotuse korraldamisse peab sekkuma riiklike regulatsioonidega. Avalikud hüvised Avalike hüviste tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandussubjekte. Avaliku hüvise tunnused: · on kõigi mõjupiirkonnas olevate tarbijate käsutuses vabalt saadaval; · ei kaota tarbimisel ühekorraga kogu oma väärtust; · tootmise piirkulu on äärmiselt väike. Avalike hüviste erinevused tavahüvistest: · pakkumist ei saa finantseerida müügitulust; · optimaalse mahu määrab alternatiivkulude võrdlus; · tarbijatel stiimul salata hüvise kasulikkust; · "liulaskmine" ("jänest sõitmine") teiste arvel. Avalike hüviste tootmist finantseeritakse eelarvete kaudu ümber jaotatavate maksutulude arvel. 13 Avaliku hüvise loomiseks vajalike kulutuste katmine võidakse tagada vabatahtliku kokkuleppe alusel. Nõudjad Üks (suur) Vähe Palju Pakkujad (keskmised) (väikesed)
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota
Pikaajaliselt, kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP koos majandusliku kasvuga koordinaattelgede 0-punktist kaugemale. Laiemas kontekstis tähendab ressursside piiratus aga seda, et ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikas. Alternatiivkulu printsiip Teiseks majandusteooria alustalaks on alternatiivkulude kontseptsioon. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel. Peaaegu alati tähendab millegi kasuks otsustamine loobumist millestki 14 Neoklassikalise sünteesi esindaja, itaalia majandusteadlane, poliitik ja sotsioloog Vilfred Pareto elas aastatel 18481928. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus muust
Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal on kättesaamatud(sinna suunas läheb majanduskasv), vasakule jäävad punktid sümboliseerivad ebaefektiivset majandamist) Kasvavate alternatiivkulude seadus olukord kus ühe hüvise tootmismahu suurendamiseks peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg.
Turutasakaalu kujunemine mingi hüvisega turul täieliku konkurentsi korral eeldusel, et ei muutu; teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad; majapidamise sissetulek; majapidamiste eelistused; ettevõtete tootmistehnoloogia; tootjate ja tarbijate arv. 39. Selgitage avalike hüviste erinevust individuaalhüvistest nende nõudluse, pakkumise ja hinna kujunemise seisukohalt. Pakkumist ei saa finantseerida müügitulust; optimaalse mahu määrab alternatiivkulude võrdlus; tarbijatel stiimul salata hüviste kasulikkust; ,,liulaskmine" teiste arvelt. 40. Nimetage erinevaid turutõrkeid ja nende tekkepõhjusi. Täielik turutõrge tähendab, et hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, sest selle hüvise jaoks turgu ei eksisteeri. Osalise turutõrke korral tasakaal küll tekib, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul
D 3 13 4 E 4 8 5 F 5 0 8 Kui alternativkulud on konstantsed on tootmisvõimaluste kõver sirgjoon. Kui kõver on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus, kajastab ta kasvavate alternatiivkulude seaduse toimet. Kasvavate altternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Hüvise täiendavate ühikute tootmise altern.kulu kasvab tootmise suurenedes sageli seeetõttu et ressursse ei saa piiramatult kasutada alternatiivsetel eesmärkidel. Tehnoloogia täiustamine ja ressurside kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada
perioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Pakkumisseadus sätestab, et hüvise pakutav kogus muutub hüvise hinnaga samas suunas (ceteris paribus). Pakkumiskõver positiivse tõusuga. Selle põhjused: 1) kõrgema hinna korral on tootjad huvitatud suurema koguse pakkumisest; 2) kõrgema hinna korral suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Kasvavate alternatiivkulude seadus sätestab, et täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine S kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverae horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: tehnoloogia tase; hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; alternatiivsete hüviste
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
suudavad antud perioodil müüa (ceteris paribus). PAKUTAV KOGUS on kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. PAKKUMISSEADUS sätestab, et hüvise pakutav kogus muutub hüvise hinnaga samas suunas (ceteris paribus). Pakkumiskõver on positiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. kõrgema hinna korral on tootjad huvitatud suurema koguse pakkumisest; 2. kõrgema hinna korral suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust. Kasvavate alternatiivkulude seadus sätestab, et täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad;
kombinatsioone olemasolevate ressursside(samad kättesaadavad ressurside ja tootmiskulud) ja antud tehnoloogia korral. (inglise keeles PPC) · kaup A · kaup B · 0 · 65 · 10 · 60 · 20 · 52 · 30 · 38 · 40 · 0 o Liikumisel piki TVK alla alternatiivkulu kasvab. · Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Kasvavate alternatiivkuludega on tegemist siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. o Kuid on olemas ka sellised ressursis, mida saab kasutada mitmesuguste hüviste tootmiseks. Sel juhul alternatiivkulud on konstantsed. Sel juhul on TVK sirgjoon.
Selgitus: kasvava alternatiivkulu seadus Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et ettevõte peab loobuma kasvavas koguses ühe kauba tootmisest, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Samuti võib tõlgendada, et ettevõtja peab loobuma kasvavas koguses ühest investeerimisvõimalusest, selleks, et vabastada piisavalt ressursse tema omanduses olevas ettevõttes täiendava ühiku kauba tootmiseks Kasvavate alternatiivkulude põhjus on et ressursidvõi tootmistegurid pole homogeensed ühe tootmisteguri kõik ühikud pole sama kvaliteediga neid ei kasutata samasuguses proportsioonis neid ei kasutata samasuguse intensiivsusega Eelõige tuleb siin välja tuua just kapitali kahanevuse seadust, mille kohaselt on iga järgneva toodanguühiku tootmine eelmisest kallimiga lisanduv ressursi ühik annab vähem täiendavat toodangut, mis toob omakorda kaasa suuremad kulud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
